PHP Keelereeglid

PHP Skriptikeel 

• Üldreeglid 

• Andmetüübid 

• Muutujad 

• Operaatorid 

• Laused 

• Funktsioonid 

• Massiivid 

• Objektid 

Veebirakenduste loomine V - 1

PHP - Üldreeglid 

• Iga käsk peab lõppema semikooloniga 

• Osadel käskudel (funktsioonidel) võib sulud ära jätta 

echo(”Selle kirjutame PHP kaudu”); 

echo ”Selle kirjutame PHP kaudu”; 

• Väljastada võib kõiki kehtivaid HTML-i 

konstruktsioone 

 

 

• PHP parseri kohta saab põhjalikku infot 

 



• Muutujate defineerimine ja kasutamine 

$kasutaja = ”Rummu Jüri”; 

echo($kasutaja); 

Muutuja nimi peab vastama samadele nõuetele nagu JavaScript 

• HTML vormide edastamisel saab PHP skript endale 

samanimelised muutujad 

 

Kasutajanimi: 

Parool: 

 

 

$kasutaja == ”kasutaja” 

$parool == ”mnuprl” 

$logi == ”Logi sisse” 



• Lubatud on C-keele kommentaarid 

/* 

Siia saab kirjutada mitmerealse teksti, 

mis kõik on välja kommenteeritud, 

kaasa arvatud PHP koodijupid: $kasutaja = ”Rummu Jüri”; 

*/ 

// Üherealine kommentaar 

echo($kasutaja); 

• Lisaks Perl-keele tüüpi kommentaarid 

# Perli moodi ”kommenteerimine” 

• Välja saab trükkida ka HTML kommentaare 

echo(””); 

• PHP on teataval määral tõstutundlik (case-sensitive) – 

sisseehitatud funktsioonid ja struktuurid ei ole, samas 

identifikaatorid on 


PHP – URL kodeerimine 

• HTML vormi andmed on nimi/väärtus paaridena 

kasutaja/kasutaja 

parool/mnuprl 

logi/Logi+sisse 

• URL aadressis pannakse kõik paarid kokku kasutades 

elementide eristamiseks spetsiaalmärke 

kasutaja=kasutaja&parool=mnuprl&logi=Logi+sisse 

• Kui mingi element ei oma väärtust, siis edastatakse 

vaid nimi ja ’=’ 

kasutaja=&parool=mnuprl 

• PHP koodi jõuavad nad samanimeliste muutujatena 



• Osa märke on reserveeritud. Nende asemel trükitakse 

erikoodid 

Märk ASCII väärtus (decimal) URL kood (hex) 

Tabulaator 09 %09 

Tühik 16 %20 

” 18 %22 

( 40 %28 

) 41 %29 

, (koma) 44 %2C 

: 58 %3A 

; 59 %3B 

< 60 %3C 

> 62 %3E 

@ 64 %40 

\ 102 %5C 

| 114 %7C 

~ 126 %7E 



• Osadel märkidel on spetsiaalne tähendus 

Märk Tähendus URL kood (hex) 

# Dokumendi osale viitamine %23 

% Erimärkide kodeerimine %25 

& Vormi nimi/väärtus paaride %26 

eristamine 

+ Tühik väärtuse sees %2B 

/ Kataloogi tee eraldaja %2F 

= Nime ja selle väärtuse sidumine %3D 

? Päringustringi alguse tähistus %3F 

• URL koodi kasutatakse vältimaks nende erisümbolite 

interpreteerimist – näiteks tühik väärtuspaari sees 

peab olema eraldatud ’+’-ga, mujal URL-is %20-ga 



• Selleks, et saaks korrektset URL-i välja trükkida 

(näiteks viide teisele ressursile), saab kasutada 4 

funktsiooni: 

– urlencode/urldecode – kasuta päringustringide 

kodeerimiseks (tühik ’+’) 

– rawurlencode/rawurldecode – kasuta muude (failinimede) 

kodeerimiseks (tühik %20) 

originaal: 

http://server/~kasutaja/skript.php?nimi=vaartus paar 

urlencode: 

http%3A%2F%2Fserver%2F%7Ekasutaja%2Fskript.php%3Fnimi%3Dvaartus+paar 

rawurlencode: 

http%3A%2F%2Fserver%2F%7Ekasutaja%2Fskript.php%3Fnimi%3Dvaartus%20paar 


PHP – Erimärkide kasutamine 

• Oletame, et tahame trükkida: 

Mark’s brother said, ”Ain’t that cool?” 

• Kaks vale kasutust 

echo (”Mark’s brother said, ”Ain’t that cool?””); 

echo (’Mark’s brother said, ”Ain’t that cool?”’); 

• Õige lahendus apostroofi katastroofi vältimiseks 

echo (”Mark\’s brother said, \”Ain\’t that cool?\””); 



• Märgid, milledel on PHP-s eriline tähendus 

Eraldus 

Tähendus 

\’ Apostroof 

\” Jutumärk 

\\ Tagurpidi kaldkriips 

\$ Dollari märk (muidu märgib muutujat) 

\n Uus rida 

\r Reavahetus 

\t Tabulaator 

• Ka muutuja nime (kujul $muutuja) saab välja trükkida 

(echo(”\$muutuja”)) 

• Kui tekib kahtlus, võib alati suvalise märgi sellisel viisil ”ära 

päästa” 

• Veel üheks meetodiks on kasutada echo puhul jutumärkide 

asemel apostroofe – sel puhul muutujaid ei parsita! 



• Selleks, et saada JavaScripti lõiku kujul 

 

alert(”Tere!\n\n\tKasutaja: Chris”); 

 

• Esimesel vaatlusel võiks kirjutada nii: 

 

 

 

• See on aga väär kuna erimärkide väljastamise asemel töötleb 

neid PHP. Korrektne kasutus on selline: 

 

 

 


PHP – Andmetüübid 

• PHP-s on 3 baas-andmetüüpi 

–Täisarv(integer) [32-bitine arv] 

– Reaalarv (double) 

– String (string) 

2 Täisarv 

2.0 Reaalarv 

”2” String 

”2 tundi” String 

• Lisaks on ”peaaegu-baastüübid” 

– Massiivid 

– Objektid 


PHP – Konstandid 

• Konstantide defineerimiseks kasutab PHP spetsiaalset 

funktsiooni define(konstandi_nimi, väärtus) 

define(”COMPANY”, ”Commodore”); 

define(”KOLLANE”, ”#FFFF00”); 

define(”VERSION”, 3); 

define(”NL”, ”\n”); 

• Kasutusnäide 

echo(COMPANY . ” ehitas kunagi arvuteid” . NL); 

• Konstandi olemasolu saab testida: 

if (defined(”KOLLANE”)) { 

echo(”\n”); 

} 


PHP – Konstandid 

• Sisseehitatud konstandid 

TRUE 

FALSE 

Globaalne informatsioon 

PHP_VERSION 

PHP_OS 

Faili parsimine 

__FILE__ 

__LINE__ 

Hetkel parsitava faili nimi 

Hetkel parsitava rea number 

Veakoodid 

E_ERROR 

E_WARNING 

E_PARSE 

E_NOTICE 


PHP – Muutujad ja tüübimuundus 

• Muutuja defineerimine 

$ridu = 10; 

$produkt = ”Pump”; 

$hind = 24.00; 

$saatekulud = 5.00; 

$kokku = $hind + $saatekulud; 

• Stringi konverisoonid 

$str = ”222B Baker Street”; 

$x = 3 + $str; // $x = 225, muutuja $str ise ei muutu 

– Kui string algab numbriga, siis saadakse selle väärtus 

– Kui algab millegi muuga, saadakse tulemuseks 0 


PHP – Muutujad ja tüübimuundus 

• Tüübimuundus vastavalt tüüpidele 

$a = 1; // täisarv 

$b = 1.0; // reaalarv 

$c = $a + $b; // tulemuseks reaalarv väärtusega 2.0 

$d = $c + ”6th”; // saame reaalarvu väärtusega 8.0 

• Sunnitud tüübimuundus 

$a = 11.2; // reaalarv 

$a = (int) $a; // täisarv väärtusega 11 

$a = (double) $a; // reaalarv väärtusega 11.0 

$b = (string) $a; // string väärtusega ”11” 

• Muutuja muutujad 

$field = ”ProductID”; 

$$field = ”432BB”; 

echo($ProductID); 

echo($$field); 

// Trükib 432BB 

// Trükib 432BB 


PHP – Muutujate abifunktsioonid 

• Kasulikud funktsioonid 

– gettype() – tagastab muutuja andmetüübi 

• ”integer”, ”double”, ”string”, ”array”, ”object”, ”class”, 

”unknown type” 

if (gettype($input) == ”integer”) { 

$vanus = $input; 

} 

– settype() – muudab muutuja tüübi; kui muuta ei saa, 

tagastab false 

$a = 7.5; // reaalarv 

if (settype($a, ”integer”)) { 

echo(”Muutus oli edukas”) 

} else { 

echo(”Muutus ei õnnestunud”); 

} 




– isset() – tagastab true või false vastavalt muutuja 

olemasolule 

– unset() – eemaldab muutuja 

$ProductID = ”432BB”; 

if (isset($ProductID)) { 

echo(”Muutuja eksisteerib”); 

} 

unset($ProductID); 

if (isset($ProductID)) { 

echo(”Muutuja eksisteerib”); 

} 

// See trükitakse 

// Seda ei trükita 

– empty() – peaaegu isset() vastand 

echo empty($new); 

$new = 1; 


$new = ””; 


// true 

// false 

// true 




– is_...() – tagastab true või false kui muutuja vastab 

tüübile 

• is_int(), is_integer(), is_long() 

• is_double(), is_float(), is_real() 

• is_string(), is_array(), is_object() 


if (is_string($ProductID)) { 

echo(”String”); 

} 

– ...val() – veel üks moodus muutuja tüübi määramiseks 


$i = intval($ProductID); // Tulemuseks 432 


PHP – Operaatorid 

• Aritmeetilised operaatorid 

Operaator 

Tähendus 

+ Liitmine 7 + 2 = 9 

- Lahutamine 7 – 2 = 5 

* Korrutamine 7 * 2 = 14 

/ Jagamine 7 / 2 = 3.5 

% Moodul 7 % 2 = 1 

• Unaarsed operaator 

Operaator 

Tähendus 

- Miinus $b = -$a; 

• Omistusoperaator 

Operaator 

Tähendus 

= Omistamine $b = 5; 



• Võrdlusoperaatorid 

Operaator 

Tähendus 

== Võrdub $h == $i 

< Väiksem kui $h < $i 

> Suurem kui $h > $i 

= $i 

!= Mittevõrdne $h != $i 

Mittevõrdne $h $i 

• Loogilised operaatorid 

Operaator 

Tähendus 

&&, and And $h && $i, $h and $i 

||, or Or $h || $i, $h or $i 

xor Xor $h xor $i 

! Not !$h 



• Stringi sidumisoperaator 

Operaator Tähendus 

. Sidumisoperaator ”Mina” . ” ” . ”olen” 

• Erijuhud stringide puhul 

$first = ”Phop”; $second = ”Bicycles”; 

echo($first . ” ” . $second); 

echo(”$first $second”); 

// sidumine 

// interpoleerimine – parem 

echo(”$first’s Bicycles”); // Kehtib kuna ’ pole ID osa 

echo(”$first4bikes”); // Ei kehtib kuna peab tervet IDks 

echo(”$(first)4bikes”); // Kehtib kuna muutuja eraldatud 



• Otsene if 

Operaator 

tingimus ? ”true” : ”false” 

Näide 

($pos > 1 ? ”Possid” : ”Poss”) 

• Bititaseme operaatorid 

Operaator 

Tähendus 

& And 1011 & 1101 = 1001 

| Or 1011 | 1101 = 1111 

^ Xor 1011 ^ 1101 = 0110 

~ Not ~1011 = 0100 

>> Shift right 1011 >> 2 = 0010 


• Omistamisoperaatorite lühiariandid 

Operaator 

Tähendus 

$h += $i $h = $h + $i 

$h -= $i $h = $h - $i 

$h *= $i $h = $h * $i 

$h /= $i $h = $h / $i 

$h %= $i $h = $h % $i 

$h &= $i $h = $h & $i 

$h |= $i $h = $h | $i 

$h ^= $i $h = $h ^ $i 

$h .= $i $h = $h . $i 

$h >>= $i $h = $h >> $i 

$h


• Muutuja operaator 


$ Muutuja identikaator $h 

• Objekti operaator 


-> Objekti meetod/muutjua $h->$name 

• Veateate eemaldamine 

Operaator 

Tähendus 

print (5 / 0); 

// genereerib vea 

@print (5/0); või print @(5/0); // ei genereeri viga 


PHP – Operaatorite järjekord 

• Operaatorite järjekord (kõrgem prioriteet esimesena) 

() Sulud 

new 

Objekti instantsi loomine 

[] Massiivi indeksi poole pöördumine 

! Loogiline eitus 

~ Bititasemel eitus 

++, -- Suurendamine, vähendamine 

@ 

Veateate vältimine 

*, /, % Korrutamine, jagamine, mooduli võtmine 

+, -, . Liitmine, lahutamine, stringide ühendamine 

Bitinihked 

Väiksem/suurem (või võrdne) 

==, != Võrdus, mittevõrdus 

& 

Bititaseme AND 

^ 

Bititaseme XOR 

| Bititaseme OR 

&& 

Loogiline AND 

|| Loogiliine OR 

?: Tingimuslik lause 

=, +=, -=, ... Omistustehted 

and 

Loogiline AND 

xor 

Loogiline XOR 

or 

Loogiline OR 

, Miitme väärtuse hindamine (funktsiooni parameetrid) 


PHP – Tingimuslikud laused 

• if – lause 

if (tingimus) { 

lause(d); 

} elseif { 

lause(d); 

} else { 

lause(d); 

} 

• switch – lause 

switch (väärtus) { 

case väärtus_a: 

lause(d); 

[break;] 

case väärtus_b: 

lause(d); 

[break;] 

... 

default: 

lause(d); 

} 


PHP – Tsüklilaused 

• while – lause 

while (tingimus) { 

lause(d); 

} 

• do...while – lause 

do { 

lause(d); 

} while (tingimus) 

• for – lause 

for (algväärtus; tingimus; samm) { 

lause(d); 

} 

• break, return, exit 

– Break väljub tsüklist; return funktsioonist; exit 

programmist 


PHP – Tsüklilaused 

• for – lause erijuht 

for (algväärtus; tingimus; samm): 

lause(d); 

endfor; 

Näide: 

 

 

 

Selles näites trükitakse tabeli rida välja 5 korda 


PHP – Väliste failide kasutamine 

• Väliseid faile saab külge pookida 

– require lause abil 

require abil külge võetud faili sisu pannakse require lause asemele ning 

seejärel loetakse läbi 

require(”common.php”); 

echo(COMPANY . NL); 

– include lause abil 

iga kord kui parser include käsku kohtab, loeb ta läbi selle faili sisu 

Inlcude annab meile huvitava võimaluse trüklis faile sisse võtta 

for ($i = 1; $i

PHP – Funktsioonid 

• Kasutame function võtmesõna 

// deklareerime ja defineerime funktsiooni 

function cube($num) { 

return $num * $num * $num; // Tagastab $num 3 

} 

// Kutsume tema välja: 

echo(cube(6)); // Trükib 216 

function js_alert($msg) { 

// create JavaScript alert using $msg 

if ($msg == ””) return; 

// Kui teade on tühi, siis välju funktsioonist 

} 

echo ( 

”\n\n” . 

”

PHP – Funktsioonid 

• Parameetreid võib edastada väärtuse või aadressi järgi 

– Tavaliselt antakse parameetrid väärtuse kaudu – ühe muutuja väärtus 

kopeeritakse funktsiooni lokaalmuutujasse (või pinusse või protsessori 

registrisse) 

function print_double($num) { 

$num = $num * 2; 

echo($num); 

} 

$a = 5; 

echo($a); // Trükib 5 

print_double($a); // Trükib 10 

echo($a); // Trükib ikka 5 

– Aadressi või viite järgi antakse funktsioonile muutuja aadress mälus 

function raise(&$salary, $percent) { 

$salary += $salary * $percent/100; 

} 

$sal = 50000; 

echo(”Pre-raise salary: $sal\n”); // Trükib 50000 

raise($sal, 4); 

echo(”Post-raise salary: $sal\n”); // Trükib 52000 


PHP – Muutujate skoop 

• Parameetreid võib edastada väärtuse või aadressi järgi 

– Vaikimisi kehtivad kõik muutujad oma plokis ning kõigis, mis sellesse 

kuuluvad (va. juhul kui funktsioon samanimelise defineerib) 

$position = ”m”; 

function change_pos() { 

$position = ”b”; 

} 

change_pos(); 

echo(”$position”); 

// Trükib ”m” 

– Muutuja on võimalik defineerida globaalseks või viidata globaalsele, kasutades 

global võtmesõna 

$position = ”m”; 

function change_pos() { 

global $position; 

$position = ”b”; 

} 

change_pos(); 

echo(”$position”); 

// ≡ $GLOBALS[”posotion”] = ”b”; 

// Trükib ”b” 


PHP – Muutujate skoop 

• Staatilised muutujad 

– Aeg-ajalt osutub kasulikuks mingi funktsiooni sees tehtavaid toiminguid hoida 

selle funktsiooni muutujates 

– Tavaliselt lokaalmuutujad kaotavad väärtuse kui funktsioonist väljutakse 

function counter() { 

$counter = 0; 

++$counter; 

} 

– Selle vastu aitab static võtmesõna 

function counter() { 

static $counter = 0; 

++$counter; 

} 

// nullime loenduri funtsiooni sisenedes 

// suurendame loenduri väärtust 

// nullime loenduri esimesel funtsiooni sisenemisel 

// suurendame loenduri väärtust (igal f.-ni väljakutsel) 


PHP – Sisemised ja rekursiivsed f.-nid 

• Sisemine funktsioon 

function vol($r) { 

function cube($num) { 

... 

} 

// Tagastab raadiusega r sfääri ruumala 

} 

return 3.14159 * cube($r); 

$radius = 2; 

echo(vol($radius)); // Trükib 25-13272 

echo(cube(4)); // Trükib 64 

• Rekursiivne funktsioon 

function power($base, $exp) { 

if ($exp) { 

return $base * power($base, $exp – 1); 

} 

return 1; 

} 

Me kasutame valemit x * x (y-1) 


PHP – Massiivid 

• Lihtsad massiivid 

– Võivad sisaldada eri tüüpi elemente 

– Initsialiseerimine 

Elementide ”liitmine” massiivile: 

$countries[] = ”cr”; 

$countries[] = ”de”; 

$countries[] = ”us”; 

Elementide pistmine määratud aukudesse: 

$countries[0] = ”cr”; 

$countries[1] = ”de”; 

$countries[2] = ”us”; 

Elementide pistmine määratud aukudesse suvalises järjekorras: 

$countries[50] = ”cr”; 

$countries[20] = ”de”; 

$countries[10] = ”us”; 

$countries = array(”cr”, ”de”, ”us”); 

$countries = array(1 => ”cr”, 7 => ”de”, ”us”); 

– Elementide arvu saab teada funktsiooniga count($massiiv) 



• Massiivi läbi käimine 

$countries = array(”cr”, ”de”, ”us”); 

$num_elems = count($countries); 

for ($idx = 0; $idx < $num_elems; ++$idx) { 

echo(”$countries[$idx] \n”); 

} 

• Massiivi elemendi eemaldamine 

if ($countries[$idx] == ”cr”) unset($countries[$idx]); 

• Järjestamata massiivid 

$countries[50] =”cr”; 

$countries[20] =”de”; 

$countries[10] =”us”; 

$countries[] = ”uk”; // Saab indeksiks 51 

$key = key($countries); 

$value = current($countries); 

echo(”Element $key equals $value”); 



• Järjestamata massiivid (jätkub) 

reset($countries); // Tagasi esimese elemendi juurde 

while (list($key, $value) = each($countries)) { 

echo(”Element $key equals $value\n”); 

} 

• Funktsioonid next() ja prev() – neid on 

mõttekas hoopis vältida 

• Funktsioon array_walk() 

function println($s) { 

echo ”$s\n”; 

} 

$countries = array(”ca”, ”cr”, ”de”, ”us”); 

array_walk($countires, $println); 



• Stringiga indekseeritavad massiivid 

$countries[”ca”] = ”Canada”; 

$countries[”cr”] = ”Costa Rica”; 

$countries[”de”] = ”Germany”; 

$countries[”uk”] = ”United Kingdom”; 

$countries[”us”] = ”United States”; 

$countries = array(”ca” => ”Canada”, 

”cr” => ”Costa Rica”, 

”de” => ”Germany”, 

”uk” => ”United Kingdom”, 

”us” => ”United States”); 

• Massiivi läbimise võimalused 

while (list($key, $val) = each($countries)) { 

echo ”Element $key equals $val\n”; 

} 

$arr = each($countries); 

$arr on 4-elemendiline massiiv (index 0: value ca; index 1: value 

Canada; index ”key”: value ca; index ”value”: value Canada) 



• Mitmemõõtmelised massiivid 

$continents = array(”Europe” => array(”de”, ”uk”), 

”North America” => array(”ca”, ”cr”, ”us”)); 

echo($continents[”Europe”][1]); // Trükib ”uk” 

echo($continents[”North America”][2]); // Trükib ”us” 

• Massiivi läbimise võimalused 

while (list($key1, $val1) = each($continents)) { 

echo ”$key1:\n”; 

} 

while (list($key2, $val2) = each($continents[”$key1”])) { 

echo ”- $val\n”; 

} 



• Sorteerimise võimalused 

– Kasutades sort()/rsort() funktsiooni (sorteerib numbrite ja tähtede 

järjekorras) 

– Kasutades asort()/arsort() funktsiooni (jätab indeksid samaks) 

– Kasutades ksort() – sorteerib võtmete (key) järgi 

– Kasutades usort() – temale võib kaasa anda oma sorteerimisfunktsiooni 

• Sorteeritud elementide uuesti laiali paiskamine 

– Kasutades shuffle() koos range()-ga 

// Loome massiivi vahemikus 1 .. 100 

$ints = range(1, 100); 

// Annab juhuslike arvude generaatorile algväärtuse 

srand(time()); 

shuffle($ints); 


PHP – Objektid 

• PHP pole päris tõeline objekt-orienteeritd keel – 

ta küll lubab andmeid kapseldada ja objektide põlvnevust kuid ei paku 

andmete kaitstust 

class Session { 

var $sqlhost = ”localhost”; 

var $sqluser = ”phpexample”; 

var $sqlpass = ”opensource”; 

var $sqldb = ”sessions”; 

var $linkid; 

var $userid; 

var $seshid; 

var $expire_time = 990; 

} 

// Meetodid 

function Session($localSeshID, $localUserID=0) { 

$this->seshid = $localSeshID; 

$this->userid = $localUserID; 

... 

} 

function VerifyTime() { 

... 

} 

... 

// Konstruktor 



• PHPs on kõikide meetodite ja muutujate poole 

pöördumine public-tüüpi (ligi pääsevad kõik) 

[OOP defineerib veel private (ligi saab vaid sama objekt); protected (ligi 

saab sama ning sellest põlvnev)] 

• Objekti kasutamine e. instantsi loomine 

 



• Objekti hävitamine on automaatne – destruktor puudub 

Kui on konstruktoris tehtud midagi, mis vajab algoleku taastamist (ühendus 

andmebaasiga tuleb sulgeda, vms), siis tuleb ise funktsioon luua ning see 

välja kutsuda 

 



• Objektide põlvnemine 

class Cart extends Session { 

// lisamuutujate defineerimine 

var $userdata; 

function Cart($this->seshid, $this->userid=0) { 

$this->Session($this->seshid, $this->userid); 

if ($this->errno) { 

return; 

} 

... 

} 

// Uus konstruktor 

// Vana objekti konstruktor 

} 

function CreateTable() { 

$query = ”CREATE TABLE user”.$this->userid; 

$query .= ” (key varchar(20) PRIMARY KEY,”; 

$query .= ” value text(255))”; 

$result = $mysql_query($query); 

if (!$result) { 

... 

return; 

} 

} 

... 


• PHP Kodulehed 

– http://www.php.net 

– http://www.zend.com 

• Õpetused 

– http://www.phpbuilder.com 

– http://www.ifconnection.de/~tm/ (PDF Library) 

– http://php.netvision.net.il/browscap/ (Browser Capability) 


Küsimused? 

=============== < ? ! ? > ================

PHP Keelereeglid

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?