diagnostikat <strong>ja</strong> kulgemise jälgimist toetaks diagnostilise aparatuuri <strong>ja</strong> infotehnoloogilistelahenduste parem seondamine. E-tervisesüsteemi arendamine aitaks kaasa erinevate võimalikepõhjuslike tegurite jälgimisele näiteks vähi tekkel <strong>ja</strong> arengus. Molekulaar<strong>uuring</strong>ute integreeriminekliinilise meditsiini töösse aitaks avastada <strong>ja</strong> jälgida muutusi näiteks kõrge vähiriskiga patsiendiorganismis. Sel viisil oleks võimalik ära hoida raskete haiguste nagu kasva<strong>ja</strong>te tekkimist <strong>ja</strong> levikut.Geneetiliste <strong>uuring</strong>ute rakendamine aitaks kaasa indiviidi kui terviku tervise jälgimisele. See lubabparemini prognoosida haiguskulgu ning tõhustada ravi.2.3. Haiguskoormus EuroopasEt paremini Eesti situatsiooni hinnata, tuuakse järgnevalt väl<strong>ja</strong> ka olukord Euroopa regioonistervikuna. Euroopas on levinumateks surmapõhjusteks vereringeelundite haigused, õnnetusjuhtumidvõi vigastused <strong>ja</strong> mürgitused, hingamiselundite haigused, vähk ning nakkushaigused,millest 50% moodustab tuberkuloos (European Health Report 2009). Teadus- <strong>ja</strong>arendusvaldkondadel, mis tegelevad mainitud probleemide lahendamise või leevendamisega, oneurooplaste tervise olukorrale ka kõige otsesem <strong>ja</strong> olulisem mõju.Siinkohal on eeskätt oluline vaadelda välditava suremuse peamisi põhjuseid, kuna WHOhinnangul on see Euroopas tõsiseks probleemiks (European Health Report 2009). Näiteksvereringeelundite haigustest moodustavad südame-isheemiatõbi <strong>ja</strong> peaajuveresoonkonna haigused70%. Südame-isheemiatõve puhul on piirkonna keskmisest suurem suremus tingitud peamiseltalkoholi liigtarvitamisest, stressist <strong>ja</strong> sotsiaalse toetuse puudumisest, mida raskendab ma<strong>ja</strong>nduslik<strong>ja</strong> sotsiaalne kriis. Sama olukord on levinud Eestiski. Peaajuveresoonkonna puhul on kõrgemasuremuse puhul määravaks teguriks ka ligipääs tervishoiuteenustele.Kuigi hingetoru-, bronhi- <strong>ja</strong> kopsuvähi suremus on Euroopas viimase 20 aasta jooksul langenudligi 25%, on samas Euroopa Liidu riikides väga oluliselt ehk 40-50% suurenenud naiste kopsuvähisuremus.Käärsoolevähi suremus on Euroopa regioonis küll langenud (vanusegrupis 25-64 on langus olnud12% viimase 20 aastaga), kuid nn vanades EL-i riikides (EL12) on suremuse langus peatunudning meeste hulgas isegi tõusnud. Euroopa Terviseraporti analüüsi järgi on kirjeldatudstagnatsioon peamiselt tingitud ebatervislikust toitumisest <strong>ja</strong> elustiilist ning vähemal määral kaebapiisavast ligipääsust tervishoiuteenustele (European Health Report 2009).Euroopas on rinnavähi suremus langenud 20 aastaga 15% hoolimata sellest, et SRÜ (SõltumatuteRiikide Ühendus 6 ) maades on samal a<strong>ja</strong>l toimunud kümneprotsendine tõus (viimane tulenebtervishoiuteenuste, nii diagnoosi kui ravi, ebapiisavast kvaliteedist). Emakakaelavähi suremus onpiirkonnas kõrge, kuigi see on viimase 20 aastaga langenud (va taas SRÜ riikides, kus vastupidinetendents on tingitud puudulikust ennetusest ning probleemidest diagnoosi <strong>ja</strong> ravikättesaadavusega). Sarnased on probleemid ka Eestis.Diabeet on terves Euroopas oluline välditav surmapõhjus ning suremuskorda<strong>ja</strong>d sõltuvad oluliseltvanusest <strong>ja</strong> on üle 65-aastastel oluliselt kõrgemad kui noorematel ning meestel kõrgemad kuinaistel. Suremus erinevatesse haigustesse on regiooniti ebavõrdne, mis näitab eelkõigesotsiaalma<strong>ja</strong>nduslike tegurite rolli, kuid osaliselt ka rahvastiku struktuuri erinevusi (nt vanuseline<strong>ja</strong>otus).Nii regioonide kui ka piirkondade vahel on märkimisväärsed erinevused haiguskoormuses. Kuinäiteks maailma haiguskoormusest moodustavad mittenakkushaigused 48% <strong>ja</strong> nakkushaigused6 SRÜ liikmeteks on Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa,Tadžikistan <strong>ja</strong> Usbekistan, assotsieerunud liikmeteks on Ukraina <strong>ja</strong> Türkmenistan.18
40%, siis Euroopas on mittenakkushaiguste osakaal 77%, õnnetusjuhtumeid <strong>ja</strong> väliseidsurmapõhjusi on 13% ning nakkushaigusi ainult 10%.Väga tähtis on vaadelda ka haigusi, mis vähendavad tervena elatud aastate arvu. Ilmneb, etneuroloogilised <strong>ja</strong> psühhiaatrilised häired, mis põhjustavad surmadest ainult 3%, tingivad samas19% tervena elatud aastate kaost, jäädes alla vaid südame-veresoonkonna haigustele (23%).Võttes aluseks praegused trendid, prognoosib WHO, et aastaks 2030 suureneb mittenakkushaigusteosa kaotatud eluaastates 84%-ni – eelkõige tõuseb neuroloogiliste <strong>ja</strong> psühhiaatrilistehäirete ning pahaloomuliste kasva<strong>ja</strong>te roll, südame-veresoonkonna haiguste osakaal jääbprognoosi järgi samaks. Keskmise <strong>ja</strong> madala sissetulekuga maades prognoositakse vigastuste <strong>ja</strong>õnnetusjuhtumite tähtsuse vähenemist 16%-lt 10%-le.Kokkuvõttes saab öelda, et kümnest peamisest surmapõhjusest kaheksa, moodustades ligi 40%haiguskoormusest, on välditavad ning seostuvad peamiselt kolme riskiteguriga: suitsetamine,alkoholi kuritarvitamine <strong>ja</strong> transport. Samuti on oluline roll toitumisel <strong>ja</strong> kehalisel aktiivsusel.Nende tegurite kontroll võiks haiguskoormust märgatavalt vähendada. Näiteks Poola puhul ontäheldatav suitsetamise vähenemisega seotud oodatava eluea tõus (McKee et al 2004).2.4. Eesti tervishoiusüsteemEesti tervishoiusüsteemi tõhusus <strong>ja</strong> kulutõhusus on hea ning on aasta-aastalt suurenenud. Selliselejäreldusele on jõudnud sõltumatud rahvusvahelised <strong>uuring</strong>ud, nagu Euroopa tervishoiuteenustetarbi<strong>ja</strong>indeks (Euro Health Consumer Index, EHCI), mille hinnangul oli Eesti 2007. aastal tehtudkulutuste <strong>ja</strong> saadava tervisekasu poolest Euroopa Liidu parimate seas (Health ConsumerPowehouse 2007). Teisalt viitab sellele ka ambulatoorse ravi osakaalu suurenemine <strong>ja</strong>perearstisüsteemi jätkuv areng, mis on aidanud ka haiglaravi efektiivsemaks muuta (vt tabel 3).Samuti ilmneb, et haiglaravi kestus on aastate jooksul kahanenud. Pikima keskmise haiglaravilviibitud a<strong>ja</strong>ga on täiskasvanute hulgas jätkuvalt psüühika- <strong>ja</strong> käitumishäirete ningnakkushaigustega patsiendid. Laste hulgas on pikim ravikestus samuti psüühika- <strong>ja</strong> käitumishäiretekorral, millele järgnevad sünniperioodis tekkivad seisundid. Täiskasvanutel on peamiseksstatsionaarse ravi põhjuseks vereringeelundite haigused <strong>ja</strong> lastel hingamiselundite haigused.Tabel 3. Raviteenuste tarbimine (Allikas: Statistikaamet).Arsti ambulatoorsedvastuvõtud, tuhatArsti ambulatoorsedvastuvõtud elaniku kohtaaastas*Hospitaliseeritud haigeidaastas, tuhatHospitaliseeritud haigeid 1000elaniku kohtaKeskmiselt voodipäevi haigekohta statsionaaris2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20088 151 8 013 7 955 8 112 8 303 8 409 8 496 8 766 8 6596 5,9 5,9 6 6,2 6,2 6,3 6,5 6,5279 269 260 260 259 247 253 254 255204,1 197 191,2 192,2 191,8 183,1 188,2 189,1 190,19,2 8,7 8,4 8,2 8 7,9 7,8 8 7,9Hambaarsti vastuvõtud, tuhat 1 891 1 826 1 726 1 631 1 658 1 634 1 679 1 620 1 610Hambaarsti vastuvõtud elanikukohta aastas1,4 1,3 1,3 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,219
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70:
innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72:
parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74:
9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76:
9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78:
Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81:
10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83:
10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85:
keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87:
19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89:
50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91:
88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93:
11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat