4. Olulisemad tervishoiualased teadus- <strong>ja</strong> arendusvaldkonnad4.1. Ülevaade peamistest uurimisprioriteetidest Eestis <strong>ja</strong> EuroopasEestis on peamisteks tervishoiualase uurimis- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>ga seotud asutusteks ülikoolid,uurimisinstituudid <strong>ja</strong> ka suuremad haiglad.Ülikoolidest on tervishoiu valdkonnas tegevad eeskätt <strong>Tartu</strong> Ülikool <strong>ja</strong> Tallinna Tehnikaülikool,Eesti Maaülikooli <strong>ja</strong> Tallinna Ülikooli roll on väiksem. Eraldi uurimisinstituutidest tegelevadtervishoiualase teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>ga Tervise Arengu Instituut (TAI) ning Keemilise <strong>ja</strong>Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI). Teatud määral tegeldakse uurimis- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>gasuurtes haiglates, nagu <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla <strong>ja</strong> Lääne-TallinnaKeskhaigla.Evalveerimisraportid annavad ülevaate tähtsamatest Eesti teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>gategelevatest institutsioonidest. Evalveerimine on välishindamine, mis viiakse läbi kas korraliseevalveerimisena teadus- <strong>ja</strong> arendusasutuse konkreetse valdkonna taseme hindamiseks võisihtevalveerimisena teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> korraldamiseksva<strong>ja</strong>liku teabe saamiseks.Haridus- <strong>ja</strong> teadusminister kinnitab hindamiskomisjoni (koosneb 3-16 väliseksperdist)põhjendatud ettepaneku alusel korralise evalveerimise otsuse, mille alusel evalveeritakse teadus- <strong>ja</strong>arendusasutuse tegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt. Positiivse otsusekehtivusaeg on seitse aastat <strong>ja</strong> see annab asutusele õiguse taotleda (Korraline evalveerimine 2010): teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> korralduse seaduses sätestatud alustel oma teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong> finantseerimist riigieelarvest; doktoriõppe avamist õppe aluseks olevas teadusvaldkonnas ülikooliseaduses sätestatudalustel.Aastal 2010 evalveeriti tervishoiu valdkonnas positiivselt Keemilise <strong>ja</strong> Bioloogilise FüüsikaInstituut, Vähi<strong>uuring</strong>ute Tehnoloogia Arenduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tervise ArenguInstituut, Eesti Maaülikool, Protobios OÜ (Tallinna Tehnikaülikooli spin-off) <strong>ja</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikool(Korraline evalveerimine 2010).4.1.1. Tervishoiualaste teadus- <strong>ja</strong> arendusvaldkondade prioriteetsusKuigi on loodud mitmeid raamistikke (näiteks Kuruvilla et al 2006), kuidas hinnata, millistelteadus- <strong>ja</strong> arendustegevuste valdkondadel on tervishoiu arengule suurim mõju, puuduvad siianiüheselt tõlgendatavad kvantitatiivsed hinnangud. Vahendit hinnanguteks (The Becker MedicalLibrary Model for Assessment of Research Impact Model) üritatakse väl<strong>ja</strong> töötada ka näiteksprojekti „Hinnates teaduse mõju” (Assessing the impact of research) raames 13 , kuid ka siin puuduvadveel konkreetsed tulemused ning leitakse, et publitseeritud analüüsid on ebapiisavad. Veelgi enam,hindamise raamistikud on eri riikides väga erinevad (RAND Europe 2006), millest tulevad kaerinevad tulemused.Käesoleva <strong>uuring</strong>u raames analüüsiti varasemaid antud problemaatikat puudutavaid teadustöid.Ilmneb, et pigem keskendutakse teadustegevuse mõjude hindamise äärmisele komplitseeritusele(nt Wells, Whitworth 2007), kuna tervist <strong>ja</strong> heaolu on raske mõõta, mistõttu on kvantitatiivsete13 Vt lähemalt http://becker.wustl.edu/impact/assessment/about.html32
analüüside hulk väike. Samas on hinnatud, kuivõrd kasulikud on investeeringud erinevatesvaldkondades (Health Economics Research Group 2008), kuid kahjuks ei saa selle aluselvaldkondi omavahel adekvaatselt hinnata. Samuti ei saa selle alusel otsustada, milline teadus ontervishoiu mõjuta<strong>ja</strong>na efektiivseim. Kui võrrelda hinnatud südame-veresoonkonna <strong>ja</strong> vaimsetervise teadustegevuse tulusust, siis vastavad näita<strong>ja</strong>d (39% <strong>ja</strong> 37%) on sisuliselt võrdsed (HealthEconomics Research Group 2008); teiste valdkondade puhul hinnangud puuduvad. Teisalt onnäiteks leitud, et igale riigipoolsele investeeringule farmaatsia valdkonna alusteadustesse lisandub1,69-kordne <strong>ja</strong> igale kliinilise <strong>uuring</strong>u investeeringule 0,4-kordne maht erasektori investeeringuidteadus- <strong>ja</strong> arendustegevusse (Toole 2007). Seega on erasektori kaasamine oluline jubateadus<strong>uuring</strong>ute faasis.Prioriteetsust hinnatakse erinevatest aspektidest lähtuvalt. Ühelt poolt võib seda teha johtuvalttervist mõjutavate faktorite olulisusest. Näiteks Eestis on käibel WHO ekspertide poolt pakutudmääratlus, et rahvastiku tervisest 50% oleneb eluviisist, 20% geenidest, 20% keskkonnast <strong>ja</strong> 10%arstiabist (põhineb USA teadlaste analüüsil, vt Healthy People 1979). Erinevates teaduslikeslähenemistes leidub küll eriarvamusi nende tegurite olulisuse osas, kuid faktorid on samad(näiteks: Knol et al 2009). Teiseks prioriteetsuse põhjendamisviisiks on tegurid, mis vähendavadkvaliteetset eluiga (eeskätt tervena elatud eluaastaid). Lisaks peetakse tervishoiualaseid teadus- <strong>ja</strong>arendusvaldkondi oluliseks tulenevalt sellest, kui hästi need tagavad teadus- <strong>ja</strong> arendustööjätkusuutlikkust, kui kuluefektiivsed on need valdkonnad Eesti tervishoiu seisukohalt, kastegeldakse spetsiifiliselt Eesti probleemidega <strong>ja</strong> millisel tasemel on valdkond juba väl<strong>ja</strong> kujunenud.Hiljutises üle-Euroopalises valitsusasutusi <strong>ja</strong> tervishoiualaseid mittetulundusühinguid (public healthassociations) kaasavas <strong>uuring</strong>us selgitati väl<strong>ja</strong> rahvatervise alase uurimistöö prioriteetsed suunadEuroopa erinevates maades (McCarthy et al. 2009). Uuringust selgus, et Põh<strong>ja</strong>-Euroopa riikiderahvatervise uurimisprioriteetideks on tervishoiuteenused <strong>ja</strong> patsiendiohutus. Lõuna-Euroopamaade põhilised prioriteedid olid nakkushaiguste, tervishoiuteenuste <strong>ja</strong> südame-veresoonkonnahaiguste alased <strong>uuring</strong>ud. Ida-Euroopas on tähtsateks prioriteetideks rahvatervishoiu valdkonnastoiduohutuse, keskkonna- <strong>ja</strong> töötervishoiu alased <strong>uuring</strong>ud.Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline hea taseme tagamine terviseteaduste piisavalt laiasspektris: sellest sõltub nii arstiõppe kui ka rahvatervishoiu valdkondade väl<strong>ja</strong>õppe kvaliteet, seegakokkuvõttes kogu tervisesüsteemi toimimine.Tervishoiu kuluefektiivsuse seisukohalt peetakse kõige prioriteetsemateks valdkondadeksprekliinilise meditsiini ning rahvatervise teadus- <strong>ja</strong> arendustööd. Rahvatervishoiu valdkonnaarendamine on eelkõige oluline tervishoiusüsteemi eesmärgipärase arengu seisukohalt; sellestloodetakse sisendit tervishoiu poliitikatele (hinnangud haigestumuse <strong>ja</strong> suremuse osas;terviseprobleemide sotsiaalma<strong>ja</strong>nduslik kulukus, millest lähtub ka hinnang kuluefektiivsusele).Rahvatervishoiuteadus on oluline ka paremate ennetusmeetmete val<strong>ja</strong>töötamise seisukohalt.Avalikkuse teadlikkuse tõstmise <strong>ja</strong> käitumisharjumuste suunamisega saab ennetada haigestumisi,vigastusi jms, mis koormavad tervishoiusüsteemi.Ekspertide hinnangul on lisaks äärmiselt oluline Eesti-keskse tervishoiu teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong> eelisarendamine. Rahvatervishoiu valdkond on kontekstipõhine, kus mitmedkultuurilised <strong>ja</strong> sotsiaalma<strong>ja</strong>nduslikud aspektid mängivad olulist rolli indiviidi <strong>ja</strong> grupitervisekäitumises, aga ka tervishoiusüsteemi ülesehituses <strong>ja</strong> selle funktsionaalsuses. Just omakontekstipõhisuse tõttu ei saa tervisekäitumise <strong>ja</strong> tervishoiusüsteemide toimimise hinnangutestugineda ainult mu<strong>ja</strong>l läbi viidud <strong>uuring</strong>utele, vaid Eestis peaks olema oma ekspertiis selliseanalüüsi läbiviimiseks <strong>ja</strong> vastava arendustöö tegemiseks.Prioriteetsena märgiti ära ka juba tugevate valdkondade jätkuvat toetamist (terviseteadustevaldkonnas eeskätt biomeditsiin, sh geneetika, genoomika, neuroloogia, immunoloogia). Nendevaldkondade edasine prioriteetsus on oluline, et tagada seni loodud infrastruktuuri <strong>ja</strong> spetsialistideväl<strong>ja</strong>õppesse panustatud ressursside tasuvus <strong>ja</strong> jätkuv areng.33
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81: 10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83:
10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85:
keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat