Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015 - Tervise Arengu Instituut

Muret tekitab emakakaelavähi sagenemine noorematel naistel, mida täheldataksejuba alates 1980. aastatest (joonis 4). Eestis on emakakaelavähi haigestumusumbes neli korda suurem kui Soomes, kus 1960. aastatel käivitati üleriiklikskriininguprogramm (Kibur ja Aareleid, 2000).Joonis 4. Emakakaelavähi haigestumus vanusrühmiti Eestis 1980–200050Haige s tum us k ordaja 100 000 nais e k ohta40302020-29 a.30-39 a.40+ a.1001980-1982 1983-1985 1986-1988 1989-1991 1992-1994 1995-1997 1998-2000Aas tadAllikas: Vähiregister1.2.2. SuremusVähitõrjemeetmete edukuse tähtsaim mõõt on rahvastiku vähisuremus. Aastas surebEestis pahaloomuliste kasvajate tõttu ligi 3500 inimest ning viimase kümnendiandmeil pole see näitaja vähenenud (World Health Organization Cancer MortalityDatabase, 2005). Sagedasemad vähisurma põhjused Eesti elanikel on kopsuvähk(20% kõigist vähisurmadest), käär- ja pärasoolevähk (12%), maovähk (9%) jarinnavähk (7%), mis põhjustasid Eestis 2005. aastal kokku ligi 1700 surmajuhtu.Joonis 5. Meeste vähisuremus Eestis ja teistes Põhja-Euroopa riikidesSuremuskordaja* 100 000 mehe kohtaEESTILätiLeeduTaaniIirimaaSuurbritanniaPÕHJA-EUROOPANorraIslandRootsi0 50 100 150 200 250*Standarditud vanuse järgi maailma standardrahvastiku alusel.Allikas: Ferlay et al., 2004 (GLOBOCAN 2002).7