ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Elanike osakaal (%)454035302520151050SoomeSloveeniaEestiHungariPrantsusmaaSaksamaaLätiPortugalRootsiSuurbitanniaAustriaNorraPoolaEuroopa liitHollandHispaaniaSlovakkiaRiikLeeduTšehhiIslandKüprosBelgiaIirimaaMaltaBulgaariaTaaniLuksemburgItaaliaKreekaRumeeniaJoonis 2. Pikaa<strong>ja</strong>lise haiguse või terviseprobleemi esinemine 2008. aastal (allikas: Eurostat).Eesti-siseselt tulevad esile ka tugevad regionaalsed erinevused. Tervisekaotuse puhul varieerusvaevuste tõttu kaotatud eluaastate (DALY 5 ) arv 2006. aastal 305 kuni 408 kaotatud eluaastani1000 elaniku kohta (Eesti keskmine oli 352). Suurim oli see Ida-Virumaal, Jõgevamaal <strong>ja</strong>Võrumaal ning väikseim Hiiu-, Saare- <strong>ja</strong> Raplamaal (Lai et al 2009). Ühtset põhjust, kas suuremmaakondlik tervisekaotus on tingitud enneaegsetest surmadest või haigestumistest, ei eristu (Lai,Köhler 2009). Näiteks Ida-Virumaa puhul paistab silma enneaegsetest surmadest tingitud suureluaastate kaotus, Põlvamaa puhul tuleneb erisus peamiselt haiguskaotusest ning Võru maakonnapuhul on Eesti keskmisest ühtlaselt kõrgem nii suremus- kui ka haiguskaotus. Võrdluseks onHarju <strong>ja</strong> <strong>Tartu</strong> maakondades enneaegsetest surmadest tingitud eluaastate kaotus märksa väiksem<strong>ja</strong> haigestumisega seotud eluaastate kaotus Eesti keskmisest veidi suurem (Lai, Köhler 2009).Intervjuudest ekspertidega ilmnes, et hoolimata ülalkirjeldatud olukorrast puudub täna Eestisülevaade, millises suunas rahvastiku tervis lähiaastakümnetel liigub. Näiteks pole koostatudpõh<strong>ja</strong>likku analüüsi võimalike terviseprobleemide riskide kohta aastal 2020. Eksperdid tõid väl<strong>ja</strong>,et viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis olnud piisavalt tulemuslikku arutelu, kas teadusestehtav parandab rahvastiku tervist ning kuivõrd on see seotud haiguskoormusega Eestis. Näitekson teada, et iga aastaga suureneb ülekaaluliste laste hulk, kuid ei ole väl<strong>ja</strong> töötatud meetmeidsaamaks teada, mida peaks täna <strong>ja</strong> lähitulevikus tegema, et probleemi lahendada. Lisaks tõstatasideksperdid küsimuse, et kuigi väidetakse, et rahvatervise seisund halveneb pidevalt, pole selge, kas<strong>ja</strong> mil määral see tegelikkuses nii on. On olemas ka positiivseid trende nagu oodatava eluea tõus,millest võiks intervjueeritute arvates enam rääkida.Intervjuudes tõstatati ka erinevate <strong>uuring</strong>ute va<strong>ja</strong>duse ning praeguste <strong>uuring</strong>ute piiranguteküsimus (põh<strong>ja</strong>likumalt käsitletud järgmistes peatükkides). Näiteks tervise<strong>uuring</strong>uid võiks5 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Maailmapanga <strong>ja</strong> Harvard School of Public Health’i koostöösvalminud Disability-Adjusted Life Years ehk DALY metoodika, mida kasutatakse haigustest <strong>ja</strong> vigastustesttekkinud tervisekaotuse hindamiseks kogu maailmas. DALY meetodil arvutatakse eraldi <strong>ja</strong> seejärelsummeeritakse enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad ning aastad, mida inimene pole elanud täietervise juures haiguste tõttu: DALY = kaotus suremusest + kaotus haigestumisest (Lai et al 2005).12
Change language