Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015 - Tervise Arengu Instituut

Meeste kopsuvähihaigestumus Eestis on võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopapostsotsialistlike riikidega, kus on kaua puudunud tõhusad abinõud suitsetamisevähendamiseks. Tubakasuits on kopsuvähi, aga ka paljude teiste pahaloomulistekasvajate domineeriv riskitegur. Alates 1990-ndate aastate keskpaigast täheldataksesiiski meeste kopsuvähihaigestumuses teatud langust.Joonis 2. Vähihaigestumus meestel Eestis 1970–2000 (valitud paikmed)1000Haige s tum us k o rdaja 100 000 m e he k o htaKõik paikmedKops100Käär- ja päras ool10Ees nääreKus epõis1NeerMitte-Hodgkini lümfoom01970 1980 1990 2000NahamelanoomAas tad* Standarditud v anus e järgi maailma standardrahv as tiku alus el.Allikas: VähiregisterSamadel, 2003. aasta esialgsetel andmetel haigestuvad naised enim rinnavähki(aastas üle 600 esmasjuhu ehk 1/5 kõigist uutest vähijuhtudest naistel), nahavähki(üle 400 esmasjuhu) ning käär- ja pärasoolevähki (üle 350 esmasjuhu) (lisa 8.2.2).Aastate lõikes näitab haigestumus neisse vähivormidesse pidevat kasvutrendi,millele lisandub kopsuvähi osakaalu tõus (joonis 3).Joonis 3. Vähihaigestumus naistel Eestis 1970–2000 (valitud paikmed)1000Haigestumuskordaja* 100 000 naise kohtaKõik paikmed100RindKäär- ja pärasool10EmakakaelEmakakeha1KopsNahamelanoom01970 1980 1990 2000Mitte-Hodgkini lümfoomAastad* Standarditud vanuse järgi maailma standardrahvastiku alusel.Allikas: Vähiregister6