ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2004. aasta detsembrini. Joonis 4 võrdleb rahvatervishoiualaste publikatsioonide arvu EL-iriikides. Kui rahvatervishoiualane publitseeritavus oli vaadeldaval perioodil EL-is keskmiselt 197artiklit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli selleks näita<strong>ja</strong>ks 103 artiklit miljoni elaniku kohta(EUPHA 2007).Näiteks keskkonnatervist puudutavate teadusartiklite arv miljoni elaniku kohta oli Euroopariikides keskmiselt 19, Eestis aga 12. Uuring viitab sellele, et keskkonnatervise valdkonnaspublitseeritud artiklite arvu kasv on seotud sisema<strong>ja</strong>nduse koguprodukti (SKP) kasvuga. Näitekson keskkonnatervise alaseid artikleid publitseerinud kõige enam Skandinaavia teadlased, sh Rootsi89, Soome 74 <strong>ja</strong> Taani 62 artiklit miljoni elaniku kohta. Samalaadne <strong>uuring</strong> on läbi viidud katervisedenduse valdkonna kohta (Clarke et al. 2007): selle järgi on Eesti autoritelt perioodil 1995-2005 ilmunud hinnanguliselt 6 tervisedenduse-alast publikatsiooni, mis ka<strong>ja</strong>stuvad andmebaasidesMedline või Embase.Joonis 4. Rahvatervise alaste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta Eestis <strong>ja</strong> Euroopa Liiduskeskmiselt, aastail 1995-2005 (allikas: EUPHA 2007).Joonisel 5 on toodud Eestis töötavate autorite publikatsioonide arvu <strong>ja</strong> viidatavust (viidete arvavaldatud artikli kohta) võrreldes teiste maade keskmisega perioodil 2000-2010 ISI andmebaasiEssential Science Indicators andmeil. Analüüsitud on neid valdkondi, mis on otseselt või kaudseltseotud tervise<strong>uuring</strong>utega: bioloogia <strong>ja</strong> biokeemia, kliiniline meditsiin, keskkond <strong>ja</strong> ökoloogia,immunoloogia, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia <strong>ja</strong> geneetika, neuroteadus, farmakoloogia <strong>ja</strong>toksikoloogia, psühhiaatria <strong>ja</strong> psühholoogia ning sotsiaalteadused 14 .Analüüsitulemused viitavad, et artiklite arv miljoni elaniku kohta sõltub tugevalt riigi ma<strong>ja</strong>ndusearengust, mille indikaatoriks siin on per capita sisema<strong>ja</strong>nduse koguprodukt (SKP). Väljendades niiartiklite arvu kui SKP-d logaritmskaalal, on nende seos peaaegu täiesti lineaarne; vastavregressiooniseos on joonisel kujutatud sirgjoonega. Viidete arv artikli kohta kui keskmise artikli„kvaliteedi“ indikaator sõltub ma<strong>ja</strong>nduse arengust tunduvalt vähem, kuid regressioonisirge tõus14 Teadusvaldkondade liigitus pärineb andmebaasist (lahtiseletus on aadressilhttp://sciencewatch.com/about/met/fielddef/) ega ole käesolevat <strong>uuring</strong>ut silmas pidades optimeeritud(näiteks lähteülesandes mainitud rahvatervishoiuteadus on andmebaasis <strong>ja</strong>gunenud sotsiaalteaduste <strong>ja</strong>kliinilise meditsiini vahel; andmebaasi kliinilise meditsiini valdkond on laiem kui lähteülesandes, hõlmatesnäiteks ka suurema osa epidemioloogiast).36
Change language