Eesti juhised südamehaigete taastusraviks - Ravijuhend.ee
Eesti juhised südamehaigete taastusraviks - Ravijuhend.ee
Eesti juhised südamehaigete taastusraviks - Ravijuhend.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
9.2 Perkutaanne transluminaalne koronaroangioplastika<br />
EKG-koormustesti võib teha 2 kuni 3 päeva peale PTKA-d, kuid tavaliselt<br />
teostatakse s<strong>ee</strong> 2-5 nädalat peale protseduuri ja 6 kuu möödudes. Koormustesti<br />
alusel hinnatakse kehalist võimekust ja ordin<strong>ee</strong>ritakse kehaline aktiivsus, samuti<br />
aitab s<strong>ee</strong> hinnata võimaliku restenoosi teket. PTKA-patsiendid võivad enamasti<br />
alustada liikumisraviga kohe peale haiglast väljakirjutamist, kuid jalgadega<br />
tehtavate harjutuste puhul peaks v<strong>ee</strong>nduma,et kat<strong>ee</strong>trihaav on korralikult<br />
paranemas. Liikumisravi intensiivsuse määramine ja sekundaarse preventsiooni<br />
m<strong>ee</strong>tmed sarnanevad ülalkirjeldatuga (22).<br />
9.3 Südame klapirikked<br />
Klapirikked võivad hõlmata stenoosi ja/või regurgitatsiooni ning haarata ükskõik<br />
millist südameklappi. Kehalise võimekuse seisukohalt võib aordistenoosi pidada<br />
kõige probl<strong>ee</strong>msemaks klapirikkeks kõrgenenud riski tõttu ventrikulaarseteks<br />
tahhüarütmiateks, vatsakeste fibrillatsiooniks ja pingutussünkoobiks. Väljendunud<br />
aordistenoos on absoluutseks ja mõõdukas aordistenoos relatiivseks koormustesti<br />
vastunäidustuseks (15). Koormuse intensiivsus ja liikumisravi laad sarnaneb AKŠ<br />
patsientidel kasutatavale. Sageli on klapihaigete operatsioonijärgne<br />
koormustaluvus madal pika ja sümptomiterohke lõikuse-<strong>ee</strong>lse perioodi tõttu.<br />
Pulsisagedus tuleks hoida allpool läve, mil tekivad südame väljutusmahu<br />
koormuspuhusele adapt<strong>ee</strong>rumatusele viitavad sümptomid nagu õhupuudus,<br />
stenokardia või sünkoop.<br />
9.4 Ventrikulaarsed arütmiad, tehisrütmurid ja intrakardiaalsed<br />
defibrillaatorid<br />
Taastusravi m<strong>ee</strong>skond peab täpselt teadma rütmurite eripärasid ja reag<strong>ee</strong>rimist<br />
koormusele. Koormuse ettekirjutus sõltub tehisrütmuri tüübist. Nii näiteks<br />
fiks<strong>ee</strong>ritud sagedusega rütmuri puhul suurenevad südame väljutusmaht ja<br />
arteriaalne vererõhk ainult löögimahu abil ning pulsisagedusest ei saa lähtuda<br />
koormuse intensiivsuse määramisel. Vastupidi, atrioventrikulaarse ja<br />
sagedussõltuva (rate-responsive)tehisrütmuri korral võib koormuse ordin<strong>ee</strong>rimisel<br />
lähtuda pulsisagedusest. Lubatav maksimaalne SLS peab jääma allapoole<br />
ish<strong>ee</strong>milist läve.<br />
9.5. Südamepuudulikkus<br />
Traditsiooniliselt välditi liikumisravi kõikide südamepuudulikkuse vormide<br />
korral, nüüdseks on selgunud, et inaktiivsus vähendab säilinud funktsionaalset<br />
võimekust ning dos<strong>ee</strong>ritud liikumisravi peaks kindlasti kuuluma<br />
südamepuudulikkusega haigete ravisk<strong>ee</strong>mi (8). Regulaarne kehaline tr<strong>ee</strong>ning<br />
parandab südamepuudulikkuse kliinilist kulgu vähendades sümpaatilise ja<br />
suurendades parasümpaatilise närvisüst<strong>ee</strong>mi aktiivsust, langetades plasma<br />
reniinisisaldust , parandades baroretseptorite tundlikkust ning langetades reniinangiotensiin-aldosteroon-süst<strong>ee</strong>mi<br />
aktiivsust.(8,43). Langenud vasaku vatsakese<br />
funktsioon ei ole sageli seotud patsiendi üldise füüsilise võimekusega, mistõttu<br />
madal väljutusfraktsioon ei ole liikumisravi vastunäidustuseks<br />
südamepuudulikkusega haigetel (8,22). Südamepuudulikusega patsientidel on<br />
dünaamilised harjutused <strong>ee</strong>listatavad isom<strong>ee</strong>trilitele kuna viimastega kaasnevad<br />
sagedamini komplikatsioonid, sh. äkksurm (8,29,30). Kehalise tr<strong>ee</strong>ningu<br />
29