ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ülikooli ...

on sõlmitud näiteks Hiinaga, Ungariga, Belgiaga, Tšehhiga ja veel paljude teiste Euroopa ja muumaailma riikidega 9 .Teadus- ja arendustegevust soosivad ka tegevused läbi EL-i tõukefondide nagu doktoriõppe jarahvusvahelistumise programm DoRa, teadlasmobiilsuse programm Mobilitas, doktorikoolid jateaduse tippkeskuste programm. Lisaks mängivad olulist rolli teaduse ja kõrghariduseinfrastruktuuri ning teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamise meetmed.Seega on teaduskoostööks palju erinevaid tegevusi algatatud ja käimas; nende eesmärgid langevadväga suures osas kokku ERA eesmärkidega (Koppel 2009). Samas ei ole ühtset kokkulepitud jasidusat rahvusvahelistumise poliitikat, mis aitaks neid meetmeid veelgi tõhusamalt rakendada.Veelgi enam, see ei ole piisavalt integreeritud muudesse arengukavadesse.Lisaks Euroopa Teadusruumile on ka teisi märkimisväärseid algatusi. Näiteks moodustati 2002.aastal Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja haridusministeeriumide ning Euroopa Komisjoniesindajatest spetsiaalne koostöökogu (European Strategy Forum on Research Infrastructures, ESFRI),mis avaldas 2006. aastal teekaardi Euroopa teaduse infrastruktuuri arendamiseks järgmise 10-20aasta jooksul (European Roadmap on Research Infrastructures). Antud dokumendi järgi toetataksemitmeid tervise valdkonnaga seotud projekte, nagu siirdemeditsiini infrastruktuur EATRIS(European Advanced Translational Research InfraStructure), biomeditsiinilise ja bioloogilise uurimistööinfrastruktuur BBMRI 10 (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure), kliinilisteuuringute infrastruktuuride võrgustik ECRIN (European Clinical Research Infrastructures Network) jne(European Roadmap ... 2009).Olulisi suuniseid Euroopa tasandi prioriteetide osas annab ka Euroopa meditsiiniteadusenõukogu poolt 2007. aastal avaldatud soovituste dokument (European Medical Research Council:“Present Status and Future Strategy for Medical Research in Europe”), milles on seatud peamisedvõimalused Euroopa Liidu meditsiini alase teadustöö arendamiseks ja tugevdamiseks.Eesmärkidena on märgitud kõrgetasemelised alus-, kliinilised ja siirdemeditsiini teadused, millesaavutamiseks tuleb arendada Euroopa teadlaste kompetentse ja koostööd, parendada teaduslikkuinfrastruktuuri (seotud eespool mainitud teekaardiga Euroopa teaduse infrastruktuuriarendamiseks) ja täiustada rahastamisskeeme (European Medical ... 2007).Infotehnoloogia ja meditsiini kokkupuutepunktis ehk e-tervishoiu valdkonnas on Euroopa Liidusoluline roll täita spetsiaalsel laiapõhjalisel algatusel (European Large Scale Action on eHealth), misühendab teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja poliitikat. Algatuse eesmärgiks on arendadae-tervise teenuste infrastruktuuri, et parendada tervishoiuteenuste pakkumist, sh võimaldadahaiguste varajast avastamist ja efektiivset ravi (Bridging R&D ... 2009; European Large ... 2009).Samuti on e-tervishoiu tähtsust (eeskätt liikmesriikide vahelise infotehnoloogilise koostöö jatelemeditsiini osas) toonitanud Euroopa Komisjon (Komisjoni teatis 2008).Väga suure mõjuga Euroopa Liidu algatuseks on Euroopa rahvusvaheliste teadusprojektiderahastamiseks mõeldud 7. raamprogramm 11 . Selle alla kuuluva terviseuuringute programmieesmärgiks on parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada ja tugevdada Euroopatervisega seotud tööstusharude ja ettevõtete konkurentsivõimet ning innovatsioonialastvõimekust.Euroopa poolt rahastatavad terviseuuringud keskenduvad9 Olulisemad lepingud on ära toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel(http://www.hm.ee/index.php?048870).10 Assotsieerunud liikmetena osalevad selle võrgustiku töös ka Eesti partnerid (Eesti Geenivaramu ningHaridus- ja Teadusministeerium).11 Vt ka ptk 4.3.1.7.30