ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...

More documents

Recommendations

Info

2004. aasta detsembrini. Joonis 4 võrdleb rahvatervishoiualaste publikatsioonide arvu EL-iriikides. Kui rahvatervishoiualane publitseeritavus oli vaadeldaval perioodil EL-is keskmiselt 197artiklit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli selleks näitajaks 103 artiklit miljoni elaniku kohta(EUPHA 2007).Näiteks keskkonnatervist puudutavate teadusartiklite arv miljoni elaniku kohta oli Euroopariikides keskmiselt 19, Eestis aga 12. Uuring viitab sellele, et keskkonnatervise valdkonnaspublitseeritud artiklite arvu kasv on seotud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuga. Näitekson keskkonnatervise alaseid artikleid publitseerinud kõige enam Skandinaavia teadlased, sh Rootsi89, Soome 74 ja Taani 62 artiklit miljoni elaniku kohta. Samalaadne uuring on läbi viidud katervisedenduse valdkonna kohta (Clarke et al. 2007): selle järgi on Eesti autoritelt perioodil 1995-2005 ilmunud hinnanguliselt 6 tervisedenduse-alast publikatsiooni, mis kajastuvad andmebaasidesMedline või Embase.Joonis 4. Rahvatervise alaste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta Eestis ja Euroopa Liiduskeskmiselt, aastail 1995-2005 (allikas: EUPHA 2007).Joonisel 5 on toodud Eestis töötavate autorite publikatsioonide arvu ja viidatavust (viidete arvavaldatud artikli kohta) võrreldes teiste maade keskmisega perioodil 2000-2010 ISI andmebaasiEssential Science Indicators andmeil. Analüüsitud on neid valdkondi, mis on otseselt või kaudseltseotud terviseuuringutega: bioloogia ja biokeemia, kliiniline meditsiin, keskkond ja ökoloogia,immunoloogia, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia ja geneetika, neuroteadus, farmakoloogia jatoksikoloogia, psühhiaatria ja psühholoogia ning sotsiaalteadused 14 .Analüüsitulemused viitavad, et artiklite arv miljoni elaniku kohta sõltub tugevalt riigi majandusearengust, mille indikaatoriks siin on per capita sisemajanduse koguprodukt (SKP). Väljendades niiartiklite arvu kui SKP-d logaritmskaalal, on nende seos peaaegu täiesti lineaarne; vastavregressiooniseos on joonisel kujutatud sirgjoonega. Viidete arv artikli kohta kui keskmise artikli„kvaliteedi“ indikaator sõltub majanduse arengust tunduvalt vähem, kuid regressioonisirge tõus14 Teadusvaldkondade liigitus pärineb andmebaasist (lahtiseletus on aadressilhttp://sciencewatch.com/about/met/fielddef/) ega ole käesolevat uuringut silmas pidades optimeeritud(näiteks lähteülesandes mainitud rahvatervishoiuteadus on andmebaasis jagunenud sotsiaalteaduste jakliinilise meditsiini vahel; andmebaasi kliinilise meditsiini valdkond on laiem kui lähteülesandes, hõlmatesnäiteks ka suurema osa epidemioloogiast).36
on kõigis valdkondades peale sotsiaalteaduste siiski positiivne. Joonise 5 põhjal saab teha kaksolulist järeldust.Teaduspublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on Eestis kõigis valdkondades pisutkõrgem kui teistes sarnase majandustasemega (SKP per capita) riikides keskmiselt, milleleviitab asjaolu, et vastavatel joonistel asub Eestit tähistav punane romb alatiregressioonijoonest üleval.Publikatsioonide viidatavus (keskmine viidete arv publikatsiooni kohta) on enamikusvaldkondades pisut madalam kui sarnase majandustasemega riikides. Esineb kolm selgeterandit: bioloogia ja biokeemia, keskkond ja ökoloogia ning molekulaarbioloogia jageneetika. Ka kliinilise meditsiini valdkonnas on Eesti keskmisest pisut ülevalpool.37
Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
Page 35: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
Page 80 and 81: 10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
Page 82 and 83: 10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
Page 84 and 85: keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat
show all

ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...