3. Ülevaade tervishoiualase teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>gaseotud strateegiatest <strong>ja</strong> arengukavadestRiigi tervisepoliitika <strong>ja</strong> tervishoiusüsteemi eesmärgiks on Eesti inimeste tervise hoidmine <strong>ja</strong>tugevdamine. Ühiskonna muutustega kaasaskäimiseks on va<strong>ja</strong>lik eesmärgipõhine tegevusrahvastiku tervise parandamisel <strong>ja</strong> tervisekahjude ennetamisel. Tervisepoliitika realiseerimise <strong>ja</strong>sihipärase tegutsemise eelduseks on teadmistepõhisus. Teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> ülesandekstervise valdkonnas on ühelt poolt tervishoiu strateegiate <strong>ja</strong> -poliitika kujundamiseks va<strong>ja</strong>liketeadmiste loomine, aga teiselt poolt nende teadmiste praktiline rakendamine strateegilistetervishoiukavade elluviimisel. Selleks, et oleks võimalik hinnata, kuivõrd hästi toetab Eestisolemasolev teadus- <strong>ja</strong> arenduskompetents tervishoiu strateegilisi va<strong>ja</strong>dusi, annab käesolev peatükklühiülevaate olulisematest tervishoidu ning selle teadus- <strong>ja</strong> arendustegevust käsitlevateststrateegiatest <strong>ja</strong> arengukavadest.3.1. Üldised arengukavadTeadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> strateegilisi eesmärke on kirjeldatud Eesti teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>ning innovatsiooni strateegias 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”. Strateegias tuuakse väl<strong>ja</strong>, etEestil tuleb investeerida oma teadmiste <strong>ja</strong> oskuste baasi laiendamisse <strong>ja</strong> tugevdamisse, sh kavõtmetehnoloogiatesse (info- <strong>ja</strong> kommunikatsiooni-, mater<strong>ja</strong>li- <strong>ja</strong> biotehnoloogiad) ningrakenduslikesse <strong>uuring</strong>utesse <strong>ja</strong> arendustegevusse, mis aitab Eestil kohanduda mitmesugustesotsiaalma<strong>ja</strong>nduslike väl<strong>ja</strong>kutsetega ning toetab valdkonnapoliitika (nt tervishoid, keskkonnahoid,energeetika jt) elluviimist. Lisaks tuuakse väl<strong>ja</strong>, et stimuleeritakse nõudlust uute tehnoloogiatejärele (nt transport, energia, keskkond, tervishoid, haridus <strong>ja</strong> side). Seega on tervishoid teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>s oluline valdkond, kuid ei saa väl<strong>ja</strong> tuua selle selget prioriteetsust. Samashinnatakse ka eelmist strateegiat (Eesti teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> ning innovatsiooni strateegia2002-2006) ning tuuakse väl<strong>ja</strong>, et eelmises strateegias toodud eesmärke pole suudetud sellisesmahus saavutada, kuna pole tagatud loodetud rahastamist. Seetõttu on endiselt aktuaalsedjärgmised probleemid.• Ei ole käivitunud võtmevaldkondade (kasuta<strong>ja</strong>sõbralikud infoühiskonna tehnoloogiad,biomeditsiin, mater<strong>ja</strong>litehnoloogiad) riiklikud <strong>programmi</strong>d 7 <strong>ja</strong> oluliselt pole suurenenudriigi poolt finantseeritava magistri- <strong>ja</strong> doktoriõppe maht. Teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>rahastamise korraldus ei soosi piisavalt rakendus<strong>uuring</strong>uid.• Praegune teaduskorraldus <strong>ja</strong> vananenud infrastruktuur ei motiveeri küllaldaselt andekaidnoori valima teadlaskarjääri ning jääma või tulema Eestisse. Seetõttu on Eesti teadlaste <strong>ja</strong>inseneride arv osakaaluna tööjõust (2004. aastal 0,50%) väiksem Euroopa Liidukeskmisest (2003. aastal 0,54%) <strong>ja</strong> mitmekordselt väiksem Põh<strong>ja</strong>maade vastavast näita<strong>ja</strong>st(2003. aastal Soome 1,62%, Rootsi 1,02%).• Eesti ettevõtete omavaheline koostöö on küll Euroopa Liidu keskmisega võrreldestihedam, ent võrdlemisi ühekülgne – koostööd tehakse peamiselt tarni<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> pooltoodetetelli<strong>ja</strong>tega. Ülikoolide <strong>ja</strong> teadus- <strong>ja</strong> arendusasutustega tehakse peaaegu kaks <strong>ja</strong> pool kordavähem koostööd kui tarni<strong>ja</strong>te või klientidega.7 Kuna 2010. aasta I kvartalist käivitus Eesti biotehnoloogia programm (BTP) (kinnitatud BTPjuhtkomitee 07.12.2009. a koosoleku otsusega), mis katab teatud ulatuses ka biomeditsiini, siis sellesvaldkonnas on toimunud vahepeal selge edasiminek.24
Tervishoid ning teadus- <strong>ja</strong> arendustegevus on siiani olnud kõige otsesemalt seostatud tänaseksküll lõppenud „Rahvatervisealase teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> riiklikussiht<strong>programmi</strong>s aastateks 1999-2009“, mis loodi <strong>ja</strong> kinnitati valitsuse poolt 1998. aastal. Tolhetkel nenditi, et„Käesoleval sa<strong>ja</strong>ndil toimunud keskmise eluea pikenemine ning muutused haiguste iseloomus <strong>ja</strong>esinemissageduses on enamuses toimunud rahvatervise edusammude ning ainult vähesel määral arstiteadusesaavutuste tõttu. Elanike vananemine <strong>ja</strong> sellega seotud krooniliste haiguste sagenemine, elukeskkonna,ühiskonna <strong>ja</strong> eluviiside muutumine nõuavad kohanemist ka tervishoiusüsteemilt. Eesti elanike tervisekohta olemas olevad teadmised ei ole käesoleval a<strong>ja</strong>l piisavad, et anda alust argumenteeritud otsustetegemiseks tervisepoliitikas <strong>ja</strong> tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel. Va<strong>ja</strong>lik on süstemaatilise <strong>ja</strong>kaasa<strong>ja</strong>statud ülevaate loomine elanike tervise kohta.“Siht<strong>programmi</strong> eesmärgiks oli elanike tervise seisundi jälgimine teadusliku uurimise meetodite abilning rahvastiku tervist mõjutavate tegurite <strong>ja</strong> tegevuste mõju hindamine. Keskenduti viielevaldkonnale.1. Tervishoiustatistiliste andmete kättesaadavus <strong>ja</strong> kvaliteetProbleem: informatsiooni kättesaadavus, usaldusväärsus, andmete maht <strong>ja</strong> katvus ning tõrkedandmevahetuses.Tulemus: luuakse infosüsteemid, mis suudavad varustada otsusetegi<strong>ja</strong>id andmete <strong>ja</strong>informatsiooniga ning aitavad objektiivselt <strong>ja</strong> täpselt hinnata olukorda või liikumist soovitudeesmärkide poole. Va<strong>ja</strong>lik, et hinnata rahvastiku tervist <strong>ja</strong> jälgida selles toimuvaid muutusi.2. Tervishoiuteenuste kättesaadavus <strong>ja</strong> kvaliteetProbleem: mitmes olulises valdkonnas põhinevad tervishoiuteenused pigem traditsioonidel <strong>ja</strong>kogemustel, mitte aga teaduslikult kinnitatud faktidel.Tulemus: luuakse tervishoiu meditsiinilise <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndusliku efektiivsuse hindamise süsteem, mistagab tervishoiuteenuste kvaliteedi pideva arengu, toetab tervishoiu ratsionaalset planeerimist<strong>ja</strong> ressursside otstarbekat kasutamise.3. Käitumisteadused <strong>ja</strong> sotsioloogiaProbleem: <strong>uuring</strong>ute suunda peaks muutma haiguste ravilt tervise säilitamisele <strong>ja</strong> edendamisele.Tulemus: leida seosed tervist väärtustava või kahjustava eluviisi <strong>ja</strong> inimese tegeliku tervislikuseisundi vahel, hinnata eluviisi sõltuvust keskkonnast ning sotsiaal-ma<strong>ja</strong>nduslike tingimustemõju tervisele <strong>ja</strong> tervist kujundavale käitumisele, et suunata tegevus eelkõige nendelevalupunktidele, kus tulemuslikkus on kõige suurem.4. Pärilikkuse <strong>ja</strong> keskkonna mõju terviseleProbleem: eesmärgiks on leida seoseid elanike haigestumuse <strong>ja</strong> tervisehäirete ning neidmõjustavate pärilike <strong>ja</strong> keskkonnatingimuste vahel.Tulemus: luuakse vereproovide pank, keskkonnamõjurite andmebaasid ning teisedandmekogud, mida kasutades on võimalik selgitada pärilike haiguste, pahaloomulisteprotsesside <strong>ja</strong> keskkonnast tingitud tervisehäirete tekkepõhjusi ning rakendada ennetavaidmeetmeid <strong>ja</strong> vara<strong>ja</strong>st ravi.5. Infektsioonhaiguste kontrollProbleem: oluline on teada, kui edukad on elanike tervise kaitseks suunatud tegevused, millestsõltub nende edukus <strong>ja</strong> milliste elanikegruppide suhtes tuleb rakendada täiendavaid meetmeidTulemus: kaasa<strong>ja</strong>statakse infosüsteem <strong>ja</strong> elanike tervise kaitseks rakendatavadorganisatsioonilised abinõud ning tagatakse nende kvaliteedi kontroll, et tagadainfektsioonhaiguste ennetamine, vara<strong>ja</strong>ne diagnostika <strong>ja</strong> õigeaegne ravi.Siht<strong>programmi</strong>s loetletud valdkondades võimaldati taotleda uurimis- <strong>ja</strong> arendustoetusi.Siht<strong>programmi</strong> kogumaksumus oli planeeritud 1999. aastaks 3,5 miljonit krooni <strong>ja</strong> aastatel 2000-2009 kuni 7 miljonit krooni aastas vastavalt riigieelarve võimalustele.25
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76:
9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78:
Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81:
10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83:
10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85:
keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat