Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015 - Tervise Arengu Instituut

1.2. Vähi esinemine Eestis1.2.1. HaigestumusKolme kümnendi jooksul, aastatel 1970 kuni 2000 1 on vähihaigestumus suurenenud100 000 inimese kohta 1,8 korda (joonis 1). 2000. aastal registreeriti Eestis 6008 uutvähijuhtu, mis on tuhande juhu võrra enam kui 1990. aastal (Aareleid ja Mägi, 2003;Mägi, 2003) ning Eesti Vähiregistri andmetel suureneb vähi esmasjuhtude arvpidevalt (2003 2 . a esialgsetel andmetel registreeriti 5976 juhtu).Joonis 1. Vähihaigestumus ja -suremus Eestis, 1970-2000500Kordaja 100 000 inim ese kohta400300200HaigestumusSuremus10001970 1975 1980 1985 1990 1995 2000AastadAllikas: VähiregisterVähihaigestumust mõõdetakse haigestumuskordajaga 100 000 inimese kohta.Vähihaigestumuskordaja suureneb järkjärgult vanuse suurenedes ja saavutabmaksimumi 70-ndate eluaastate järel (lisa 8.1). Arvutused näitavad, et 75-ndakseluaastaks haigestub Eestis mõnda pahaloomulisse kasvajasse iga kolmas mees jaiga viies naine (Thomson et al, 1996). Suurtes linnades (Tallinn, Narva, Tartu,Kohtla-Järve, Pärnu) on vähihaigestumus 100 000 elaniku kohta kõige kõrgem(Baburin jt, 1997). Lõppenud sajandi viimasel kümnendil sagenes Eestis tunduvaltrinna-, eesnäärme, käär- ja pärasoole, põie-, neeru-, emakakeha-, kilpnäärme- janahavähk (s.h nahamelanoom) ning lümfoom (Aareleid jt, 2003) (joonised 2 ja 3).2003. aasta esialgsetel andmetel esines meestel kõige sagedamini kopsuvähki (ligi600 esmasjuhtu ehk 1/5 kõigist uutest vähijuhtudest meestel), eesnäärmevähki (üle500 esmasjuhu) ning käär- ja pärasoolevähki (üle 300 esmasjuhu) (lisa 8.2.1).Mainitud vähipaikmed on püsinud esikohal viimase 30-ne aasta lõikes (joonis 2).1 Õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa Vähiregister alates 2001. aastast oma andmebaasivõrrelda Statistikaameti surmatõendite andmebaasiga. Arstlike surmatõendite info on vajalikvähiandmete täielikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks, ilma selleta pole võimalik hinnata eivähihaigestumust ega vähihaigete elulemust. Viimane täielik vähihaigestumusstatistikaavaldati Vähiregistri poolt 2000. aasta kohta.2 2003. a andmed on surmatõendite info puudumise tõttu esialgsed. Hinnanguliselt jääbsurma-andmetega linkimiseta registreerimise alt välja 5% vähijuhtudest, üksikutevähipaikmete puhul on protsent erinev. Andmete ristkasutuse probleem laheneb riiklikusurmapõhjuste registri käivitamise järel.5