näiteks vigastuste strateegia alusdokumendis soovitatakse osade tervist kahjustavate mõjutustekohta eraldi dokument koostada, näiteks alkoholi strateegia.Tervisliku seisundi oluliseks determinandiks on keskkond, milles inimene elab <strong>ja</strong> töötab.Looduslikku <strong>ja</strong> tehiskeskkonnaga seonduvaid meetmeid käsitleb „Eesti Keskkonnastrateegiaaastani 2030“, mis sisaldab eraldi peatükki „Inimese tervis <strong>ja</strong> elu kvaliteet“. Strateegia eesmärgikson määratleda pikaa<strong>ja</strong>lised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudessamas keskkonna seostest ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevalelooduskeskkonnale <strong>ja</strong> inimesele. Strateegias käsitletakse inimese tervise peatükis kuut valdkonda –väliskeskkond, siseruum, toit, joogi- <strong>ja</strong> suplusvesi, jääkreostus, turvalisus <strong>ja</strong> kaitse. Kuivõrdennetustegevus on suhteliselt uus valdkond <strong>ja</strong> mitmes valdkonnas pole <strong>uuring</strong>utega tegeletud,käsitlevad inimese <strong>ja</strong> tervise valdkonna meetmed suhteliselt palju seire <strong>ja</strong> hindamise süsteemideväl<strong>ja</strong>töötamist. Näiteks väliskeskkonna, joogi- <strong>ja</strong> suplusvee, toidu <strong>ja</strong> jääkreostuse alal on seatudoluliseks tegevussuunaks terviseriskide hindamise <strong>ja</strong> järelevalve süsteemi väl<strong>ja</strong>arendamineterviseriskide vähendamiseks <strong>ja</strong> maandamiseks. Tähtsaks peetakse ka infosüsteemi tõhustamistteadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks <strong>ja</strong> elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks. Elaniketurvalisuse <strong>ja</strong> kaitse seisukohalt on oluline hädaolukorraks valmisoleku, kriisireguleerimise <strong>ja</strong>elanikkonna kaitse alaste teadus- <strong>ja</strong> rakendus<strong>uuring</strong>ute kavandamine ning koolitus- <strong>ja</strong>väl<strong>ja</strong>õppesüsteemi arendamine.Tervisekahjude ennetusega tegeleb ka „Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006–2010“, mis keskendub tervislike eluviiside, täpsemalt liikumisharrastuse suurendamisele. Strateegiatoob väl<strong>ja</strong> viis valdkonda – sportimispaigad, tervisesportlaste arstiabi, infoteenindus- <strong>ja</strong>nõustamine, koolitus, teadmisvara <strong>ja</strong> selle levitamine harrasta<strong>ja</strong>tele, liikumisharrastusekorraldamine ning liikumisharrastuse suhtekorraldus- <strong>ja</strong> edenduskava. Suhteliselt palju tähelepanupööratakse erinevate <strong>uuring</strong>ute korraldamisele, sealhulgas tervise<strong>uuring</strong>ute <strong>ja</strong> andmetöötlusestandardiseerimine <strong>uuring</strong>utulemuste võrdlemiseks ning elanikkonna spordi- <strong>ja</strong> liikumisharrastusekaardistamine.3.4. Organisatsioonide arengukavadAsutuste arengukavade puhul on teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> olulisuse käsitlemine tihedas seosesorganisatsiooni tegevusvaldkonnaga. Näiteks Tervise Arengu Instituut (TAI), mis on loodudkiteadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> teostamiseks, rõhutab oma arengukavas selle olulisust. SeevastuHaigekassa arengukavas on teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>st oluliselt vähem räägitud.Sotsiaalministeeriumi arengukavas 2008-2011 käsitletakse eraldi tervisevaldkonda. Teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>le pööratakse suhteliselt palju tähelepanu. Näiteks on kavandatavate tegevusteseas üle-Eestilise tervise<strong>uuring</strong>u läbiviimine, nakkushaiguste seire- <strong>ja</strong> teavitamissüsteemitõhustamine, keskkonnategurite tervisemõjude seire va<strong>ja</strong>duse määratlemine ning toimiva süsteemiloomine, e-Tervise süsteemide arendamine.Tervise Arengu Instituudi Arengukava 2005-2009 kohaselt on TAI missiooniks Eestirahvastiku tervise <strong>ja</strong> elukvaliteedi järjepidev edendamine parimal teadmisel põhineva arendus- <strong>ja</strong>rakendustegevuse kaudu. TAI rolli tervisevaldkonna teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> arendamiselkätkeb tervise- <strong>ja</strong> tervishoiuvaldkonna registrite haldamist <strong>ja</strong> analüüsi; sekkumistegevusetõenduspõhine arendamine, seire <strong>ja</strong> tõhususe hindamist; metodoloogiliselt kõrgprofessionaalsetteadustööd ning koostööd Eesti kõrgkoolidega; tervise- ning sotsiaalvaldkonnas töötavateleprofessionaalidele süstemaatilise täiendkoolituse tagamist.Eesti Haigekassa tegevuse eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatudisikutele, seega käsitleb Eesti Haigekassa arengukava 2010-2013 teadus- <strong>ja</strong> arendustegevustoluliselt väiksemal määral <strong>ja</strong> pigem kaudselt. Haigekassa on seadnud oma strateegilisteks <strong>ja</strong>28
arengueesmärkideks muuhulgas kujundada inimeste teadlikkust <strong>ja</strong> suunata tervisekäitumist. Samastuuakse väl<strong>ja</strong>, et tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks on va<strong>ja</strong>lik arendada koostööd nii Eestiteaduskeskustega (TAI, TÜ, sh TÜ tervishoiu instituut), riigiasutustega kui patsientide ningerialaühendustega. See tähendab, et meetmete kujundamisel peetakse küll tõenduspõhisustoluliseks, kuid toetutakse teiste organisatsioonide tulemustele.Üha enam tuuakse väl<strong>ja</strong>, et tegeleda ei tuleks ainult haiguste <strong>ja</strong> tervisekahjudega, vaid ka ennetuse,sh tervisekäitumuslike valikute soodustamise, tervist <strong>toetav</strong>a keskkonna arendamise ningsotsiaalse kaitse <strong>ja</strong> tervishoiusüsteemi osade integratsiooni parandamisega.3.5. Euroopa tasandi algatusedTervishoiu teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> juures on olulised ka üle-Euroopalised initsiatiivid naguEuroopa Teadusruum (European Research Area – ERA). Selle aluseks on nn Ljubl<strong>ja</strong>na protsess(2008), mis loob võimalused organiseeritud partnerluseks liikmesmaade <strong>ja</strong> assotsieerunud maadening Euroopa Komisjoni vahel. Võimalikeks sisenditeks on ühine pikaa<strong>ja</strong>line visioon Euroopateadusruumist, mis peaks olema aluseks tulevikus planeeritud tegevustele ning paremalejuhtimisele teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> koordineerimisel (Koppel 2009).Euroopa Teadusruum seab viis initsiatiivi:• Euroopa koostöö teadlaste <strong>ja</strong>oks;• ühisprogrammeerimine;• tipptasemel infrastruktuurid;• ERA avatus ülejäänud maailmale;• tehnoloogiasiire <strong>ja</strong> intellektuaalomand.Kõik nimetatud initsiatiivid on as<strong>ja</strong>kohased ka Eesti kontekstis.Konkureerides Ameerika <strong>ja</strong> Aasiaga on äärmiselt tähtis Euroopa-sisene koostöö eriteadusvaldkondades. Selle realiseerumiseks peaks Euroopa olema andekatele teadlasteleatraktiivne, suurendama mobiilsust asutuste, sektorite <strong>ja</strong> riikide vahel, tagama avatud konkursid <strong>ja</strong>grantide portatiivsuse, head töötingimused ning teadlaste ettevalmistamise <strong>ja</strong> enesetäiendamisevõimaluste parandamise.Üheks oluliseks protsessiks ERA-s on ühisprogrammeerimine, mille üks peamistest väl<strong>ja</strong>kutseteston tervis, mis on Euroopa vananeva rahvastiku kontekstis muutumas järjest olulisemaks. Kunaüksikute riikide võime lahendada suuri probleeme on väikesed <strong>ja</strong> ressursid killustatud, peaks ühineteadus <strong>ja</strong> arendustegevus aitama kaasa suurte Euroopa ühiskonna ees seisvate probleemidelahendamisele. Ühisprogrammeerimine tugineb liikmesmaade initsiatiivile <strong>ja</strong> ülesnäidatud huvile,va<strong>ja</strong>lik on strateegiline lähenemine ning see rakendub liikmesmaade endi poolt valitud kujul.Siinkohal on va<strong>ja</strong>lik märkida, et tegevused kavandatakse ülevalt alla, mida on soovitatud kakäesoleva riiklikku tervishoiu teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> <strong>programmi</strong> puhul. Olulised on ka selged<strong>ja</strong> realistlikud eesmärgid, selge lisandväärtus olemasolevale finantseerimissüsteemile <strong>ja</strong> kaasatudpartnerid. Eraldi on ERA puhul rõhutatud avatust ülejäänud maailmale.Ka on Eesti aktiivselt osalenud rahvusvahelistes teadmiste ringluses läbi mitmete <strong>programmi</strong>denagu ERA-Net, Euroopa Teadusfond, Norra teaduskoostöö finantsskeem jne. Eesti on sõlminudmitmeid kokkuleppeid või programme peaaegu 50 riigiga (Haridus -<strong>ja</strong> Teadusministeerium 2010).Enamik nendest on üldised raamlepingud, milles sätestatakse vastastikune hea koostöötahe ninglepingupooltele ei kaasne kohustust lepingus sätestatud tegevusi finantseerida. Koostöölepinguid29
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81:
10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83:
10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85:
keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat