Intervjuude abil selgus, et <strong>programmi</strong> raames tehtud uurimistööd keskendusid põhiosas mõnelekindlale valdkonnale ning valdavalt ei uuritud mitme valdkonna ühisprobleeme nagu oli algsessiht<strong>programmi</strong>s eeldatud. Mitme valdkonna kaasamise positiivse mõjuna tajutakse seda, et niioleks võimalik koguda uut teavet <strong>ja</strong> tekitada sünergiat. Muuhulgas võimaldaks see pareminikujundada üldpilti Eesti rahvastiku tervisest.Eelmises siht<strong>programmi</strong>s, nagu eksperdid ka praegu soovitasid, oli moodustatud juhtkomitee,mille ülesandeks oli määratleda igal aastal 15-20 prioriteetset uurimisteemat, mida avalikukskonkursiks väl<strong>ja</strong> kuulutada. Lisaks oli juhtkomitee funktsiooniks korraldada taotluste ekspertiisijms.Ekspertide arvates ei hakanud mainitud juhtkomitee <strong>ja</strong> see põgusalt kirjeldatud otsustusprotsesskorralikult tööle. Peatükis 10 on väl<strong>ja</strong> toodud ka mõned ekspertide arvamused, mida võiks uuekomitee koostamisel arvesse võtta, et see edukamalt toimima saada.Finantseerimise mõttes oli sihtprogramm nii ekspertide kui Riigikontrolli hinnangul (Lätti, Kuuse2001) alarahastatud. Veelgi enam, märgiti, et teatud hetkel hakkas rahastus toimuma läbi TerviseArengu Instituudi, mistõttu see muutus läbipaistmatuks ning ebaselgeks. Seetõttu arvati, etrahastuse <strong>ja</strong>gamine võiks siiski olla juhitud läbi institutsiooni, millel puuduvad isiklikud huviteadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>s. Näiteks riiklike suuremate rahastuste <strong>ja</strong>gamine käib läbi Haridus- <strong>ja</strong>Teadusministeeriumi sihtfinantseerimise, Eesti Teadusfondi grantide või muude <strong>programmi</strong>de 8 .Hetkel kehtivaks kõige üldisemaks tervise edendamist käsitlevaks arengukavaks on „Rahvastikutervise arengukava 2009-2020“ (RTA). RTA koondab ühtseks tervikuks vertikaalsed tervisevaldkonna arengukavad <strong>ja</strong> strateegiad ning ühendab laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaidstrateegilisi dokumente teistest valdkondadest (ülevaade nendest on toodud lisas 1). RTAüldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse <strong>ja</strong> haigestumisevähendamise kaudu. Üheks olulisemaks eesmärgiks seatakse tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus <strong>ja</strong>selle pidev kohandumine muutuvate terviseprobleemide <strong>ja</strong> võimaluste ning patsientideva<strong>ja</strong>dustega. Kuigi arengukava väärtustab tõenduspõhisust, on arengukava tegevuste hulgasteadus- <strong>ja</strong> arendustegevus esitatud pigem üldsõnaliselt. Näiteks tuuakse tegevusprioriteetidenaväl<strong>ja</strong> rahvastiku seksuaal-reproduktiivtervise <strong>ja</strong> imikute tervisemõjurite, vigastuste <strong>ja</strong> mürgistuste,nakkushaiguste ning elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamist, juhtimist <strong>ja</strong> teavitamist.Sealhulgas seatakse eesmärgiks rakendada e-riigi põhimõtteid <strong>ja</strong> innovaatilisi lahendusi.3.2. Spetsiifilised haigustekesksed arengukavadSpetsiifilistes haigustepõhistes arengukavades erineb teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> olulisuseväl<strong>ja</strong>toomine arengukavati. On kavasid, mis toovad selgelt väl<strong>ja</strong> teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>olulisuse (nt vigastuste strateegia alusdokument), aga on ka kavasid, mis sellele otseselt eikeskendu <strong>ja</strong> kus seda on mainitud vaid kaudselt. Sama kehtib ka koostöö puhul teadus- <strong>ja</strong>arendusasutustega. Paljuski sõltub teadus- <strong>ja</strong> arendustöö rõhutamine vastavas arengukavas sellest,millisel tasemel on see vastavas valdkonnas (nt vigastuste alal puudub hetkel register ning seetõttuon sellealases dokumendis selle tähtust rõhutatud). Üldjuhul on kavades püstitatud indikaatoridmõõdetavad ning eeldavad mõõdikute süsteemi olemasolu või <strong>uuring</strong>ute läbiviimist.Järgnevalt on käsitletud olulisemaid arengukavasid lähtuvalt haigestumuse <strong>ja</strong> suremuse statistikast.„Südame <strong>ja</strong> veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005-2020“üldeesmärgiks on saavutada püsiv langus rahvastiku vara<strong>ja</strong>ses haigestumises <strong>ja</strong> suremuses südame<strong>ja</strong>veresoonkonnahaigustesse. Selle saavutamise tegevuste seas tuuakse väl<strong>ja</strong>:8 Vt täpsemalt ptk. 4.3.26
tõenduspõhise <strong>ja</strong> kvaliteetse raviteenuse kättesaadavuse tagamine; valdkonna rakendusliku iseloomuga teadustöö riikliku finantseerimise suurendamine.Strateegias on keskendutud valdkondadele <strong>ja</strong> tegevustele, mis on tõenduspõhised, st milletulemusena eeldatakse muutusi. Strateegias on eraldi väl<strong>ja</strong> toodud ka nendega seotud ningpotentsiaalsed <strong>uuring</strong>ud <strong>ja</strong> statistilised andmekogud. Lisaks nähakse ette iga-aastast kvantitatiivset<strong>ja</strong> kvalitatiivset eksperthinnangut strateegia elluviimise mõjude hindamiseks.„Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015“ põhisuunad on ennetus, skriining, diagnoosimine<strong>ja</strong> ravi. Erandina tuuakse selles strateegias eraldi väl<strong>ja</strong> teadus<strong>uuring</strong>ute (tervisekäitumis<strong>uuring</strong>,analüütilised epidemioloogilised <strong>uuring</strong>ud, raviauditid, registripõhised <strong>uuring</strong>ud jm) <strong>ja</strong> diagnostikaolulisust. Strateegia rõhutab, et <strong>uuring</strong>uid, mis annavad hinnangu vähi diagnostikale <strong>ja</strong> ravikvaliteedile, tuleks rakendada ravikorralduse <strong>ja</strong> vähihaigete elukvaliteedi parandamiseks. Samutitoonitatakse strateegias epidemioloogiliste <strong>uuring</strong>ute rakendamist vähi riskitegurite levikuselgitamiseks ning küsitluste kasutamist eestlaste vähi riski- <strong>ja</strong> kaitsetegurite teadlikkuse uurimisel.Strateegia tegevuskava rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarve vahenditest, samutiEesti Haigekassa poolt <strong>ja</strong> mittetulundusühingutele laekuvate annetuste abil.Kuigi vigastused on oluline surmapõhjus, pole selles vallas arengukava veel koostatud. Sellessuunas on siiski liigutud <strong>ja</strong> valminud on „Eesti vigastuste ennetamise strateegiaalusdokument“ (2008). Selles keskendutakse valdkonnas seni nõrgalt arenenud teadus- <strong>ja</strong>arendustöö va<strong>ja</strong>likkusele. Alusdokument rõhutab vigastuste püsikontrolli <strong>ja</strong> -analüüsi süsteemisealhulgas vigastuste registri loomise va<strong>ja</strong>likkust vigastustega seotud tervisekahjude tekke erietappide paremaks analüüsimiseks <strong>ja</strong> lahenduste väl<strong>ja</strong>töötamiseks. Rõhutatakse, et koostööriikliku <strong>ja</strong> kohaliku tasandi valdkonna ekspertide, uurimis- <strong>ja</strong> arendusasutustega suurendaksanalüüsi tulemuslikkust <strong>ja</strong> võimaldaks siduda vigastuste ennetamise teiste strateegiate elluviimisegaerinevatel tasanditel <strong>ja</strong> ametkondades. Samuti toonitatakse strateegia elluviimiseks va<strong>ja</strong>liketegevuste jätkusuutlikku rahastamist (kasutades motivatsioonimehhanisme).„Eesti riiklik HIV <strong>ja</strong> AIDS-i strateegia aastateks 2006-2015“ üldeesmärgiks on saavutadaEestis HIV leviku püsiv langustendents; strateegias keskendutakse nii ennetusele, seirele kui karavile. Üheks strateegia aluseks on tõenduspõhisus: HIV-i <strong>ja</strong> AIDS-i ennetus- <strong>ja</strong> ravitöö peabpõhinema tänapäevastel sotsiaal- <strong>ja</strong> arstiteaduse seisukohtadel, mida <strong>toetav</strong>ad teaduslike uurimustetulemused. Muude tegevuste seas on selleks ette nähtud väl<strong>ja</strong> töötada ühtne süsteemkokkupuutejuhtumite registreerimiseks <strong>ja</strong> kokkupuutejärgseks profülaktikaks, HIV-testimisesõel<strong>uuring</strong>uteks (sh rasedad, lapsed, tuberkuloosihaiged), nakkuspõhise <strong>ja</strong> käitumusliku seiresüsteem (sh HIV-andmekogu <strong>ja</strong> riskigruppide <strong>uuring</strong>ud), HIV <strong>ja</strong> AIDSi valdkonnale ühtnetegevuste monitooringu <strong>ja</strong> hindamise süsteem, sh ma<strong>ja</strong>ndusliku mõju ning ennetustegevuste kulutulususehindamise süsteem. Olulise tegevusena näeb strateegia ette analüüside tulemustekasutamist ennetustegevuste tõhususe tõstmiseks, sealhulgas HIV-i <strong>ja</strong> AIDS-iga seotud koolituste,ennetustegevuste kvaliteedijuhtimise süsteemi väl<strong>ja</strong>töötamiseks. Tervise Arengu Instituudismoodustatakse riiklik HIV-i <strong>ja</strong> AIDS-i ennetustegevuse seire, monitooringu <strong>ja</strong> hindamisüksus,mille ülesanneteks on andmete kogumissüsteemi väl<strong>ja</strong>arendamine (koostöös erinevateministeeriumite <strong>ja</strong> asutustega), andmete kogumine, analüüs <strong>ja</strong> avalikkuse regulaarne teavitamineHIV-i <strong>ja</strong> AIDS-i valdkonna trendidest ning riigi tegevuste tulemuslikkusest.3.3. Tervise mõjureid käsitlevad arengukavadSageli käsitletakse tervise <strong>ja</strong> konkreetse haiguse mõjutegureid vastavates arengukavades. Näitekssüdame- <strong>ja</strong> veresoonkonnahaiguste arengukavas on meetmed toodud mõjurite lõikes, st meetmedfüüsilise aktiivsuse tõstmiseks, toitumise parandamiseks, suitsetamise vähendamiseks. Samas27
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78:
Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81:
10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83:
10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85:
keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat