HEMATOLOOGIA ERIALA ARENGUKAVA. 1. Eriala kirjeldus. 1.1 ...

Ettepanek2001–2002. a.SA PER-i ja SA TÜK-i baasil töötada välja:• verekomponentide kasutusstandardid2.3. Doonorluse arendamineDoonorluse hindamisel on kriteeriumideks doonorite osakaal elanikkonnast ja loovutuste sagedusdoonori kohta.Optimaalseks doonorite arvuks loetakse 3% doonoreid elanikkonnast loovutussagedusega 1,5-2doonori kohta, s.o. 66 000–88 000 donatsiooni aastas, mis ei ole reaalne Eesti demograafilisesolukorras ja mille järele ei ole kasutusvajadust.Doonorite kõrgem osakaal elanikkonnas annab valikuvõimaluse harvaesinevate veregruppidevajadusel ja eriolukordades.2000 a. doonorite % rahvastikust on:Põhja-Eestis -1,92% elanikkonnast;Lõuna-Eestis -2,1% elanikkonnast;Eestis kokku -1,96% elanikkonnast.Tabel 16 annab ülevaate doonorite osakaalust iga maakonna rahvastikust ja vanusegrupis 16–61aastat, mis on tinglikult loetud doonorluse eas elanikkonnaks (statistilised andmed 1998. a.).Doonorite arvu prognoos: 2000 a. doonorite arv -28 795;2002 a. -29 500;2003 a. -30 000;2005 a. -32 000;2010 a. -34 000;2015 a. -35 000.35 000 doonorit -2,4% elanikkonnast.Lõuna-EestiPõhja-Eesti2002. a. 8 500 20 5002003. a. 9 000 21 0002005. a. 9 500 22 5002010. a. 10 000 24 002015. a. 10 500 24 500On vajalik olemasolevat Doonorluse programmi 2003. edasi arendada, eriti harvaesinevateveregruppide osas.Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas on järgmine:A Rh (D) pos ~30%;A Rh (D) neg ~6%;O Rh (D) pos ~28%;O Rh (D) neg ~5%;B Rh (D) pos ~20%;B Rh (D) neg ~4%;AB Rh (D) pos ~6%;AB Rh (D) neg ~1%.Kokku: reesus positiivseid -84% jareesus negatiivseid -16%.Tabel 16