4.1.2. Uurimisvaldkondade läbilöögivõimeEesti rahva tervise seisukohalt on teadus- <strong>ja</strong> arendustöö nõrkuseks eelkõige orienteeritusolemasolevate probleemide likvideerimisele ning vähene suunatus ennetustööle. Intervjuudestselgus, et kõige vähem arenenuks peetakse kliinilise ning rahvatervise teadus- <strong>ja</strong> arendustegevust.Seejuures peetakse eriti problemaatiliseks nende meetmestike vähest teaduspõhisust. Intervjuudespeeti kõige tugevamaks biomeditsiini ning käitumis- <strong>ja</strong> sotsiaalteaduste valdkonda. Järgnevasanalüüsis tuuaksegi väl<strong>ja</strong> põhilised tegurid, mis on tinginud tervishoiuvaldkonniti erineva eduteadus- <strong>ja</strong> arendustöös.4.1.2.1. Riiklik prioriteetsus <strong>ja</strong> valdkonna strateegiline toetusBiomeditsiin (koos info- <strong>ja</strong> kommunikatsioonitehnoloogia ning mater<strong>ja</strong>liteadustega) on strateegia„Teadmistepõhine Eesti“ järgi olnud riiklikuks prioriteediks ning sinna on suunatudmärkimisväärselt finants- <strong>ja</strong> muid ressursse. Viisteist aastat intensiivset arengut on toonud kaväl<strong>ja</strong>paistvaid tulemusi. Paljuski vastupidine on olukord aga näiteks rahvatervishoiu valdkonnas,kus oluliseks probleemiks peetakse vähest riikliku taseme arusaama, milleks <strong>ja</strong> kuidasrahvatervishoiu-alast teavet ära kasutada, millised on prioriteetsed alavaldkonnad <strong>ja</strong> kuidasrahvatervishoiu meetmeid optimaalselt rakendada. Kuna riigi tasandil valitseb ebaselgusrahvatervishoiu-alaste <strong>uuring</strong>ute va<strong>ja</strong>duse <strong>ja</strong> nende tulemuste kasutamise võimaluste osas, polenendele <strong>uuring</strong>utele ka tugevat toetust ega riiklikku tellimust.4.1.2.2. Tervishoiu alavaldkondade teadustöö spetsiifikaTervishoiu alavaldkonnad on lähtuvalt oma spetsiifikast erineva ressursimahukusega. Sotsiaal- <strong>ja</strong>rahvatervishoiuteadustes nõuab üldistatavate tulemuste saamine sageli suuri valimeid ningolenevalt uurimisküsimusest ka nende pikemaa<strong>ja</strong>list jälgimist, mis on väga a<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> tööjõumahukas.Samas võib <strong>uuring</strong>ute läbiviimiseks va<strong>ja</strong>lik tehnoloogia olla küllaltki lihtne. Kliiniliste <strong>uuring</strong>uteperspektiive piirab Eesti väiksus: piisava statistilise usaldusväärsuse saavutamiseks ei pruugi ollapiisaval arvul haigusjuhte. Biomeditsiinis on võimalik katsetulemusi saada kiiremini kui näitekskliinilistes <strong>uuring</strong>utes või rahvatervishoiuteaduses; reeglina on ka eksperimentaalteaduste arengkiirem ning taseme säilitamiseks on ideest publitseeritava tulemuseni va<strong>ja</strong> jõuda kiiremini. Seetoob kaasa ka suuremad nõudmised infrastruktuurile ning muude ressursside olemasolule.4.1.2.3. InimressurssValdkondade üleseks probleemiks on inimressursi olemasolu. See piirab arendatavateteadusteemade mitmekesisust. Teadustööks kvalifitseeruvate inimeste arv on Eestis väga piiratud.Olemasolev kvalifitseeritud inimressurss on projektides hõivatud kogu finantseerimistsükli vältel(sihtfinantseeritavate projektide puhul 6 aastat), mis muudab raskeks uute teemade avamise(aastas vahetub 300-st sihtfinantseerimise teemast keskmiselt ainult üheksa).Intervjuudest nähtub, et kõige napim on inimressurss rahvatervishoiuteaduses: puudub kriitilinemass inimesi <strong>ja</strong> kompetentsi, et koostööd teha <strong>ja</strong> teadustöö <strong>ja</strong>oks olulist sünergiat luua. Väheseinimressursi põhjuseks võib olla ka selle valdkonna noorus <strong>ja</strong> lühia<strong>ja</strong>lised traditsiooniduurimisgruppide kujunemisel.4.1.3. Tervishoiualase teadus- <strong>ja</strong> arendustöö nõrkuskohadTeadus- <strong>ja</strong> arendustöö puudused tulenevad nii uuri<strong>ja</strong>te indiviidipõhistest as<strong>ja</strong>oludest kui kateadustöö strukturaalsetest teguritest.34
Teadustöö tulemuslikkuse seisukohalt on kriitilise tähtsusega tööta<strong>ja</strong> motivatsioon. Näitekskliinilise meditsiini valdkonna spetsialiste on raske motiveerida teadustööle, kuna alternatiivsedtegevused, nagu patsientide ravi (sh operatsioonid), on märksa tulutoovamad. Teadus- <strong>ja</strong>arendustööd peetakse pigem segavaks faktoriks, mis võtab ära aega patsientide ravilt.Tervishoiualast teadus- <strong>ja</strong> arendustööd pärsivad ka strukturaalsed tegurid. Näiteks peetaksetervishoiu teadus- <strong>ja</strong> arendustöö suurimaks nõrkuseks erinevate tervishoiuvaldkondade vähestintegreeritust. Näiteks kliinilise meditsiini ning rahvatervise <strong>uuring</strong>ute <strong>ja</strong> meetmete vahelistseostatust peetakse ebapiisavaks. Samuti võiks märksa efektiivsemalt ära kasutada olemasolevatteaduslikku kompetentsi reklaami <strong>ja</strong> turunduse valdkonnas. Näiteks <strong>Tartu</strong> Ülikooli tervishoiuinstituut võiks olla ühendavaks lüliks avalikkussuhete <strong>ja</strong> epidemioloogia spetsialistide vahel.Ka baasteadustes (nt biomeditsiinis) saavutatud tulemused pole leidnud kliinilistes <strong>uuring</strong>utes egakliinilises ravis rakendust. „Biomeditsiini laborites toimetatakse oma teadust, aga nende tulemusedei leia piisavalt ruttu või ei leia üldse rakendust inimeste ravis <strong>ja</strong> kliinilises meditsiinis,“ tõdes ükskliinilise meditsiini spetsialist. Biomeditsiin võiks tulevikus pakkuda indiviidipõhistinformatsiooni, et kujundada inimesespetsiifilisi raviskeeme, ent kitsalt spetsialiseeritudbiomeditsiiniliste <strong>uuring</strong>ute tulemusi ei osata veel interpreteerida lähtuvalt tervikorganismitoimimismehhanismide erinevatest mõjutamistest. Teadusgruppide koostöö <strong>ja</strong> integratsioon onpeamiseks vahendiks, et sellest lõhest üle saada (vt ptk 6). Intervjueeritavad mainisid koostööpositiivsete näidetena TÜ kliinikumi androloogiakeskust ning <strong>Tartu</strong>sse ra<strong>ja</strong>tavat siirdemeditsiinikeskust.Riikliku süsteemi toetus on samuti oluline strukturaalne tegur, mis mõjutab teadus- <strong>ja</strong> arendustöötulemuslikkust. Praeguse süsteemi oluliseks nõrkuskohaks peetakse piiratud ligipääsuraviandmetele, mille põh<strong>ja</strong>l teadustööd teha. Näiteks heidavad uuri<strong>ja</strong>d ette, et Haigekassaandmebaas ei ole teadustöö tegemiseks piisavalt kättesaadav. Väidetakse, et Haigekassaandmebaasile esitatud andmepäringutele vastatakse väga aeglaselt <strong>ja</strong> andmed edastatakse liigaagregeeritult.4.2. Uurimistöö tulemuslikkusEksperdid hindasid üsna üksmeelselt Eesti biomeditsiini taset heaks; seda kinnitab ka allpoolesitatud bibliomeetriline analüüs, seevastu kliinilise meditsiini <strong>ja</strong> rahvatervishoiuteaduse tase onnõrgem <strong>ja</strong> ebaühtlasem. Eestis on kliinilise meditsiini valdkond eelkõige haiguspõhjuste keskne(epidemioloogia); ravimeetodite ning ravimite <strong>uuring</strong>uid on vähe ning nende puhul tuleb algatusenamasti mu<strong>ja</strong>lt (näiteks kogutakse andmeid rahvusvaheliste ravimi<strong>uuring</strong>ute raames, midafinantseerib mõni suur ravimifirma; selliste <strong>uuring</strong>ute tähtsus Eesti teaduse või rahvastiku tervisearengu seisukohalt on võrdlemisi väike). Rahvatervishoiu valdkond on olnud pikaltstigmatiseeritud, seda ei ole peetud „päris“ teaduseks. Sageli ei eristata rahvatervishoiu meetmeidrahvatervishoiuteadusest ning mõlemat tähistatakse sõnaga „rahvatervis“. Olukord, kus riiklikesarengukavades pööratakse suurt tähelepanu rahvatervishoiu meetmetele, kuid puuduvadrahvatervishoiuteaduse arengukavad <strong>ja</strong> -prioriteedid, on teatud määral omane kogu Euroopale(McCarthy 2010). Eesti <strong>ja</strong> teiste Baltimaade eripäraks on rahvatervishoiuteaduse väga väike maht,eriti võrreldes Skandinaaviamaade <strong>ja</strong> Suurbritanniaga. Samuti on Eesti rahvatervishoiuteadusfragmenteeritud <strong>ja</strong> aktiivseid teadlasi vähe. Sotsiaal- <strong>ja</strong> käitumisteadusi peetakse Eestis võrdlemisitugevaks, kuid spetsiifiliselt tervisega tegelevad valdkonnad (tervisesotsioloogia <strong>ja</strong> -psühholoogia)on killustatud <strong>ja</strong> väikesemahulised.Eesti <strong>ja</strong> Euroopa rahvatervise-alase uurimistegevuse tulemuslikkuse võrdluseks pakub mater<strong>ja</strong>liEuroopa Rahva Tervise Assotsiatsiooni (The European Public Health Association, EUPHA, 2007)<strong>uuring</strong>, mis käsitleb rahvatervise valdkonna <strong>uuring</strong>ute publitseeritavust 1995. aasta <strong>ja</strong>anuarist35
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81: 10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83: 10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85:
keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat