Eesti juhised südamehaigete taastusraviks - Ravijuhend.ee
Eesti juhised südamehaigete taastusraviks - Ravijuhend.ee
Eesti juhised südamehaigete taastusraviks - Ravijuhend.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Taastusravi <strong>ee</strong>smärgid on alljärgnevad:<br />
parandada kehalist töövõimet ja vähendada koormusest põhjustatud haigussümptomeid<br />
välja selgitada ja s<strong>ee</strong>järel modifits<strong>ee</strong>rida südame ish<strong>ee</strong>miatõve muudetavaid<br />
riskifaktoreid<br />
parandada tervisega seotud elukvalit<strong>ee</strong>ti<br />
vähendada kardiovaskulaarset kordushaigestumust ja surevust<br />
Saavutamaks optimaalset tulemust peab taastusravi olema kompleksne, sisaldades<br />
järgmisi komponente:<br />
regulaarne liikumisravi<br />
modifits<strong>ee</strong>ritavate riskifaktorite (arteriaalne hüpertensioon, metaboolsed<br />
param<strong>ee</strong>trid, suitsetamine, diab<strong>ee</strong>t) käitlemine<br />
psühhosotsiaalne nõustamine<br />
Ülaltoodust tuleneb, et südamehaige taastusravi on m<strong>ee</strong>skonnatöö, milles osalevad<br />
arst, füsioterapeut, di<strong>ee</strong>dispetsalist, psühholoog ja sotsiaaltöötaja.<br />
Taastusravi koosneb kolmest alljärgnevast etapist:<br />
I etapp (esmane, statsionaarne) – kestusega 3-6 päeva<br />
II etapp (varane paranemisperiood, ambulatoorne)- kestusega 8-12 nädalat<br />
III etapp (säilitav ja edasiarendav) kestusega 6 kuud kuni eluaegne (9,22)<br />
Haiglaravi pärast akuutseid koronaarsündroome on lühenenud 3-6 päevani ning<br />
lühikese statsionaarse ravi tingimustes on jääb patsiendi nõustamine riskifaktorite, sh.<br />
optimaalse kehalise koormuse osas sageli mitteküllaldaseks (34). Siiski tuleks<br />
patsiendile anda esmane informatsioon riskifaktorite edaspidisest ohjamisest ja<br />
elustiili muutmisest, samuti taastusravi võimalustest järgnevas etapis.<br />
Olulisim tähendus asetub varasele taastusravile, mis on pikim meditsiiniliselt<br />
juhendatud südamehaigete taastusravi osa kestusega 8-12 nädalat. Haigete kehalist<br />
töövõimet on võimalik tõhusalt parandada just varase, 2-4 nädalat pärast<br />
kardiovaskulaarset atakki algava kompleksse programmi abil. Lähtudes varases<br />
taastusravis omandatud oskustest ja teadmistest, peaksid patsiendid edasiarendavas<br />
ning säilitavas etapis valdavalt iseseisvalt olema suutelised ja motiv<strong>ee</strong>ritud käsitlema<br />
ish<strong>ee</strong>miatõve riskifaktoreid, et ära hoida kordushaigestumist. Uuringud on näidanud,<br />
et taastusravi vähendab kordushaigestumist kuni 50% ja<br />
suremustkardiovaskulaarhaigustesse kuni 20-25% (2,12,48).<br />
Kolmas etapp algab ca´ 3-4 kuud pärast kardiovaskulaarset atakki ning tegevus<br />
on suunatud kehalise töövõime säilitamisele ning edendamisele, samuti riskifaktorite<br />
kontrollimisele. Patsientide nõustamine ja vajadusel riskifaktorite kontroll peaks<br />
toimuma 1-2 korda aastas ning soovitavalt peaks s<strong>ee</strong> läbi viidama patsiendiga<br />
<strong>ee</strong>lnevalt tegelenud taastusravi m<strong>ee</strong>skonna poolt koostöös esmatasandi arsti ning<br />
haige omastega.<br />
3. Taastusravi komponendid<br />
Alljärgnevas tabelis on summ<strong>ee</strong>ritud südamehaigete taastusravi ja sekundaarse<br />
ennetuse ning nende käsitlemise põhikomponendid (6).<br />
Tabel 1. Südamehaigete taastusravi/sekundaarse ennetuse põhikomponendid ja<br />
nende käsitlemine<br />
4
Change language