HEMATOLOOGIA ERIALA ARENGUKAVA. 1. Eriala kirjeldus. 1.1 ...
HEMATOLOOGIA ERIALA ARENGUKAVA. 1. Eriala kirjeldus. 1.1 ... HEMATOLOOGIA ERIALA ARENGUKAVA. 1. Eriala kirjeldus. 1.1 ...
KokkuvõteVerekeskuses on 51% doonoreid ja 50% vereandmisi doonorite ja vereandmiste üldarvust.Valmistab 50,4% erütrotsüüte ja 50,5% plasmat komponentide üldkogusest.Verekeskus varustab verekomponentidega oma vastutuspiirkonna haiglaid voodifondiga 56,9%ravivoodite arvust (s.h. 66% III etapi).Verekeskuses valmistatav verekomponentide valik vastab eriarstiabi tasandile piirkonna haiglates(v.a. kiiritatud verekomponendid).Keskuse töökorraldus on hea.Seadmed on suurel määral amortiseerunud.Olemasolev tööpotentsiaal võimaldab töödelda rohkem doonoriverd ja teostada laborite uuringuid.Tööruumid vajavad renoveerimist (logistika ei vasta nõuetele).Verekeskuses on kvaliteedi süsteem, mis vajab ühtlustamist rahvusvaheliste nõuetega.Donatsioonide arv ühe töötaja kohta - (25 806 vereandmist : 49 töötajat, kes osalevadtootmisprotsessis=527.Valmistatud verekomponentide arv ühe töötaja kohta 57 043 : 49=1 164 doosi (v.a.standarderütrotsüüdid).1.6. VEREKESKUSTE TÖÖANALÜÜSI KOKKUVÕTE1.6.1. Verekeskuste struktuur, töökorraldus ja personalVereteenistus on killustatud ja erineva struktuuriga. Verekeskused täidavad erinevaid funktsioone.Verekeskuste tööanalüüsil on kasutatud järgnevaid jaotusi:I grupi keskused Põhja-Eesti VerekeskusSA Tartu Ülikooli Kliinikumi VerekeskusII grupi keskused Pärnu VeretalitusKohtla-Järve Haigla vereosakondSA Kuressaare Haigla vereosakondVereteenistuse selline jaotus on tingitud tootmisspetsiifikast ja teenindava piirkonna eriarstiabitasandist.Eriarstiabi II ja III etapi voodifondi jaotus näitab III etapi arstiabi kontsentreerumist Tallinnasse(~66%) ja Tartusse (~34%), mis langeb ühte suurema tootmismahuga verekeskuste paiknemisega.III etapi arstiabi osutamisel on nõudlus spetsiifiliste verekomponentide järele (trombotsüüdid,filtreeritud ja kiiritatud komponendid, komponendid lastedoosides jne.).Voodifondi profiili järgi on objektiivne vajadus spetsiifiliste komponentide järele ainult 2 piirkonnas,s.o. Tallinn ja Tartu.
Verekeskuste struktuur ja tegevuse maht.Tabel 1PEV TÜ KV Pärnu Kohtla-Järve KuressaareEraldi hoone jah Polikl.hoonesruumid eraldihoonesHaigla osakond HaiglaosakondDoonorluse arendamiseosakondon - - - -Kvaliteedi kontrolli laboron - on - -Mikrobioloogia laborViroloogia laborImmunohematoloogiaReferentslaborKvaliteedi tagamise jaarendamise osakondVereteenistuseinfotehnoloogia osakond(teenindab kõikiverekeskusi)Tehniline personalSisevalve teenistusTöö kahes vahetusesKodune valve jaerakorralised väljakutsedSpetsiifilisteverekomponentidevalmistamineStandardite jakrüopretsipitaadivalmistamineLiikuvgrupp verekogumiseks väljasõidutingimustesvastutuspiirkonnasVäljasõitude sagedus,kogumiste arv nädalason - on - -on - on on -on - - - -on - - - -on - - - -on - - - -on - - - -jah - - - -on on - - -on5,8 kordanädalasonAfereesitrombots.- -on - - - -on on - - -3,3 kordanädalas1,8 kordanädalas-0,3 kordanädalas (2korda kuus)Väljasõitude arv 300 172 97 - 19Keskmine doonorite arv 1sõidus53 34 24 - 21Vere analüüsimine iga tööpäev iga tööpäev iga tööpäev 2 korda nädalasKeskmine doonorite arvpäevas2 kordanädalas102 60 23 10 3-4
- Page 1 and 2: HEMATOLOOGIA ERIALA ARENGUKAVA.1. E
- Page 3 and 4: Leukeemia 204-208 60 66 63 72 72 70
- Page 5 and 6: Leukeemia 27.9Aju + närvisüsteem
- Page 7 and 8: C90 24 32 37 26 35 32 36 37 51 310C
- Page 9 and 10: HodgkiniC85lümfoomHodgkiniC81 0+?
- Page 11 and 12: Tartu- 1 2 2 2 1 8maaViljan- 2 3 1
- Page 13 and 14: 1999 14 11 1 22000 16 4 1 11kokku 8
- Page 15 and 16: Primaarsed ja sekundaarsed immuunde
- Page 17 and 18: 2.5. Eriarstide vajadus.2.5.1-2.5.2
- Page 19 and 20: - Verekeskuste ja haiglate statisti
- Page 21 and 22: Viirusuuringud on valideerimata ja
- Page 23 and 24: Erütrotsüütide kasutus aastas (d
- Page 25 and 26: • Baas- ja spetsiifiliste verekom
- Page 27: • Personali kodune valve.• Vaja
- Page 31 and 32: DOONORID JA VEREANNETUSED 2000.a. T
- Page 33 and 34: SA TÜK Verekeskus 14 371 29,6 230
- Page 35 and 36: Tabel 8VEREKESKUSTE VASTUTUSPIIRKON
- Page 37 and 38: Lääne-Eestipiirkond700 9,6 2 671
- Page 39 and 40: 4. Erütrotsüütide akteerimine (k
- Page 41 and 42: Ettepanek2001-2002. a.SA PER-i ja S
- Page 43 and 44: Maakond Elanikke Sh.16.64 a.16-64 %
- Page 45 and 46: Arvestades 2001. a. olemasolevat pl
- Page 47 and 48: Eesti Vereteenistus vastavalt Veres
- Page 49 and 50: Lisa 3Vere kogumineVerekogujaTallin
- Page 51 and 52: Kuressaare hoidjaverekeskuse varu(s
- Page 53 and 54: 8.1. Seadusandlus:- Vereseadus (eel
- Page 55 and 56: II Veregruppide labori standardTabe
- Page 57 and 58: 2000 - 4000 donatsiooni Iga lisandu
- Page 59: VII Standarderütrotsüütide stand
KokkuvõteVerekeskuses on 51% doonoreid ja 50% vereandmisi doonorite ja vereandmiste üldarvust.Valmistab 50,4% erütrotsüüte ja 50,5% plasmat komponentide üldkogusest.Verekeskus varustab verekomponentidega oma vastutuspiirkonna haiglaid voodifondiga 56,9%ravivoodite arvust (s.h. 66% III etapi).Verekeskuses valmistatav verekomponentide valik vastab eriarstiabi tasandile piirkonna haiglates(v.a. kiiritatud verekomponendid).Keskuse töökorraldus on hea.Seadmed on suurel määral amortiseerunud.Olemasolev tööpotentsiaal võimaldab töödelda rohkem doonoriverd ja teostada laborite uuringuid.Tööruumid vajavad renoveerimist (logistika ei vasta nõuetele).Verekeskuses on kvaliteedi süsteem, mis vajab ühtlustamist rahvusvaheliste nõuetega.Donatsioonide arv ühe töötaja kohta - (25 806 vereandmist : 49 töötajat, kes osalevadtootmisprotsessis=527.Valmistatud verekomponentide arv ühe töötaja kohta 57 043 : 49=1 164 doosi (v.a.standarderütrotsüüdid).<strong>1.</strong>6. VEREKESKUSTE TÖÖANALÜÜSI KOKKUVÕTE<strong>1.</strong>6.<strong>1.</strong> Verekeskuste struktuur, töökorraldus ja personalVereteenistus on killustatud ja erineva struktuuriga. Verekeskused täidavad erinevaid funktsioone.Verekeskuste tööanalüüsil on kasutatud järgnevaid jaotusi:I grupi keskused Põhja-Eesti VerekeskusSA Tartu Ülikooli Kliinikumi VerekeskusII grupi keskused Pärnu VeretalitusKohtla-Järve Haigla vereosakondSA Kuressaare Haigla vereosakondVereteenistuse selline jaotus on tingitud tootmisspetsiifikast ja teenindava piirkonna eriarstiabitasandist.Eriarstiabi II ja III etapi voodifondi jaotus näitab III etapi arstiabi kontsentreerumist Tallinnasse(~66%) ja Tartusse (~34%), mis langeb ühte suurema tootmismahuga verekeskuste paiknemisega.III etapi arstiabi osutamisel on nõudlus spetsiifiliste verekomponentide järele (trombotsüüdid,filtreeritud ja kiiritatud komponendid, komponendid lastedoosides jne.).Voodifondi profiili järgi on objektiivne vajadus spetsiifiliste komponentide järele ainult 2 piirkonnas,s.o. Tallinn ja Tartu.
Change language