Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015 - Tervise Arengu Instituut

oluline paljude erinevate valdkondade integreeritud koostöö. Eeldatava tulemusesaavutamisel ning elanikkonna teadlikkuse tõstmisel omavad märkimisväärset osaka koolitus-, teavitus- kui vastavasisulised seire ja järelevalveprogrammid.Infektsioonhaigused ja vähkPaljudel juhtudel on vähihaigestumine seotud keskkonnas levivate infektsioonidega.Seksuaalsel teel edasikanduv inimese papilloomiviirus (HPV), eriti aga sellealatüübid 16,18, 31, 33, 45, 51, 58 jt on tänapäeval tuntud kui peamine põhjusemakakaelavähi tekkes. Antud hetkeks on alatüüpide 6, 11, 16, 18 vastu väljatöötatud vaktsiin, mille olemasolu muudab tähtsaks Eestis leiduvate viirustüüpideväljaselgitamise. HPV alatüüpide jaotumustulemuste analüüs lubaks hinnatavaktsineerimisvajadust vastavate tüvede suhtes. Viirusega nakatumist esineb enamnooremate naiste hulgas. Viiruse püsimist ja vähitekke põhjuseid puudutavadküsimused vajavad aga veel täpsemaid uuringuid (IARC 1995). Lisaksemakakaelavähile on HPV nakkus seotud päraku-, häbeme-, tupe-, peenise-,suuõõne- ja nahavähi tekkega.Maksa primaarne kartsinoom on üks inimkeha pahaloomulistest kasvajatest, milleetiogeneetilisteks faktoriteks on hepatiit B või C viirus (IARC 1995), kuid siiani onEestis primaarsesse maksavähki haigestumine väike. Teistest viirustest onpõhjuslikku seost täheldatud ka Ebstein-Barri viiruse ja Burkitti lümfoomi, ninaneeluvähi, Hodgkini tõve ja maovähi vahel. Samuti omab Helicobacter pylori seostmaovähi tekkes.Seoses AIDSi tekkega seotud HIV-nakkuse väga ulatusliku levikuga Eestis tulebsilmas pidada, et 10%-l Euroopa haigetest avaldub see Kapposi sarkoomina (IARC1997). AIDS võib olla põhjuseks ka mitte-Hodgkini lümfoomi tekkes.UltraviolettkiirgusUltraviolettkiirgus on märkimisväärne riskitegur nii nahavähi kui ka melanoomitekkes. Nahavähi standarditud haigestumust Euroopas mõõdetakse 30-100 juhuni100 000 elaniku kohta. Melanoomi standarditud haigestumus Euroopas on 5-15 juhtu100 000 elaniku kohta. Üldine nahavähki haigestumine valge elanikkonna hulgasnäitab viimase 50-ne aasta jooksul järsku tõusutendentsi. Eestis teeb enam muretaga nahamelanoomi jätkuv suurenemine (joonised 2, 3). Põhjusena võib siinkohaltuua valdavalt mõõdutundetu päevitamise nii lapse- kui täiskasvanueas. Päevitamiseseost naha fenotüübi ja nahavähi ning melanoomi tekke vahel kinnitavad kavastavad uuringud.Tõhusaimaks vähki ennetavaks meetmeks antud valdkonnas on elanikkonnateadlikkuse suurendamine ultraviolettkiirguse toimetest ning vastavate hoiakutemuutmine, mille hulka kuulub ka vanemate kaitsev käitumine laste suhtes. Sedakõike eelkõige UV kiirgusele eksponeerituse vähendamise ja spetsiifiliste päikesekaitsefaktoritekasutamise teel. Lisaks on oluline nahamuutuste teadlik jälgimine niiinimeste eneste kui perearsti poolt. Ohtlike nahamuutuste oskuslikuks varajaseksdiagnoosimiseks tuleb lisaks pöörata tähelepanu erialaspetsialistide (shdermatoloogide, perearstide ja onkoloogide) koolitusele kui ka kaasaegsetediagnoosimismeetodite kasutuselevõtmisele.18