klassitsism - Vanemuine
klassitsism - Vanemuine
klassitsism - Vanemuine
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes<br />
koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi,<br />
tegutsesid Viinis eri aegadel ja kuigi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks sõpradeks ning Beethoven<br />
Haydnit oma õpetajaks, ei puutunud nad isiklikult kuigi palju kokku. Viini klassikute looming on<br />
kaalukas peatükk lääne muusikaloos. See pole üksnes klassikalise stiili kõrgpunkt – vähemalt instrumentaalmuusikas<br />
on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19. sajandi heliloojaist.<br />
Joseph Haydn<br />
(1732-1809)<br />
Haydni mahukas looming on läbi imbunud huumorimeelest<br />
ja humanismist. 1770. aastatel kisti ta paariks<br />
aastaks „tormi ja tungi“ liikumise keerisesse, kus ta<br />
kirjutas tusaseid minoorseid sümfooniaid, kvartette<br />
ja sonaate, kuid hiljem hakkas ta selle suuna jooni kasutama<br />
laiemahaardelise stiili koostisosadena. Tuntud<br />
kui „sümfoonia isa“, kirjutas Haydn vanemas eas teoseid,<br />
mis kujutavad endast klassikalise stiili triumfi. Just<br />
Haydnil küpses uus muusikastiil, kus on täiuslikus tasakaalus<br />
harmoonia, meloodia ja rütm.<br />
Ludwig van Beethoven<br />
Ludwig van Beethoven<br />
(1770-1827)<br />
Klassitsismiaja kronoloogia<br />
Beethoveni loomingus kulmineerub klassikalises stiilis<br />
muusika areng. Mõned uurijad peavad tema III sümfooniat<br />
„Eroica“ (1803), saksa romantismi esimeseks<br />
õieks, kuid seda võib tolle väitega vastuollu sattumata<br />
pidada ka <strong>klassitsism</strong>i triumfiks. On huvitav, et äärmiselt<br />
dramaatilised teosed, nagu V sümfoonia (1808), vahelduvad<br />
Beethoveni loomingus taoliselt (suhteliselt)<br />
abstraktsete kontseptuaalsete töödega, nagu kaunis<br />
IV sümfoonia (1806). Beethoveni loominguline arsenal<br />
oli tohutu ja tema äärmiselt idealistlikust iseloomust<br />
räägib tema ainus ooper „Fidelio“, kus ta muutis tavapärase<br />
vabastusteema ülevaks kiidulauluks vabadusele,<br />
üksikisiku julgusele ja truudusele.<br />
Joseph Haydn<br />
Wolfgang Amadeus Mozart<br />
(1756-1791)<br />
Mozarti muusika on tähelepanuväärne äärmise tasakaalu<br />
ja proportsiooni tunnetamise poolest. Muusikaliste<br />
sündmuste ajastamises leidub tema sümfooniatele<br />
või sonaatidele harva võrdseid. Samuti on tema<br />
muusikas tundesügavust – eriti minoorsetes teostes,<br />
mida 18. sajandil kirjutati harva. Mozarti suurim saavutus<br />
on kindlasti ooperikolmik Da Ponte libretodele<br />
(„Figaro pulm“, 1786, „Don Giovanni“, 1787 ja „Cosi fan<br />
tutte“, 1790), mis on pidevalt olnud teatrite repertuaaris<br />
(välja arvatud 19. sajandil sageli moraalituses süüdistatud<br />
„Cosi“). Mozartit on peetud lääne kultuuriajaloo<br />
suurimaks looduslikuks andeks. Ta komponeeris juba<br />
viieselt, 20-aastaselt oli tema teoste arv juba tohutu.<br />
1762 Venemaa troonile tõuseb Katariina II,<br />
kes taotleb ühtse piiramatu keisrivõimuga<br />
impeeriumi ülesehitamist, mis<br />
tähistab murrangut senistes balti aadli<br />
ja Vene keskvõimu suhetes.<br />
1775 Suur tulekahju hävitab kaks kolmandikku<br />
Tartu linnast. Kogu kesklinn tuleb<br />
uuesti üles ehitada ning see saab klassitsistlikus<br />
stiilis ilme.<br />
1776 Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon<br />
1784 Valmivad Tartu uus raekoda ja Kivisild.<br />
Saksa näitekirjanik August von Kotzebue<br />
paneb Tallinnas aluse esimesele<br />
Eesti teatriseltsile.<br />
1789 Algab Suur Prantsuse revolutsioon.<br />
Wolfgang Amadeus Mozart<br />
Venemaa keisrinna Katariina II
Change language