Juuni 2010 - Rõngu Vald

1
valla infoleht
NR 46 (121) (134) aprill juuni 2009 2010
tiraaž 1300
Rõngu keskkooli 9.a ja 9.b klassi lõpetasid: esireas istuvad Mihkel Uffert, Arette Riis, Sander Vago, Kalvi Silland, Eliise Viilu, 9. b klassijuhataja
Anne Müraus, Kersti Margus, Therese Viitkar, Lee-Matleen Õunapuu, 9. a klassijuhataja Leili Jomp, Sirli Koni, Siiri Parts, Zalina Platonova. Tagumises
reas seisavad Rein Saarmäe, Timo Laks, Kristjan Pahva, Damar Djukov, Kert Saamel, Kaur Põldmaa, Mihkel Ilves, Kristo Kingo, Harry Raidoja,
Andreas Hutrof, Priidu Ostrak, Tarvo Leesik, Indre Leppikus, Reijo Kasemets, Diana Arras, Arli Saar, Kati Kõiv, Pirje Sild, Maanus Mall, Karl Sõrra.
Rõngu keskkooli 12. klassi lõpetasid: esireas istuvad vasakult Sille Luik,
Ingrid Talgre, Pille-Riin Raja, Marii Kuusma, Mirjam Pedaja, Kristi Hiiemäe,
Leana Rohtjärv, Siiri Lääne. Tagumises reas Lauri Eensalu, Siim Viksi, Sander
Pungas, Aimar Uibo, klassijuhataja Eha Jans, Ingmar Laan, Siim Laks, Ando
Reila, Gert Põldmaa.
Rõngu lasteaia lõpetasid: (esireas vasakult) Romet
Krimm, Rainer Mõttus, Regina Riis, Eneliis Pedak, Andero
Kesküla, Kati Metsküla, Aljona Tamm, Laura Kilp, Eliisa-
Johanna Kesa, Liana Loorits, Lenne Pekk. (teises reas
vasakult) õpetaja Malle Teder, õpetaja abi Inna Tamar,
õpetaja Maimu Reidolf, õpetaja Käthlin Naarisma.
20. mail kutsus Tartu maavanem oma vastuvõtule selle õppeaasta
olümpiaadide võitjad. Rõngu Keskkoolist olid kutsutud Kristi Laane,
Kaarel Repän, Marit Külv , Therese Viitkar ja õpetajad Mall Peep,
Merike Luik, Rutt Viljaste, Celia Arras. Pildil vasakult: Celia Arras,
Kaarel Repän, Merike Luik, Marit Külv, Kristi Laane, Rutt Viljaste,
Therese Viitkar.
Foto: Are Mälton
Valguta lasteaed-algkooli lõpetasid:
(vasakult) Ermo Jürjens, klassijuhataja
Lea Sinisaar ja Mauno Matikainen.
Aasta astub aasta ringi,
ajarull teeb tööd.
Rullib päevad minevikuks,
õhukeseks ööd.
Kaksteist kuud on järjestikku,
kihi järel kiht,
sada aastat ülestikku,
igas aastas siht –
talletada silmapilgud,
hetked, mis on väärt.
Et kord minevik võiks käia
mööda taevaäärt.
(Heljo Mänd)
PALJU ÕNNE
KÕIGILE
LÕPETAJATELE!

2
VALLAVALITSUSES OTSUSTATI
1. Väljastada Taivo Jukkile projekteerimistingimused
elamu laienduse projekteerimiseks
Kõduküla külas.
2. Kooskõlastada CoStaatik Projekt OÜ
koostatud ühepereelamu ehitusprojekt ja
väljastada ehitusluba Are Mältonile elamu
püstitamiseks Valguta külas.
3. Väljastada ehitusluba Hiie Rosinale
palliplatsi rajamiseks Koruste külas.
4. Väljastada ehitusluba Jaan Kommisaarele
piirdeaia rajamiseks Koruste külas.
5. Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus
AS koostatud „Kubja alajaama F2 pingeprobleemi
lahendus“ projekt ja väljastada
ehitusluba Jaotusvõrk OÜ-le ehitise
püstitamiseks Rannaküla külas.
6. Väljastada ehitusluba Rõngu Vallavalitsusele
laudahoone täielikuks lammutamiseks
Uderna külas.
7. Väljastada Are Mältonile kirjalik nõusolek
kõrvalhoone ehitamiseks Valguta
külas.
8. Osaleda hankes „Alusandmete töötlemine
ja täiendav soetamine digitaalse
geoarhiivi loomiseks Tartu, Nõo ja Rõngu
vallas” ning anda volitused hanke korraldamiseks
Tartu Vallavalitsusele.
9. Anda nõusolek 20.-21. augustil 2010. a
Eesti Hip Hop festivali läbiviimiseks Tartumaa
Tervisespordikeskuse territooriumil.
10. Anda kooskõlastus OÜle Otepää Oskar
sealiha ja lihatoodete müümiseks
rändkaupluses.
11. Sõlmida sihtfinantseerimise leping Politsei-
ja Piirivalveametiga avaliku korra tagamise
täiendavaks finantseerimiseks.
12. Eraldada MTÜle Käärdi Arendusselts
2109,60 krooni mänguväljaku projekti
täiendavaks toetuseks.
13. Lugeda üheksa kinnistut korraldatud
jäätmeveoga mitteliitunuks.
14. Kooskõlastada AA-LAN koostatud suvila
ehitusprojekt ja väljastada ehitusluba
OÜle Castellum suvila püstitamiseks
Rannaküla külas.
15. Kooskõlastada Head Ended OÜ koostatud
suvila ehitusprojekt ja väljastada
ehitusluba OÜle Castellum suvila püstitamiseks
Rannaküla külas..
16. Väljastada kasutusluba Rõngu Vallavalitsusele
püstitatud ehitisele - laste
mänguväljak Käärdi alevikus.
17. Kinnitada ühekordsed sotsiaaltoetused
20-le isikule kogusummas 13 096
krooni ja toimetulekutoetused 11-le isikule
kogusummas 13 503 krooni.
18. Määrata ühele isikule hooldus, jätkata
kahele isikule hooldajatoetuse maksmist.
19. Eraldada MTÜle Monarata 3000 krooni
lastekaitsepäeva korraldamise toetuseks.
20. Lubada kolm erandit tühjendussageduste
osas korraldatud jäätmeveol.
21. Lugeda 10 kinnistut korraldatud jäätmeveoga
mitteliitunuks.
22. Jagada Venda Käärikule ja Karolyn
Krillole kuuluv Paju kinnistu kaheks eraldi
maaüksuseks.
23. Kehtestada erateede ehitus- ja remonttööde
toetamise kord.
VALLAVOLIKOGUS
13. mai volikogu istungist võttis osa 15
volikogu liiget.
1. Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele
Sulev Kuusile ei läinud läbi, kuna
eelnõu ei saanud koosseisu häälteenamust.
2. Vallavanema valimine.
VL KODUKANDI ARENGU EEST ja EES-
TI KESKERAKOND esitasid vallavanema
kandidaadiks Hillar Hänilase. Vallavanema
kandidaat H.Hänilane loobus kandideerimisest.
3. Volikogu majanduskomisjoni esimehe
valimine.
VL KODUKANDI ARENGU EEST ja EES-
TI KESKERAKOND esitasid majanduskomisjoni
esimehe kandidaadiks Tiit Kollisti.
Istungil võeti esitatud ettepank tagasi.
VL KODUKANDI ARENGU EEST nimel
tehti ettepanek valida majanduskomisjoni
esimeheks Kaare Schults. Otsuse eelnõu
jäi vastu võtmata, kuna ei saavutatud
poolthäälte enamust.
Kuulati ära:
1. Informatsioon ajutise komisjoni tööst
2. Vallavanema asendaja Ants Rodima
informatsioon.
27. mai volikogu istungist võttis osa 14
volikogu liiget, puudus Lauri Massakas.
1. Toimus arutelu kooli ehituse lõpetamise
tingimustest ja kompromisskokkuleppe
sõlmimisest ASga KR Priit.
2. Võeti vastu 2010. a vallaeelarve muudatused
3. Valiti volikogu majanduskomisjoni esimeheks
Kaare Schults.
4. Vallavanema valimine. Kuulati ära kaks
vallavanema kandidaati – Martin Kikas
ja Janek Timberg. Hääletamist läbi ei viidud.
Otsustati vallavanemat mitte valida,
lükata valimine edasi järgmisele istungile.
Kuulati ära:
Vallavanema asendaja Ants Rodima informatsioon.
3. juuni volikogu istungist võttis osa 15
volikogu liiget.
Otsustati:
1. Sõlmida ASga KR Priit kompromisskokkulepe
16. juulil 2009. a sõlmitud hoonestusõiguse
seadmise lepingu ja sellega
kaasnevate lepingute ning üürilepingu
lõpetamisega seotud vaidluste lahendamiseks
ja võtta vallale laenu summas 27
990 714 krooni olemasoleva kapitalirendikohustuse
refinantseerimiseks.
2. Valida majanduskomisjoni aseesimeheks
Eve Pehter.
3. Kinnitada majanduskomisjoni liikmeteks:
Kaida Vool, Tarmo Ruder, Evald
Mihkra ja Jüri Orupõld.
Kuulati ära:
1. Kolmas vallavanema kandidaat Aivar
Pärli ja viidi läbi hääletamine vallavanema
valimiseks. Martin Kikasele anti 7
häält ja Aivar Pärlile 7 häält. Vallavanem
jäi valimata.
2. Vallavanema asendaja Ants Rodima
informatsioon.
10. juuni volikogu istungist võttis osa 14
volikogu liiget, puudus Hellat Mõttus.
Otsustati:
1. Vallavanema valimine lükati edasi.
2. Seoses revisjonikomisjoni esimehe
Lauri Massakase volituste lõppemisega
volikogus, valiti uueks revisjonikomisjoni
esimeheks Jaanus Peri.
Kuulati ära:
Vallavanema asendaja Ants Rodima informatsioon.
MAJANDUSLIKE HUVIDE
DEKLARATSIOONIDE
ANDMETE VÄLJAVÕTTED
Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid
esitasid Rõngu vallavolikogu ja
vallavalitsuse liikmed korruptsioonivastase
seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791;
2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53,
336; 63, 387; 2003, 18, 108) paragrahv
14 lõike 5 alusel deklaratsiooni hoidjale
volikogu poolt määratud komisjonile, kes
avalikustab need paragrahv 15 lõigete 3 ja
4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse
vastavalt korruptsioonivastase
seaduse lisana kinnitatud majanduslike
huvide deklaratsiooni vormi järgi:
I Üldandmed: 1. Ees- ja perekonnanimi;
2. Isikukood (ei kuulu avalikustamisele); 3.
Ametikoht; 4. Asutus (tööandja); 5. Ametipalga
aste ja ametipalk. II Andmed vara
kohta: 6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse
kandmiseni ka ehitised ja nende
osad, deklareeritakse ka pooleliolevad
ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva
vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles):
otstarve, asukoha maakond, vald,
linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number; 7.
Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid:
sõiduki liik, mark, väljalaske aasta;
8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid:
emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus;
9. Pangaarved (pank, arve liik ja
nende arv). III Andmed varaliste kohustuste
kohta: 10. Võlad pankadele ja teistele
eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus
ületab eelmise kuue kuu ametipalga või
50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka
ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise
ajal; 11. Muud varalised kohustused,
mille suurus ületab deklareerimise
ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 50
000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei
maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid
jms). IV Andmed muude tulude
kohta: 12. Muud regulaarsed tulud (palk
ja lisatasud põhitöökohal, kui ametiisikul
puudub ametipalk, näidates nende suuruse;
kompensatsioonid, sh nõukogudest
saadavad hüvitised, nimetades nõukogu

ja näidates hüvitise suuruse; intressid;
pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst
saadavad tasud; autoritasud;
muud tulud või tuluallikad, näidates ära,
mis liiki tuludega on tegemist). [tulu suurust
näitamata].
Deklaratsiooni hoidjale on laekunud järgmised
majanduslike huvide deklaratsioonid:
Rõngu Vallavolikogu liikmed:
1) KALJU HERMANN. 3. Vallavolikogu
liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
Elamumaa, kinnistu nr 4515, Rõngu vallas.
7. Sõiduauto Hyundai Coupe, 2007. 8.
SEB Pensionifondi osak, 5261,7, 19,0052
krooni, 100 000 krooni. 9. Arvelduskonto
SEB Pank AS (1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.
Vallavolikogu liikme hüvitis, pension, SA
Uderna Hooldekodu nõukogu liikme tasu.
2) HILLAR HÄNILANE. 3. Vallavolikogu
liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
½ elamumaa, kinnistu nr 2023, Rõngu vallas;
½ elamumaa, kinnistu nr 8415, Rõngu
vallas; põllu- ja metsamaa, kinnistu nr
505, Puka vallas. 7. Veoauto Volkswagen
LT-45, 1989; pikap Ford-Ranger, 2003;
sõiduauto Volkswagen Passat, 2007, traktor
T-25, 1989. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto
SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.
Vallavolikogu liikme hüvitis, OÜ Viksi.
3) TIIT KOLLIST. 3. Vallavolikogu liige. 4.
Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu,
kinnistu nr 4919 Rõngu vallas. 7. Ei ole.
8. OÜ Waide osa 314 200, 10.-, 3 142
000.- 9. Arvelduskontod Swedbank, Sampo
Pank. 10. Karl Paap 155 000.-, Sampo
Pank 317 012.-. 11. Andmed esitamata.
12. Andmed esitamata.
4) LAURI MASSAKAS. 3. Vallavolikogu
liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
Ei ole. 7. Maastur Nissan Terrano, 1991;
maastur Jeep Cherokee, 1990. 8. Swedbank
Pensionifond K3, 1321.563, 14.3588
krooni, 18976.06 krooni. 9. Arvelduskonto
Swedbank, Swedbank kogumispensionikonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Palk.
5) EVALD MIHKRA. 3. Vallavolikogu liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korteriomand,
nr 11 Rõngu vallas, Kiisa 3 talu;
Kadila POÜ, Vinni vallas. 7. Ei ole. 8. E.
Mihkra osak, 1, 1 250 000, 1 250 000. 9.
Arvelduskonto Swedbank. 10. Ei ole. 11.
Andmed esitamata. 12. Vallavolikogu liikme
hüvitis, pension.
6) EVE PEHTER. 3. Vallavolikogu liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
Elamumaa, Rõngu vallas, Tartu kinnistu
nr 167004. 7. Sõiduauto Honda, ½
ühisomand, 2007; sõiduauto UAZ, ½
ühisomand, 1987, sõiduauto VAZ, ½
ühisomand, 1999. 8. SEB progressiivne
pensionifond, 2651,577. 9. SEB Pank AS
arvelduskonto, krediidikonto, kogumispensionikonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.
Vallavolikogu liikme hüvitis, palk.
7) KALJU PENNAR. 3. Vallavolikogu liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
Kinnistu nr 41204, Rõngu vallas; kinnistu
nr 1587604, „Priit“ Rõngu vallas. 7.
Sõiduauto UAZ 452 D, 1984. 8. Ei ole. 9.
Arvelduskonto Swedbank (1). 10. Ei ole.
11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis,
palk.
8) JAANUS PERI. 3. Vallavolikogu liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ärimaa
Valga mnt 4, Rõngu vallas; 7. Sõiduauto
Opel, 1991. 8. Ledin OÜ 100%, Rõngu Pagar
OÜ 100%, Ledin Holding OÜ 100%. 9.
Arvelduskonto Swedbank (1). 10. Swedbank
12 791.-. 11. Ei ole. 12. Palk.
9) ANTS PRÜÜS. 3. Vallavolikogu liige. 4.
Lõuna-Eesti Päästekeskus, Rõngu Vallavalitsus.
5. 5 palgaaste 10 856 krooni ja lisatasu
1840 krooni. 6. Elamumaa, kinnistu
nr 247204 (ühisomand), Käärdi alevikus,
Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Volkswagen
Vento, 1994; 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto
Swedbank (1), Swedbank krediidikonto
(1). 10. Andmed esitamata. 11 Andmed
esitamata. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis,
Lõuna-Eesti Päästekeskus töötasu.
10) KRISTINA RUDER. 3. Vallavolikogu
liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
Maatulundusmaa kinnistu nr 3244104
(ühisomand), Rõngu vallas; elamumaa
kinnistu nr 2393503 (ühisomand), Tartu
linnas. 7. Sõiduauto Volkswagen Passat,
2002; sõiduauto Audi B4, 1993; 8.
SEB progressiivne pensionifond, osak,
1398.538, 13,2946 krooni, 18 593,00
krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS
(1), Swedbank (1). 10. SEB Pank AS, kodulaenu
jääk 39294,86 EUR. 11. SEB
hüpoteek 1 599 000 krooni. 12. Vallavolikogu
liikme hüvitis, palk.
11) VELLO TATTAR. 3. Vallavolikogu liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½
elamumaa, kinnistu nr 7559, Elva linnas;
maatulundusmaa, kinnistu nr 8581 Rõngu
vallas, maatulundusmaa, kinnistu nr 956
Rõngu vallas, tootmismaa, Rõngu vallas.
7. Mahtuniversaal Ford Transit 100, 1986;
sõiduauto Honda CR-V, 2007. 8. Tallinki
aktsiad, 10 tk, 90 krooni, 900 krooni. 9.
Arvelduskonto SEB Pank AS. 10. Ei ole.
11. Tartu Maavalitsus hüpoteek 294 162
krooni. 12. Pension, volikogu liikme hüvitis,
Tartu Maakohus.
12) HILLAR VIKSI. 3. Vallavolikogu liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.
Põllumajanduslik tootmishoonete maa,
kinnistu nr 1826604, Rõngu vallas; põllumajanduslik
tootmishoonete maa, kinnistu
nr 2667904, Rõngu vallas; maatulundusmaa,
kinnistu nr 61004, Rõngu vallas;
põllumajandusmaa, kinnistu nr 242104,
Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu
nr 75504, Rõngu vallas; maatulundusmaa,
kinnistu nr 3425204, Rõngu vallas;
põllumajandusmaa, kinnistu nr 3101704,
Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu
nr 3101504, Rõngu vallas; põllumajandusmaa,
kinnistu nr 3104304, Rõngu vallas;
põllumajandusmaa, kinnistu nr 3104204,
Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu
nr 4173004, Rõngu vallas; tootmismaa,
kinnistu nr 3435104, Rõngu vallas;
tootmismaa, Rõngu vallas kinnistamisel;
3
korteriomand kinnistu nr 2136604 Rõngu
vallas; korteriomand kinnistu nr 3577603
Tartu linnas; 7. Sõiduauto Volkswagen,
1986; sõiduauto Volkswagen, 1986; sõiduauto
Volkswagen, 1993; sõiduauto
Volkswagen, 1995; veoauto GAZ, 1975;
buss Fiat, 1996; veoauto MAZ, 1990;
buss SCANIA, 1985; veoauto SCANIA,
1990; buss Mercedes-Benz, 1987; buss
Mercedes-Benz, 1999; vedukauto DAF,
1999. 8. OÜ Viksi osakapital 40 000 krooni.
9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2),
krediidikonto (1). 10. Andmed esitamata.
11. Hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 273
663 krooni, eluasemelaen 487 605 krooni.
12. FIE tulu, OÜ Viksi põllumajandus,
transportteenus.
Sulev Kuus ja Aivar Kuuskvere esitasid
majanduslike huvide deklaratsiooni Siseministeeriumile.
Hellat Mõttus, Kaare Schults ei ole esitanud
majanduslike huvide deklaratsiooni.
Eelmise koosseisu volikogu liikmed:
1) HEINO LAKS. 3. Vallavolikogu liige. 4.
Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa,
Rõngu alevikus, Piiri 13. 7. Kaubik
Iveco 38-10, 1998. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto
Swedbank, tähtajaline hoius. 10. Ei
ole. 11. Ei ole. 12. Pension.
2) LEILI JOMP. 3. Vallavolikogu liige. 4.
Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter
Rõngu alevikus. 7. - . 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod
Swedbank (1) ja SEB Pank AS
(3). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, palk
põhitöökohal.
Endised vallavolikogu liikmed Jüri
Orupõld, Teet Raudsepp, Andrus Reila
ei ole esitanud majanduslike huvide
deklaratsiooni. Vallavolikogu liig Peeter
Kroonberg, kelle volitused on peatatud,
ei ole esitanud majanduslike huvide
deklaratsiooni.
Rõngu Vallavalitsuse liikmed:
1) ANTS RODIMA. 3. Vallavalitsuse liige.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 3000 krooni. 6.
1/2 elamumaa Lossimäe külas Rõngu
vallas, elamumaa kinnistu nr 219804 Lossimäe
külas Rõngu vallas. 7. Sõiduauto
Ford Mondeo (ühisomand), 1998, mahtuniversaal
Chrysler (ühisomand), 1993.
8. Ei ole. 9. Arvelduskonto Swedbank, kogumis-
ja tähtajaline hoius; arvelduskonto
SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.
Elva TÜ nõukogu liikme hüvitis, SA Rõngu
Hooldusravikeskus nõukogu liikme hüvitis,
Rõngu Vallavalitsuse liikme hüvitis,
pension.
2) HAIMAR KALLAS. 3. Vallavolikogu
liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 3000
krooni. 6. Kaks korteriomandit kinnistud
nr 2056204, nr 2219404 Käärdi alevikus
Rõngu vallas; korteri omand kinnistu nr
1140908 Jõhvi linnas; Raudtee maja kinnistu
nr 1579804 Rõngu vallas; kinnisasi
(kaasomand) kinnistu nr 3573504 Rõngu
vallas. 7. Sõiduauto Audi 100, 1991; sõiduauto
Hyndai Tucson, 2008; kaatre Gobbi.
8. OÜ Terrax Varumine osakud 12 tk,
1000, 12 000 krooni. 9. Arvelduskontod

4
SEB Pank AS (2) ja kaardikonto (1). 10.
Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Terrax Varumine,
SA Uderna Hooldekodu nõukogu liikme
tasu.
Endised Rõngu Vallavalitsuse liikmed:
1) ENE JOOSING. 3. Arenguteenistuse
juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 14 700
krooni. 6. Elamumaa kinnistu nr 228304,
Rõngu alevikus. 7. Ei ole. 8. SEB progressiivne
pensionifond 4287. 9. Arvelduskontod
SEB Pank AS (2), krediidikonto (1).
10. Ei ole. 11. SEB Liising kasutusrent
sõiduauto Volkswagen Polo, õppelaenu
käendus (2). 12. SA Uderna Hooldekodu
nõukogu liikme tasu.
2) ENE SÕBER. 3. Sotsiaalteenistuse
juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 14
700 krooni. 6. Maatulundusmaa, kinnistu
nr 2921, Rõngu vallas. 7. Sõiduauto
Opel Vectra Caravan, 2000; Audi A4
(ühisomand), 1995. 8. Pensionifond. 9.
Arvelduskontod SEB Pank AS ja Swedbank.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole.
3) KAIDA VOOL. 3. Finantsteenistuse juhataja.
4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 16 800
krooni. 6. Korter, kinnistu nr 3866503
(ühisomand), Tartu linnas, elamumaa
kinnistu nr 2984404 (ühisomand) Rõngu
vallas 7. Sõiduauto BMW (ühisomand),
1992. 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod SEB
Pank AS (2). 10. SEB Pank AS 29 178,04
EUR. 11. Ei ole. 12. SA Rõngu Hooldusravikeskus
nõukogu liikme tasu.
4) TARMO RUDER 3. Ehitus- ja majandusteenistuse
juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus.
5. 14 700 krooni. 6. Maatulundusmaa
kinnistu nr 3244104 (ühisomand),
Rõngu vallas; maatulundusmaa kinnistu
nr 800941 Antsla vallas. 7. Sõiduauto
Volkswagen Passat (ühisomand), 2002;
sõiduauto Audi B4 (ühisomand), 1993;
8. OÜ Koopaaru, 1 osak, 40 000 krooni,
40 000 krooni; SEB progressiivne pensionifond,
3100.591, 14,3500 krooni,
44493,4809 krooni. 9. Arvelduskontod
SEB Pank AS (2), järelmaksuarve (1),
kodulaenu arve (1), arvelduskonto Swedbank
(1), arvelduskonto Sampo Pank
(1). 10. SEB Pank AS kodulaenu jääk
39294,86 EUR. 11. SEB hüpoteek 1 599
000 krooni. 12. Ei ole.
Volikogu ja vallavalitsuse liikmed on kohustatud
pärast ametikohalt lahkumist
kahel järgmisel aastal esitama deklaratsiooni
endisele deklaratsioonihoidjale
(korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike
3 järgi).
RÕNGU VALLA
KODUKANDIPÄEV
2010. aasta kodukandipäev väärib
meenutamist. Kogu päevaprogramm oli
toodud Rõngu aleviku südamesse. Turuplatsil
oli juba hommikust peale avatud
laat ja käis vilgas kauplemine. Rõngu
mälestussambal täitus 15.aasta ja aastapäeva
puhul toimus ka traditsiooniline
ausambajooks.
Vallamaja juures, nagu tavaks saanud,
mängis pasunakoor. Edasi suunduti
Rõngu mälestussamba platsile, kus peeti
maha kaunis tseremoonia. Teiste seas
võttis sõna haridusminister Tõnis Lukas,
kes pani meile südamele ühtsuse
hoidmist. Samuti sai kuulda meenutusi
mälestussamba taasavamise aja kohta.
Ausambajooks meelitas selgi korral välja
palju spordisõpru, kui täpsem olla, siis 99
võistlejat. Väikesed lapsed said lustida
batuudil ning omavahel sõbralikult võistlusmänge
mängida. Kõik, keda huvitas
Rõngu murre, said
oma uudishimu
rahuldada Rõngu
raamatukogus.
Rõngu Maanaiste
Selts, millel täitus
80 tegevusaastat,
võõrustas
oma ruumides
seltsi endisi liikmeid
ja toetajaid.
Üleval oli kaunis
ja pilkupüüdev
käsitöönäitus.
Päeva teine pool
möödus Rõngu
rahvamaja taga.
Esines Ervin Lillepea
ja rahvas
sai nautida kohalikku
teatrit.
Täpselt kell kuus
algas õhtune isetegevuskava,
mis
meenutas hoopiski
tantsupidu.
Rõngu vald võib
olla uhke oma paljude rahvatantsurühmade
üle. Kohal olid kõik tantsijad, kes
üheskoos esitasid rahvale tantse „Oige
ja vasemba“ ning „Tuljak“. Siinkohal
täname kõiki tantsijaid ja tantsuõpetajaid.
Kui isetegevuskava läbi, sai jalga keerutada
ansambli „Meloodia” saatel.
Terve päeva võib lugeda kordaläinuks.
Päevaprogrammist leidis igaüks endale
meelepärast vaatamist ja kuulamist.
Suur aitäh kõigile, kes päeva õnnestumisele
kaasa aitasid!
Mari-Liis Vanaisak

RÕNGU VALLA
KODUKANDIPÄEVA
Ausambajooksu tulemused
22.05.2010
Jrk. nr Nimi Aeg
1. Kaur Kivistik 18.42,1
2. Aivar Jesse 19.07,5
3. Kaspar Songisepp 19.34,3
4. Marek Luts 20.00,1
5. Priit Simson 20.11,9
6. Henri Mõttus 20.26,0
7. Jürgen Ermel 21.00,0
8. Raivo Tamm 21.12,9
9. Martin Lõõndre 21.19,8
10. Tauri Tiido 21.22,3
11. Tevol Tamm 22.05,0
12. Allan Riim 22.06,3
13. Toomas Hunt 22.31,3
14. Rauno Sirg 22.36,2
15. Krister Kõks 22.41,0
16. Erki Eensalu 22.42,6
17. Lauri Eensalu 22.57,0
18. Agur Ostrak 22.59,1
19. Taavi Kork 23.47,1
20. Hillar Viksi 23.56,0
21. Allar Kärmo 24.09,2
22. Kristen Kõks 25.04,0
23. Pille Riim 25.29,0
24. Steve Loorits 26.02,0
25. Raimo Kelt 26.07,0
26. Marek Gergalo 26.12,0
27. Marko Orupõld 26.27,0
28. Sigrid Laas 26.37,0
29. Kerttu Lepik 27.33,0
30. Siim Viksi 27.34,0
31. Ivar Kallejärv 27.57,0
32. Paula Saaremäe 28.24,0
33. Taavi Aasmäe 28.25,0
34. Marit Külv 28.29,0
35. Märt Luik 28.34,0
36. Ragnar Tohver 29.23,0
37. Holger Patsula 29.37,0
38. Raivo Russak 29.38,0
39. Heiko Kutsar 29.38,5
40. Marii-Heleen Hämäläinen 30.29,0
41. Manuela Pihlap 30.43,0
42.-43. Marin Pungas 30.50,0
42.-43. Martin Vihm 30.50,0
44. Alis Laan 31.44,0
45. Katrin Aia 37.09,0
46. Ele Loot 37.09,1
47. Evald Mihkra 37.09,5
48. Katrine Glaaser 39.52,1
49. Rain Väljaots 47.31,0
50. Susanna Songisepp (emaga) 52.23,0
51.-52. Jüri Väljaots 53.02,0
51.-52. Tarvo Leesik 53.02,0
Ausambajooksu lõpetas esimesena Kaur Kivistik
Tütarlastest oli rajal kiireim Pille Riim
Projekti „AIP ja WiFi
alade arendamine Eesti
omavalitsustes”
Projekti „AIP ja WiFi alade arendamine
Eesti omavalitsustes” tulemusel
said Eesti omavalitsused 1,1 miljoni
krooni väärtuses uusi avalikke internetipunkte
ja WiFi levialasid.
Projekti tulemusena sai 21 omavalitsust
41 avaliku internetipunkti ja 19 avaliku
WiFi ala loomiseks või arendamiseks
52 lauaarvutit, 14 elektroonilist infokioskit
ja 19 WiFi seadet. Lisaks seadmete
ostule korraldati projekti raames avalike
internetipunktide töötajatele interneti ja
arvuti baaskoolitus ning omavalitsuste
infotehnoloogia spetsialistidele WiFi
seadme kasutamise koolitus. Rõngu
vallas said toetust Rõngu raamatukogu
AIP ja WiFi ala, Rõngu hooldusravikeskuse
AIP ja WiFi ala, Rõngu rahvamaja
AIP ja WiFi ala ja Valguta seltsimaja
AIP.
Projekti algatas Eesti Maaomavalitsuste
Liit ning seda rahastasid 85 % ulatuses
Norra ja EMP Finantsmehhanismide
toetusskeemist ning 15 % ulatuses pro-
jektis osalenud omavalitsused kogumaksumusega
1,11 miljonit krooni. Projekti
tegevused toimusid ajavahemikus
2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta
maini.
Eesti Maaomavalitsuste Liidu initsiatiivi
peaeesmärgiks oli parandada kodanike
ligipääsu erinevatele e-teenustele, eriti
neile, mis vajavad identifi tseerimist IDkaardi
kaudu ning seeläbi tõsta kohalike
omavalitsuste ja riigiasutuste pakutavate
avalike teenuste kvaliteeti.
Lisainformatsioon
Ott Kasuri, Eesti Maaomavalitsuste Liidu
tegevdirektor, tel 615 0360
Jaan Lõõnik, Eesti Maaomavalitsuste Liit,
projektijuht, tel 516 1054
PEREARSTI TÖÖKORRALDUSEST
Igal inimesel on olemas perearst, kelle
ta on valinud ise või kes on talle määratud
maavanema poolt. Kui inimesel on
tervisega probleeme, siis tuleb tal esmalt
pöördudagi perearsti poole. Kuna
perearst ja -õde on inimese esimesteks
abistajateks tervisemuredes, siis alljärgnevalt
tutvustame lühidalt nende töökorraldust.
Üldarstiabi korraldamisel lähtub perearst
sotsiaalministri määrusest „Perearsti ja
temaga koos töötavate tervishoiutöötajate
tööjuhend“ ja Haigekassaga sõlmitud
„Üldarstiabi lepingus” sätestatust,
millele vastavalt peavad olema tagatud
järgmised nõuded:
* Perearsti tegevuskoht peab olema
avatud ja patsientide vastuvõtule registreerumine
tagatud tööpäeviti vähemalt
8 tundi päevas.
* Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt
20 tundi nädalas (5 tööpäeval nädalas
vähemalt 4 tundi päevas) ajavahemikus
8.00-18.00. Vähemalt üks vastuvõtt
nädalas peab toimuma õhtusel
ajal - kuni kella 18.00. Eelmainitud 20-
le vastuvõtutunnile peavad lisanduma
vastuvõtuajad 0-st kuni 18-aastaste
laste ennetavateks tervisekontrollideks,
patsientide seisundist tulenevalt
aeg koduvisiitideks ning patsientide sidevahendite
teel nõustamiseks.
* Ravikindlustuse seadusele vastavalt
on koduvisiidil perearstil õigus nõuda
visiiditasu kuni 50 krooni ühe kodukülastuse
kohta. Visiiditasust on vabastatud
alla 2-aastased lapsed ja rasedad
12-ndast rasedusnädalast alates.
* Pereõe iseseisev patsientide vastuvõtuaeg
peab olema vähemalt 15 tundi
nädalas.
* Ägeda tervisehäirega patsient peab
pääsema vastuvõtule pöördumise
päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva
jooksul. Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks
peab perearst vajadusel
pikendama oma vastuvõtuaega.
Patsiendid, kes soovivad tervishoiuteenuse
osutamisega mitte seotud tervise-
5

6
Mis on hooldusravi?
Hooldusravi on õendus-hooldusteenus,
mille eesmärgiks on saavutada patsiendi
parim võimalik toimetulek igapäevase
eluga.
Inimeste hooldamisega tegelevad nii
tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem.
Haigekassa maksab hooldusravi eest,
mida osutatakse meditsiinilisel näidustusel.
Seda teenust osutavad erinevad
tervishoiuteenuste osutajad. Hooldusravi
ei ole sama, mis hooldekodu- ja
hoolekandeteenused, kuid neil on siiski
kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes
elavatel inimestel terviseprobleeme.
Hooldusravi osutatakse nii statsionaarselt
(haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus,
vähihaigete kodune toetusravi).
Hooldusravile suunab arst saatekirjaga.
Kes vajavad statsionaarset hooldusravi?
Hooldusravi vajavad sageli eakad ja mitmete
krooniliste haigustega patsiendid,
kes ise ei tule oma haigusseisundi tõttu
iseseisvalt toime ning vajavad pidevalt
meditsiiniõe abi. Hooldusravi on sageli
näidustatud peale aktiivravi ja vahel ennetab
haiglasse sattumist.
Kes maksab hooldusravi eest?
Statsionaarse ehk haigla hooldusravi
eest maksab haigekassa 85% ja inimene
ise 15% . See tähendab, et haigekassa
maksab ühe päeva eest haiglale ligikaudu
538 krooni, kuus on see umbes
16 140 krooni. Inimene ise maksab ühe
päeva eest ligikaudu 95 krooni, kuus on
see umbes 2 850 krooni. Lisaks, sarnatõendeid,
näiteks mootorsõidukijuhi või
relvaloa saamiseks, minekul lastelaagrisse
jne, peavad vastuvõtule pääsema
15 päeva jooksul.
Täpsustatud on ka perearsti informeerimise
kohustust. Perearsti tegevuskohas
ja veebilehe olemasolul ka seal peab
olema teave lahtioleku- ja vastuvõtuaegade
ning sidevahendite (telefon, e-posti
aadress) andmete kohta. Samuti peab
patsiendile nähtaval olema teave, kuhu
ja kelle poole ta saab pöörduda arstiabi
või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool
perearsti vastuvõtuaega (perearsti
nõuandetelefon 1220). Tegevuskohas
peab olema ka teave Terviseameti ja
Haigekassa kontaktandmetega.
Oma ajutise äraoleku ajaks peab arst
korraldama asendusarsti.
Vastavalt „Tervishoiuteenuste korraldamise
seadusele” teostavad järelevalvet
maakonnas perearsti nimistu alusel
tegutsevate perearstide tegevuse üle
maavanem ja Terviseameti selleks volitatud
ametnikud.
Sirje Saarma
Haigekassa Tartu osakonna usaldusarst
KUI INIMENE VAJAB
HOOLDUSRAVI
selt eriarstiabile, tasub inimene voodipäevatasu
25 krooni päevas, ning seda
tohib raviasutus võtta esimese kümne
ravipäeva eest ehk maksimaalselt 250
krooni ühe haiglasoleku korra kohta.
Statsionaarse hooldusravi kõrval pakutakse
ka ambulatoorset hooldusravi
ehk kodust õendusabi. See on inimesele
mugavam, sest ta saab meditsiiniõe
abi oma kodus. Ka rahaliselt on see nii
ühiskonnale kui ka inimesele ja tema
omastele odavam. Ambulatoorne hooldusravi
on patsiendile tasuta, selle eest
maksab haigekassa.
Kust täpsemat infot saab?
Nõu saamiseks tuleb pöörduda oma raviarsti
poole.
Svetlana Zamkovaja
Eesti Haigekassa Tartu osakond
Ravikindlustushüvitiste büroo juhataja
EMADEPÄEV PIHLAKOBARAS
Mul sinuga, ema, nii hea olla siin.
On õnn, et just meid saatus kokku on
viind’
3.-7. maini oli lasteaiamaja täis siginatsaginat
eks valmistuti ju emadepäevaks.
Tänavu valmistasid mudilased
emadele rõõmu oma rühmades.
Meie kõige pisemad – Liblikad, olid usinasti
selgeks õppinud mitmed laulud,
Pihlapiiga 2010
luuletused ja tantsud, kuid oh häda...
emmede süles olid laulusalmid ja luuleread
kusagile oma teed rännanud. Mis
saabki aga olla parem, kui istuda rahus
oma ema süles ja tunda tema pehmeid,
sooje käsi paitamas väikest peakest.
Kingituseks ulatati emadele lillekorvid
ja enne kojuminekut valmistasid lapsed
koos emadega küpsisetordi, et jätkata
koduski peomeeleoluga.
Pääsupoegade luuletustest ja lauludest
jäi kõlama tõsiasi, et eks vajab ju laps
kõige enam kodusoojust, mille loojateks
oleme meie ise – emad, isad. Kontserdile
lisasid mehist värvi üllatuskülalised –
isad, kes laulsid kitarrimängu saatel. Kitarrihelid,
lastepillid, isade-laste kaunid
lauluhääled ja laste valmistatud ketid
– selline kingitus ulatati kallitele emadele.
Pidu jätkus tervislikkusest pakatavas
peolauas.
Mesilinnudki esitasid emadele kingituseks
vahvaid laule ja luuletusi emadest
ja lastest: siililastel on siiliema ja
kiisulastel kiisuema... igaühel on oma
ema, kõige kaunim ja parem, ning tema
juures on alati hea olla. Emadele kingituseks
olid lapsed valmistanud salvrätihoidjad,
koos mängiti ringmänge ja
maiustati peolauas.
Lepatriinude emadepäev oli tänavu
eriline. Nimelt Pihlakobaras traditsiooniks
saanud Pihlapiiga valimine ühildati
emadepäeva kontserdiga, et ka emad
saaksid oma tütarde ootusärevusest ja
esinemisest osa. Pihlapiiga valimine kujuneski
emadepäeva kulminatsiooniks.
Pihlapiiga valitakse igal aastal kooliminevate
tüdrukute hulgast. Sel aastal
oli neid kaheksa. Tüdrukud võistlesid
tutvustusvoorus, teadmistevoorus ja talendivoorus.
Pihlapiiga 2010 tiitli sai Liana. Tema
julge ja pingevaba esinemine võlus nii
žürii kui ka publiku südamed. Žürii liikmeteks
olid nende laste emad, kes sel
aastal kooli ei lähe. Liana sai ka publiku
lemmiku tiitli. Eriti vahva oli Liana talendivoorus,
kus ta esitas Kihnu Virve laulu
„Vesiroosid”. Ka kõik teised tüdrukud
said tiitlid: kõige vaimukam – Regiina,
kõige stiilsem – Eliisa-Johanna, kõige
omapärasem Laura, kõige julgem –
Kati, kõige teadlikum – Eneliis, superlugeja
– Lenne.
Usume, et kõik emad läksid emadepäeva
pidudelt koos oma lastega koju
eriliselt sooja tundega südames.
Käthlin Naarisma
Rõngu Lasteaed Pihlakobar, muusikaõpetaja
LIIKLUSKASVATUS RÕNGU
LASTEAIAS PIHLAKOBAR
Lastele liikluse õpetamise planeerimisega
tegime algust kevadel, kui kirjutasime
õpetaja Virvega projekti Lõuna
Regionaalsele Maanteeametile. Projekt
„Lasteaialaps ohutult liiklusesse” sai
rahastuse ja algas liiklusvaiba kujundamine
koos liiklusmärkide õppimisega.
Vaibale suurusega 3x4 meetrit kujundasime
Rõngu risttee koos jalakäijate ülekäiguradadega.
Liiklusmärkidele meisterdasid
alused 7. klassi poisid õpetaja
Ilvese juhendamisel. Nüüd võis hakata
proovima vaibal liiklemist. Lapsed said
olla nii autojuhid kui ka jalakäijad. Tuli
õppida sõitu mänguautoga paremal
pool teed, tunda liiklusmärke ja lasta
vöötrajal jalakäijad läbi.
Liiklusteemaliseks perepäevaks 13.
mail ostis lasteaed lastele tõukerattad,
mida kasutasime liiklusmängude läbiviimisel.
Perepäeva juhatas sisse lõvi Leo,
kes kordas lastele vajalike liiklusmärkide
tähendust ja mängis mudilastega

liiklusvaibal. Päeva algus ja osa mänge
olid õues mängimiseks, kuid äike sundis
meid siseruumidesse. Lapsevanemad
kuulasid samal ajal liikluskasvatuse vanemspetsialisti
Kai Kuuspalu loengut
„Lapsega turvaliselt lasteaeda ja koju”.
Lapsed mängisid ja õppisid koos rühma
õpetajatega, kes aitasid kaasa päeva
õnnestumisele. Projekt lõpeb septembris
Maanteemuuseumi külastusega, kus
lapsed saavad proovida liiklusalaseid
teadmisi liikluslinnakus.
Mitme rühma õpetajate ühised tegemised
andsid meeldiva kogemuse. Tänan
Pääsupoegade, Mesilindude ja Lepatriinude
rühma õpetajaid ja õpetaja abisid.
Mesilindude rühma õpetaja Anne Ruubel
PROJEKT „VÄIKE LAPS
LIIKLUSES”
Liikluskasvatus on lasteasutuse õppening
kasvatustegevuse kohustuslik osa,
mille käigus lapsed omandavad üldised
teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks.
Lapse arendamine, õpetamine ja
kasvatamine toimub elu ja ümbritsevat
keskkonda käsitlevate teemade kaudu.
Liikluskasvatuse teemad on lõimitud
teiste tegevustega, millega aastaringselt
tegeldakse. Ohutu liiklemise õpetamise
oleme seadnud oma prioriteediks
ning lisanud nädalakavasse.
Koolis ja lasteaias on kasutusel Maanteeameti
poolt välja antud materjalid.
Kool on õpilasi ette valmistanud jalgratturi
eksamisõiduks (algul üle aasta,
viimasel ajal igal aastal). Kaks aastat
on kasutusel rada jalgratturi eksamisõiduks
(eelnev projekt „Teeme ise vigursõiduraja
elemendid”).
Lasteaias tegeleme liikluskasvatusega
aktiivselt. Oleme koostanud projekte,
mis toetavad meie tegevusi. Tänavu
koostasin projekti „Väike laps liikluses“
ja taotlesin Lõuna Regionaalselt Maanteeametilt
selle rahastamist, mis ka
õnnestus. Omaosalusega toetab meid
Rõngu vald. Saame tänu projektile osaleda
koolitustel ja osta lapsele vajaliku
turvavarustuse. Ostame erivajadustega
lastele jalgrattad, mida hiljem saavad
kasutada ka teised lapsed, kui eemaldada
tugirattad. Erivajadustega laste liikumise
tahame muuta lihtsamaks ja kergendada
nende õppekäikudel osalemist
just jalgrattaga sõites, sest õpetajate ja
tugiisiku abiga on see võimalik. Maanteel
liikumiseks kasutame turvaveste ja
õppetegevustes on olemas liiklusmärgid
ja -vaip, millel saab õppida turvalist liiklemist.
Oleme õpitut kasutanud praktilistes
tegevustes ja mängudes. Kevadel
on õpitud jalgrattaga sõitma ja kasutama
selleks turvavarustust.
Projekti rahaga läheme Lõunakeskusse
Jukukeskuse lastelinnakusse autodega
sõitma ja kinnistame õpitut. Samal
käigul õpime, kuidas käituda bussis,
kuidas ületada teed peale bussist väljumist.
Paljud lapsed käivad lasteaeda
koos alaealiste saatjatega ja nendele on
oluline seda teada. Kergliiklusteed oleme
kasutanud õuesõppe tegevusteks.
Lasteaialapsed ja õpetajad kasutavad
õppekäikudel helkurveste, stopp-ketast,
hüppa-kindaid. Koostöös kooliga oleme
korraldanud liiklushommiku ja -mänge,
situatsiooni- ning rollimänge. Suuremad
lapsed külastavad oma teadmiste kinnistamiseks
Maanteemuuseumi, käivad
jalgrattamatkal. Lasteaialapsed õpivad
jalgrattasõitu hoovialal. Koostöös lapsevanematega
korraldame igal aastal jalgrattapäeva,
kus lapsed tunnevad rõõmu
kergliiklusteel sõitmisest.
Koostöös politseiga on igal aastal liiklustund-viktoriin
ja maantee äärde tehakse
teeületust hoiatav märgistus.
Õues on meil suur mänguauto, millega
saab muuta õppetegevused põnevaks,
kasutada liiklusmärke, oma fantaasiat
ja õpitut. Liiklushommikul said lapsed
ise olla autojuhid ja pidid andma teed
jalakäijatele, kelleks olid lasteaialapsed
koos õpetajatega, kes olid liikluse reguleerijad.
Juhtus ka „avarii” ja lastel oli
vaja kutsuda hädaabi. Lapsed said hakkama,
kuid oli vaja juhendada ja meelde
tuletada tunnis õpitut. Üks õpetaja on
saanud koolitust lasteaialaste rühmaga
liiklemisel tänaval, kuid enamusel õpetajatest
see kogemus puudub. Teeme
koostööd Rõngu Lasteaia õpetajatega
ja läheme ka õppima lasterühmaga liiklemist
tänaval, mille tellisin korraldajalt –
ohutu sõidu kool OÜ-lt Autosõit. Seal on
õpetajal võimalus olla liikluse reguleerija
tänaval ja kuulata ka teoorialoengut.
Selle koolitusega taotleme teadmiste
kinnistamist praktikas, laste, õpetajate,
õpetajaabi ja tugiisiku teadmiste testimist
ja turvalisuse silmaspidamist.
Sügisel teeme koos politseiga helkuri
kasutamise praktilist õppust pimedal
ajal.
Nii nagu igasugune kasvatus, peab ka
liikluskasvatus algama varakult. Esimesed
õpetajad ja eeskuju andjad on
vanemad. Kuna enamuse päevast veedavad
lapsed kas lasteaias või koolis,
siis paraku oleme meie samuti kaasa
aitamas ja abistamas lapse liiklusteadmiste
kujundamisel. Turvalist liiklemist
kõigile!
Projekti kirjutaja Valguta lasteaia õpetaja
Heli Akkermann
AUSTATUD VALLA NOORED!
Muutkem ise oma koduvald elamisväärsemaks
– see on teie võimalus!
Vahel jõuab meieni teadmine sellest, et
muutusteks saame ise palju ära teha,
alles kriitilises olukorras. Siis, kui kraanist
ei tule enam sooja vett, õpilastel
puudub koolimaja, igavus on tappev ja
valda valitakse juhtima jälle samad inimesed,
tuleb ise midagi ette võtta! Tunne
rõõmu, sest sinu võimuses on maailma
parandada!
Öeldakse, et kõik algab inimesest endast.
Seega oleks tark alustada sellest,
milleni küündid. Vabariigi põhiseaduse
muutmise asemel võiks hoopiski alustada
mõnest kohalikust valla eelnõust.
Kuidas aga Sina, Rõngu valla noor,
saaksid oma kodukoha jaoks midagi
REAALSELT ära teha? NÜÜD ON Sinu
võimalus. SA Domus Dorpatensisel on
käimas kodanikuühiskonna arendamise
projekt, mille käigus luuakse viide Tartumaa
valda noortevolikogu, ka Rõngu
vald on üks neist. Selleks, et noortevolikogu
saaks aga seista noorte õiguste
eest oma vallas, on vaja ka inimesi, kes
oleksid valmis seda tegema! Ühenduses
peitub jõud ja kaks pead on ikka kaks
pead! Kuuludes ühte organisatsiooni,
võid avastada, et Sinu selja taga seisab
kas kolm või koguni kolm tuhat noort,
kes on valmis Sinuga ühiste eesmärkide
nimel võitlema. Tuleb vaid korraks
oma ninaesisest kaugemale vaadata ja
mõelda, mida saad Sina teha, et muutusi
kaasa tuua ja kas Sa saad sellega
hakkama üksi või on mõistlik leida endale
mõttekaaslasi ja toetajaid. Väike
heategu igas päevas või järjekindel töö
üllaste eesmärkide nimel – mõlemad
muudavad maailma! Noortevolikogu
ülesandeks on osaleda aktiivselt kodukoha
elu arendamisel, volikogu istungitel,
komisjonide töös ning esindada oma
piirkonna noorte huve ning loomulikult
hoolitseda ka noorte vaba aja kasuliku
sisustamise eest. Kui Sul on idee, mida
võiks vallas teha, et noorte eluolu parandada,
soov ennast arendada erinevate
koolituste, projekti kirjutamise või
ürituse korraldamise näol, siis kirjuta
meile aadressil rongu.nv@gmail.com
või liitu Orkutis meie kommuuniga ning
osale meie koosolekul. Kuna Rõngu
Noortevolikogu on alles lapsekingades,
siis ootame kõiki noori vanuses 14-26,
kes vähegi asjast huvitatud.
Pea meeles, Sa oled vaid korra elus
noor, seega ära jäta kasutamata võimalust
teiste ja enda jaoks midagi ära teha,
ole ettevõtlik – Noortevolikogu on pagas
kogu eluks.
Kristel Laurits
Rõngu valla Noortevolikogu mentor
kristel.tmnk@gmail.com, tel 5676 8588
EMAKEELEST JA LUULEST
RÕNGU KOOLIS
Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks.
Kuidas on läinud II poolaasta meie
tublidel emakeele- ja kirjandusehuvilistel?
Ka Rõngu koolis sidusime emakeelepäeva
üritused lugemise ja raamatutega,
alustades viktoriiniga. Uurisime, kas
õpilased teavad, et lugemisaasta toimub
esimest korda, et selle vapiloomaks on
7

8
kass Kiizu Miizu, et Rõngu raamatukogu
saab sel aastal 120-aastaseks, et esimese
eestikeelse osaliselt säilinud trükise
ilmumisest möödub 475 aastat ja palju
muudki. Vastuseid nuputasid 5.-12. klassi
3-liikmelised võistkonnad. Punktiarvestus
tõi nooremas vanusegrupis võidu 7.b
klassile – Kelli Uibo, Martin Viksi, Kaarel
Viljaste. Vanemate õpilaste hulgas võitis
12. klassi võistkond – Aimar Uibo, Krister
Kõks ja Sander Pungas.
Ka etluskonkurss on õpilaste seas jätkuvalt
populaarne. Juba varakult uuritakse,
kas see ikka toimub ja mida võiks ette
valmistada. Sel aastal oli osavõtjaid 30
ning esitusele tulid värsid, mis raamatute
või lugemisega seotud. Etlejaid hinnanud
žürii (raamatukogu juhataja Laine Meos,
direktor Ene Paks, huvijuht Eha Päiviste,
12. kl õpilane Mirjam Pedaja) tegi järgmised
otsused.
1.-3. klassi tublimad: I koht - Christopher
Luht (2.b kl); II koht - Kaspar Klein (2.a kl);
III koht - Kärolin Kopp (2.b).
4.-6. klassi paremik: I koht - Tiina Laineste
(6. kl); II koht - Maria-Elisabeth Mihhin (5.
kl); III koht - Carmen Miks (6. kl).
7.-9. klassi esikolmik: I koht - Eliise Viilu
(9.b kl); II koht - Lee-Matleen Õunapuu
(9.b kl); III koht - Rene Paks (7.a kl).
10.-12. klassi järjestus: I koht - Paula Saaremäe
(11. kl); II koht - Marit Külv (10. kl);
III koht - Arno Aavik (11. kl).
Oli soe tunne näha lapsi-noori nautimas nii
luule kuulamist kui selle teisteni toomist.
Luule – see on ju kontsentratsioon tunnetest,
mõtetest, keele ilust ja rikkusest.
Eesti keelt ja etlemist armastavatele noortele
on õppeaasta jooksul ka maakonnas
pakutud võimalusi oma oskusi ja teadmisi
näidata. Meie õpilased on erakordselt tublisti
oma kooli esindanud. Maakondlikul
õigekirjaolümpiaadil jõudsid esikolmikusse
Therese Viitkar, Mirjam Pedaja, Diana
Arras ja Marit Külv. Juhan ja Jakob Liivi
luulekonkursil Alatskivil valiti vabariiklikku
vooru Tartumaad esindama Liis Mardi 11.
klassist. Tänasime Rõngu kooli esindajaid
III veerandi viimasel päeval väikese vastuvõtuga.
Tartu maavanem Esta Tamm
kutsus 20. mail pidulikule vastuvõtule
olümpiaadide võitjad, Rõngu Keskkoolist
said kutse lausa kolm väga head emakeeletundjat:
Kristi Laane (7. klass), Therese
Viitkar (9. klass) ja Marit Külv (10. klass).
Rahvusvahelise lasteraamatupäeva deviis
on tänavu „Raamat ootab sind, leia ta
üles!” Mõnusaid lugemiselamusi soovime
kõigile rõngulastele!
Rõngu kooli emakeeleõpetajad
GLOBE TEATAB:
Aprillikuu keskmine õhutemperatuur oli 6,7° ja sademete hulk 23 mm.
Viimane lumi sulas lõplikult aprilli esimese dekaadi jooksul ka varjulistes
põhjapoolsetel künkanõlvadel. Päikselisi päevi oli küllalti palju. Täispilves
päevi oli 11, ülejäänud päevad olid vähese või muutliku pilvisusega.
See aprill oli natuke soojem paljuaastasest keskmisest, kuid sademete
hulk oli veidi väiksem keskmisest. Kõige soojem oli 30. aprill, mil õhutemperatuur
tõusis 18 kraadini.
MÕNINGAID MÕTTEID KOOLI SOTSIAALPEDAGOO-
GI JA PSÜHHOLOOGI TÖÖST
Käesolev õppeaasta oli Rõngu
kooliperele parajaks proovikiviks.
Selle lõpus võis aga julgesti
öelda, et vaatamata eritingimustele
suudeti igati edukalt toime
tulla. Õppetöö toimumine kuues
kohas mõjutas ka kooli sotsiaalpedagoogi
ja psühholoogi töökorraldust.
Operatiivsust silmas
pidades tuli enamus vestlusi ja
nõustamisi korraldada kohapeal.
Kuna erinevates kohtades
puudus kindel eraldatud tööruum,
siis oli raske planeerida
ja teostada individuaalset nõustamistööd.
Teatud abi tekkinud
probleemide analüüsimise kiirendamiseks
oli tegevusanalüüsi
lehtede kasutusele võtmisest.
See võimaldas vahetult tekkinud
probleeme analüüsida ja leida
lahendusi ning planeerida uusi
tegevusi.
Kokkuvõtte koostasid globelased
Kõiki töövaldkondi, mis eeldavad
koolis sotsiaalpedagoogi või
psühholoogi abi, artiklile esitatud
mahulise piirangu tõttu analüüsida
pole võimalik, kuid peatuks
aastaid tagasi loodud ja pidevalt
täiustatud tugisüsteemil. Selle
süsteemi ülesanneteks seadsime:
1. Õpilastega enamesinevate
probleemide väljaselgitamine nii
õppetöös kui ka sotsiaalses
toimetulekus.
2. Juhtimispõhise tegevuse planeerimine
ja abi võimaldamine,
töö pidev analüüs ning kõigi osapoolte
teavitamine.
3. Probleemide lahendamine
kõigi poolte osavõtul.
4. Püsiva õpi- ja käitumisraskustega
õpilaste suunamine
pedagoogilis-psühholoogilisele
või meditsiinilistele uuringutele,
leidmaks lastele sobivaimat õpivormi või kooli.
Tugisüsteemi tööd organiseeris tugikomisjon. Eelnevalt
said sotsiaalpedagoog ja psühholoog info ja
abivajaduse otsuse klassijuhatajatelt või vanematelt.
Saadud info ja psühholoogi poolt korraldatud individuaalsete
uuringute põhjal koostati individuaalsed
vaatluskaardid ning suunati õpilane kooli tugikomisjoni.
Uute eksimuste korral suunati ta koos vanemaga
vestlusele kooli hoolekogusse. Nimetatud otsus eeldas
juba pidevat individuaalset suunavat ja analüüsivat
tegevust õpilasega.
Lõpetuseks võiks viimaste aastate kasvatustööst esile
tuua mõningaid tähelepanekuid. On loomulik, et koolieas,
vastavalt vanuse kasvule, toimub lastel pidev
iseseisvumisprotsess. Areneb eneseteadvus, kujunevad
objektiivsemad enesehinnangud. Kahjuks võib
üha rohkem märgata laste väärtushinnangutes nihet
õiguste ja kohustuste vahel. Õigusi teatakse hästi, aga
kohustused unustatakse kergesti. See on probleem,
mis tekitab lastel arusaamatusi, pingeid, isegi koolistressi,
sest tasakaalust on välja viidud ka väärtuste ja
vajaduste süsteem.
Soovime õpilastele ilusat suvepuhkust ja kohtumiseni
septembris. Täname vanemaid ja vanavanemaid
koostöö eest. Kõige tähtsam väärtuste kandja on
kodu. Aidaku teil lastega koosveedetud suvepuhkus
järgmiseks õppeaastaks jõudu koguda.
Rõngu Keskkooli sotsiaalpedagoog
A. Kommisaar, psühholoog E. Ratassepp
SÜDAMEGA JA SÜDAMETA
Oli 31. mai hilisõhtu. Toimetasin veel aias, kuid hakkas
juba hämarduma. Mööda tänavat tulid mulle täiesti
võõrad inimesed, noormees ja neiu. Vanuselt umbes
20-le lähenemas.
Noormees tuli aia taha, vabandas ja küsis mingit kasti
kassipoegadele. Neiu lisas, et nad leidsid kassipojad
metsast ja polnud südant neid sinna jätta. Nad hääletavat
Tartusse ja loodavad kassikesed kellelegi ära
anda. Kaks imeilusat umbes vaksapikkust valget sinisilmset
kassipojakest.
Noormees võttis ühe oma põuest ja teine oli neiul lihtsalt
pihkude vahel - siis pandi nad hellalt kasti, tänati
ja mindi edasi hääletama. Saatsin nad teele parimate
soovidega.
Olin mures, sest hämardudes võib-olla ei õnnestu

noortel enam autole saadagi. Õnneks
kuulsin aga hetke pärast auto pidurdamist
– nad said edasi. Headel inimestel
peabki kõik õnnestuma.
Mõtlen tihti neile kahele heasüdamlikule
noorele ja mõttes soovin neile kõike
kaunist ja head.
Mida aga soovida sellele, kes need kassikesed
metsa viis oma kohutavat lõppu
ootama? Kas sellel inimesel üldse ongi
südant või on tal südame asemel külm
kivi? Ma ei soovi talle midagi. Eks ta ise
vaadaku, kuidas oma kivistunud südamega
elus toime tuleb.
Erika Prants
SUPLEMISE VÕLU JA VALU
On kurb reaalsus, et igal aastal upub
Eestis üle 60 inimese. Täiskasvanute
uppumise põhjuseks on liigne alkoholi
tarbimine, vähene ujumisoskus või
terviserike. Veeõnnetuste ohvriteks on
saanud ka järelevalveta jäetud lapsed.
Inimesed upuvad sagedamini kohtades,
mis ei ole ujumiseks sobivad ega turvalised
ning nendesse paikadesse abi
jõudmine võtab ka rohkem aega. Traagiliste
tagajärgedega õnnetusi toovad
kaasa ka paadisõidureeglite rikkumised.
Kõige selle taga on inimeste teadmatus
veega seotud ohtude suhtes.
Suvi on saabumas, ilmad lähevad järjest
soojemaks ja ahvatlev on aega veeta
jahutava veekogu ääres. Enne supluskoha
valimist tuleks endale selgeks
teha, mille poolest erineb järelevalveta
looduslik veekogu avalikust rannast.
Turvalisuse tagamiseks peab arvestama,
et loodusliku veekogu nähtamatuteks
ohtudeks on vee all lebavad esemed.
Põhjast võib leida kände, kive või
prügi, mille vastu põrgates võib ennast
vigastada. Looduslike veekogude põhja
reljeef ja pinnas on ebaühtlased ning ei
ole just mõnus läbi muda ujuma koperdada.
Samuti võib uppumisohtu sattuda
veekogus, kus läheb väga järsult sügavaks.
Ohutuks ujumiseks ja mõnusaks aja
veetmiseks on sobivam minna avalikku
randa. Paljud omavalitsused hoolitsevad
avalike ujumiskohtade eest, et
tagada randades turvalisem olemine.
Paljudes sellistes randades tegutseb
rannavalve, kes märkab hätta sattunut
kohe ja abi on käepärast.
Kenad veekoguäärsed paigad on eelistatud
kohaks, kus puhata ja lõõgastuda
ning sõpradega aega veeta. Kahjuks
kuulub lõõgastumise juurde sageli ka alkoholi
tarbimine. Ent napsitamine ja ujumine
ei sobi kokku - seda näitab ka tõik,
et paljude meesterahvaste uppumine on
seotud vägijoogiga. Alkoholist „julgust
saanud“ inimene hindab oma võimeid
üle, riskib rohkem ning kipub kaaslaste
LUSTLIK LASTEKAITSEPÄEV KOOPAARU TALU ÕUEL
1. juunil tähistati lastekaitsepäeva. Seda
toredat traditsiooni on Rõngu vallas elus
hoidnud Tilga küla. Selgi aastal toimus
Koopaaru taluõuel Koopaaru keksukas.
Päevaprogramm oli tihe. Kohe päeva
alguses oli lastel
võimalus
hüpata suurel
laeva meenutaval
batuudil.
Valmis ka küpsistest
Rõngu
valla rekordtort,
pikkuseks
6,7 meetrit.
Lastele pakkusid
rõõmu kaks
imearmsat
poni, kes kõigi
laste tähelepanu
köitsid.
Lapsed hak-
ees ujumisoskusega hooplema. Ohtlik
on ka nõrk joove või järelnähud, sest
sellises olekus inimene väsib kiiresti.
Kui lubate sõbral napsise peaga ujuma
minna, võib see väga kurvalt lõppeda,
sest purjuspäi ujumine on eluohtlik.
Lapsevanemad, teadke vee ääres alati,
kus on teie laps ning ohutuse tagamiseks
tasub ujuma minna üheskoos. Vähese
ujumisoskuse kõrval suurendab
vees hätta sattumise ohtu see, et lastele
meeldib mängida uppunut, kaaslast vee
alla suruda või võistelda vee all hinge
kinni hoidmises. Ennekõike vastutavad
täiskasvanud laste ohutuse eest ja nende
kohus on selgitada turvalise suplemise
reegleid. Kui juhtub õnnetus, võib
olla juba hilja, sest abi kohale jõudmine
võtab aega.
Juhtub ka õnnetusi, mis on seotud paatide
või muu aluse vale kasutamise ja
ohutusnõuete eiramisega. Õnnetused
paadisõidul tekivad sageli oskamatusest
või hooletusest. Enamasti põhjustab õnnetusi
paatide ülekoormamine, sõiduks
kõlbmatute paatide kasutamine, paadisõit
alkoholijoobes või kogenematus
paadi juhtimisel. Mõned nädalad tagasi,
tulles väljakutselt inimohvriga lõppenud
veeõnnetusele, sõitsime paadiga tagasi
sildumiskoha suunas. Meile liikus vastu
kolm-neli paati ja panin tähele, et ühelgi
reisijal ei olnud päästevesti seljas. Tuleb
meeles pidada, et päästevest on paadisõitja
„turvavöö“ ja tagab õnnetusse sattudes
ellujäämise.
Viimaks tahan öelda, et me ei ela selleks,
et oma tegevuse või tegevusetusega
põhjustaksime õnnetuse, mille
tagajärjel keegi kaotab elu või tervise.
Veekogu ääres arvestage ohtudega ja
olge tähelepanelikud. Veeohutuse nõuandeid
leiate ka kodulehelt www.veeohutus.ee
Mart Vare
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Tõrvandi komando päästja-tuuker
kasid ponisid
kohe söötma.
Poiste ja ka sõjaväe vastu huvi tundvate
tüdrukute jaoks oli kohale tulnud Kaitseliit.
Huvilistele näidati sõduri varustust.
Külas käis ka politsei, kes rääkis lastele,
kuidas saada jalgrattalubasid ning kuidas
jalgrattaga sõites alati terveks jääda.
Lisaks jagas politsei lastele komme
ja helkureid, sest ega sügiski mägede
taga ole. Päeva tippsündmus oli laste
jaoks tuletõrjeauto saabumine, sest
algamas oli vahupidu. Hoolimata veidi
sombusest ilmast, olid lapsed nagu
naelutatud tuletõrjeautost väljuva joa
alla. Huvilistel oli võimalus sõita ATVdega.
Lisaks korraldati lastele toredaid
võistlusmänge, näiteks vägikaikavedu
ja keksukat.
Päev lõppes logovõistluse võitja väljaselgitamisega.
Kõik tööd olid kaunid,
aga võitjaks osutus Pätrik Randver.
Lastekaitsepäeva võib lugeda kordaläinuks.
Suure töö tegi ära mittetulundusühing
Monarata eesotsas Kristina Ruderiga,
keda abistas Rõngu rahvamaja.
Tänu kõigile, kes päeva korraldamisele
kaasa aitasid!
Mari-Liis Vanaisak
TEADE!
Seoses alanud suvise puhkuste ajaga pakume võimalust tuua eakaid, kes vajavad pidevat
hoolt ja tähelepanu, Rõngu Hooldusravikeskusesse ka lühiajalisele hooldusteenusele.
Meie hoole all saavad eakad oma ravimid vastavalt ettenähtud raviskeemile,
korrapäraselt süüa ja viibida värskes õhus. Täpsem informatsioon telefonil
5302 7999 Margit Rechlin.
9

10
MAIE LOOT – 45 AASTAT TÖÖPOSTIL
Koruste raamatukogu kauaaegsel juhatajal Maie Loodil täitub
suvel 45. tööaasta.
Maie alustas oma kooliteed kodukohas – Koruste algkoolis, ja
jätkas Valguta koolis. 1965. aastal lõpetas ta Elva keskkooli.
Töötee on olnud lihtne ja selge – alates 1965. aasta juunikuust
kuni tänaseni on Maie Loot juhatanud Koruste raamatukogu.
Kuigi hubase ja koduse raamatukogu ruumid on võrdlemisi
väikesed, on juhataja Maie korraldanud arvukalt kohtumisi
kirjanikega ja läbi aastate hulgaliselt raamatutega seotud üritusi
lastele ja täiskasvanutele. Ta on ka muusikahuviline, loomulikult
kuulub hobide hulka lugemine, talle meeldib ristsõnu
lahendada. Tunneb hästi külakogukonda ja selle elu. Peres
SWEDBANKI PANGABUSSI KÜLASTAJATE ARV ON KÜMNEKORDISTUNUD
Kui Swedbanki pangabuss neli aasta tagasi
pinguid
Eestimaa teedel sõitma hakkas, külas-
• Sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepin-
tas seda keskeltläbi 1500 inimest aastas. guid
Eelmise aasta algusest tiirutab ringi koguni • Kontoinfo saamine (kontojääk, tekaks
bussi ning külastajate arv on tõusnud
hingu koopia, konto väljavõte, volitus
konto kasutamiseks)
üle 15 000. Nädalas jõuab pangateenus
• Kontol oleva valuuta konverteerimine
bussi kaudu pea 350 inimeseni üle Eesti. (NB! valuutavahetus sularahas ei toimu)
Lõuna Eestis sõitval pangabussil on 9
marsruuti ja 31 peatuskohta.
• Väikelaenu, õppelaenu ja arveldus-
Oma olemuselt on pangabuss liikuv pangakontor,
krediidi taotlemine
mis sõidab nende inimeste • Kohustusliku kogumispensioniga liitu-
lähedale, kes muidu pangakontorist või mine
-automaadist kaugel elavad. Pangabussis • Saada infot seoses eurole üleminekukehtib
kõigi teenuste osas Swedbanki tavahinnakiri.
Tähtsamatest teenustest on pangabussis
võimalik teha järgnevat:
• Küsida nõu tellerilt kõikide pangateenuste
kohta
• Tellida või kätte saada pangakaarti
• Automaatide kaudu oma kontole sularaha
panna või seda välja võtta
• Teha makseid ja kasutada internetipanka
• Sõlmida otse- või püsikorralduse le-
EESTI LOOMAKAITSE SELTSI PROJEKT
15.01.2010 esitas Eesti Loomakaitse Selts Avatud Eesti Fondi
kriisiprogrammi projekti „Majandusraskustes Tartumaa perekondade
abistamine läbi nende lemmikloomade olukorra parandamise”.
23.02.2010 saabus vooru korraldajatelt vastus, et ELS
on otsustatud seda toetada. Projekt seisneb Tartu maakonnas
ja Tartu linnas majanduslikes raskustes olevate lemmikloomi
omavate perede toetamises läbi nende lemmikloomade olukorra
parandamise, perekondade teadlikkuse tõstmises lemmikloomade
pidamisest ning üldise loomapidamiskultuuri parandamises.
Projekti viiakse läbi vahemikus 1.05 kuni 30.11.2010. Projekti
raames on võimalik lasta oma koeri/kasse
ja teisi lemmikloomi steriliseerida/kastreerida,
vaktsineerida, saada ajutist toiduabi,
samuti täiendada teadmisi ja omandada
oskusi lemmikloomade pidamiseks. Projekti
põhirõhk on suunatud lemmikloomade,
eriti koerte, steriliseerimisele ja kastreerimisele,
et aidata vältida soovimatuid
järglasi. Lisaks on võimalik taotleda abi
lemmikloomade vaktsineerimiseks, parasiiditõrjeks
ja teisteks veterinaarseteks
toiminguteks. Eesti Loomakaitse Seltsi
vabatahtlikud nõustavad kõiki valituks
osutuvaid perekondi lemmikloomapidamise
hea tava osas, samuti tutvustatakse
nii riiklikke kui ka kohalikke seadusakte.
Vajadusel on võimalik saada ühekordset
toiduabi.
Projektist osa võtta soovijad peavad täitma
kohustusliku ankeedi, mille leiate aadressilt:
http://www.loomakaitse.ee
Ankeet tuleb saata allkirjastatult hiljemalt
30.09.2010 ELS-i kontorisse aadressil Tulika
põik 4, 10613 Tallinn. Abi on võimalik
ga 2011. aasta jaanuaris
Bussi graafik on äärmiselt tihe – päevas
käiakse läbi kaks kuni kuus peatust,
alustatakse varahommikul ning garaaži
jõutakse reeglina hilisõhtul. Ka nädalavahetused
mööduvad töiselt, sest tihtipeale
on buss “külaline” erinevatel üritustel,
kus sularaha olemasolu on vajalik, kuid
puuduvad automaadid. Nii käiakse läbi
umbes 35 üritust aastas. Osa on võetud
nii kontsertidest, messidest kui laatadest
on üles kasvanud kolm last. Maie aitab aktiivselt kaasa
Koruste külaliikumisele ja on abiks külavanem Hinnar
Kommisaarele. Ta on saanud mitmeid diplomeid ja tänukirju
hea töö eest, viimase hiljuti külaliikumiselt Kodukant
Tartumaa aktiivse külaliikumise ühe eestvedajana.
Maie Loot on korraldanud Koruste kooli kokkutulekuid.
Eelmisel, 2009. aastal, hoolimata kehvast ilmast, oli eriti
arvukalt Koruste kooli vilistlasi kokku tulnud. Maiel on
alati oma kodukoht südames, sellepärast korraldabki
ta tihtipeale oma armsas väikeses raamatukogus jõulupidusid
ning muid meeldivaid ettevõtmisi. Maie peab
Koruste raamatukogu kroonikaraamatut, mida sirvides
saab meenutada endisi aegu ja korraldatud üritusi.
Soovime Sulle, Maie, jätkuvat töötahet ja jaksu!
Mari-Liis Vanaisak
– nt Otepää MK, Vastseliina laat, Tartu
hansapäevad ,Hauka laat Antslas, ökofestival
Põlvamaal, Paunvere väljanäitus,
maamess Tartus, Luige laat, Türi lillelaat,
Jäneda aia- ja lillepäevad, Grillfest, tantsu-
ja laulupidu jne.
Keerulistele aegadele vaatamata panustab
Swedbank pangabussi toimimisse, sest
see annab võimaluse tulla oma klientidele
lähemale. Selle aasta märtsikuust alates
sõidab just Lõuna-Eesti teedel täiesti uus
ja mugav buss.
Pangabussi täpsete teenuste nimekirja ja
sõidugraafiku leiate aadressilt www.swedbank.ee.
Pidevalt saab pangatehinguid
teha internetis ja automaatides ning ööpäev
läbi töötab infotelefon 6 310 310.
Rõngu peatuses (vallamaja juures) pangabuss
üle nädala teisipäeviti kell
09.00 -10.15
2010 teisel poolaastal järgmistel kuupäevadel:
8., 22. juuni, 6., 20. juuli, 3.,
17., 31. aug., 14., 28. sept., 12., 26. okt.,
9., 23. nov., 7., 21. dets.
saada alates 01.06.2010. Täpsustavate küsimuste ja probleemide
korral pöörduda projektijuht Maaja Mälli poole numbril 551
2725.
Eesti Loomakaitse Selts tegutseb 2000. aasta kevadest. ELS
on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks
on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning
loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu
loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste
koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve
teel.
Tule võta tasuta
digiboks Elionist!
Kui täna näed vaid 3 telekanalit, siis is
Sinu mure lahendab Elioni digiTV!
Helista 165 või uuri
www.tv.elion.ee

Aita meil aidata loomi, anneta ELSi kontodele
Ühispangas 10002019856000 ja Swedbankis
221041248998 või helista telefonidele 900 7225
(25 krooni) ja 900 7200 (100 krooni).
POLITSEI TEATAB:
Maaja Mäll
Projektijuht, Eesti Loomakaitse Selts,
551 2725, info@loomakaitse.ee
Ajavahemikul 18.04 kuni 02.05.2010 on akna
avamise teel sisse murtud Rõngu vallas Uderna
külas asuvasse eramusse. Varastatud pliidiraud
koos pliidi plaadiga ja ahjuuks ning kuurist
varastatud vanametalli. Kahju 3000 krooni.
Ajavahemikul 27.05.2010 kella 12.00-st kuni
28.05.2010 kella 09.30-st on rippluku kinnitusaasade
läbilõikamise teel sisse murtud AS-le
Rõngu Aed kuuluvatesse kuuridesse. Varastatud
30 rulli okastraati, roostevabast terasest
piimajahutusvann ja roostevabast terasest veemahuti.
Ka on ära varastatud 5 ripplukku. Kahju
kokku 21 050 krooni.
Rõngu valla konstaablid A. Toode, P. Kotkas
XXXIX VÕRTSJÄRVE SUVEMÄNGUD
toimuvad 3. juulil 2010. a
Viljandimaal Suislepa külas.
Suvemängude programm
1. Kalapüük
2. Laste pendelteatejooks
3. Täiskasvanute pendelteatejooks
4. Kergejõustik
5. Naiste rannavõrkpall
6. Meeste võrkpall
7. Paariskanuusõit
8. Köievedu
9. Vallajuhtide mitmevõistlus
10. Tüdrukute rahvastepall
11. Poiste minijalgpall
12. Petanque
13. Mälumäng
14. Palkidest pargipinkide valmistamine
15. Valdade ühiskontsert
Ootame rohket osavõttu ja anda teada tel 509
6202.
Reakuulutused
Elektritööd, koduautomaatika, õhksoojuspumpade
müük ja paigaldus. Järelmaksuvõimalus.
Tel 520 8970.
***
Soodsalt paigaldan ripsmepikendusi.
Info tel 53 70 8228.
***
Müüa lõhutud küttepuid. Tel 509 3453.
***
Rõngus müüa 3-toaline keskküttega korter.
Info tel 53323514.
***
Teen klassikalist ja lõõgastavat massaaži
Rõngus. Info tel 5695 9181.
***
Korstnapühkimine ja pottsepatööd
Tel 539 29 445 www.tahmatont.ee
KONGUTA VALLA VI KÜLADEPÄEV
20. augustil ANNIKORU KÜLAS
Tule ja lusti koos teistega!
Päeva jooksul toimub palju erinevaid tegevusi nii
väikestele kui suurtele.
Traditsioonilised küladevahelised võistlused.
Erinevad töötoad
Päästeameti näitus ja võistlused
Kaitseliidu näitus ja võistlused
Omarahva laat
Rannavõrkpalli võistlused
Õhtul pidu ansambliga Lehmakommionud.
Selgitatakse välja Konguta valla aktiivseim küla ja
parim õllepruulija.
Infot toimuvast jagavad:
Merle Roomets 5690 3265
Meelis Külaots 525 9576
Müüa lõhutud küttepuid
(lepp 400 kr/rm,
kask 500 kr/rm).
Hind koos veoga,
koorem 6 rm.
Tel 5394 6271
Sanitaartehnilised tööd,
boilerite puhastus,
kodumasinate remont.
Info tel 56 693 722, e-mail:
ovo.holtsmeier@mail.ee
FIE Ovo Holtsmeier
TEADE!
Rõngu valla sotsiaalteenistus
jagab puudustkannatavatele
isikutele Euroopa Liidu abina
saabunud makarone.
Informatsioon 731 4484,
513 9352
TÄNUAVALDUS!
Hariduskomisjon tänab kõiki aktiivseid
koduvalla inimesi, kes
osalesid tänavusel kodukandipäeval
nii tegijatena kui pealtvaatajatena…
Meie kodukant
on meie enda nägu,
meie enda mõtted,
meie enda tegu.
Meie kodukant
on meie enda elu,
meie enda rõõm
ja meie enda valu...
Meie kodukant
on meie endi kätes!
Hoidkem rahvas ühte
kodukandi mõttes.
(Kristina Ruder)
11
RAAMATUKOGUDE TÖÖAEG
SUVEKUUDEL
Rõngu raamatukogu juunis-juulis
avatud:
E 9.00-16.00
T 9.00-18.00
R 12.00-18.00
Raamatukogus suve lõpuni üleval
näitus kohaliku kunstiringi töödest.
Koruste raamatukogu juunis suletud,
juulis avatud L 9.00-16.00
Teedla raamatukogu juulis suletud.
Valguta raamatukogu juunis avatud
T 10.00-17.00, juulis suletud.
Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!
Rõngu vallamaja juures peatub pangabuss
üle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.15
(II ja III kvartalis: 25. mai, 8. ja 22. juuni, 6. ja 20. juuli,
3., 17. ja 31. august, 14. ja 28. september)
Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole
sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid.
Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310

12
JUUNIKUU SUDOKU
5
JUULIKUU
SÜNNIPÄEVALAPSED
3 8 2 7 9
9 2 1 3 6 8
8 5
6 4 5 9 1
Koostaja Kunnar Lätti
5 3
1 3 9 4 7 6
8 7 9 3 1
Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel
on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita
numbritega 1-9 nii, et üheski reas, veerus ega tumedama
joonega piiratud ruudus poleks korduvaid numbreid.
Vastus peitub hallides ruutudes.
MAIKUU SUDOKU LAHENDUS – 94394
Erilised tooted ja teenused
Rein Sikk Eesti Päevalehest palub vihjeid meie piirkonna erilistele väiketootjatele
ja toodetele ja enneolematutele teenustele, et näidata suve
jooksul Eesti Päevalehes meie inimeste innovatiivsust, mõtte-erksust ka
raskel ajal, tahtmist oma väike-ettevõtlusega raskustest läbi murda.
Kontakt: Rein Sikk, 501 2487
TOIVO
MATIKAINEN
25.01.1953 – 08.05.2010
Teedla küla
STEN MARKUS AAN
22.03.2010 – 09.05.2010
Raigaste küla
AARE ROHTMETS
10.05.1953 – 12.05.2010
Koruste küla
HELVI PEDAJA
21.04.1933 – 17.05.2010
Lapetukme küla
Haldag UÜ müüb:
1 8
IVAN HRENOV
15.12.1929 – 18.05.2010
Teedla küla
ERICH KIKERPILL
10.04.1926 – 28.05.2010
Rannaküla küla
ARNE KOPLI
23.05.1955 – 30.05.2010
Käärdi alevik
OLGA KESKÜLL
19.08.1913 – 07.06.2010
Kirepi küla
KIRSTUDE JA
MATUSETARVETE
MÜÜK
süle- ja lauaarvuteid,
nende komponente teleried,
digibox’e, internetiseadmeid
jpm.
WWW.PUUSARGID.EE
WWW.HALDAG.COM
Helistada ette
SEB järelmaksuvõimalus
tel 55 68 3531,
Samas internetipaigaldus,
58 05 5488
wifi seadme rent, Melior-M arvutite OÜ
remont ja hooldus.
info@meliorm.eu OÜ Puusärgid
Info: 5535498, http://www.meliorm.eu
56670269 Jaama 56c Tartu
hallar@haldag.com; tel 5053470
TEADE!
Endine Rõngu monumendi
komitee kutsub kõiki inimesi
meelde tuletama, kuidas vabadussamba
taastamine alguse
sai. Igasugune mälestus
on teretulnud ja materjale ootab
Jüri Orupõld jyri.orupold@
gmail.com ja/või telefonil 5395
1730 kohe peale jaanipäeva.
Jüri Orupõld
KUHU MINNA,
MIDA TEHA
3. juulil 2010
XXXIX Võrtsjärve suvemängud
Viljandimaal Suislepa külas.
9.07.2010 kell 20.00
Tantsuõhtu Uderna mõisas
Laulab Lysille
Pääse 50 krooni
Info tel 5295620
30.07.2010 kell 17.00
Grillõhtu rahvamaja tagusel
platsil
Kaasa võtta oma piknikukorv.
Esineb noortebänd ja toimuvad
murumängud.
Õhtu on tasuta!
6.08.2010 kell 19.00
Rõngu näitetrupi
RÕNGU VÄIKENÕELAJAD
teise lavatüki esietendus
„Kuhu lähed inimene“
Rõngu rahvamajas.
Pilet kõigile 25 krooni.
JÄLGIGE REKLAAMI!
Järgmine ajaleht RÕNGULANE
ilmub 33 maikuu nädalal viimasel 2010. nädalal.
toimetaja: Silvia Rõõmussaar,
AUGUSTIKUU
SÜNNIPÄEVALAPSED
OSALIE LÕVI
EIN REMMELG
IIU LIHU
DA MARKOV
IVAR OINUS
tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale
5.augustiks 15.maiks avaldamiseks sama kuu väljaandes