Jaanuar 2007 - Rõngu Vald

Tartus Riia tänavas asub kahe hõbe- vallakoolis, 1895 - 1899 õppis ta tatud kirjanikuks. Samal aastal määras
kuuse varjus väike mansardkorrusega Palamuse kihelkonnakoolis. Kooli- Eesti Kirjanduse Seltsi näidendimaja,
kus oma viimased seitseteist mälestused Palamuselt kujunesid võistluse auhinnakomisjon „Pauneluaastat
elas rahvakirjanik Oskar rikkalikuks varasalveks „Kevade” ve re le ” e rg ut us au hi nn a n in g
Luts. 22. märtsil 1964. aastal avati kirjutamisel. n o v e m b r i s l a v a s t a t i n ä i d e n d
selle maja neljas ruumis O. Lutsu 1899. a sügisel sai O. Lutsust Tartu „Vanemuise” teatris. Oma võidukäiku
majamuuseum. Selle ülesandeks on Reaalkooli 2. klassi õpilane.
alustas samal aastal ka O. Lutsu
oma ekspositsiooniga tutvustada
t e i n e n ä i d e n d
kirjaniku elu- ja loometeed, kõrvuti
„Kapsapea”.
sellega aga ka tema loomingu Aastatel 1913 -1914
uurimine. Maja, milles asub muuseum,
kirjutas O. Luts mitu
ehitas kirjanik endale 1936. aastal
näidendit ja jutus-
(arhitekt A. Matteus). Muuseumis on
tuse „Soo”. Maamemoriaalsena
säilitatud kirjaniku ilmasõja ajal, mil O.
töötuba 2.korrusel ning külalistetuba
1.korrusel.
RÕNGULANE
NR. 1 (96) jaanuar 2007
VALLA INFOLEHT
TRÜKIARV 1250
OSKAR LUTS 120
Luts oli farmatseudina
tegevväes,
kirjutamine soikus,
ent kümnendi lõpul
kirjutas ta lugejate
tungival soovil
„Kevade” tegelaste
edasisest käekäigust.
Ilmusid
„Suvi” 1.(1918) ja
„Suvi” 2. (1919), mis
saavutasid „Kevadele”
ligilähedase
RAHVAKOHTUNIKUKS
Kuni 31. jaanuarini 2007. a on võimalik
esitada volikogule avaldusi, kes
sooviksid saada rahvakohtuniku
kandidaadiks. Rahvakohtuniku
volitused kestavad 4 aastat ning
nõuded rahvakohtuniku kandidaadile
on esitatud kohtute seaduses.
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-
70-aastase teovõimelise Eesti
1903.aastal asus O. Luts tööle populaarsuse.
Hirchfeldti (Kivisilla) apteeki. Väikeste
Eelmise Eesti Vabariigi perioodil elas
vaheaegadega kestis töö Tartu, Narva,
O. Luts kutselise kirjanikuna Tartus.
Tallinna, Poolamaal Holmi (Chelm),
Tol ajal avaldas ta tavaliselt kaks
Peterburi, Dvinski, Varssavi, Vilniuse
raamatut aastas. Nende hulgas olid
ja Vitebski apteekides 1920. aastani.
Tootsi-lugude järjed („Tootsi pulm”,
Aastail 1911 -1914 õppis ta apteegitöö
„Äripäev”, „Sügis”) hulk
kõrval Tartu ülikoolis farmaatsiat.
noorsoojutustusi („Tagahoovis”,
Hoolimata tolleaegse apteegitöö „Vaikne nurgake” jt) ning 13-köiteline
pingelisusest, hakkas O. Luts tasapisi mälestuste sari. Peale selle kirjutas
kirjutama. Esimene töö (luuletus „Elu”) Oskar Luts veel hulga följetone.
ilmus Postimehes 1907. a. Samal
Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887.
1945. aastal anti Oskar Lutsule
aastal alustas ta „Kevade” kirjutamist.
aastal Tartumaal Palamuse kihel-
esimesena Eesti rahvakirjaniku
Teos valmis üldjoontes küll paari
konnas Kuremaa vallas Järvepera
aunimetus. Ta suri 23. märtsil 1953.
aastaga, ent viimistlemine ja kirjastaja
külas Posti talus. Lapsepõlveaastatest aastal. Oskar Luts on jäänud oma
otsimine viisid ilmumise 1912.
on talle eriti meelde jäänud vanaema
rahva armastatumaks kirjanikuks.
aastasse. „Kevade” võeti lugejate
muinasjutud ning mängutunnid
Tema mälestusmärki võime külastada
poolt vaimustatult vastu ja on tänini
varasurnud venna Arnoga, keda ta
Tartus Emajõe kaldapealsel.
üks meie kõige loetavamaid
väga hoidis ja armastas. Kooliteed raamatuid.
alustas O. Luts 1894. a Änkküla
Kokkuvõtte koostas Maia Kõrda
1912. aastal sai O. Luts üleöö tunnuskodaniku,
kelle elukoht on Eestis ja kes omavalitsusüksuse territooriumil, kes
oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on on es it an ud ta ra hv ak oh tu ni ku -
rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kandidaadiks; kohtu, prokuratuuri või
kõlbeliste omadustega. politseiteenistuses; kaitseväe-
Rahvakohtunikuks ei või nimetada teenistuses; advokaat, notar või
isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteo kohtutäitur; Vabariigi Valitsuse liige;
eest; pankrotivõlgnik; tervise tõttu valla- või linnavalitsuse liige; Vabariigi
sobimatu; omanud püsivat elukohta, President; Riigikogu liige; maavanem.
see t ähendab e lukohta, m ille Kuriteos süüdistatavat isikut ei või
aadressiandmed on kantud rahvastiku- kr im in aa lm en et lu se aj al ra hv a-
registrisse, alla ühe aasta selle kohtunikuks nimetada.

2
RÕNGULANE
VALLAVALITSUSES
koosseisus: Kalle Raja, Lea Madissov, Sirje korras Rõngu vallale kuuluv hoonestatud
Viksi, Kertu Randver, Merike Reila - Saare kinnistu Koruste külas alghinnaga
lastevanemate esindajad, Anne Leppik ja 390 000 krooni.
11. detsembri istungil otsustati:
Arvet Silk - õpetajate esindajad, Kaspar
1. Väljastada kasutusluba Rõngu vallas
Luik - õpilasomavalitsuse esindaja.
Toimus:
Teedla külas Farmi katastriüksusel asuvale
1. Rõngu valla 2007. a eelarve projekti I
lüpsilaudale.
8. jaanuari istungil otsustati: lugemine.
2. Tasuda Selko Security AS arve
1. Eraldada valla eelarvest Mitte- Marina Lehismets
summas 15 186.60 krooni videovalve
tulundusühingule Klubi Muksu projekti
Vallasekretär
renoveerimise eest Rõngu alevikus.
„Kuidas saab ilma wc-ta?“ kaasfinant-
3. Jagada Maie Soome Soo maaüksus
seerimiseks 5 000 krooni.
alljärgnevalt:
2. Eraldada valla eelarvest Kõduküla Küla
Soo - Kalme külas ja Nelgi - Käo külas.
VALLAVALITSUS TEATAB
Seltsingule projekti „Kõduküla küla
4. Jagada Rõngu valla Saare maaüksus
arengukava“ toetuseks 6 000 krooni.
alljärgnevalt:
Rõngu Vallavolikogu 21.12.2006. a.
3. Eraldada valla eelarvest Mitte-
Saare - Koruste külas ja Saaremetsa - otsusega nr 35 algatati detailplaneering
tulundusühingule Õnnemaa III Tartumaa
Lossimäe külas.
Rõngu vallas Käo külas Kaija Kollist'ile
lasteaedade muusikapäeva „Potike kuuluvale Oru maaüksusele
keeda...“ osalustasuna 1 000 krooni.
18. detsembri istungil otsustati:
katastritunnusega 69403:003:0089, MTÜ'le
4. Eraldada valla eelarvest Elva
1. Väljastada Rõngu Vallavalitsusele
Käo kuuluvale MTÜ Käo maaüksusele
Suusaklubile 10 000 krooni noorsportlaste
kasutusluba Valguta Lasteaed-Algkooli
katastritunnusega 69403:003:0090 ja
Kristel Viigipuu, Karel Viigipuu ja Juri
hoone rekonstrueeritud elektripaigaldisele
Juhan Nurme'le kuuluvale Nõlva
Ðirokovi toetamiseks taotluses toodud
Rõngu vallas Valguta külas.
maaüksusele katastritunnusega
eesmärkide elluviimisel.
2. Tasuda Rõngu hariduselu 320.
69403:004:0020 ja otsustati
5. Korteriomandi seadmiseks määrata
aastapäevaks koostatud almanahhi „Ise detailplaneeringu keskkonnamõju
Tammiste 12-korterilise elamu, asukohaga
öeldud, hästi öeldud“ eest 43 449.20 krooni.
strateegilist hindamist mitte algatada.
Tammiste küla, Rõngu vald, teenindusmaa
3. Määrata Taivi Kentelile interneti
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks
suuruseks 14 679 m², sihtotstarbeks
raadioseadmete paigaldamise toetus.
on planeeritava maa-ala katastritunnusega
elamumaa ja kinnitada maa maksus-
4. Anda nõusolek Piigandi külas asuva
69403:003:0089 ja 69403:004:0020
tamishinnaks 11 542 krooni.
5,3 ha suuruse Purtska maaüksuse
kruntideks jaotamine ja maa-alale
6. Korteriomandi seadmiseks määrata
ostueesõigusega erastamiseks plaani-
katastritunnusega 69403:003:0090
Raudteemaja elamu, asukohaga Kirepi
materjali alusel maatulundusmaa tennisekeskuse rajamine ja maa-alade
küla, Rõngu vald, teenindusmaa suuruseks
sihtotstarbel Kalev Zirk`le ning kinnitada sihtotstarbe muutmine, olulisemate
4 563 m², sihtotstarbeks elamumaa ja
maa maksustamishind.
arhitektuurinõuete seadmine,
kinnitada maa maksustamishinnaks 8 749
5. Anda nõusolek Kirepi külas asuva tehnovõrkude ja- rajatiste asukoha
krooni.
46,01 ha suuruse Suur-Tõlvamäe maa-
määramine ning parkimise ja
7. Kinnitada maa maksustamishinna
üksuse ostueesõigusega erastamiseks
liikluskorralduse määramine. Algatatav
aktid. Maa maksustamishinna aktidega
maatulundusmaa sihtotstarbel Bernhard
detailplaneering sisaldab kehtestatud
saab tutvuda vallamajas arengu-
Ilvesele ja kinnitada maa maksustamishind.
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
teenistuses.
2
6. Anda nõusolek Piigandi külas asuva
Planeeritava ala suurus on ca 44884 m .
38,0 ha suuruse Tammiku maaüksuse
ostueesõigusega erastamiseks plaaniotsusega
nr 34 algatati detailplaneering
VALLAVOLIKOGUS Rõngu Vallavolikogu 21.12.2006. a.
materjali alusel maatulundusmaa
sihtotstarbel Eha Mändma`le ja kinnitada 21. detsembri volikogu istungist võttis osa Rõngu vallas Käo külas Ain Kõrda'le
maa maksustamishind.
14 liiget. kuuluvale Lillelombi maaüksusele
7. Maksta ühekordseid toetusi neljasellega
piirnevale jätkuvalt riigi omandis
Puudus Peeter Kroonberg
katastritunnusega 69403:004:0171 ja
kümne kolmele inimesele. Toetada Rõngu
valla üliõpilasi a' 500 krooniga.
Võeti vastu määrus:
olevale maale ja otsustati detailplaneeringu
8. Määrata hooldus kahele puudega 1. Mitteeluruumide üürimäärad. keskkonnamõju strateegilist hindamist
isikule.
mitte algatada. Detailplaneeringu
Võeti vastu otsused:
koostamise eesmärgiks on planeeritava
28. detsembri istungil otsustati:
1. Detailplaneeringu algatamine, Ain maa-ala sihtotstarbe määramine, maa-ala
1. Kooskõlastada RTG Projektbüroo ASi Kõrdale kuuluvale Lillelombi maaüksusele, hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse
poolt koostatud „Koolihoone rekonstruplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise asukoha määramine ning parkimise ja
lähteülesande kinnitamine ja detail- määramine, tehnovõrkude ja- rajatiste
eerimise projekt” eel- ja põhiprojekt ning
väljastada ehitusluba koolihoone hindamise mittealgatamine.
liikluskorralduse määramine. Algatatav
rekonstrueerimiseks Rõngu alevikus 2. Detailplaneeringu algatamine, Elen detailplaneering sisaldab kehtestatud
Puiestee tn 19 katastriüksusel Rõngu Kikkerpillile kuuluvale Saariku-3 üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
2
koolimaja.
maaüksusele, lähteülesande kinnitamine ja Planeeritava ala suurus on ca 25500 m .
2. Väljastada Ledin OÜle projekteerimisstrateegilise
hindamise mittealgatamine. Detailplaneeringute keskkonnamõju
detailplaneeringu keskkonnamõju
tingimused vee- ja kanalisatsioonitrasside,
tänavavalgustuse, elektri- ja sidevarustuse 3. Detailplaneeringu algatamine, Kaija strateegilist hindamist ei algatatud, kuna
projekteerimiseks Rõngu alevikus Valga Kollistile kuuluvale Oru maaüksusele, detailplaneeringute elluviimisega ei kaasne
mnt 2 katastriüksusel, Valga mnt 4 MTÜle Käo kuuluvale MTÜ Käo eeldatavasti olulist keskkonnamõju -
katastriüksusel ja Valga mnt 6a maaüksusele ja Juhan Nurmele kuuluvale vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele
katastriüksusel.
Nõlva maaüksusele, lähteülesande ning heaolule, ümbritsevale keskkonnale
3. Sõlmida leping ASga Kernel Uderna kinnitamine ja detailplaneeringu või kultuuripärandile.
interneti tugijaama paigaldamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
püsiühenduse seadmete hoolduseks mittealgatamine.
Rõngu Vallavolikogu 21.12.2006.a.
maksumusega 21 622 krooni.
4. Volikogu esindajate määramine valla otsusega nr 33 algatati detailplaneering
4. Sõlmida leping OÜga Inforing traadita haridusasutuste hoolekogudesse. Määrata Rõngu vallas Rannaküla külas Elen
interneti tugijaama paigaldamiseks Rõngu Valguta Lasteaed-Algkooli hoolekogu Kikkerpill'ile kuuluvale Saariku-3
kirikutorni maksumusega 37 760 krooni. koosseisu volikogu esindajana Kalju maaüksusele katastritunnusega
5. Tasuda OÜ Rullikor arve summas 21 Pennar ja Rõngu Keskkooli hoolekogu 69401:002:0080 ja otsustati algatada
494,90 krooni Aia tn pindamise lisatööde koosseisu volikogu esindajana Sulev Kuus. detailplaneeringu keskkonnamõju
teostamise eest.
5. Vallavara müük avalikul enam- strateegiline hindamine. Detailplaneeringu
6. Kinnitada Rõngu Keskkooli hoolekogu pakkumisel. Müüa avaliku enampakkumise koostamise eesmärgiks on planeeritava

RÕNGULANE
maa-alal ehitusõiguse määramine elamu Samaaegselt lõpetatakse kolme- ja Käesoleval ajal ei takista tööraamatu
püstitamiseks, tehnovõrkude ja- rajatiste en am al ap se li se pe re to et us e eh k puudumine või selle esitamata jätmine uue
as uk oh a m ää ra mi ne ja ke sk ko nn a- kvartalitoetuse maksmine. Muudatusest tööandjaga töölepingu sõlmimist. Seega ei
ti ng im us te se ad mi ne pl an ee ri ng ug a võid avad kolm elap seli sed p ered 300 ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et
ka va nd at u el lu vi im is ek s. Al ga ta ta v krooni, neljalapselised pered 600 krooni, tö öt aj al e te ki b ka hj u tö ör aa ma tu
detailplaneering sisaldab kehtestatud viielapselised pered 1050 krooni ja puudumise tõttu. Samas ei saa kahju
üldplaneeringu muutmise ettepanekut. kuuelapselised pered 1500 krooni kuus. tekkimist ka välistada.
Planeeritava ala suurus on ca 4 ha. 1. juulist on isadel võimalik saada Riigikohus leidis, et hea usu põhimõttega
vanemahüvitist varasema kuue kuu asemel oleks vastuolus, kui tööandja peaks
Algatati keskkonnamõju strateegiline siis, kui laps on 70 päeva vanune.
m a k s m a h ü v i t i s t t ö ö r a a m a t u
hi nd am in e S aa ri ku -3 ma aü ks us e
Uue aasta septembrist hakatakse
kätteandmisega viivitamise eest, kuigi
detailplaneeringule, kuna planeeringuga
maksma lapsetoetust ka õppijatele, kes
töötaja pole seeläbi kahju saanud. Seega,
kavandatakse elamu püstitada Võrtsjärve
õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või
k u i t ö ö a n d j a r i k u b t ö ö r a a m a t u
ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.
põhihariduse baasil kutseõppeasutuses
kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda
teistes õppivormides kui päevane
kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 lg
Detailplaneeringute koostamise korraldaja
õppevorm - õhtuõppes, kaugõppes ja ilma
1 alusel, kuid töötaja peab tõendama, et
on Rõngu Vallavalitsus ning kehtestaja
põhihariduseta kutseõppes.
tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju
Rõngu Vallavolikogu (aadress Valga mnt
tekkinud.
6A, 61001 Rõngu). Detailplaneeringute
Muudatused töövaldkonnas alates 1.
Muudatused tervisevaldkonnas alates 1.
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
jaanuarist 2007:
jaanuarist 2007:
hindamise mittealgatamise/algatamise
Töötuskindlustusseaduse muudatustega
Hambaravihüvitis tõuseb 150 kroonilt
otsustega saab tutvuda 30 päeva jooksul
paraneb nende olukord, kes on korduvalt
aastas 300 kroonini aastas.
alates otsuse tegemisest Rõngu
olnud töötud, muutub ka töötus- Üle 63-aastastele makstav
Vallavalitsuses tööajal (aadress Valga mnt
kindlustushüvitise määramine. Kui taotleja hambaproteesihüvitis tõuseb seniselt 2000
6A, 61001 Rõngu).
ühe kalendripäeva töötasu on suurem kui kroonilt 4000 kroonini.
kolmekordne kindlustatute Eesti keskmine Jõustub määrus, millega paljude
MUUDATUSED 2007. AASTAL kalendripäeva töötasu, arvutatakse hüvitis meditsiiniseadmete käibemaks tõuseb 5%-
SOTSIAAL-, TÖÖ- JA selle alusel. Vabariigi Valitsuse 24. lt 18%le. Soodustusega 5% jäävad muu
TERVISEVALDKONNAS novembri 2006. a määrusega nr 241 hulgas kõik ravimid, puuetega inimeste
kehtestati töötuskindlustusmakse abivahendid, naiste hügieenitooted, imikute
määrad 2007. aastal (RTI, 30.11.2006, 52, mähkmed, jne. Kogu nimekiri:
Peamised muudatused sotsiaaltoetuste
393 ), mis jäävad 2006.a tasemele (s.o https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1
osas alates 1. jaanuarist 2007:
kindlustatu makse määr on 0,6 % ja 2758361
Eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate
tööandja makse määr on vastavalt 0,3 %). Muudatused 2007. aasta jooksul:
laste toetus tõuseb 600 krooni võrra - 900
kroonilt 1500 kroonini.
Sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 2000 16. jaanuarist on keelatud keemiliste
kroonini kalendrikuus. Läbi sotsiaalmaksu ainete ftalaatide kasutamine
Uuest aastast saavad 6000 krooni
suurendamise väärtustab riik senisest mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.
elluastumistoetust ka eestkostel ja peres
enam teatud mitte-aktiivseid perioode,
hooldamisel olnud lapsed. Täna toetatakse
1. veebruarist kohustub supelranna
näiteks laste kasvatamine ja tagab
iseseisva elu alustamisel ühekordse
omanik või valdaja ning ujumis- ja
efektiivsema pensionikindlustuskaitse. Riik
elluastumistoetusega lastekodudes
suplusteenuse osutaja tagama inimeste
tasub sotsiaalmaksu lapsehooldustasu,
kasvanud lapsi.
ohutuse, tegema vee kontrolli ja edastama
vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate avalikkusele teavet suplusvee ja ujula vee
Vanemahüvitis: 2007. aastal on hüvitise ning kaitsejõududes ajateenijate eest. nõuetekohasuse kohta.
määr 2690 krooni, hüvitis alampalga Toimetulekutoetus tõuseb uuest aastast
suuruses 3600 krooni ja maksimaalne
5. juunist piirab tubakaseadus
750 kroonilt 900 kroonini.
hüvitise suurus 21 624 krooni.
suitsetamise senisest rangemalt ruumides,
Töötutoetus tõuseb seniselt 400 kroonilt eriti vabaaja veetmise kohtades. Seaduse
Matusetoetuse suurus 2007. aastal on
1000 kroonini (töötutoetuse päevamäär j õ u s t u m i s e l t o h i b k a s i i n o d e s j a
2600 krooni.
32,90 krooni). toitlustuskohtades suitsetada vaid siis, kui
Ohvriabi seaduse muudatusega Alates 2007. aastast tagab riik suitsetajatele on olemas eraldi ruum.
tõstetakse makstava hüvitise suurust 70%-
ravikindlustuse kõikidele tööturuametis Suitsetamisruumis ei toimu toitlustamist
lt 80%-ni vägivallakuriteoga tekitatud
arvel olevatele aktiivset tööd otsivatele ega teenindamist, st sinna ei siseneta
varalisest kahjust. Hüvitiste
töötutele. Kindlustuse saavad nad kohvitassi ega veinipokaaliga. Muutuvad ka
maksimumsumma tõuseb 50 000 kroonilt
võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega nõuded tubakatoodete pakenditele.
150 000 kroonini ja ohvri surma korral
kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks. Ettevõtjatele anti ruumide nõuetega
makstava matusekulude hüvitise määra
Seeläbi laieneb ravikindlustusega kaetud vastavusse viimiseks aega kuni kaks
tõuseb 5500 kroonilt 7000 kroonini.
inimeste ring ligikaudu 10 900 inimese aastat.
Toetused represseeritutele tõusevad võrra, kes on motiveeritud osalema
3000 kroonini - hüvitise maksimum pikaajaliselt töötutele mõeldud LÜHENES ISIKUTUNNISTUSE
tervishoiuteenustele, retseptiravimitele või tööturuteenuses ja aktiivsemalt tööd KEHTIVUSAEG JA TOIMUSID
taastusravi tuusikule tõuseb 2500 kroonini otsima.
(2006. aastal 2000 krooni), koos 500 krooni MUUDATUSED RIIGILÕIVUS
Riigikohtu 1. novembri 2006. a otsuses
transpordihüvitisega on aastane hüvitis
3-2-1-76-06 on antud põhimõtteliselt uus
3000 krooni.
Tulenevalt isikut tõendavate
tõlgendus TLS-i § 119 lõike 1
Toimetulekupiir tõuseb ettepaneku järgi
dokumentide seaduse muudatusest
rakendamisele (s.o tööandja vastutus
900 kroonini üksi elavale inimesele või pere lühenes esimesest jaanuarist välja
tööraamatu kinnipidamise eest). Nimelt
esimesele liikmele ja 720 kroonini pere
antavate isikutunnistuste (ID-kaartide)
leidis Riigikohus, et tööandja ei pea siiski
teisele ja igale järgnevale liikmele.
maksimaalne kehtivusaeg viiele aastale,
mitte alati maksma töötajale hüvitist
samas pikeneb isikutunnistuse
tööraamatu mitteõigeaegsel kätteandmisel.
Muudatused 2007. aasta jooksul:
sertifikaatide kehtivusaeg viiele aastale.
Riigikohus asus seisukohale, et kui
Jaanuarist alates saab taotleda
Al at es 1. ap ri ll is t o n k es km in e tööraamatu kinnipidamine on aset leidnud
isikutunnistuse väljastamist ka
vanaduspension 3490 krooni (tõus pärast võlaõigusseaduse jõustumist (st
kiirkorras.
11,29%).
pärast 1.juulit 2002), siis on TLS-i § 119
Jaanuarist alates kantakse isikulõikest
1 tuleneva vastutuse rakendamisel
1. juulist tõstetakse lapsetoetus alates
tunnistusele kuni viis aastat kehtivad
pere kolmandast lapsest 900 kroonini. vaja arvestada võlaõigusseadust.
sertifikaadid ning dokument väljastatakse
3

4 RÕNGULANE
TAGASI PUNALIPPUDE JA
PUNAVAIPADE MAALT
samuti viieaastase kehtivusajaga. Seega
ühtlustub isikutunnistuse ja sertifikaatide
kehtivusaeg. Varem oli sertifikaatide
kehtivusaeg kolm aastat ning isikutunnistus
anti välja maksimaalselt kümneks aastaks.
“Dokumentide kehtivusaja lühendamine
tagab tänapäevases kiiresti arenevas
tehnoloogilises keskkonnas dokumentide
suurema võltsimiskindluse. Sertifikaatide ja
isikutunnistuse kehtivusaja ühtlustamine
säästab aga inimesi sertifikaatide
uuendamise vajadusest,” sõnas
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
peadirektor Mari Pedak.
Tulenevalt riigilõivuseaduse muudatusest
tõusis alates esimesest jaanuarist
isikutunnistuse taotlemise riigilõivu
soodusmäär. Senise 25 krooni asemel tuleb
alla 15-aastasele lapsele; keskmise, raske
või sügava puudega isikule ning
üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka
jõudnud inimesele isikutunnistuse
taotlemisel tasuda riigilõivu 50 krooni.
Isikutunnistuse taotluse tavalõiv on endiselt
150 krooni.
Uuendusena on jaanuarist võimalus
taotleda isikutunnistuse väljastamist
kiirkorras. Analoogselt kiirpassiga tuleb
selleks esitada eraldi taotlus Tallinnas
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
Mustamäe, Sõle või Lastekodu 48
teenindusbüroos, kus dokument ka viie
tööpäeva jooksul väljastatakse. Riigilõiv
kiirtoimingu eest on 500 krooni.
Oktoobri lõpus õnnestus mul viibida kaks
nädalat Hiinas, kus peeti järjekordne Living
L a k e s a a s t a k o n v e r e n t s , s e e k o r d
üheteistkümnes.
koostööd. Käivitunud on Living Lakes
Lõuna-Ameerika, Living Lakes Aafrika ja
Living Lakes Ida-Euroopa koostööprojektid.
Hiina kuulutas konverentsil, et
mo od us ta va d Li vi ng La ke s Hi in a
koostöövõrgustiku. Selline koostöö pole
mitte ainult majanduslikult efektiivsem, vaid
aitab paremini mõista ka omavahelisi
kultuuri-, ajaloo-, sotsiaal- ja geograafilisi
seoseid.
Living Lakes Ida Euroopa koostöövõrgustik
on ka käivitunud ning alates 2006 aasta
jaanuarist on käivitunud samanimeline
projekt, mida toetab Deutsche
Bundesstiftung Umwelt.
Selle projekti lõpetuseks ja Living Lakes
Ida-Euroopa konverentsi korraldamise
asukohaks valiti välja Eesti. Koostöös
Peipsiga tuleb meil konverents korraldada
2008 aasta veebruaris.
Millised tunded jäid pinnale Hiinast üldiselt?
Hiina müür
Enne konverentsi korraldati meile
Hiina kaguosas, Jiangxi provintsis asuv väljasõidud, et tutvuda järve ja selle
Poyangi järv on riigi suurim (3283 km²) ümbrusega. Elasime kaunis, alles avatud
mageveereservuaar, mille suurimaks kuumaveeallikatega mäestikukuurordis.
probleemiks on veetaseme dramaatilised Lushani mäed (UNESCO poolt kinnitatud
kõikumised. Talvisel kuivaperioodil võib maailma kultuuripärandi nimekirja),
järve pindala kokku moodustada ainult Poyangi järve rahvuspark, teeistandused
kümnendiku oma suurusest. Hiina puhul mägedes ning näidiskülad, kus erinevate
aga, nagu arvata võibki, on lisaks projektide toel on korraldatud prügi
looduslikele probleemidele suurimaks kokkukogumine ning biogaasi tootmine.
mureks ülerahvastatus. Inimtegevuse tõttu Konverentsi ajal elasime Nanchangis,
on piirkond tugevalt reostunud ning Jiangxi provintsi 4,3 miljoni elanikuga
majanduse „arendamine” soosib pealinnas, mis kohalike mõistes on
märgalade kuivendamist ja metsade väikelinn. Pekingis veetsime peale
mahavõtmist.
konverentsi veel mõned päevad, et tutvuda
Põllumajandus on Poyangi ümbruse Hiina müüri ja ajalooliste kultuuritemplitega.
Isikutunnistusi ja passe väljastavad 16. maapiirkondades põhiliseks majandus- Lokkav kommunism esialgu ehmatas ehk
jaanuarist ainult KMA bürood.
likuks faktoriks.
tegelikult rebis lahti vanu haavu ja tuletas
Seetõttu oli ka konverentsi põhiteemaks meelde vanu, siin ju tegelikult mitte väga
tasakaalustatud põllumajanduse areng. ammu kehtinud aegu. Mida päev edasi,
MIDAGI UUT Kõneldi ka linnugripist, järvede ning seda rohkem ilmnes ka vastuvõtjate
märgalade kaitsest ja vastavast käitumisest (siis kui ei teatud, et neid
Uuel aastal uue hooga! Kõik ringid
seadusandlusest.
jälgitakse) võimukaid parteilisi jooni.
rahvamajas ootavad uusi liikmeid.
Living Lakes liikmesorganisatsioonidele Nanchangi linna keskväljakud ja
korraldati enne ja pärast konverentsipäevi tänavaääred olid täis sirbi ja vasaraga
Taastame segakoori - aegade jooksul on tööseminarid, kus arutati liikmeskonna punalippe, nii nagu ka hotellisisene
ju siin tubli koor olnud.
siseasju. Vastu võeti kaks uut dekoratsioon koos treppidele laotatud
Lauluhuvilisi ootame teisipäeval, 30. liikmekandidaati - Itaaliast Trasimeno järv ja punavaipadega. See oli uskumatu, nagu
jaanuaril kell 16.00 esimesele kokku- Sri Lankalt lausa neli järve: Bolgoda, filmis. Lõpuks muidugi harjusin ära, sest
saamisele. Koori hakkab juhatama Marika Maduganga, Madampeganga ja Abeyratne tuletasin endale iga päev meelde, et siin
Kibe.
Ekanayake. Assotsieerunud liikmetena ongi selline riigikord. Lõpuks harjusin ära ka
võeti vastu Guatemalast Atitlan ja teenindajate lõputu kummardamisega
Tantsuhuvilisi ootame peotantsu- Kõrgõstanist Issõk Kul.
hotellis, mis muidugi mõista pole
kursusele neljapäeval, 01. veebruaril kell Global Nature Fondi juhatus tegi kommunismiga seotud.
19.00 juhendajad on Liidia ja Rein Villum. ettepaneku kaasata liikmeskonna töösse Elu maal on teistsugune, nii nagu siingi.
Kursus on tasuline, 2 tundi korraga ja 6 nõuand ev koda. Koja konsul tantid eks Inimesed on rõõmsad ja ülilahked,
korral. Kursuse maksumuseks ühele nimetati tuntud ja tunnustatud vaatamata sügavale vaesusele.
inimesele on 250.- kuni 300.- krooni. Rohke loodusteadlased ja professorid, kelle Kuna valget inimest pole eriti nähtud (nii
osavõtu puhul kursuse hind odavam (raha ülesandeks oleks mittetulundusühingute
makstakse esimese tunni ajal). Kui
nagu ka musta), siis tekitas meie
nõustamine keskkonnaprobleemide
soovijaid jätkub, kestab kursus edasi. ringiliikumine rõõmsat elevust ja ülisuurt
lahendamisel. uudishimu. Ei häbenetud restorani laua
Aastate jooksul on üha teravamaks läinud
Kunstihuvilisi ootame teisipäeval, 30. taga vastu istumist ja otsa vahtimist või
edasiste konverentside korraldamine ehk
jaanuaril kell 18.00. Juhendajad on tänaval seisatamist ja oma keeles järgi
siis tegelikult finantside puudumine. Paljud
vastavalt sellele, mida me õpime (akvarell, vadistamist. Tundus, et kahvliga sööv
suursponsorid on läinud seda teed, et
maalimine, siidimaal, klaasile maalimine blondiin on maailmaime ja musta nahaga
toetavad vaid konkreetseid projektitegevusi
jne.). Materjal ja juhendaja tasu tuleb
aafriklane ulme- või komöödiafilmist.
huviringist osavõtjatel ise tasuda.
Ootame ka joogahuvilisi (tasuline). Ringi
tegevus ja aeg sõltub huviliste arvust..
NB! Kõik huvilised peaksid end
registreerima. Päeva ja kellaaja saame
muuta vastavalt huvigrupi soovile.
Jälgige reklaami.
Kaare Kiho
Rahvamaja juhataja
Info telefonil 523 5679
järvede ümbruses. Seetõttu võeti vastu Liiklus tänavatel oli reeglitevaba ehk toimus
otsus korraldada konverentse iga reeglite järgi, mida meie ei tundnud. Kõik
pooleteise aasta tagant. Konverentsi keerasid kõigile ette ja kõik andsid kõigile
korraldav riik peab leidma ka ise teed. Lõpuks tundus, et see toimib, ja
toetussummad konverentsi läbiviimiseks. taksos istudes mu jalg enam „piduritele” nii
Järgmine aastakonverents toimub 2008 tihti ei vajunud.
aasta suvel Itaalias Trasimeno järve ääres.
Siin eriti palju vasturääkimisi polnud, sest
Eks iga riik ja uus kultuur tekitab algul
Perugia provintsi esindajate sõnul pole
võõrastust. Sellega kas harjud või mitte. Kui
nende jaoks konverentsi korraldamine oled külaline, siis pead lugu võõrustajatest
probleem. Muuhulgas teadmiseks, et
ja aktsepteerid olemasolevat.
itaallased toetasid ka Hiina konverentsi Tagasi kodus olles ja mõtiskledes tõded
läbiviimist.
lihtsalt: ahah, selline siis Hiina ongi.
Edasine tendents hakkab kalduma ka
sinnapoole, et erinevate maailmajagude
Jaanika Kaljuvee
järved teevad omavahel tihedamat

RÕNGULANE
TEISE ÕPPEVEERANDI HEADE vanemaks osutus 1953. a trükitud
need roosadesse geiða paberitesse.
„ Jutustused“ ja 1954. a „Kevade“. Jookidest olid meil tee ja glögi, mis läksid
TULEMUSTE EEST ON Stendil olid väljas fotod ja tekstid Oskar eriti hästi. Õpetaja tõi veel müügiks
AVALDATUD KÄSKKIRJAGA Lutsu elust ja tegevusest. Sealt sai igaüks Idamaalt toodud kauneid pluuse. Külalisi ja
KIITUST:
ise lugeda ja teadmisi hankida.
ostjaid oli meil palju.
Kui ettevalmistused tehtud, koguneti saali. Jõululaadal oli vaja ka igal klassil esineda.
4. klassi õpilased rääkisid kirjaniku eluloost, Meie klassi esitus oli meie arust kõige
Kanda autahvlile järgmiste edukate lasteaialapsed esitasid lavastuse põnevam. Tüdrukud riietasid ennast
õpilaste fotod: jutustusest „Iti“. Agaramad 5. klassi geiðadeks ja poisid sumokateks. Tantsisime
Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa, Timo õpilased olid õppinud selgeks katkendi täpselt nii nagu geiðad ja poisid võitlesid
Laineste, Michael Naudi - 2. klass; näidendist „Kapsapea“. nagu sumokad - ainult mängult. Oma
Martin Viksi, Janno Väärsi, Brandon Ütt - 4. Kirjandushommiku lõpetas viktoriin. esitust tegime ka 3. advendil.
klass;
Ka teised klassid olid väga hästi
Elina Karro - 5. klass;
kaunistatud ja ka nemad olid palju vaeva
Therese Viitkar, Eliise Viilu - 6. klass.
RÕNGU KESKKOOLI
näinud.
EDUKAMAD ÕPPURID
Lisaks nimetatutele kiita õpilasi, 2006/2007 Õ.-A. I
Järgmisel jõululaadal võiks kõik olla
kelle tunnistusel olid neljad ja viied:
samasugune, ainult rahvast võiks veel
Mikk Pedaja, Andres Zirk, Kaili Silland, Glen
POOLA ASTAL
rohkem olla.
Põldmaa - 1. klass;
Rõngu Keskkooli 6. klass
Kenno Tomson, Kuido Talirand - 2. klass; Väga hea õppeedukus ja eeskujulik
Ermo Jürjens - 3. klass;
käitumine:
Ave Kriisa - 4. klass;
Karin Pungas, Maria-Elisabeth Mihhin -
ILUS ÜLLATUS
Helen Uibo - 5. klass; 2.klass
„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“ -
Mihkel Ilves, Kaur Põldmaa - 6. klass. Pille Riim - 3. klass
nõnda ütleb üks eestlaste enim tsiteeritud
Jaagup Repän - 7. B klass
vanarahvatarkus. Heaks võimaluseks end
Kiita õpilasi, kes suutsid visalt kõik Pille-Riin Raja - 9. A klass
möödunuga kursis hoida on külastada
õppeveerandi päevad koolis käia : Mari-Ann Lind, Liina Viksi - 9. B klass meile nii lähedal asuvat Eesti Rahva
Mikk Pedaja, Andres Zirk, Agne Vaalmäe - Väga hea õppeedukus ja hea
Muuseumi, kus külalised on alati oodatud
1. klass;
nii vaatama-kuulama kui ka oma ideid
käitumine:
Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa - 2. klass;
teostama. Muuseumil on palju toredaid
Kaarel-Paulus Kaeramaa, Kristina Koni,
Siim Viksi - 9. B klass
erineva suunitlusega ettevõtmisi. Üks neist
Ave Kriisa, Martin Viksi - 4. klass;
Hea õppeedukus ja eeskujulik üritustest on õpilastele mõeldud
Viktoria Rusina - 5. klass;
käitumine:
jõuluteemaline joonistus- ja jutuvõistlus.
Rando Merjel, Damar Djukov, Eliise Viilu ja Ele Loot, Stella Loorits, Kätlin Lääne,
Selle traditsioonid ulatuvad juba kümne
Therese Viitkar - 6. klass.
Andero Puiestee, Karleen Randver, Egnejoonistamas
käinud ka Rõngu kooli
aasta taha. Sama palju kordi on muuseumis
Lea Pung Riin Retsnik - 3.klass;
Valguta Lasteaed-Algkooli juhataja Maarja Luik, Ripli Mehine, Mari-Liis Must,
õpilased.
Margot Talts, Kaarel Viljaste - 4. klass;
Sel aastal avanes muuseumitöötajatel
ÕNNETU SÕBER
Pillerin Palo, Kaarel Repän - 5. klass;
võimalus teha pikkade aastate jooksul
Diana Arras, Karl Sõrra - 6. klass;
kogunenud õpilasloomingust väike valik ja
Mul on kodus kass Triibu. Oma nime sai ta
Tauri Tiido, Jüri Väljaots - 7. A klass;
panna see raamatukaante vahele. See oli
sellepärast, et tema on hallitriibuline.
Ivar Kallejärv, Katre Peri, Marit Külv, Jaan
äärmiselt meeldiv üllatus, mis muutus
Karvakeraga on juhtunud palju õnnetusi. Sõrra, - 7. B klass;
tõeliseks rõõmuks, kui raamatut lehitsedes
Ükskord jäi ta hobusekabja alla. Jalaluuke
Merlyn Kaeramaa, Kristel Laurits, Liis
selgus, et trükivääriliseks on peetud ka
murdus. Teinekord jälle hammustas
Mardi, Heidi Margus, Mailis Zirk, - 8. A klass;
seitsme Rõngu tütarlapse kaheksat
kiisukest koer. Nüüd kukkus tal silm peast
Marianne Lukk, Kristen Kõks, Asko Otsalt,
joonistust läbi kümne aasta. Õpetajana oli
välja.
Evelin Pehter - 8. B klass;
mul suur au anda edasi raamatuesitluse
Invaliidist hiirekuningas on malbe ja väga
Ingrid Talgre - 9. A klass;
kutse Merlene Voolule, Siret Laksile, Silva
vallatu. Hirmsasti meeldib ta mulle! Õhtuti
Mirjam Pedaja, Gert Põldmaa - 9. B klass.
Hämäläinenile, Katre Perile, Liis Mardile,
aitab ta mul oma nurrumisega magama
Kristel Lauritsale ja Külliki Kalbusele.
jääda. Meie peakesed on ühel ja samal „Jõulujutud I“ on müügil Eesti Rahva
padjal. Meid seob vastastikune sõprus. Hea õppedukus ja hea käitumine: Muuseumis ja ka raamatupoodides.
Martin Luik, Rain Väljaots - 3. klass;
Tegemist on armsa lugemisvara ja
Gerri Tatar
Lee-Matleen Õunapuu - 6. klass;
südamlikkust ning soojust pakkuva
Valguta Lasteaed-Algkool, 2. kl.
Marii-Heleen Hämäläinen - 7. A klass. silmailuga. Loodan, et ehk leidus see
raamat juba sel korral tee nii mõnegi Rõngu
JÕULULAAT 2006
inimese kingikotti. Kui mitte, siis kindlasti
MEIE TOMMI
järgmisel korral! Toredat avastamisrõõmu!
Juba teist aastat järjest toimus Rõngu
Meil on kodus koer Tommi,
Keskkoolis traditsioonilise jõulupeo asemel
Ellu Eensalu, kunstiõpetaja
tema tahab vahel kommi.
jõululaat. Võrreldes esimese laadaga oli
Ta rõõmsalt saba liputab
seekordne huvitavam, kuna igale klassile UUEL AA STAL UUELE RINGILE
ja kuudi juures pikutab.
loositi üks riik, mille jõulukombeid pidime
tutvustama. Meile tõi loosiõnn Jaapanimaa.
Kord ühel koosviibimisel ütles meie eesti
Tommi on meil tore taks,
Kaunistamisega alustasime juba varakult.
keeleteaduse vanameister Ain Kaalep: ärge
ta ei ole üldse paks.
Olime nii hoos, et käisime isegi siis
kasutage omapoolt antud panuse puhul
Tommi elab oma kuudis,
mõtlemas ja kaunistamas, kui ei olnud
väljendit -panin oma õla alla, sest õlgadel
see ei ole meile uudis.
koolipäev.
kantakse surnukirstu… Niisama on ka
Jaapanimaal on kombeks panna ustele
paljukasutatud väljendiga-uuele ringile
Siis kui jahihooaeg käib,
pilliroost matt, kuhu asetatakse mandariine,
minema. See tuletab meelde oravat
Tommil päevad tööd on täis.
lilli jms. Ka meie tegime seda. Mati jaoks oli
rattas…
Metsas ringi müttab ta,
vaja pilliroog ära puhastada, mis nõudis nii
Üks aasta on lõppenud ja uus on alanud.
rebaseid peab kiusama.
palju vaeva, et poistel olid isegi näpud katki.
Mida küll uuelt aastalt oodata, on nii mõnigi
Järjekindla tööga saime selle valmis ja
enda käest küsinud. Kuidas tulla toime uute
Janno Väärsi
panime ukse kohale rippuma. Lakke
ja järjest keerulisemate olukordadega. Kõik
Valguta Lasteaed-Algkool, 4. kl muutub nii kiiresti -
panime isetehtud paberlaternad ja kuna
nii asjad kui ka
Jaapanis on imeilusad kirsipuud, siis inimsuhted.
TÄHISTASIME OSKAR LUTSU tegime ka meie kirsipuuoksad (oksad
Praegu, kui kevad on veel kaugel, päike ei
jõupaberist ja õied värvilisest paberist),
paista ja päev on alles lühike, võib kergesti
SÜNNIAA STAPÄEVA
mida panime kardinatele. Koostasime ka
masendusse langeda ning tundub, et
stendi Jaapani kohta.
sellest polegi väljapääsu. Tundub, et ainult
Oskar Lutsu sünniaastapäevaks
Laadal müüsime toite, jooke, ravimteid,
rikastel ja ilusatel on kõik nii kättesaadav ja
valmistusid nii õpetajad, õpilased kui ka
isetehtud jõulukaarte jpm. Söögiks olid meil
kerge. Kuid see on petlik. Ka meil on
lasteaialapsed.
kanakoivad, vahvlid, koogid ning õpetaja
võimalusi sellest surnud ringist välja
Õpetaja Erna kogus näituseks erinevatel
tehtud ðokolaadi- ja maisikoogid - panime
astuda.
aegadel välja antud O. Lutsu teoseid. Kõige
5

6
RÕNGULANE
Rõngu GLOBE teatab
2006. aasta detsembrikuust on palju juttu olnud, kui eriti soojast kuust. Seda näitavad ka loomulikult meie ilmavaatlused. Meie andmetel oli
kuu keskmine õhutemperatuur +3,1° ja sademete hulk 90 mm. Kõige soojem päev oli 7. detsember, mil päevane temperatuur tõusis 10°-ni.
Kõige külmemaks osutus 20. detsembri öö -9 kraadiga. Lumi oli maas ainult 3 päeva.
mm, t°
20
15
10
5
0
-5
-10
Detsembrikuu keskmiste
õhutemperatuuride käik ja sademete hulk
mm
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10111213141516171819202122232425262728293031
t°
mm
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
1977. a. - 2006. a.
detsembrikuude võrdlus
mm
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
t°
t°
4
2
0
-2
-4
-6
-8
-10
Viimase 10 aasta detsembrikuude hulgas paistab 2006. aasta detsember silma ka suure sademete hulgaga. Koos vihma ja lumega oli
sademete hulk suur. Möödunud aastal langesid sademed ainult lumena ja peaaegu kogu kuu oli lumikate maas. Nagu näha diagrammilt on
detsembrikuude ilm viimase 10 aasta jooksul olnud väga erinev.
Kokkuvõtte koostasid globelased.
Me ie üm be r on mü ra ja me el et u Julge olla see, kes sa oled! Rõõmusta oma kogemused, kui neist õpitakse. Nii me
kiirustamine. Inimene lubab teha rohkem saav utus te üle s amam oodi kui oma valmistame oma hinge ette ka äkiliste
kui tal on aega ja võimalusi. Tegemata unistuste üle. ebaõnnestumiste jaoks. Rõõm ja mure
jäänud asjad kuhjuvad ja muudavad meid Ükski inimene ei sünni siia maailma, ilma et käivad ikka käsikäes. Kui meie elus ei ole
närviliseks.
tal ei oleks oma ülesannet. See võib olla raskemaid aegu, ei oska me ka hinnata häid
Meenuta rahu ja vaikust. Kindlasti tuleb väga tagasihoidlik. Kuid see on olemas ja päevi ega nendest rõõmu tunda.
meelde mõni looduspilt või hoopis midagi vajalik. Lapsepõlves oli mul kodus üks Lennuka kujutlusvõime korral võib ette
lapsepõlvest. Kas sa tahaksid sinna raamat, mille pealkirjaks oli “Kõik tööd on kujutada, mida kõike võib juhtuda, kuid
tagasi? On ju võimalus sellelt karusellilt head”. Seal näidati lastele, et iga töö, olgu sellega põhjustame ainult tarbetuid
maha astuda ja küsida endalt, kas ma see siis milline tahes, on hea. Praegusel hirmusid. Kui palju on praegusel ajal
tõeliselt ikka vajan kõike seda, mille pärast ajal on meil nii töötuid kui ka töökäte igasuguseid hirmude vorme, mis ei lase
ma rabelen? Kas mul on elamiseks aega või puudust. Sageli ei väärtustata seda, kes normaalselt elada ning mida on aja ravida,
kulub see ainult raha teenimisele ja tõeliselt kätega midagi teeb, toodab. Kas et tagasi pöörduda igapäeva tegemiste
kulutamisele?
ainult metropolis on inimesed, kes kõrget juurde.
Olen sageli ajakirjandusest lugenud palka väärivad?
Oled universumi maailmakõiksuse laps, ei
nendest inimestest, kes kas mõne tõsisse Maailm meie ümber on muutunud äriks. vähem ega rohkem olulisem kui puud või
haiguse või õnnetuse tõttu on sattunud Kõik on ostetav ja müüdav. Televiisoris on tähed. Sinul on õigus olla siin. Ja mõistad sa
haiglavoodisse, kus on aega mõtelda mitmete pankade reklaame, kus pakutakse seda või mitte, aga maailmakõiksus areneb
iseenda ja maailma asjade üle. Seal on nad väga lihtsaid laenu võtmise võimalusi. Kas nii nagu ta seda teebki. Seepärast olgu su
tõdenud, et sageli see, mille pärast on nii lihtsalt me müümegi pankadele oma vahekord Jumalaga korras, ükskõik kuidas
rühmatud ja joostud, ei olegi nii tähtis, kui on vabadust, ainult sõnumi või telefonikõne sa Teda ette kujutad. Ja ükskõik, mis või kes
tundunud. Nad on leidnud oma elule uue abil. Jah, me saame hetkel selle vajaliku su teele satub, säilita rahu: rahu oma
mõtte. Kas tõesti ei suuda me enne väikese summa, aga kui palju tuleb pärast hingega elukeerise keskel.
peatuda, kui on hilja?
tagasi maksta liigkasuvõtjate kukrusse? Ole tark - püüa olla õnnelik.
Kuid me pole maailmas üksinda. Meie Palju on pettureid. Tuleb olla ettevaatlik, Jumala õnnistust ja kallist rahu 2007
ümber on lõpmata palju inimesi. Me kuid mitte muutuda sõgedaks, sest ka aastaks.
suhtleme nendega ja praegusel ajal on headus on veel olemas.
Austusega koguduse õpetaja
tehnika abil see tehtud lõpmata lihtsaks. Nii Kõige selle keskel tuleb meil jääda
palju kui inimesi, on ka erinevaid arusaamu
Andres Aaste
iseendaks. Sageli teeskleme kiindumust.
maailma asjadest. Tihti tundub, et minu Nii mõnigi on üleolev armastuse suhtes,
arvamine on kõige õigem. Me ei kuula sest ka see on arvestatav rahasse ja SPORT MEID KARASTAB
üksteist. Tekivad arusaamatused ja asjadesse. Kuid tõeline armastus on kõige
konfliktid.
muu ilmetu, kaduva ja rõõmutu keskel
Heades suhetes on oluline, et meil oleks igavene. Igaüks meist tahab armastada ja Meenutusi 2006 aastast
aega kuulata ka teiste arvamusi, kuigi need olla armastatud, olgu siis nii noor või kui
võivad esialgu tunduda rumalad ja vana tahes.
Foto: Koit Laineste
asjatundmatud. Kuid ka seal võib olla iva! Armastusest on palju pakse raamatuid
Nii palju kui sinust oleneb, säilita häid kirjutatud, kuid pole suudetud üheselt
suhteid nii kodus kui ka väljaspool seda. defineerida, mis on armastus.
Kõik algab sinust endast! Nii, nagu lapsed Ma tean, et nii mõnedki suhtuvad
võrdlevad ennast teiste lastega, võrdlevad põlastusega Piiblisse. Kuid sinna on
ka täiskasvanud ennast teistega. kogutud aastatuhandete tarkus. Pauluse
Mõõdupuuks on raha, maja, auto või veel esimeses kirjas korintlastele
midagi. Inimestena oleme erinevad ja meile kolmeteistkümnendas peatükis on püütud
on antud erinevad võimalused.
kokku võtta, mis on armastus. Seal on
Kuid massimeedia meie ümber teeb tõelist mõtlemisainet igaühele. Kuid neile, kellel
ajuloputust, et inimene enam ei mõtleks, pole võimalust seda lugeda, tahaksin ma
vaid püüdleks teatud asjade järele. Sellise ütelda: armasta ligimest nagu iseennast.
halli massiga on kerge manipuleerida. Ja sealjuures küsida: kas sa iseennast
Inimene, kes oma peaga mõtleb, on ohtlik. armastad?
Igaüks meist peaks mõtlema, mida ta Iga päev oleme muutumises. Me pole täna
tõeliselt vajab, tegema vastavad need, kes olime eile ja homme need, kes
järeldused. Kui palju tarbetut pinget jääks me oleme täna. Iga päev annab meile uue
olemata.
kogemuse. Ka halvad kogemused on
Eti Kopli, Kerttu Lepik, Mirjam Pedaja, Helen
Kopli (III väike - rootsi teatejooks).
Üldkokkuvõttes saavutati nooremas
vanusegrupis III koht.

Foto: Koit Laineste
Mirjam Pedaja, Helen Kopli, Eti Kopli, Kerttu,
Lepik, Marje Nurmetu, Kristen Kõks, Lauri
Eensalu, Jüri Väljaots, Tauri Jagor, Silver
Eensalu saavutasid Võrtsjärve XXXIV
suvemängudel laste pendelteatejooksus II
koha. Võistkonda treenis kehalise kasvatuse
õpetaja Liia Seppa.
Foto: Koit Laineste
Tartumaa koolinoorte karikavõistluste
parimad: Helen Kopli (I kuulitõuge), Gert
Põldmaa (I kaugushüpe), Marit Külv (II
kettaheide), Mirjam Pedaja (III odavise).
Foto: Koit Laineste
Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel
maastikuteatejooksus saavutati B-
vanuseklassis I koht. Kristen Kõks, Eti Kopli,
Ando Reila, Helen Kopli, Kerttu Lepik, Anders
Rõngu Keskkooli võistkonna
tulemused lamades rinnalt surumises
Tartumaa Meistrivõistlustel
Kõrvekülas.
TARTUMAA MEISTER - Tevol Tamm,
2.koht Imre Jõgiaas , 3. koht Allan Riim .
TARTUMAA MEISTER - Silver Eensalu,
2.koht Toomas Hunt, Tauri Jagor, 3. koht
Anders Hutrof .
2006 Tartumaa talimängudel A- liigas
osalenud Rõngu korvpallimeeskond tuli 5.
kohale. Eelmises lehes oli ekslikult
RÕNGULANE 7
märgitud 4. koht. Vabandame. Meeskonna
koosseisus mängisid Taavi Kork, Annes
Vihm, Martin Vihm, Jaanus Aug, Mihkel
Luht, Kristjan Meister, Martin Kalmus.
2007 Tartumaa talimängudel osalenud
Rõngu valla maletajad tulid 4. kohale.
Mängimas käisid Teet Raudsepp, Andres
Raudsepp, Marko Pütsepp.
Viis aastat on täitunud Palupera - Rõngu
malekohtumiste traditsioonist.
Mängijaid jätkub ja mänguhuvi kestab
jätkuvalt. 11. jaanuari matðkohtumisel
Rõngus mängiti seitsmel laual ja seekord
edestasid Rõngu maletajad (Teet
Raudsepp, Andres Raudsepp, Arvo
Annuk, Aulis Kaeramaa, Toomas Paal,
Hillar Hänilane, Maili Kukk) Palupera
mängijaid (Kaido Pihelgas, Heino Komlev,
Andres Tobre, Priit Loide, Sulev Pallon,
Arnold Bogdanov, Kaarel Tigane) 9,5 : 4,5.
Malematðile järgnenud välkturniiril osales
11 mängijat ja võitjana väljus Heino
Komlev. 2. koht K. Pihelgas ja 3. koht T.
Raudsepp. H. Komlevi algatus hakata
pidama omavahelisi turniire on
mõttespordi harrastajatele toonud
lähemale nii ajaviite kui võistlemise
võimaluse. Jätkame samade mõtetega ja
vastumängule Nõuni minnakse juba
kevadel.
13. jaanuaril spordihoones toimunud
lauatenniseturniiri võitis Sander Õigus,
2. koht Kaspar Songisepp ja 3. Martin Luik;
4. Kaspar Oras, 5. Andres Raudsepp.
Koroonaturniiril osales neljal laual 11.
mängijat. Märgime kuue esimese
tulemuse. 1. koht Kaspar Songisepp; 2.
Andres Raudsepp; 3. Raivo Zirk; 4. Aulis
Kaeramaa; 5. Ants Prüüs; 6. Kristo Moorits
(kõige noorem osavõtja).
Õnnitleme Rõngu valla ja Tartumaa
parimaid aastasportlasi 2006 !
Mare Külv - Tartumaa parim seenior
Kristel Viigipuu - Tartumaa parim
laskesuusataja noorte vanuseklassis, 2
kordne Euroopa meister
Karel Viigipuu - Tartumaa parim
laskesuusataja juunioride vanuseklassis,
3 kordne Euroopa meister
VÄÄRTEOD
POLITSEI TEATAB:
1. 16.12.2006 juhtis Ülo Rõngu vallas
mootorsõidukit alkoholijoobes.
2. 16.12.06 kell 01.00 ajal andis Mare
Rõngu vallas mootorsõiduki juhtimise üle
vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimise õiguseta isikule.
3. 18.12.2006 kell 17.00 ajal juhtis Lembit
Rõngu vallas Käo külas Elva-Rannu teel
mootorsõidukit (traktorit) alkoholijoobes.
4. 20.12.2006 kella 12.55 ajal tarbis
alaealine Chris Rõngu alevikus
alkohoolset jooki õlut ICE.
5. 20.12.2006 kella 12.30 ajal tarbis
alaealine Martin Rõngu alevikus
sõiduautos alkohoolset jooki (jõi viis
pudelit Saku Ice õlut).
6. 24.12.2006 juhtis Virko mootorsõidukit,
omamata vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis
mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes
liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg.
7. 04.01.2007 juhtis Daiga mootorsõidukit
asulavälisel teel kiirusega, mis ületas
lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra.
8. 04.01.2007 juhtis Kaidur mootorsõidukit
asulasisesel teel kiirusega, mis ületas
lubatud sõidukiiruse 18 km/h võrra.
Andres Toode
Konstaabel
SÜNNID !
„Kui esimene beebi esimest korda naeris,
purunes naer tuhandeks killuks.
Need lendlesid kõik laiali
ja nii tekkisidki haldjad.“
(Sir J. M. Barrie)
HENDRI MEHIK
sünd. 27.12.2006
ÕNNITLEME !
Igaühele antud oma päevade jada,
jäta meelde vaid kaunimad neist.
Käi lõpuni rõõmsana elurada,
sest see pole korduv kellelgi meist.
(E. Kõrvits)
87 ENDLA MÄGI 04.02
VAMBOLA JAGOR 19.02
86 ENDEL PRANTS 21.02
83 HERMANN KÜLV 05.02
81 KALJU IVASK 14.02
LINDA-HENRIETTE PUUSEPP 16.02
80 LEONORE MASSAKAS 11.02
70 ELLE TÄPSI 08.02
KALEV KÕKS 11.02
ROOMET RAUDSEPP 11.02
65 AIME MARDI 16.02
VIIVI PLAAN 20.02
60 ARVO MARANIK 09.02
MATI TAMM 18.02
MATTI LEPIK 23.02
55 MAIRE ZIRK 28.01
(Vabandame eelmises
Rõngulases nime eksimuse pärast)
EHA KUKK 12.02
ALEKSANDER KUKEMILK 17.02
JAAN SIITAM 20.02
HIIE ROSIN 24.02
VIRVE VALDONEN 28.02
50 JAAN POSKA 01.02
KALEV ARRAS 21.02
Naerdud on naerud ja nutetud nutud,
lauldud on laulud ja räägitud jutud;
mis oli, see oli uut enam ei tule.
Jumal kustutas teelise laterna tule.
(V. Osila)
MÄLESTAME !
ALIIDE VASSILJEVA
20.12.1917 - 22.12.2006
Käo küla
ÕIE PAAP
20.04.1927 - 31.12.2006
Käo küla
VALENTINA RUMJANTSEVA
15.12.1934 - 31.12.2006
Kalme küla
HILDA-MASELLA SUURKIVI
03.02.1918 - 08.01.2007
Rõngu alevik
ANNA-LIISA HAINSOO
09.09.1924 - 12.01.2007
Käärdi alevik
ANDREI JUURIK
28.11.1928 - 16.01.2007
Kõduküla küla
SILVIA PRISK
12.11.1920 - 16.01.2007
Lossimäe küla

8
RÕNGULANE
JAANUARIKUU RISTSÕNA
KUHU MINNA, MIDA TEHA
PAREMALE: 1. Kirjanik (eesnimega 1861-1931).
11. Endine korvpallur, muusik (eesnimega). 12.
Ooperilauljatar (nimi+ eesnimi). 15. Amper. 16.
Umbes. 17. Trükk. 18. Veesõiduvahend. 20.
Sidesõna. 21. Pealinn Euroopas. 24. Tegelane
„Nukitsamehes“. 26. Venemaa (Rahvusvaheline
lühend). 28. LAHENDUS. 31. Rooma number
500. 32. Pesemisvahend. 34. Karmen Uibo. 35.
Mahumõõt (lüh.). 36. Uraan. 37. Kagu. 38.
Riietusese. 39. Surnukeha. 40. Jõgi Mongoolias
ja Venemaal. 42. Endine odaviskaja, treener. 44.
Endine maadleja. 46. Arseen. 47. Näoosa. 48.
Suured ruudud.
ALLA: 1. Kirjanik (eesnimega 1889-1977). 2.
Umbrohi. 3. Sina (saksa k.). 4. Radoon. 5. Spoor.
6. Kiirendus. 7. Mõiste võrkpallis. 8. Lõunamaa
loom. 9. Majaosa. 10. Endine näitlejatar. 13. Kurja
häält tegev. 14. Tallinna Polütehnikum. 19. Tänav
Rõngus. 20. Tartu Ülikooli rektorikandidaat. 22.
Kuldvillaku otsija. 23. Olümpialinn. 25. Kaunidus,
kenadus. 27. Tänav (rahvakeeles). 29. Pidulik
koosolek. 30. „... Kuma“, ristsõnaajakiri. 33.
Lühend kirjas. 39 Kont. 41. Vangerdus males. 42.
Peeter Siim. 43. Sinu. 45. Ehk.
DETSEMBRIKUU RISTSÕNA
LAHENDUS - JÕULURAHU
02.02.06 kell 10.00
Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine
Ausambaplatsil
06.02.2007
Juhan Smuul 85
Rõngu Raamatukogus
10.02.2007 kell 14.00
Suur sõprusring IV
viie maakonna kollektiividele
Rõngu Rahvamajas
10.02.2007 kell 11.00
Korvpalliturniir Rõngu-Vara-Rannu
Rõngu Keskkooli võimlas
14.02.2007
Valentinipäev
Rõngu Keskkoolis
16.02.2007 kell 13.00
Rõngu Keskkooli missivõistlus
Rõngu Keskkoolis
kell 18.00
Kontsert Agent-M
Rõngu Rahvamajas
kell 20.00
Noortepidu
tüdrukute bändiga „Dreamland“
Pilet 50 krooni
Rõngu Rahvamajas
20.02.2007
Vastlapäeva liud ja kombed
Hiugemäel
kell 15.00
Vastlatrall
Valguta Seltsimajas
kell 17.00
Vastlapäev
Teedlas
22.02.2007 kell 13.00
Memme-taadi pidu
Valguta Lasteaed-Algkoolis
23.02.2007 kell 10.00
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul
vabadusausambale pärgade asetamine
kell 15.00
Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
Rõngu Rahvamajas
24.02.2007 kell 12.00
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine
rääkima tuleb ajaloolane Ago Pajur.
Koruste Raamatukogus
Tartumaa Muuseumis
(Elvas, Pikk 2)
saab vaadata
RAIVO KORGI fotosid
Inglise Kuninganna Elisabethi
visiidist Tallinna
ja fotosid Rõngust
03.03.2007
Võrtsjärve talimängud
Tarvastu vallas
JÄLGIGE REKLAAMI!
koostaja Kunnar Lätti
RISTSÕNA AUHINNAD
Nagu tavaks saanud, oli Rõngulase detsembrikuu
ristsõna auhinnaline. Mõtlesime, et 2005. a
ristsõnale saabunud vastuste arv oli suur. Üllatusi
nagu enam ei osanud loota. Aga 2006. a
jõuluristsõnale vastuste laekumine tegi siiski jälle
üllatuse. Õigeid vastuseid tuli tohutult palju. Karta
on, et järgmiste jõulude ajal seda rekordit enam ei
ületata. Loosimiskomisjon, kuhu kuulusid ristsõna
koostaja Kunnar Lätti ja Rõngu Vallavalitsuse
kultuuriteenistuse juhataja Sirje Kruusel, olid lausa
probleemide ees. Vastuseid saabus peale Rõngu
valla jälle üle terve Eestimaa: Tallinnast (4 inimest),
Harjumaalt Vaidast, Tartumaalt Pangodist ja
Koosalt, Jõgevamaalt Luualt, Valgamaalt Aakrest
ning Võrust. Loosisime seekord koguni kolm
eriauhinda.
Võitjad on järgmised ristsõnalahendajad:
Rõngu valla elanikud PIRET TERVE Teedlast,
MAREK RAND Rõngust, SALME SÕUKAND
Kõdukülast.
Eriauhinnad: OLAV ALTOSAAR Tallinnast, AIVAR
KÄÄMER Võrust ja PRIIT RAND Koosalt.
Ehkki väga paljudel seekord loosiga ei vedanud,
ärge jätke jonni. 2007. a jõuluristsõna õigesti
lahendamise eest võidad auhinna Sina.
PALJU ÕNNE!
RÕNGULANE
VALLA INFOLEHT
toimetaja: Silvia Rõõmussaar, tel. 731 4480
e-mail: silvia@rongu.ee
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 12. veebruariks
avaldamiseks samas kuu väljaandes.
Järgmine Rõngulane ilmub 23. veebruaril 2007.
Ostan asfaltteega piirneva kinnistu
vähemalt 4 ha
5664 3306 Evely
*****************
ATK Linavästrik OÜ vajab farmitöölisi
tel. 518 6612, 518 6329
*****************
Müüa puitbriketti tel. 5342 9630 Enn.
ÕNNITLEME!
Merle Vääri - 2006. aasta Eesti
Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi
aastapreemia laureaat. See on
tunnustus M. Väärile tubli
omaalgatusliku panuse ja aktiivse
tegevuse eest maakonnas.
küljendamine, kujundus ja trükk:
tel. 736 2046, fax 736 2044
alfaprint@alfaprint.ee, www.alfaprint.ee
KUULUTUSED
Ostame kasvavat metsa,
metsamaad ja raieõigust
hind kuni 120 000 kr/ha
(läbiraiutud ja
hüpoteegiga)
Ettemaksu võimalus.
Maa mõõtmine.
Nõustamine.
Ostame tehtud lageraiet,
vanu taluhooneid.
Telef. 489 4055, 5110415,
5179866, Faks 633 5576,
Rapla, Tallinna mnt 14,
kab 332
Rõngu Rahvamajas
KLASSIKALISE
MASSAAÞI
VÕIMALUS
teisipäeviti ja
neljapäeviti.
Registreerida
tel: 767 0720,
5196 3596
Pille Raud
EELK RÕNGU MIHKLI
KOGUDUSE TEATED
Alates 06. jaanuarist kuni 25. märtsini
toimuvad igapühapäevased
jumalateenistused koguduse kantseleis,
Tehase tn 1.
Armulaud on kaetud kuu esimesel ja
kolmandal, soovi korral ka teistel
pühapäevadel. Jumalateenistused algavad
kell 11.00.
Jeesus ütleb:
“Tulge, sest kõik on valmis!”