04.07.2015 Views

pehmemoobel

pehmemoobel

pehmemoobel

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

6. PEHME MÖÖBLI KONSTRUKTSIOONID<br />

Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult<br />

• Diivanite istmed ja seljatoed<br />

• Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed<br />

• Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed<br />

• Voodite madratsid<br />

Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu<br />

nende pinnale.<br />

Pehmed elemendid koosnevad<br />

• alusest,<br />

• elastsest osast<br />

• kattematerjalist<br />

Alused jagatakse jäikadeks alusteks ja elastseteks alusteks. Jäigad alused on vineerist või puitkiudplaadist<br />

põhjaga raamid ja karbid, kilbid või liimitud-painutatud elemendid. Raamide ja karpide prussid<br />

valmistatakse okaspuidust. Pehme elemendi paremaks ventileerimiseks tehakse põhja 20…25 mm läbimõõduga<br />

avad sammuga 200…300 mm.<br />

Joonis. 1. Lintide kinnitus alusele<br />

Elastsed alused on kummi- ja tekstiililintidest (näiteks auto ohutusrihmad) või vedrudest võrguga karbid<br />

ja raamid. Kummist või tekstiilist lindid on 50 mm laiused ja 2…3,5 mm paksused, nende tugevuspiir<br />

purunemisel peab olema vähemalt 10…11 MPa, nad paigaldatakse raamile selliselt, et nende te l-<br />

gede vahe oleks 130…150 mm. Lintide kandevõime tõstmiseks punutakse nad omavahel ja kinnita -<br />

takse pingutatult.<br />

Vedrudest on tuntud sinusoidvedrud (joonis 2 vasakul) ja tõmbevedrusid. Elastseteks alusteks kasutatavad<br />

vedrud paigutatakse selliselt, et nende tsentrite vahe oleks 70…80 mm. Suurte mööbliesemete<br />

vedrud ühendatakse omavahel traadist klambritega, moodustades niiviisi võrgu. Võrgu pingutamiseks<br />

1


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

asetatakse külgedele 12…14 mm läbimõõduga 50…100 mm pikkused silindrilised tõmbevedrud,<br />

igasse külge vähemalt neli vedru. Vedrude kinnitus raamile on antud alljärgneval joonisel 3.<br />

Joonis 2. Sinusoidvedru (vasakul) ja tõmbevedru (paremal)<br />

Naeltega kinnitamisel (joonisel a) kummist lintide otsad tugevdatakse, neile liimitakse riie; nuuti kinnitamisel<br />

(joonisel b) nende otsad kinnitatakse õhukesest tsinkplekist suruklambritega, traadist klambritega<br />

(vt joonis). Servad kinnitatakse lehtterasest “kõrvadega", traatkobadega, traadist klambrite ja riidest<br />

silmusega või lehtpuidust tüüblitega (vt joonist).<br />

Joonis 3. Vedrude kinnitus alusele<br />

Pehmete elementide elastseteks osadeks kasutatakse 2-poolse koonilisusega survevedrusid, mis on<br />

ühendatud vedruplokki ja kaetud pehmest materjalist kattega. Vedruplokk kujutab endast konstruktsiooni<br />

spiraalide ja klambritega ääreraamile kinnitatud 2-poolse koonilisusega vedrudest, mille kõrgus<br />

võib olla 80, 100, 120 ja 140 mm. Vedruplokke valmistatakse väga mitmesuguste mõõtmetega madratsites,<br />

diivanite istmetes ja seljatugede patjades kasutamiseks. Vedruplokke ei saa konstruktsioonilt<br />

tingitult valmistada igasuguste mõõtmetega, vaid teatud kindlate diskreetsete väärtustega.<br />

2


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

A<br />

Joonis 4. Vedruplokk<br />

A<br />

A-A<br />

Joonis 5. Elastne alus liimitud-painutatud spoonist<br />

Vedrude kate valmistatakse rullmaterjalist (poroloon, läbitepitud vatt, mererohi jms). Kate võib olla<br />

tervik (ühekihiline) või koostatav (mitmekihiline). Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre<br />

kattematerjal ise. Koostatud katted (kasutatakse defitsiitsete materjalide kokkuhoiuks ja eripehmendusega<br />

katete valmistamiseks) koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest.<br />

Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale<br />

• Lehtmaterjalid: porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt<br />

• Looduslikud materjalid: mererohi, puuvillane ja linane vatiin, lambavill<br />

Katetesse kuuluvad materjalid liimitakse kokku liimiga. Liimitud alade (triipude) laius on 15…20 mm.<br />

Kattematerjal (ääris) võib olla kinnitatud katte külge ühest, kolmest või neljast küljest. Kattematerjaliks<br />

kasutatakse mööbliriiet, madratsiriiet (madratsisiidi), kunstnahka või naturaalset nahka. Tihti kasutatakse<br />

nn koostatavat katet, kus pealistusriidele, selle all olevale pehmenduskihile (tehisvill, poroloon<br />

3


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

või vatiin ja selle all olevale vaheriidele õmmeldakse sisse muster. Äärised võivad olla ühepoolsed ja<br />

kahepoolsed. Ühepoolse kasutamisega katteriidel valmistatakse alumine, mittekasutatav pool vaheriidest.<br />

Joonis 6. Pehmete elementide konstruktsioonid<br />

Pehmed elemendid võivad oma konstruktsioonilt olla ühe- või kahepoolsed. Ühepoolsetel on alus ja<br />

elastne osa ühtse konstruktsioonina, mis on kaetud pingutatud kattematerjaliga. Kahepoolsed elemendid<br />

konstrueeritakse äravõetavate patjadena.<br />

Kui ühepoolsel pehmel elemendil on alus jäik, siis elastne osa koosneb vedruplokist ja pehmest kattest<br />

– kas 30…50 mm paksusest poroloonist või 80…100 mm paksusest vahtkummist.<br />

Kahepoolsed äravõetavad padjad võivad olla jäigal või elastsel alusel. Jäigal alusel olevad koosnevad<br />

vedruplokist, mille mõlemad pooled on kaetud pehme poroloonist või poorsest kummist (vahtkummist)<br />

kattega. Elastsel alusel padi kujutab endast matti elastsest materjalist paksusega 50…60 mm.<br />

Pehmetena valmistatakse ka toolide ja tugitoolide istmed ja seljatoed. Need koosnevad alusest ja elastsest<br />

osast; alused võivad olla jäigad ja elastsed, nende konstruktsioon on sama, mis pehmel mööblil.<br />

Elastse osa moodustab ainult pehmest materjalist kate. Katte paksus jäigal alusel on 30…4 0 mm, elastsel<br />

alusel 20…30 mm.<br />

Diivan-voodid koosnevad alusest, külgedest (käetugedest, otsakilpidest), istme ja seljatoe pehmetest<br />

elementidest, transformeerimise mehhanismidest ja kinnituselementidest, mõnede konstruktsioonide<br />

juures on istme all kast voodipesu jaoks. Selliste diivan-voodite alus kujutab endast karpi, mille seinad<br />

on valmistatud okaspuidust või kilbist. Esiseinad kas vineeritakse või kaetakse pealistusmaterjalidega.<br />

Karbi põhi on liimitud vineerist või kõvast puitkiudplaadist, mis kinnitatakse nuuti või kruvidega kasti<br />

alla. Vajadusel kinnitatakse kastile jalad. Ilma pesukastita diivan-voodi alus kujutab endast tugipinki<br />

või –raami. Käetoed valmistatakse raam- või kilpkonstruktsiooniga. Vertikaalsed prussid pikendatakse<br />

allapoole, millest moodustavad jalad. Kilpkonstruktsiooniga käetoed kas vineeritakse või kaetakse<br />

pealistusmaterjaliga. Käetoed kinnitatakse alusele poltidega või muu metallkinnitusega. Moodsad diivan-voodid<br />

kujutavad endast sisuliselt diivanit, mille kasti on monteeritud lahtikäiv voodimehhanism<br />

vedrudest alusest ja õhukesest madratsist.<br />

4


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

Istmed ja seljatoed võivad olla ühest tükist või koostatavad; ühest tükist – ühepoolsed pehmed elemendid,<br />

koostatavad – kahepoolsed eraldi patjadest, mille mõõtmed on normaliseeritud.<br />

Tugitool-voodid koosnevad käetugedest ja pehmetest elementidest – istmest ja seljatoest. Mõnedel tugitoolvooditel<br />

on aluseks raam või voodipesukast (oma konstruktsioonilt on nad väga kohmakad ja<br />

rasked, seepärast toodetakse neid vähe). Käetugede konstruktsioon on sama, mis diivan-vooditel. Käetoed<br />

kinnitatakse aluse või pehmete elementide külge või ühendatakse omavahel sarjaga. Tugitoolvooditel<br />

on kahekordse paksusega istmed ja seljatoed.<br />

Diivanid pehmetest istme ja seljatoe elementidest, käetugedest, alusest või seda asendatavatest jalgadest.<br />

Alusesse võib olla ette nähtud ka kast voodipesu jaoks. Pehmed elemendid võivad olla ühest tükist<br />

või koostatavad. Diivani alus kujutab endast tugipinki rullidel liigutatava aluskastiga või ilma selleta.<br />

Ilma selja ja käetugedeta diivanid on kušetid.<br />

Pehmed töötugitoolid võivad olla tisleri-, liimitud painutatud või segakonstruktsiooniga. Kõigis neis<br />

gruppides on töötugitoolid käetugedega või ilma. Tislerikonstruktsiooniga töötugitoolid koosnevad alusest,<br />

mis on valmistatud lehtpuidust ja istme ning seljatoe pehmetest elementidest. Pehmed istmed<br />

valmistatakse elastsel alusel kummi- või tekstiiliribadest või vedrudest võrguga. Iste ja seljatugi kinnitatakse<br />

alusele tüüblite ja puidukruvidega.<br />

Käetugedega tugitool koosneb liimitud-painutatud pehmest istme-seljatoeplokist ja liimitud painutatud<br />

alusest (koosneb omavahel sarjadega ühendatud jalgadest ja käetugedest). Istme-seljatoeplokk kinnitatakse<br />

sarjade külge.<br />

Käesoleval ajal on laialdast kasutamist leidnud istme-seljatoe-käetugede kõvast vahtpolüuretaanist valatud<br />

plokid, mis kaetakse pehmenduskihi ja pealistusmaterjalidega ning kinnitatakse metall- või puitalusele.<br />

Konstruktsioonilt võib nad jagada kahte gruppi: tugitoolid ilma metallkarkassita kõvast vahtplastist<br />

ja tugitoolid valatud metalliga armeeritud elastsest vahtplastist.<br />

Pehmus on üks pehme mööbli mugavuse näitajaid, seda väljendatakse kasutamise mugavusega. Pehmus<br />

kindlustatakse kergelt deformeeruvate materjalidega. Füsioloogiline pehmusetunnetus põhineb<br />

elastsete materjalide rõhk inimkehale. GOST 21640-76 määratleb pehmuse mõõtmise metoodika, kus<br />

pehmet elementi deformeeritakse koormusega 5, 15 ja 70 daN, mõõtes sealjuures pehme elemendi deformatsiooni.<br />

Koormamise kiirus on 120 mm/min. Pehmust iseloomustatakse kahe näitajaga: ülddeformatsiooniga<br />

D (D=H 70 -H 0 ) ja järeleandlikkusega ( Π =(H 15 -H 5 )/10. Esimene parameeter on määratud<br />

põhiliselt pehmenduskihi paksusega, viimane aga välise pehmendusmaterjali pehmusega. Koosvõetult<br />

moodustavad nad nn pehmuskategooria, mis iseloomustab pehme elemendi pehmust-mugavust.<br />

Standard annab ka soovitused pehmuskategooriatele erinevatele pehme mööbli liikidele (vt allpool olev<br />

tabel).<br />

Pehmuskategooria Ülddeformatsioon D,<br />

mm<br />

Järeleandlikkus,<br />

mm/daN<br />

Kasutamise soovitus<br />

0 Üle 120 2,4…4,2 Pikemaks puhkamiseks isteasendis<br />

I 95…115 1,7…2,3 Pikemaks puhkamiseks lamamisasendis<br />

II 70…90 1,3…1,6 Lühiajaliseks ja pikemaajaliseks<br />

puhkamiseks lamavas asendis<br />

5


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

puhkamiseks lamavas asendis<br />

III 50…65 0,5…1,2 Lühiajaliseks puhkamiseks nii iste<br />

kui lamamisasendis<br />

IV 15…45 0,2…0,4 Pikemaajaliseks töötamiseks isteasendis<br />

Nagu tabelist nähtub ei kehti reegel: mida pehmem, seda parem. Pehme element peab inimkehale ka<br />

teatud tuge pakkuma, muidu see väsib. Seejuures ei tohi mööblielement inimkeha veresooni kinni pigistada<br />

(liiga jäik). Mitmesuguste pehmus- ja mugavusteooriate põhiseisukoht on: mugavuseks on vajalik<br />

2 olulist külge küllaldane läbivajumine ja pinge deformatsioonigraafiku lineaarsus deformatsioonini<br />

kuni 30%.<br />

Lineaarne koormusgraafik on iseloomulik vedrudest alusele (eriti vedruplokk) ja vahtkummi. Poroloonil<br />

on iseloomulik algne suur jäikus, millele järgneb kiire läbivajumine. Sellest saab üle kui liimida poroloonist<br />

pehmenduselement kokku erineva jäikusega porolooni liigist (alla kõige jäigem). Porolooni<br />

jäikuse määrab tema mahukaal.<br />

Oluline mugavust iseloomustav kategooria on ka jääkdeformatsioon. Standardi GOST 19917-80 kohaselt<br />

koormatakse pehmenduselement 70 kg koormusega 3 ööpäevaks. Seejuures mõõdetakse pehmuselemendi<br />

paksust enne koormamist ja pärast koormusest vabastust. Näitaja arvutatakse valemiga<br />

K%=(H 0 -H 72 )/H 0 . 100%. K% ei tohi ületada 10%. See iseloomustab materjali võimet mitte ära vajuda<br />

pikaajalisel koormamisel (eriti iseloomulik on see mahulisele vatiinile, nii sünteetilisele kui naturaalsele,<br />

vähem oluline on see poroloonile).<br />

Madratseid koormatakse pikaajalisuse näitaja järgi 24000…28000 tsüklit koormusrulliga (kaal 160 kg).<br />

Vaadatakse purunemisi ja kohaliku läbivajumise suurust.<br />

Pehmuskategooria Alus Elastne osa Kasutamine<br />

0 Painduv, elastne Poroloonist madrats paksusega<br />

vähemalt 80 mm<br />

I Jäik Vedruplokk + 1 või 2-kihiline<br />

pehmenduskiht<br />

paksusega 30…40 mm<br />

Tugitoolid, diivanid<br />

Madratsid, diivan-voodid,<br />

tugitool-voodid<br />

II<br />

Jäik<br />

Vahtkumm paksusega<br />

120… 140 mm<br />

Diivanid, diivan-voodid, tugitoolvoodid<br />

Painduv, elastne<br />

Vahtkumm paksusega<br />

80…120 mm<br />

Jäik<br />

Poroloon paksusega<br />

80…100 mm<br />

Diivanid, tugitoolid<br />

III Painduv, elastne Poroloon paksusega<br />

50…60 mm<br />

Tugitoolid<br />

6


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

Painduv, elastne<br />

Vahtkumm või poroloon,<br />

vatnik paksusega 30…40<br />

mm<br />

Töötugitoolid, toolid<br />

IV Jäik Sama paksusega 20…30<br />

mm<br />

Töötugitoolid, toolid, järid<br />

Pehme mööbli karkassid.<br />

Joonis 7. Pehme mööbli karkassi kinnitus kruvidega<br />

Kruvid on paigaldatud läbi sarjade nurgaklotsi – eelnevalt peavad olema augud ette puuritud nii sarja<br />

kui ka nurgaklotsi, kuid annab tugevama ühenduse. Vastupidise suuna korral tuleb auk ette puurida<br />

ainult nurgaklotsi, kuid ühendus on nõrgem. Ühenduse tugevuse tõstmiseks tuleb kasutada ka liimimist.<br />

Peale kruvide on võimalik kasutada ka ühendamist klambritega. Kasutatakse nii riide kinnitamiseks,<br />

kui ka karkassi enda ühendamiseks. Klambriühenduse suhteline nõrkus kompenseeritakse nende suurema<br />

arvuga.<br />

Ühenduse tugevuse tõstmiseks on võimalik kasutada ka liimitud vineerist lõigatud plaate, mis kinnitatakse<br />

ka klambritega.<br />

7


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

Joonis 8. Ühendused nurgaklotsidega<br />

Joonis 9. Tugitoolikarkass<br />

Joonis 10. Ühendused vineerplaatidega ja klambritega<br />

8


Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal Osa VIII<br />

Joonis 11. Diivanikarkass ühest tükist esidetailiga<br />

Joonis 12. Diivanikarkass sinusoidvedrudega<br />

Joonis 13. Vineerist valmistatud tugitooli karkass<br />

9

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!