You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1<br />
valla infoleht<br />
NR 410 (121) (138) NOVEMBER aprill <strong>2010</strong> 2009<br />
PANGAKLIENTIDELE TULEB EURO RAHULIKULT<br />
tiraaž 1300<br />
Järgmise aasta 1. jaanuari saabudes vahetub Eestis käibelolev raha – 1992. aasta juunist kasutusele võetud<br />
krooni asemele tuleb euro ehk Euroopa ühisraha. Kuna raharingluse toimimisel on pankadel kanda<br />
tähtis roll, siis on kindlasti hea teada, mida tähendab eurole üleminek pangaklientidele.<br />
Kõigepealt tuleb öelda, et<br />
pangaklientidele on üleminek tehtud lihtsaks.<br />
Aktiivsed pangakliendid, kes hoiavad<br />
raha kontol, ei varu suuri summasid sularaha<br />
koju ning maksavad igapäevaselt pangakaardiga,<br />
ei pea tegema euro tulekuks erilisi<br />
ettevalmistusi. Juhul, kui teil on kodus suurem<br />
kogus Eesti sente, soovitame need novembri<br />
lõpuks kampaania „Too mündid panka!“<br />
käigus panka tuua. Kampaania käigus<br />
on müntide töötlus ja oma kontole kandmine<br />
või vahetus paberraha vastu tasuta. Juhul,<br />
kui hoiate kodus suuremat summat sularaha,<br />
saate sama pangaskäiguga selle kontole<br />
panna. Kontol olevad kroonid vahetab pank<br />
1. jaanuaril juba ise teenustasuta ja ametliku<br />
kursiga eurodeks.<br />
Need, kes eelistavad sularaha, saavad alates<br />
1. detsembrist pankades kroone teenustasuta<br />
ja ametliku kursiga eurodeks vahetada.<br />
Kroonimüntide ja -kupüüride vahetuse võimalus<br />
säilib ka hiljem: kommertspangad teevad<br />
seda 2011. aasta suveni kõigis sularaha<br />
teenust pakkuvates kontorites ja pärast seda<br />
piiratud kontorivõrguga, Eesti Pangas saab<br />
aga kroone vahetada tähtajatult.<br />
Kliendid ei pea minema panka, et muuta oma<br />
laenu-, pangakaardi- või teisi lepinguid. Euro<br />
kasutuselevõtt ei mõjuta lepingute ja muude<br />
juriidiliste dokumentide järjepidevust ja nende<br />
tingimusi ega vabasta võetud kohustuste<br />
täitmisest, samuti ei anna õigust kehtivat<br />
dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada.<br />
See puudutab ka intresse: näiteks kui teil on<br />
sõlmitud kroonihoius, mille aastaintress on<br />
neli protsenti, siis arvutatakse hoiusesumma<br />
küll eurodesse, kuid intress jääb kuni lepingu<br />
lõppemiseni endiseks. Kroonilaenude<br />
tagasimaksmine hakkab toimuma eurodes<br />
– laenusummad arvutatakse pankade poolt<br />
ümber samamoodi ametliku kursi järgi ning<br />
tasuta.<br />
Alates 1. jaanuarist ei võimalda arveldussüsteem<br />
enam kroonimaksete töötlemist.<br />
Hoiustel olev raha arvutatakse ametliku<br />
kursiga, ning tasuta eurodesse ja kõik pangaülekanded<br />
hakkavad toimuma eurodes.<br />
31. detsembril <strong>2010</strong> on pankades tavaline<br />
arvelduspäev (viimane kliiring on kell 18.00),<br />
mis tähendab et ka pärastlõunal saate veel<br />
pankadevahelisi makseid teha.<br />
Kroonilt eurole „ümberlülitumisel“ on pangasüsteemid<br />
(internetipank, makseautomaadid,<br />
teleteenused, telefonipank, mobiilipank<br />
jne) osaliselt suletud. Teenused hakkavad<br />
samm-sammult taastuma 1. jaanuaril - esimeste<br />
seas on näiteks internetipangas<br />
võimalik vaadata kontojääki eurodes ning<br />
algatada pangasisesed maksed. Et vältida<br />
pangasüsteemide ülekoormust on soovitav<br />
mitte kohe aasta esimestel tundidel uudishimust<br />
oma internetipanka siseneda, vaid teha<br />
seda siis, kui on tõesti vajadus tehinguid<br />
teha. Niipalju raha, kui teil oli pangakontol<br />
kroonides, saab ametliku kursi järgi olema<br />
ka eurodes. Näiteks 12 000-kroonine hoius<br />
muutub 766,94-euroseks.<br />
Kõik Eesti ligi 25 000 kaarditerminali ja kassasüsteemi<br />
vajavad euro tulekul ümberseadistamist,<br />
kuid tõrked kaardimaksetes peaksid<br />
olema minimaalsed. On võimalik, et kõik<br />
kaarditerminalid ei ole kohe peale keskööd<br />
valmis eurotehinguid tegema. Enne kaarditšeki<br />
allkirjastamist või PIN-koodi sisestamist<br />
soovitame veenduda, et näidatud summa<br />
on õiges vääringus - summa eurodes on<br />
15,6466 korda väiksem. Igaks juhuks ja oma<br />
meelerahu säilitamiseks hoidke alles kaardimaksekviitung.<br />
Alates €-päevast väljastavad sularahaautomaadid<br />
ainult eurosid. Kuna sularahaautomaatide<br />
kaudu lastakse ringlusse hinnanguliselt<br />
80 protsenti eurokupüüridest, siis on<br />
tegemist väga suure logistilise väljakutsega<br />
nii pankade kui Sularahakeskuse jaoks.<br />
Sellegipoolest on võetud eesmärgiks täita<br />
eurodega kõik ligi 1 000 sularahaautomaati<br />
(ATMi) hiljemalt 48 tunni jooksul. Juhul kui<br />
automaati ei ole jõutud euro rahatähti veel<br />
viia, siis automaat sularaha ajutiselt ei väljasta.<br />
Olenevalt ATMi tüübist saab automaadist<br />
uue aasta esimestel nädalatel 5-, 10- ja 20-<br />
euroseid kupüüre, 10-20 % automaatidest<br />
väljastavad ka 50-euroseid. Lisaks ATMidele<br />
tuleb euro sularaha käibele pangakontorite<br />
ja jaekaubanduse kaudu ning 2011. aasta<br />
1.-15. jaanuarini saab kroone eurodeks vahetada<br />
maksimaalselt 1000 euro väärtuses<br />
päevas ka 179 Eesti Posti postkontoris.<br />
Pangaliit ja pangad annavad lähikuudel ohtralt<br />
detailsemat infot eurole ülemineku praktiliste<br />
aspektide kohta, selge on aga see, et<br />
üleminek on kõige lihtsam pangakaarti kasutavatel<br />
klientidel, sest nende raha on alati<br />
õiges vääringus. Piisab ühest pangakontori<br />
külastusest, et panna kontole kodus olevad<br />
mündid ja sularaha – soovitav on seda teha<br />
enne detsembrit. Üheski järjekorras pole<br />
vaja seista – krooni saab euroks vahetada<br />
tähtajatult.<br />
TÄHTIS TEADA<br />
• €-päev - 1. jaanuar 2011<br />
• 1 euro = 15,6466 krooni<br />
• Krooni saab kasutada maksevahendina<br />
kuni 15. jaanuarini, pangakaart on alati õiges<br />
vääringus.<br />
• Krooni münte saab eraisik teenustasuta<br />
kontole panna alates 1. oktoobrist.<br />
• Krooni sularaha saab euro sularahaks vahetada<br />
teenustasuta alates 1. detsembrist.<br />
• Pangas olev raha vahetatakse automaatselt<br />
euroks 1. jaanuaril.<br />
• Ühtegi lepingut muutma ei pea - pank arvestab<br />
teenustasuta kõigi lepingute väärtused<br />
automaatselt eurodesse.<br />
• Kui teil on küsimusi seoses pangateenustega,<br />
siis kõige parem on pöörduda oma<br />
kodupanka.<br />
AJAKAVA<br />
• 1. oktoober <strong>2010</strong> pangad alustavad eraisikutelt<br />
teenustasuta krooni müntide vastuvõttu.<br />
• 1. detsember <strong>2010</strong> pangad alustavad eraisikute<br />
sularaha kroonide eurodeks vahetamist.<br />
• 1. jaanuar 2011 Eesti võtab kasutusele<br />
euro.<br />
• 1.-14. jaanuar 2011 krooni ja euro sularaha<br />
paralleelkäive.<br />
• 1. juuli 2011 krooni sularaha vahetus läbi<br />
piiratud kontorivõrgustiku kuni 31.12.2011.<br />
a ning seejärel tähtajatult Eesti Panga<br />
poolt.<br />
Katrin Talihärm Eesti Pangaliidu<br />
tegevdirektor<br />
EUROSID SAAB 2011. AASTA AL-<br />
GUSES VAHETADA KA RÕNGU<br />
POSTKONTORIS<br />
2011. aasta jaanuarikuu kahe esimese nädala<br />
jooksul saavad kliendid kroone eurodeks vahetada<br />
179 Eesti Posti postkontoris. Nende hulka<br />
kuulub ka Rõngu postkontor.<br />
Perioodil 1.-15. jaanuar on Rõngu postkontor<br />
iga päev avatud. Rahavahetusteenuse osutamise<br />
kellaajad võivad erineda postkontori<br />
tavapärastest lahtiolekuaegadest. Missugustel<br />
kellaaegadel vahetus toimuma hakkab, sellest<br />
anname teada Rõngu postkontori infostendil.<br />
Ühe kliendi kohta vahetame päevas kuni 1000<br />
eurot, rahavahetuse ajal viibib postkontoris ka<br />
turvamees.<br />
Ettevalmistusi sujuvamaks eurole üleminekuks<br />
soovitame teha juba praegu – pakume postipangas<br />
SEB klientidele head võimalust kasutada<br />
sularaha sissemaksmise teenust. Kuni<br />
9999 krooni suuruse summa sissemaksmine<br />
eraisiku arvelduskontole on ilma teenustasuta.<br />
1.01.2011 muutuvad kontol olevad kroonid<br />
automaatselt fi kseeritud kursi 15,6466 alusel<br />
eurodeks.<br />
Need, kes veel SEB panga kliendid ei ole, saavad<br />
meie postipangas konto avada ning arveldamiseks<br />
vajaliku deebetkaardi tellida. Pangakaardi<br />
saab klient kätte postkontorist ning see võtab<br />
aega orienteeruvalt 2 nädalat.<br />
Uutele klientidele pakub pank SEB Start paketi<br />
näol esimesel aastal võimalust pangaga tutvuda<br />
– paketi kuutasu on 10 krooni ning deebetkaardi<br />
hoolduse ja internetipangas tehtud<br />
ülekannete eest täiendavaid teenustasusid ühe<br />
aasta jooksul ei lisandu. 60-aastased ja vanemad<br />
kliendid saavad deebetkaarti kasutada ja<br />
internetipangas ülekandeid sooritada ilma teenustasuta.<br />
Postipank on hea võimalus eurole üleminekuga<br />
seotud tehingud kodu lähedal korda ajada!<br />
Gerli Brifk<br />
Müügikonsultant<br />
AS Eesti Post
2<br />
VALLAVALITSUSES OTSUSTATI<br />
1.Anda nõusolek Valga Leivatehas OÜ-le rändkaupluse<br />
(Mercedes Benz Sprinter 308CDI, reg<br />
nr 364BCN) jaekaubandusega tegelemiseks<br />
Rõngu valla territooriumil - peatused Valgutas,<br />
Teedlas.<br />
2.Kinnitada Valguta kooli maaüksuse koha-aadressiks<br />
Tartumaa, Rõngu vald, Valguta küla, Valguta<br />
kool.<br />
3.Anda nõusolek Meelis Lõhmusele Rõngu alevikus<br />
asuva Tartu mnt 16 maaüksuse ostueesõigusega<br />
erastamiseks plaanimaterjali alusel<br />
elamumaa sihtotstarbel.<br />
4.Väljastada järgmised kasutusload:<br />
- valminud ehitisele Tootmishoone Tehase 4<br />
Rõngu alevikus.<br />
- valminud ehitisele PVC valmistoodangu ladu<br />
Tehase 4 Rõngu alevikus.<br />
- Eesti Energia Jaotusvõrk OÜle püstitatud ehitisele<br />
- „Valguta kooli alajaama F17“ Valguta ja<br />
Piigandi külas.<br />
5.Väljastada järgmised projekteerimistingimused:<br />
- SA-le Tartumaa Tervisespordikeskus rajatise<br />
(Tartu Maratoni raja viie viimase kilomeetrile<br />
valgustuse ja kunstlume süsteem) püstitamiseks<br />
Rõngu vallas.<br />
- AS-le Stik-Elekter rajatise püstitamiseks projekti<br />
koostamiseks Rõngu vallas Uderna külas.<br />
6.Sõlmida leping Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu<br />
regiooniga Rõngu Lossimäe pargi hooldustöödeks<br />
summas 28 500 krooni.<br />
7.Kinnitada riigihanke „Laenu võtmine kapitalirenditehingu<br />
refi nantseerimiseks“ edukaks pakkujaks<br />
Swedbank AS, kui vastavaks tunnistatud<br />
ja pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt<br />
kõige madalama maksumusega pakkumus.<br />
8.Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus AS<br />
poolt koostatud „Tammiste alajaama F7 pingeprobleemi<br />
lahendamine Tammiste küla, Rõngu<br />
vald“ ja väljastada ehitusluba Eesti Energia<br />
Jaotusvõrk OÜ-le ehitise püstitamiseks aadressil<br />
Tammiste küla.<br />
9.Kooskõlastada AS Haspo poolt koostatud „Tartumaa<br />
Rõngu vald Valguta Rahvamaja juurdeehitus<br />
põhiprojekt” ja väljastada ehitusluba Klubi<br />
Muksu MTÜle Valguta seltsimaja laiendamiseks<br />
aadressil Lapetukme küla, Valguta seltsimaja.<br />
10.Mitte rahuldada ühe isiku taotlust korraldatud<br />
jäätmeveoga mitteliitumiseks.<br />
11.Anda nõusolek korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks<br />
kolmele kinnistu omanikule.<br />
12.Lubada kaks erandit konteineri tühjendussageduste<br />
kohta korraldatud jäätmeveol.<br />
13.Maksta ühekordseid sotsiaaltoetusi 10-le isikule<br />
ja toimetulekutoetusi 8-le isikule.<br />
14.Kinnitada katastriüksuste lähi-aadressid.<br />
15.Eraldada MTÜle Klubi Muksu tegevustoetust<br />
130 000 krooni MTÜ Klubi Muksu poolt maaelu<br />
arengukava meetme 3.2. raames projekti „Valguta<br />
seltsimaja rekonstrueerimine“ elluviimiseks.<br />
16.Väljastada Tõnis Tatarile kirjalik nõusolek ehitise<br />
tehnosüsteemide muutmiseks asukohaga<br />
Rõngu vald, Koruste küla, Tammissaare.<br />
VALLAVOLIKOGUS<br />
14. oktoobril<br />
Kohal olid kõik volikogu liikmed.<br />
Otsustati:<br />
- seada isiklik kasutusõigus AS Emajõe Veevärk<br />
kasuks Rõngu vallas Rõngu alevikus Puiestee tn<br />
19a kinnistul ja lasteaia kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorustiku<br />
rajamiseks ning haldamiseks;<br />
- kinnitada kohanimed. „Kohanimeseadus“ sätestab,<br />
et kohanimi peab olema määratud tänavale,<br />
väljakule ning kohanimemäärajaks on kohalik<br />
omavalitsus. Kui on ära määratletud tänavanimi<br />
siis tekib vajadus ka aadressikoha, so tänava<br />
nime järgse unikaalaadressi määramiseks, mis<br />
on nõutav elamutel, eluruume sisaldavatel hoonetel<br />
jne.<br />
Rõngu Vallavolikogu 14. oktoobri <strong>2010</strong> otsusega<br />
on Rõngu alevikus asuv Nooruse tänava see<br />
haru, mis algab Viljandi maanteelt ja lõpeb koolimaja<br />
juures, ümber nimetatud Mäe tänavaks.<br />
Valguta ja Lapetukme külades teeosa Koruste<br />
teeristist kuni endise Keskuse 5 ja 6 sissesõiduni<br />
on nimetatud Valguta teeks, endise Keskuse 5 ja<br />
6 juurde viiv tee Pargi teeks ja endise Keskuse 4<br />
ning ühepereelamuteni viiv tee Siuksu teeks.<br />
Seonduvalt tänavanimede määramisega on<br />
muutunud ka mitmed aadressid*, mille toome ära<br />
alljärgnevalt:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
* täpsustatud aadressid on kinnitatud 21.10.<strong>2010</strong><br />
Rõngu Vallavalitsuse korraldusega nr 271.<br />
- muuta valla ja AS KR Priit vahelist kompromisskokkulepet.<br />
Kompromisskokkuleppe muutmise tingis Swedbanki<br />
otsus vallale laenu anda. Laenu väljamaksmise<br />
tingimuseks on see, et kool peab olema<br />
valmis ehitatud. Sellest tulenevalt on kompromisskokkuleppe<br />
kõige olulisem muudatus see, et<br />
pooled lõpetavad hoonestuslepingu notariaalselt<br />
hiljemalt 31.01.2011. a. AS KR Priit kohustub ehitama<br />
ja renoveerima hoonestuslepingu objektiks<br />
oleva hoone ning saama koolihoone kasutusloa<br />
hiljemalt 7 päeva enne 31.01.2011. a.<br />
Kuulati ära:<br />
- vallavanem Priit Pramanni informatsioon.<br />
RÕNGU VALLA JÄÄTMEKAVA<br />
AVALIKUSTAMINE<br />
Rõngu valla jäätmekava eelnõu avalik väljapanek<br />
toimub 29.11.<strong>2010</strong>-13.12.<strong>2010</strong>. Jäätmekava<br />
eelnõuga saab tutvuda Rõngu vallamajas ja Rõngu<br />
valla kodulehel www.rongu.ee. Ettepanekud<br />
palume esitada kirjalikult hiljemalt 13.12.<strong>2010</strong><br />
e-maili aadressil rongu@rongu.ee. Rõngu valla<br />
jäätmekava eelnõu avalik arutelu toimub 14. detsembril<br />
kell 16.00 Rõngu vallamaja saalis.<br />
TALVISEST TEEDE HOOLDUSEST<br />
<strong>2010</strong>.-2011. aasta lumetõrjet teostatakse enamuses<br />
samade ettevõtjate poolt nagu eelmisel aastal:<br />
FIE Rannar Lehise lumetõrjepiirkond ühele lumetõrjetehnikale<br />
on Lossimäe ja Raigaste küla, osaliselt<br />
Lapetukme ja Koruste küla piirkond.<br />
OÜ Melior-M lumetõrjepiirkond on Lapetukme-<br />
Lõve-Ahase-Rannaküla-Kubja-Piigandi-Valguta<br />
koos Valguta lasteaed-algkooli, Valguta kaupluse<br />
ja teiste avalike parklatega.<br />
OÜ Melior teine lumetõrjetehnika piirkond on Valguta-Tammiste-Käo-Kalme-Käärdi<br />
alevik-Uderna<br />
küla.<br />
OÜ Melior-M kolmas piirkond on Kirepi ja Kõduküla<br />
külas<br />
AS Teedla Mõis teostab lumetõrjet Teedla ja Tilga<br />
külas.<br />
KR Priit teostab lumetõrjet Rõngu aleviku tänavatel<br />
ja avalikult kasutatavatel parkimisplatsidel.<br />
OÜ RT Mets loobus lumetõrjetööde teostamisest.<br />
Lumetõrjet teostatakse iga kinnistuni, mille<br />
omanik on sõlminud Rõngu vallaga tee avaliku<br />
kasutamise lepingu, tee on märgistatud,<br />
puuduvad sissesõitu keelavad liiklusmärgid,<br />
teeolud võimaldavad lumetõrjetehnikal liigelda<br />
(puude oksad ja võsa on eemaldatud) ning<br />
on tagatud ümberkeeramisala. Nendel kinnistutel,<br />
mille omanik on taotlenud jäätmeveost<br />
vabastuse kas aastaringselt või talveperioodiks,<br />
jäetakse lumetõrje tegemata.<br />
Lumetõrjet teostatakse pärast vallavalitsuse poolset<br />
tellimist 10 tunni jooksul. Jõudlusnorm on 3,5<br />
km/h.<br />
Et talvine lumetõrje erateedel toimiks paremini,<br />
palume kõigil eratee omanikel teelt mahasõidud ja<br />
erateed märgistada kahelt poolt teed vähemalt 1.2<br />
m kõrguste märgistega (soovitavalt helkurribaga),<br />
mille vahemaad ei ületaks 50 meetrit.<br />
Samuti palume kõigil eratee omanikel eemaldada<br />
teeäärne võsa ja madalamad puuoksad, mis<br />
võivad takistada ja kahjustada lumetõrjetehnikat<br />
tööde teostamisel.<br />
Lumetõrje teostajate kontaktandmed:<br />
FIE Rannar Lehis: 503 8058<br />
KR Priit AS: Kalle Raja 511 9003<br />
AS Teedla Mõis: Aivar Zirk 526 0828<br />
OÜ Melior-M: Rait Hallimäe 5348 8723, Üllar<br />
Kaaver 505 3470<br />
Kaunist talveilma!<br />
Toomas Klein Keskkonnateenistuse juhataja<br />
505 6193, 731 4491, toomas.klein@rongu.ee<br />
VÄLJAVÕTE RÕNGU VALLA KOERTE<br />
JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRJAST<br />
Eeskiri kehtib Rõngu valla haldusterritooriumil ja<br />
on kohustuslik täitmiseks kõigile siin elavatele, tegutsevatele<br />
ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele<br />
isikutele, kes omavad koera või kassi.<br />
Eeskirjas kasutatakse mõisteid nende harilikus<br />
tähenduses alljärgnevalt:<br />
omanik – koera või kassi omanik või isik, kes on<br />
asunud looma tegelikult pidama (toidab, ravitseb<br />
või annab ulualust jne) sealhulgas ka isik, kes on<br />
asunud hoolitsema (toitma, ravitsema või andma<br />
ulualust jne.) hulkuva looma eest.<br />
Hulkuv koer või kass on:<br />
• omanikuta koer/kass, kelleks loetakse identifitseerimata<br />
koera/kassi, kelle omanikku ei ole võimalik<br />
tuvastada.<br />
• omaniku juurest lahti pääsenud koer/kass, kes<br />
viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta<br />
väljaspool omanikule kuuluvat või tema<br />
kasutuses olevat territooriumi.<br />
KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED<br />
Koerte ja kasside pidamisel peavad nende omanikud<br />
arvestama kaaskodanike turvalisuse ja heaoluga.<br />
Koera või kassi omanik kannab täit vastutust oma<br />
looma tekitatud varalise- või tervisekahjustuse korral,<br />
kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest<br />
ja ei ole seotud olukorraga, kus koera kasutatakse<br />
kuritegeliku tegevuse takistamiseks.<br />
Koera või kassi omanik kohustub oma hoolealuse<br />
vaktsineerima marutaudi vastu looma kolmandaks<br />
elukuuks ning edaspidi teostama iga-aastast vaktsineerimist<br />
ja täitma teisi veterinaarianõudeid.<br />
Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima,<br />
et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti.<br />
Omanik kohustub oma hoolealuste tekitatud reostuse<br />
koheselt koristama.<br />
Rõngu vallas on lubatud paljukorterilise elamu<br />
ühes korteris pidada üht täiskasvanud koera ja/<br />
või kassi v.a registreeritud teenistus- ja jahikoerad<br />
ning koerteklubides arvel olevad tõukoerte aretuspaarid.<br />
Individuaalelamutes on lubatud pidada<br />
rohkem kui ühte koera või kassi, kui on tagatud<br />
nende järelevalve.<br />
KOERAOMANIKU KOHUSTUSED<br />
Koeraomanik peab oma hoolealuse varustama<br />
kaelarihmaga, mille külge on kinnitatud plaat koeraomaniku<br />
nime ja aadressiga või koera registreerimisnumber.
Omanik peab oma koera pidama kas ketis,<br />
koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil,<br />
kusjuures territoorium peab olema<br />
piiratud nii, et koer sealt omal tahtel välja ei<br />
pääseks ning oleks välistatud kaaselanikele ja<br />
teistele loomadele kallaletungimise võimalus.<br />
Hulkuvad koerad või kassid kuuluvad püüdmisele,<br />
võimalusel varjupaika paigutamisele ja vajadusel<br />
hävitamisele. Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist,<br />
vajadusel hoidmist ja hävitamist korraldab<br />
vallavalitsuse ametnik, arvestades käesoleva<br />
eeskirja ja loomakaitseseaduse sätteid. Hulkuvad<br />
koerad/kassid püütakse võimalusel kinni omaniku<br />
kulul. Järelevalveta koera või kassi hävitamine<br />
ei vabasta omanikku vastutusest. Hulkuv koer/<br />
kass, kes ründab inimesi või loomi ja keda ei ole<br />
võimalik kinni püüda, samuti marutaudi kahtlusega<br />
haige koer/kass hukatakse. Samuti hukatakse<br />
hulkuvad koerad/kassid, kelle omanikud ei ole mõjuva<br />
põhjuseta oma koerale/kassile järele tulnud,<br />
kahe nädala jooksul arvates koera/kassi loomade<br />
varjupaika paigutamisest.<br />
Toomas Klein Keskkonnateenistuse juhataja<br />
TUNNUSTA TARTUMAA NOORT<br />
Aasta Noore valimise eesmärgiks on tunnustada<br />
aktiivset noort, kes on oma tegudega teistele<br />
eeskujuks.<br />
Aasta Noore kriteeriumid:<br />
• oma vallas noortevaldkonna edendaja;<br />
• plussiks on projekti kirjutamise/korraldamise kogemus;<br />
• lööb kaasa oma valla üritustel, on aktiivne<br />
noor;<br />
• on eeskujuks teistele noortele;<br />
• vanuses 7-26.<br />
Kandidaadi esitamiseks tuleb kirjutada noore tutvustus<br />
– mida ta teinud on ja miks just tema võiks<br />
olla Aasta Noor.<br />
Kasuks tulevad ka soovitajate kontaktid, et küsimuste<br />
korral oleks võimalik kellegi poole pöörduda.<br />
Kandidaat tuleb esitada aadressil tartumaa.noortekogu@gmail.com<br />
Kandidaate saab esitada 28. novembrini <strong>2010</strong><br />
Airi Park Tartumaa Noortekogu Avalike suhete<br />
esindaja juhatuses, airi.park@gmail.com<br />
JURIST ANNAB NÕU<br />
Kuidas tuleks töölepingu ülesütlemisavaldus esitada?<br />
Üldised põhimõtted töösuhte lõpetamisele suunatud tahteavalduse väljendamiseks<br />
on sarnased nii korralisel kui erakorralisel ülesütlemisel ja nii<br />
töötajale kui tööandjale. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist<br />
võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Et avaldus oleks vormilt kehtiv,<br />
peab see jõudma lepingu teise pooleni kas kirjana, e-kirjana, faksiga, telegrammina,<br />
äärmusliku võimalusena isegi SMS-sõnumina, suuliselt teada<br />
antud ülesütlemine on tühine. Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama.<br />
Katseajal tuleb lõpetamisest ette teatada 15 kalendripäeva. Korralisel ülesütlemisel<br />
peab töötaja järgima 30-kalendripäevast etteteatamise tähtaega.<br />
Kui tööandja ütleb töösuhte üles erakorraliselt, tuleb üldjuhul järgida<br />
etteteatamistähtaegu, mis sõltuvad tööandja juures töötatud ajast – mida<br />
kauem on töösuhe kestnud, seda pikem aeg etteteatamiseks.<br />
Kas haiguslehel või puhkusel viibivale töötajale võib ülesütlemisavalduse<br />
esitada? Keelatud see pole, kuid iseküsimus on see, kas haigevoodis lamajat<br />
on eetiline sellise uudisega rabada. Tööst eemalviibijale tehtud tahteavaldus<br />
loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja asukohta ja tal<br />
on mõistlik võimalus sellega tutvuda.<br />
Kahetsusväärselt hoiab mõni tööandja kõrvale lahkumisavalduse vastuvõtmisest,<br />
eriti kui põhjuseks on töötaja rahulolematus. Õnneks siis, kui ülesütlemise<br />
põhjuseks on teise poole lepinguliste kohustuste rikkumine, on<br />
avalduse esitajal vaidluse korral lihtsam tõendada, et on oma avalduse esitanud.<br />
Avalduse „kadumisel“ või edastamise viivituse korral loetakse avaldus<br />
kättesaaduks ajal, mil see oleks teise pooleni jõudnud tavalistel asjaoludel,<br />
kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahte kirja pannud ja valinud selle<br />
edastamiseks mõistliku viisi.<br />
Millistel asjaoludel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda?<br />
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 või 3 alusel,<br />
kui tal on selleks mõjuv põhjus. Selleks võivad olla nii tööandjapoolsed kohustuste<br />
olulised rikkumised kui töötaja enda isikust lähtuvad asjaolud.<br />
Ülalviidatud säte annab mõjuvate põhjuste näidisloetelu, seega on väga<br />
oluline, et töötaja oma ülesütlemisavalduses ka põhjendused välja tooks,<br />
ERIVAJADUSTEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE SUURENDAMINE LÄBI TOETAT-<br />
UD TÖÖLERAKENDUMISE TEENUSE ARENDAMISE<br />
15. septembril <strong>2010</strong> algas pilootprojekt „Erivajadustega<br />
inimeste tööhõive suurendamine läbi<br />
toetatud töölerakendumise teenuse arendamise”<br />
(TTR-projekt). Projekt kestab kuni 30. juunini<br />
2012. Euroopa Sotsiaalfond toetab antud ettevõtmist<br />
86,33% ulatuses.<br />
Projekti abil arendatakse ja luuakse uusi võimalusi<br />
erivajadustega inimestele tööturule sisenemiseks,<br />
töökoha saamiseks ja säilitamiseks.<br />
Selleks piloteeritakse toetatud töölerakendumise<br />
teenust kolmes erinevas asutuses Eesti eri<br />
piirkondades: Astangu Kutserehabilitatsiooni<br />
Keskus Tallinnas, MTÜ Iseseisev Elu Tartus, SA<br />
Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus<br />
Pärnus.<br />
AINULT TÖÖKORRAS SUITSUANDUR PÄÄSTAB ELU<br />
Tegematajätmine ei vabasta vastutusest,<br />
kokkuhoid läheb kalliks.<br />
Oktoobri alguses põles Tartus kortermaja ühetoalise<br />
korteri elutoas voodi. Suitsu ning kuumust<br />
täis köögi akna alt leidis päästja valjult nutva väikelapse.<br />
Sealt samast toodi välja tõsiseid põletushaavu<br />
saanud meesterahvas. Hiljem selgus,<br />
et tulekahjust hoiatama pidanud suitsuandur oli<br />
korteri laest alla võetud. Väike elupäästja lebas<br />
köögis laual ja seadmest oli välja võetud patarei.<br />
Kas muutus andur tüütuks, kui andis piiksumisega<br />
märku tühjenevast patareist või tekitasid<br />
asjatuid häireid köögist tulevad söögiaurud, mille<br />
tõttu peeti õigeks andur eemaldada, on praegu<br />
teadmata.<br />
See on üks hiljutine kurb juhtum, kuid alates<br />
suitsuanduri kohustuslikuks muutumisest on<br />
sarnaseid näiteid kogunenud kümneid. Enamiku<br />
inimese hukkumisega lõppevate tulekahjude<br />
puhul puudub elamust suitsuandur või on seade<br />
mingitel põhjustel laest alla võetud. Põhjuseid,<br />
mille tõttu andur alla võetakse, võib olla mitmeid.<br />
Suuremalt jaolt on need seotud häiretega, mille<br />
põhjuseks pole tulekahju. Andur annab valehäiret<br />
kui:<br />
• andur on paigaldatud köögi või vannitoa lähedusse<br />
ning aurud käivitavad seadme;<br />
• anduri patarei tühjeneb ning sellest annavad märku<br />
harvad signaalid;<br />
• andur on paigaldatud suitsetamise koha lähedus-<br />
3<br />
Pilootasutustes hakkab töötama täiskohaga töölerakendaja,<br />
kellel on 15-17 erinevate erivajadustega<br />
klienti. TTR teenuse piloteerimisele eelneb<br />
klientide töövõime hindamine töölerakendamise<br />
spetsialisti poolt. Peale töövõime hindamist suunatakse<br />
kliendid edasi toetatud töölerakendumise<br />
teenusele, mille lõppeesmärgiks on kliendi<br />
jõudmine avatud tööturule.<br />
Epp Viilas<br />
TTR projektijuht , 53008539, epp.viilas@sm.ee<br />
Piia Pomerants<br />
TTR projekti Tartu regiooni spetsialist,<br />
56654317, piia@iseseisev-elu.ee<br />
se ja sigaretisuits käivitab anduri;<br />
• andur on puhastamata ja seadmesse kogunenud<br />
tolm käivitab selle asjatult. Samas takistab tolm<br />
seadme õigeaegset reageerimist tulekahjule.<br />
Enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamiseks<br />
vaheta õigeaegselt patarei, puhasta andurit paar<br />
korda aastas tolmuimeja või tolmuharjaga ja vajadusel<br />
paigalda seade ümber kohta, kus ei teki<br />
valehäireid. Parim koht anduri jaoks on tubasid<br />
ühendav koridor või magamistoa uksetagune.<br />
Andur tuleb paigaldada võimalikult ruumi keskele.<br />
Kasulik on paigaldada andur igasse magamistuppa<br />
ja elutuppa. Mitmekorruselises elamus<br />
peab ohutuse tagamiseks andur olema igal korrusel.<br />
Ühe anduri katvus on maksimaalselt 60<br />
ruutmeetrit.<br />
Juhime veelkord tähelepanu, et elupäästjana on<br />
kasu ainult töökorras, laetud patareidega ning<br />
nõuetekohaselt lakke paigaldatud suitsuandurist.<br />
Seadme töökorrasolekut peab regulaarselt<br />
kontrollima. Seda tehakse testnupu allavajutamisega,<br />
mille järel kõlab häiresignaal.<br />
Lisainfo suitsuanduri ja tuleohutusega seotud<br />
küsimuste kohta vaata www.suitsuandurid.ee või<br />
küsi päästeala infotelefonilt 1524 (helistamisel<br />
kehtib tavatariif).<br />
Marek Kiik<br />
Lõuna-Eesti Päästekeskus<br />
Avalike suhete büroo, Juhtivspetsialist<br />
et tööandjal oleks võimalik nende kaalukust hinnata. Sest kes midagi väidab,<br />
peab oma väidet ka tõendama. Põhjus, mis töötajale tundub oluline,<br />
ei pruugi seda olla tööandja hinnangul. Ja tavaliselt öeldakse töösuhe neil<br />
põhjustel üles ka pikemat etteteatamistähtaega järgimata, sooviga nö päevapealt<br />
lahkuda.<br />
Rikkumisena käsitletakse eelkõige olukorda, kus tööandja on kohelnud töötajat<br />
ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel<br />
või kolmandatel isikutel, on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega või<br />
töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele<br />
või heale nimele.<br />
Oluliseks rikkumiseks liigitaksin kindlasti ka töötaja kokkulepitud tööga mittekindlustamise<br />
või ebaseaduslike, töölepingust mittetulenevate korralduste<br />
täitmise nõudmise.<br />
Alatasa küsitakse, kui pikk on palga maksmisega oluline viivitamine. Mingit<br />
numbrit öelda ei saa, sest see sõltub kaasnevatest asjaoludest, eelkõige<br />
kahju tekkimisest. Kui oma laenude teenindamiseks on igakuiseks tähtajaks<br />
valitud palgapäev, võib juba paaripäevane viivitus kaasa tuua pangapoolse<br />
sanktsiooni rakendamise. Otsene kahju võib tekkida viiviste maksmises<br />
kommunaalmaksete tasumisega hilinemisel. Või kui ei ole võimalik ettenähtud<br />
ravimeid õigeaegselt välja osta ja see viib töötaja terviseseisundi märgatavale<br />
halvenemisele.<br />
Või olukord, kus tööandja mingi osa kokkulepitud tasust töötajale küll iga<br />
kuu üle kannab, kuid põhivõlg ja omakorda ka töötaja võlad aina kasvavad<br />
ning krediidiinfo lehekülge silmitsenud töötaja on kaotanud usu tööandja<br />
jätkusuutlikkusse. Teisel töötajal võib aga pangas priske konto olla ning<br />
paarikuune viivitus ei löö tal veel jalgu alt. Üldjuhul loetakse 2-3-kuulist palgaviivitust<br />
juba olulisi probleeme tekitavaks.<br />
Töötaja isikust tulenevad mõjuvad põhjused seonduvad eelkõige tema enda<br />
terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega, mistõttu tal ühtäkki<br />
pole enam võimalik kokkulepitud tingimustel töötamist jätkata ja tööandjal ei<br />
ole talle muud sobivat tööd võimaldada. Näiteks takistab süvenev krooniline<br />
haigus töötajal tööga toimetulekut, keegi pereliikmetest invaliidistub, vajades
4<br />
ööpäevast hooldust või ei kohane laps loodetud<br />
viisil lasteaiaga. Eelmisele seadusele toetudes<br />
võiks isiklikuks mõjuvaks põhjuseks lugeda ka õppimaasumist,<br />
kui tööandjal näiteks ei ole võimalik<br />
õppurile lõpmatult vastu tulla ja õppepuhkusele<br />
lisaks piiramatult tasuta õppepäevi võimaldada.<br />
Kas elukohavahetus on mõjuv isiklik põhjus?<br />
Taas on see faktiküsimus, kuid ehkki eraeluline<br />
toiming, tundub, et seda põhjusena kuritarvitatakse.<br />
Päevapealt ei teki ja saa kellelgi teoks<br />
mõte uude kohta elama minna, pigem püütakse<br />
varjata välismaale tööleasumist, millega võimaluse<br />
avanedes tõepoolest pikalt viivitada ei saa.<br />
Kuidas peaks toimima tööandja, kes leiab,<br />
et töötajapoolseks töölepingu erakorraliseks<br />
ülesütlemiseks pole alust?<br />
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles,<br />
peab ta avalduses põhjendama, mis on selle mõjuvaks<br />
põhjenduseks. Kui seda tehakse töötaja<br />
isikust tulenevatel põhjustel (TLS § 91 lg 3), siis<br />
näitab praktika, et tööandjad nõustuvad sellega<br />
meelsamini. Kuid töötaja ei saa taotleda töötuskindlustushüvitist.<br />
Kuid tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise<br />
tõttu (TLS § 91 lg 2) on töösuhte ülesütlemine<br />
töötaja jaoks märksa suuremat sotsiaalset tagatist<br />
võimaldav, sest ta saab taotleda töötuskindlustushüvitist.<br />
Pealegi tuleb tööandjal töötajale maksta<br />
kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist.<br />
KOHTUSID KOLME BALTI RIIGI NAISED<br />
15. ja 16. oktoobril toimus VIII rahvusvaheline Balti<br />
riikide maanaiste konverents ,,Naine - küla tugi<br />
ja hing“, mis oli pühendatud ülemaailmsele maanaiste<br />
päevale. Eestit esindas 35-liikmeline Tartu<br />
Maanaiste Liidu delegatsioon, kuhu kuulusid naised<br />
Tartumaa erinevatest naisseltsidest.<br />
Konverents toimus Põhja-Leedu väikelinnas Biržais.<br />
Konverentse korraldavad kolm Balti riiki vaheldumisi.<br />
Leedu konverentsil viibisin teist korda.<br />
Mu eesmärk pole anda täpset ülevaadet konverentsi<br />
sisust, mis on üritust külastanute vestlusteemaks<br />
oma seltsides. Püüan edasi anda oma<br />
muljeid ja tekkinud mõtteid. Teistel osalenutel võivad<br />
olla hoopis erinevad rõhuasetused ja tähelepanekud.<br />
Kui meie kolme riiki ühendab Läänemeri ja paljud<br />
sarnased saatuselöögid, siis on ka palju erinevat.<br />
Võrdlen natuke Eestit ja Leedut. Praegu moodustavad<br />
naabrite umbes 3,5-miljonilisest elanikkonnast<br />
83% leedulased, venelasi, kelle arv üha<br />
väheneb, on umbes 6%. Eesti põhiliselt luterlikule<br />
elanikkonnale erinevalt on 3/4 leedulastest rooma-katoliku<br />
usku, kellest 1/3 käib kirikus enam kui<br />
korra kuus. Rõngu kirikus ei näe pühapäeviti tavaliselt<br />
kümmetki inimest. Eesti hõbedaste rahvuslike<br />
ehete asemel domineerib Leedus merevaik.<br />
Meie õnneks veretu taasiseseisvumise kõrval ohverdas<br />
Leedu Vilniuse teletorni juures 14 ja Medininkai<br />
piiripunktis 7 piirivalvurist kaasmaalast.<br />
Minu üks sügavam reisimulje on, nagu maalt pärit<br />
inimesel ikka, seotud loomadega. Kuna ma olen<br />
selles eas, et mäletan 4-5 lehma kodutalu laudas,<br />
ka üht kullahinnaga piimaandjat kolhoosiaastatest,<br />
meeles on ka loomade tagastamine, mille<br />
LEIVAPÄEV PIHLAKOBARA LASTEAIAS<br />
Seepärast toovadki sellel alusel ülesütlemised<br />
kaasa rohkem vaidlusi. Tööandjale võib endapoolne<br />
rikkumine tunduda mitte küllalt olulisena,<br />
töötajale vastatakse suuliselt või kirjalikult, et temaga<br />
töösuhet ei lõpetata, tulgu kohe tööle tagasi.<br />
Kui töötaja aga alla ei anna, lõpetatakse töösuhe<br />
kas tööluusi tõttu või kui korraline ülesütlemine.<br />
Tegelikult on töösuhe juba lõppenud töötajapoolse<br />
tahteavalduse tulemusena ja teistkordselt seda<br />
lõpetada ei saa.<br />
Saades töötajalt lahkumisavalduse, mille põhjendust<br />
tööandja ei aktsepteeri, tuleb tal 30 kalendripäeva<br />
jooksul pöörduda töövaidlusorganisse<br />
ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kuna ei<br />
olnud alust erakorraliseks ülesütlemiseks, saab<br />
tööandja nõuda, et töösuhe loetakse lõppenuks<br />
korralise ülesütlemisena ja et tööandja kasuks<br />
mõistetakse töötajalt välja ühe kuu keskmise töötasu<br />
suurune hüvitis.<br />
Et aga vaidluse tulemusele ei saa kunagi 100%<br />
kindel olla, tuleb tööandjal siiski teha kõik töösuhte<br />
lõppemisega kaasnevad toimingud: välja arvutada<br />
ja töötajale üle kanda lõpparve, anda kätte<br />
vorm Tööandja tõend kindlustatule. Hetkel on tõlgendus<br />
selline, et tõendis märgitakse ülesütlemise<br />
aluseks TLS § 91 lg 2 nagu töötaja tahteavalduses,<br />
ehkki tööandja kavatseb või juba ongi selle<br />
vaidlustanud.<br />
Kui töötaja ütleb töölepingu üles ilma põhjust<br />
järel viimane kolhoosiaja üle elanud laudahoone<br />
pidi mahutama 6-7 lüpsilehma, rohkem neid sinna<br />
lihtsalt ei mahtunud.<br />
Viimane mälestus enne loomakasvatajatele näkkusülitamist<br />
on juustukerad, mida piima eest raha<br />
asemel jagati.<br />
Nüüd siis Leedust. 2008. a andmetel töötas põllumajanduses<br />
18-20% tööjõust. Muljet avaldas<br />
2 päeva sõitu Põhja-Leedu teedel ja vaade Leedu<br />
põldudele. Tasane maastik. Küntud põllud<br />
vaheldusid rahulikult rohtu nosivate lehmadega<br />
karjamaadel. Vaatasime, vahetasime mõtteid,<br />
loendasime. Lehmakarjad lausa teede ääres<br />
ja loomakarjad silmapiirini välja. Kahes karjas<br />
loendasime üle 50 lehma, mitmel põllul oli loomi<br />
20-30. Kõige rohkem oli 5-6 loomast koosnevaid<br />
gruppe, vähem 1-3 loomaga. Üritasin jälgida, kas<br />
on võimalik sõita 5 kilomeetrit nii, et ei silmaks ühtegi<br />
lehma. Ei olnud.<br />
Konverents toimus, nagu juba nimetatud 17 000<br />
elanikuga väikelinnas Biržais. Linna nimi tähendab<br />
tõlkes lagendikku. Linnas on 2 õllepruulikoda,<br />
kus tehakse Leedu parimat õlut, piima- ja linatoodete<br />
ettevõtted. Selle linna õlle kohta räägib<br />
rahvasuu ja näitekirjanik Dauguvietise tegelane,<br />
et kaks kannu paneb laulma, neli kannu pea peal<br />
käima, kuus kannu kaklema, seitse pisaraid valama<br />
ja kaheksanda järel tuleb hauavaikus.<br />
Konverents toimus linnuselossi hoones, kus asub<br />
kohalik raamatukogu ja Sela muuseum. Konverentsi<br />
tervitasid põllumajandus- ja kultuuriministeeriumi<br />
ning ajakirjanduse esindajad. Esinesid<br />
õpilased. Tervitused, lilled, kingitused. Ettekannetega<br />
esinesid kolme riigi naised, jagades oma<br />
Leivalõhnas on viljaväljad,<br />
suvesoojus ja sügispäev.<br />
Leivalõhnas on kodurajad,<br />
lapseaegade õueteed...<br />
Igal sügisel tuletame meelde, kuidas valmib põllul rukis, kuidas valmistati leiba<br />
ja kui palju rasket tööd oli vaja teha, et leib oleks laual. Eestlased on leiba alati<br />
austanud, teeme seda meiegi oma väikeses lasteaias.<br />
Koostöös lastevanematega sai teoks imetore leivapäev. Pühapäeval kogunesid<br />
Lepatriinude rühma lapsevanemad lasteaeda, et valmistada teemakohaseid saalidekoratsioone<br />
ja kaunistusi.<br />
Pääsupoegade ja Liblikate rühma lapsevanemad valmistasid soolaseid ja magusaid<br />
leivasuupisteid. Laudadel olid muuhulgas tikuvõileivad, võileivatort, leivasupp<br />
jne. Usinad emmed olid muidugi ka ise kodus leiba küpsetanud ja seda<br />
kaasa toonud – esindatud oli nii heledam kui tumedam rukkileib ning isegi puuviljaleib.<br />
Mesilindude rühm organiseeris külaliseks suure leivatootja „Pere Leiva” esindaja.<br />
Saime teada, kuidas tänapäeval toodetakse leiba tehases ja milliseid erinevaid<br />
selgitamata, kas tööandjal on õigus teda 30<br />
päeva kinni hoida?<br />
Kui töötaja esitab lakoonilise ülesütlemisavalduse<br />
nö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid<br />
põhjusi selleks esile ei too, on tegemist<br />
korralise ülesütlemisega, millest seadus kohustab<br />
ette teatama üldjuhul 30, aga katseajal 15<br />
kalendripäeva.<br />
Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel<br />
kuupäeval, mis kirjas, ja tööandjal ei ole võimalik<br />
töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega<br />
edasi töötama.<br />
Selline etteteatamistähtaega järgimata jättes minemajalutamine<br />
on aga teise poole – tööandja<br />
huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine.<br />
Seetõttu on tööandjal võimalik pöörduda töövaidlusi<br />
lahendava organi poole nõudega saada töötajalt<br />
hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem<br />
ette teatas. Näiteks kui 30 päeva oleks tulnud<br />
ette teatada, on õigus nõuda ühe kuu keskmist<br />
töötasu.<br />
Tööandja ei tohi aga kergema vastupanu teed<br />
minnes omaalgatuslikult töötaja saadaolevat<br />
lõpparvet kinni pidada või vähendada. Siis on<br />
juba töötaja see, kes lõpparve viivitumise tõttu<br />
töövaidluse algatab ja lisaks ka viivitusintressi<br />
nõuda võib. Töötajale tuleb lõpparve õigeaegselt<br />
üle kanda ja siis kohtuteele asuda.<br />
Neenu Pavel Tööinspektor-jurist<br />
kogemusi. Vaagiti naiste erinevaid rolle külaelus.<br />
Toodi välja naiste rollide erinevused lähiminevikus<br />
ja tänapäeval. Kiideti naisi, kes pereelu kõrvalt suudavad<br />
tegutseda poliitikas, isetegevuses, oma soojuse<br />
ja sarmiga toetada pingelise tööga koormatud<br />
mehi. Kui eelmisel korral oli töökeeleks inglise keel,<br />
siis nüüd oli selleks vene keel. See lausa ehmatas,<br />
sest kõigi kolme riigi sõnavõtjatel oli äärmiselt konarlik<br />
ja vahel lausa algeline vene keele oskus. Aga<br />
kui tulevikus on suure idanaabriga vaja tihedamalt<br />
suhelda? Keda me saadame esindama? Ainult inglise<br />
keel ei aja asja ära.<br />
Teisel päeval sõitsime lõuna poole. Meie töögrupi<br />
esimene peatus oli Petrauska muuseum, mis meenutas<br />
Põlva ja teiste Lõuna-Eesti maakondade<br />
analooge esivanemate riietuse, tööriistade, tarbeesemete,<br />
mööbli ja muuga. Mälestuseks istutasime<br />
enne meid muuseumi külastanud norralaste kase<br />
kõrvale oma puukese.<br />
Sealt viis tee 23 000 elanikuga Kupiskise linnakese<br />
tehnika- ja ärikooli, mis sarnaselt meie kutseõppeasutustega<br />
annab nii kutse kui ka keskhariduse.<br />
On tugeva konkursiga kutseõppeasutus, mis varustab<br />
regiooni heade spetsialistidega.<br />
Külaskäik lõppes Kupiskise kultuurikeskuses, kus<br />
meid võõrustasid kohalikud naised. Käsitöönäitus,<br />
tervisejook, mis koosnes kõrvitsast, meest, aaloest<br />
ja ebaküdooniast. Kõik said kingiks purgikese omavalmistatud<br />
juuksehooldusvahendit.<br />
Tagasiteel vahendasime bussi mikrofoni kaudu<br />
osalenute muljeid, mõtteid, huumorit. Peeti plaane,<br />
kuidas järgmisel sügisel IX konverentsi läbi viia.<br />
Osalenud rõngulane Ano Roopalu<br />
Meie usinad lapsevanemad leivapäevaks valmistumas.
leivatooteid pakub „Pere Leib”. Lapsevanem<br />
Piia Metsküla kirjeldas, kuidas tema kodus ise<br />
leiba teeb. Hiljem saime seda ka ise maitsta.<br />
Kindlasti innustas see teisigi perenaisi kodus<br />
leiba küpsetama. On sellel ju eriline mekk ja<br />
kodugi saab omaleivalõhnaliseks.<br />
Lapsed ilmestasid leivapäeva hoolsasti päheõpitud<br />
laulukeste-luuletustega. Kuulsime lugusid<br />
klaperdavast veskist, kakukese valmistamisest,<br />
sellest, et iga päev jagavad leiba kalli ema<br />
soojad käed, et leiba tuleb austada ja sellest,<br />
mis kõik peitub leivalõhnas. Ka väga väikesed<br />
lapsed saavad osaleda leiva valmistamisel.<br />
Meie kõige väiksemad, sõimelapsed, laulsid<br />
ja isegi näitasid, kuidas nad teevad patsi-patsi<br />
leivapätsi.<br />
Väga oluline on igakülgne koostöö kodu ja<br />
lasteaia vahel. Siinkohal suur aplaus lastevanematele,<br />
kes leidsid aja ja tahtmise, et seda<br />
üritust teoks teha. Selline väga armas, mitmekülgne<br />
ja meeldejääv leivapäev leiab kindlasti<br />
koha iga osaleja mälestustes.<br />
Kogugem ilusaid mälestusi!<br />
Käthlin Naarisma Pihlakobara muusikaõpetaja<br />
ÕPILASTE TUNNUSTAMINE<br />
Avaldame tunnustust järgmistele Valguta<br />
algkooli õpilastele:<br />
kes õppisid hindele „5“<br />
Michell Naudi - 2. klass, Liisa Tatar, Heiko Viksi<br />
ja Celesthy Planken - 4. klass, Mikk Pedaja - 5.<br />
klass, Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa - 6. klass<br />
kes õppisid hinnetele „4“ ja „5“<br />
Marttis Laks - 2. klass, Elsbet Pedaja, Anu<br />
Annikki Tuulemets - 3. klass, Glen Põldmaa,<br />
Kaili Silland, Andres Zirk ja Agne Vaalmäe - 5.<br />
klass<br />
kes pole 1. veerandi jooksul puudunud<br />
Alex Maalmann, Aigar Vaalmäe - 1. klass, Michell<br />
Naudi ja Marttis Laks - 2. klass, Elsbet Pedaja<br />
ja Lauri Külv - 3. klass, Renaldo Matikainen,<br />
Heiko Viksi ja Valeria Rusina - 4. klass, Mikk Pedaja,<br />
Glen Põldmaa ja Agne Vaalmäe - 5. Klass,<br />
Siim Sepp - 6. klass<br />
Lea Pung Valguta lasteaed-algkooli juhataja<br />
Rõngu Keskkool avaldas kiitust <strong>2010</strong>/11.<br />
õppeaasta I õppeveerandi tulemuste eest<br />
alljärgnevatele õpilastele:<br />
Väga hea õppeedukus ja eeskujulik<br />
käitumine: Kaspar Klein, Rainer Mõttus, Kendra<br />
Talts - 3. klass, Laura-Kristiina Rand - 4. klass,<br />
Mariin Tulf - 5. klass, Kätlin Lääne - 7. klass<br />
Hea õppeedukus ja eeskujulik käitumine:<br />
Kertu Kork, Mattias-Miikael Kuris, Eva Maria<br />
Utso - 2. klass, Kätlin Karjus, Christy-Mary<br />
Kipper, Kärolin Kopp, Heidi Loot, Christopher<br />
Luht, Adriana Mäe, Joonas-Hendrik Mägi, Miina<br />
Mägi, Karl Peri, Aprilia-Viktoria Rätsep, Alex<br />
Saaremaa - 3. klass, Ken-Äron Krimm, Maivi<br />
Laane, Johan Paks, Kevin Semilarski, Keidi<br />
Sokorova, Egle Tohver, Merily Vaiknurme - 4.<br />
klass, Karina Arras, Karl-Markus Sangernebo -<br />
5. klass, Karin Pungas - 6. klass, Maarja Luik,<br />
Mari-Liis Must, Mariliis Pahva, 8.a klass, Martin<br />
Viksi, Kaarel Viljaste - 8.b klass, Elina Karro,<br />
Kaarel Repän - 9. klass<br />
Hea õppedukus ja hea käitumine: Raido Hurt,<br />
Laura Marleen Keem, Timo Paas, Ingrid Pehter,<br />
Ella Maria Raud, Markus Tulf - 2. klass, Katrin<br />
Gergalo, Karl Lõoke, Hannes Must, Kristin<br />
Rohtla - 5. klass<br />
Keir Hõim - 6. klass<br />
Ene Paks Rõngu keskkooli direktor<br />
HUVITAV ÕPPEPÄEV<br />
Õpetajate päeval valmistas klassijuhataja meile<br />
tõelise üllatuse. Tunnid olid õues. Oleme<br />
küll varemgi õppekäikudel käinud, kuid lausa 3<br />
tundi õues – see oli vahva! Ilm oli samuti soe<br />
ja päikseline. Hommikul kogunesime suure kooli<br />
juurde. Seal tervitasime sünnipäevalast Joonas-Hendrikut. Muide, me laulsime inglise keeles. Eesti<br />
keele tund algas kiigeplatsil. Mängisime sõnamänge. Siis aitasime õpetajal riimuvaid sõnu otsida. Nii<br />
saigi valmis õpetajatepäeva luuletus. Loodusõpetuse tunnis liikusime mööda Hiugemäe metsarada.<br />
Õpetaja esitas mõistatusi ja meie arvasime ära, mida on vaja looduses liikudes teada. Töölehed täitsime<br />
rühmades. Lõpuks jõudsime lõkkeplatsile. Lõke oli juba süüdatud. Hakkasime pikale tapeedirullile<br />
sügist joonistama. Küll oli palju värve! Pilt tuli ilus. Saime palju hindeid, mis sest, et olime õues.<br />
Igal nädalal võiks selline koolipäev olla. Aitäh õpetaja Rita Kiiverile!<br />
Kärolin Kopp, Rõngu keskkool, 3. klass<br />
RÕNGU VALLA NOORTETEEMALINE KOOSTÖÖFOORUM<br />
26. oktoobril kogunes Rõngu rahvamajja grupp<br />
inimesi, kes kõik lootsid leida lahendusi väga<br />
mitmesugustele probleemidele: Rõngu valla<br />
erinevate ühenduste ülesanded ja koostöö ning<br />
noorsootöö arengukava; info levik vallas; kuidas<br />
noored koduvalda jääksid; noorte vaba aeg; mõnuainete<br />
tarbimine; hariduse ja tööhõive probleemid<br />
ja võimalused.<br />
Kuigi inimesi oli kohal oodatust vähem, tehti<br />
siiski ülimalt tihedat mõttetööd. Esindatud olid<br />
ka erinevad Rõngu vallas tegutsevad organisatsioonid,<br />
näiteks: Rõngu keskkooli õpilasesindus,<br />
Valguta noortekeskus, Rõngu noortekeskus,<br />
MTÜ Monarata, Tartu maakonna<br />
noortekogu, Kodukant Tartumaa, Koruste külaselts<br />
ja volikogu ning ka keskkool koos direktor<br />
Ene Paksuga. Tänu mõttetööle leiti nii mõnigi<br />
lahendus eelpool nimetatud probleemidele.<br />
Näiteks info leviku all leiti, et valla lehe toimetamise<br />
ja ilmumise vaheaeg on liiga pikk, mistõttu<br />
jääb osa artikleid avaldamata ja leht kajastab<br />
rohkem minevikus toimunut kui olevikku ja tulevikku.<br />
Tehti ettepanek valla lehe toimetusse<br />
rohkem inimesi kaasata, nt. vabatahtlikke, ning<br />
KIREPI KÜLA- JA MÕISAPÄEV<br />
noortevolikogul võiks olla valla lehes oma kindel<br />
ruum, kus oleks võimalus noorte arvamust<br />
üldsusele avaldada. Hariduse valdkonda arutanud<br />
grupi inimesed ei olnud ka ideedega kitsid.<br />
Näiteks toodi välja, et õpilasi on suhteliselt vähe<br />
ning seetõttu on nõutavate õppesuundade sisseviimine<br />
raskendatud. Pelgalt põhikooli säilides<br />
võib tekkida õpetajate äravool. Õpetaja,<br />
kes on tegev keskkooli osas, kaotab oma töö<br />
osaliselt või koguni täielikult. Samas siirdub ta<br />
linna või suuremasse kohta ja saab seal teha<br />
seda tööd, mis talle meeldib (tegeleda just<br />
keskkooliga). Teisalt jätab õpetajate äravool ka<br />
antud kooli ehk Rõngu kooli allesjäänud õpetajatele<br />
suurema koormuse. Üheks ettepanekuks<br />
oli pöörata vallas rohkem tähelepanu noortele<br />
vanuses 7-14. Neile on vaja korraldada harivaid<br />
üritusi erinevatel erialastel teemadel. Arutati<br />
veel teisigi probleeme, millest täpsemalt saate<br />
lugeda noortevolikogu kodulehelt http://noortevolikogu.rongu.ee.<br />
Jääb üle ainult loota, et järgmise<br />
ürituse publik ja osavõtutiim on suurem<br />
kui seekordne.<br />
Eliise Viilu Rõngu Noortevolikogu liige<br />
Pühapäeva, 10. oktoobri õhtupoolikul kogunes<br />
Kirepi küla rahvas vana mõisamaja juurde. Seltskonniti<br />
seisti vanade mõisapuude all ja aeg-ajalt<br />
kostus küsimusi, et huvitav – mis toimub? Loomulikult<br />
oli külarahvaga liitunud ka külavanem Sveta<br />
ja rahvast aina tuli, kes autoga, kes jalgsi. Ja siis<br />
tuli ka mõisahärra ise – MTÜ Kirepi Mõis eestvedaja<br />
hr Toivo Sõmer. Kõiki, kes olid seni pargipuude<br />
all jutelnud, paluti vanasse mõisahoonesse<br />
siseneda. Tulijaid võttis vastu veel restaureerimisel,<br />
kuid soe ja hubane ruum. Pikkadel pinkidel<br />
oli istet võtnud inimesi 40-ne ringis. Koosolemise<br />
avas hr Toivo Sõmer, rääkides rahvale tulevikuplaanidest<br />
ja tutvustades vanade piltide ja säilinud kirjade põhjal mõisa ajalugu. MTÜ Kirepi Mõis<br />
tulevikuplaanideks on taastada ligema paari-kolme aastaga 4-5 tuba, kuhu saaks huviliste jaoks üles<br />
panna mõisa- ja küla ajaloo ning luua võimalused külaseltsi tegevusteks. Kaugemaks nägemuseks<br />
on jõuda taastamistöödega selleni, et mõisaruumides ja maja ümbritsevas pargis oleks võimalik korraldada<br />
kontserte, vabaõhuüritusi, viia läbi koolitusi, seada korda ruumid ööbimisvõimalusteks ja<br />
avada toitlustuskoht. See annaks ühtlasi tööd inimestele, kes elavad külas (kui nad muidugi seda<br />
soovivad). Et jõuda nende unistuste täitumiseni, on vaja veel kõvasti tööd teha –projekte kirjutada,<br />
rahasid taotleda, tööd lõpule viia. Toivo Sõmer kiitis Kirepi küla rahvast, nende ühiseid varasemaid<br />
ettevõtmisi ja teotahet, soovis teha oma koduküla korda. Külapäeva kõige ilusam osa oli aga veel<br />
alles ees.<br />
Väike seltskond noori inimesi tutvustas mõisaaegseid muusikariistu ja päeva lõpetuseks mängiti barokkmuusikat.<br />
Paljudele meenutas see filmidest nähtud salongiõhtuid ja daame uhketes tualettides.<br />
Esitatud muusikapalad jäid hinge ja kõlasid kõrvus veel koduteelgi. Olgugi et ilm väljas oli hall ja kerge<br />
vihmaga, oli see õhtupoolik särav päikesekiir hallis sügispäevas. Aitäh võimaluse eest sellest osa saada.<br />
Lea Tee<br />
GLOBE TEATAB:<br />
<strong>2010</strong>. aasta oktoobrikuu keskmine<br />
temperatuur oli 5,9 kraadi,<br />
mis on 0,5 kraadi vähem kui<br />
möödunud aastal. Kõige kõrgem<br />
temperatuur oli 12 kraadi<br />
4. oktoobril ja kõige madalam 1<br />
kraad 27. oktoobril. Võrreldes<br />
eelmise aasta oktoobrikuuga,<br />
oli sademete hulk peaaegu<br />
kolm korda väiksem. Selle<br />
aasta oktoobrikuu sademetehulk<br />
oli 37 mm, möödunud aastal aga 94 mm. Kuu esimene pool oli kuiv, kuid teine pool<br />
sajusem. Kõige rohkem sadas 25. oktoobril, kus ööpäevane sademete hulk oli 6,5 mm.<br />
22. ja 23. oktoobril sadas ka lund, mis sulas küll kiiresti ära!<br />
5<br />
Kokkuvõtte koostasid globelased
6<br />
KOLHOOSIAEGADEST INNUSTATUD LÕIKUSPEO FENOMEN<br />
Oktoobrikuu viimasel laupäeval toimus Valguta lasteaed-algkoolis ülimalt<br />
tore lõikuspidu. Rahvast oli sellele kogunenud suur hulk, kui täpsem olla,<br />
siis lausa 104 inimest. Kaetud oli rikkalik toidulaud, nagu see oli vanasti<br />
omane kolhoosiaegsele lõikuspeole. Õhtu pidulikult avatud, said pidulised<br />
maitsta kõike head-paremat.<br />
Õhtu jooksul vaadati ühiselt pikka, piltidega kaunistatud ülevaadet olnud<br />
kolhoosiaegadest ning meenutati, milline oli elu ja olu Valgutas aastaid<br />
tagasi. Samas oli välja pandud ka väike näitus esemetest ja piltidest,<br />
meenutamaks endisi aegu. Tantsupauside ajal külastas pidulisi üks esmapilgul<br />
kentsakas, aga hea huumorisoonega naisterahvas, kes naerutas<br />
külalisi mõnusate sketšidega. Näiteks nägi publikum pioneerilast,<br />
ühiselt õpiti valmistama rummikooki ja oli ka palju muud huvitavat. Õhtu<br />
jooksul said pidulised proovida erinevaid hoidiseid ja küpsetisi ning neile<br />
oma hinnangu anda, sest välja selgitati parimad.<br />
Parima leiva auhinna pälvis Asta Tiits, põnevaima hoidise oli valmistanud<br />
Helja Hänilane ja parima küpsetise Airi Tuulemets. Pidu oli tõesti vahva ja siinkohal suured tänud hoolsale toimkonnale: Mariann Pennar, Marika<br />
Väärsi, Juhan Väärsi, Anu Ilves, Meelis Ilves, Aili Lehis, Merle Vääri, Lea Pung, Hillar Viksi, noorteühenduse liikmed Marit Zirk, Eliise Viilu, Elina Karro<br />
ja Aili lapselaps. Lõikuspeo populaarsus näitas, et kuigi kolhoosiaeg on möödanik, võib väikese uuenduskuuri läbi teinud tolleaegseid rahvapidusid<br />
lugeda hittsündmusteks, mis rahvast ühendab.<br />
Mari-Liis Vanaisak<br />
TUNTUD VÕI TUNDMATU MAIMU JA<br />
MATILDA?<br />
Juba 12 kuud on tegutsenud Maimu ja Matilda näitering.<br />
Sellel aastal on nad paljudes kohtades esinemas<br />
käinud: Rõngus, Teedlas, Hellenurmes, Elvas<br />
ning suvel jõuti isegi Pärnumaale. Teedla rahvas on<br />
näinud nende esituses juba kahte lavatükki. Publikut<br />
on olnud alati rohkesti ja vastuvõtt soe. Ometi pole<br />
paljud rõngulased nende vahvatest etendustest midagi<br />
kuulnud ega näinud.<br />
27. novembril peab Maimu ja Matilda näitering Rõngu<br />
rahvamajas oma esimest sünnipäeva, kuhu olete<br />
kõik oodatud vaatama nende uut esietendust. Maimu<br />
ja Matilda näitering on väike, aga tragi, kuhu on oodatud<br />
alati uued inimesed. Kui sul on huvi näitlemise<br />
vastu ja tahaksid ühineda näiteringiga Maimu ja Matilda,<br />
siis võta ühendust numbril 5645 7401.<br />
Piret Terve<br />
Rõngu Vallavalitsus müüb avaliku enampakkumise korras alljärgneva Rõngu vallale<br />
kuuluva vara:<br />
1.1 korteriomand Aia 4 - 12 Rõngu alevikus alghinnaga 101 550 krooni;<br />
1.2 korteriomand Keskuse 1 - 4 Lapetukme külas alghinnaga 27 744 krooni;<br />
1.3 korteriomand Lossa krt 2 Lossimäe külas alghinnaga 10 000 krooni;<br />
1.4 sõiduauto KIA Sephia, reg nr 318KMC (1998) alghinnaga 10 000 krooni;<br />
1.5 sõiduauto Daewo Lanos, reg nr 098DMC (1998) alghinnaga 10 000 krooni;<br />
1.6 meediakonverter AT MC 103 XL-20 (2000) alghinnaga 30 640 krooni;<br />
1.7 väliskaabel 4SM (trossiga, 1400 m) alghinnaga 57 178 krooni.<br />
Enampakkumine toimub 30. novembril <strong>2010</strong>. a kell 17 Rõngu vallamaja saalis Valga mnt<br />
6a Rõngu alevik Tartu maakond.<br />
Avalikul enampakkumisel osalejatele on osavõtutasu 100 krooni ning tagatisraha 10% vara<br />
algmaksumusest, mis peab olema tasutud enne enampakkumise algust ülekandega Rõngu<br />
Vallavalitsuse arvelduskontole 10102018766004 SEBs. Täiendav info 731 4484, 731 4487.<br />
HALLOWEENIL SURMATI KUNSTI NIMEL KÕRVITSAID<br />
Oktoobrikuu viimasel reedel tähistas Rõngu noortekeskus halloweeni. Selleks lõigati kõrvitsatele<br />
nägusid. Toimus väike võistlus ja selgitati välja parimad kõrvitsanäod ning anti välja<br />
eriauhinnad. Kohalolijate seltskond oli väga kirju ja sellest tulenevalt olid ka valmis tehtud kõrvitsanäod<br />
väga erilised. Osa võistlejatest soovis manada oma kõrvitsatele verdtarretavalt<br />
koleda näo, osa järgis oma kõrvitsanäos multifilmikangelast – laste fantaasialennul polnud<br />
piire. Auhinnad jagunesid järgnevalt – tohutu hea ideelahendus: Kätlin, Egle, Karina; tubli<br />
tegija: Henri ja Maarek; parim tegelaskuju: Mayro ja Martin; kõige looduslikum kõrvitsanägu:<br />
Karin; parima sõnumiga kõrvits: Tauno ja Kenneth; parim kõrvitsanägu (üldvõitja): Rain.<br />
Mari-Liis Vanaisak<br />
SILVER EENSALU – EESTI<br />
NOORTEMEISTER KULTURISMIS<br />
Laupäeval, 16. oktoobril Tallinnas Salme kultuurikeskuses<br />
toimunud XLII Eesti meistrivõistlustel<br />
kulturismis võitis kindlalt oma kaalukategooria Silver<br />
Eensalu, kes oma vanuse kohta näitas korralikku<br />
lihasmassi ja häid proportsioone. Treener Silvar<br />
Rückenbergil on käes hea „materjal”.<br />
Meie noor tulevikulootus Silver alustas kulturismi<br />
treeninguid juba varasemal ajal omapead, käies<br />
muudkui meie kohalikus jõusaalis keha treenimas.<br />
Treeneri käe all hakkas ta treenima peale Rõngu<br />
Keskkooli 9. klassi lõpetamist, kui asus õppima<br />
Tartu Kutsehariduskeskusesse. Siiamaani on treener<br />
Silvar Rückenbergiga koostööd tehtud juba natukene<br />
üle aasta. Raske treening ja pingutused on<br />
aga mehele toonud head edusammud. Loodame<br />
väga, et järgmisel aastal toimuvaks noorte MM-iks<br />
valmistuv vägilane suudab taaskord üllatada.<br />
Toomas Hunt<br />
JÕULUDE OOTEL<br />
Selle aasta kevadel sai teoks esimene SULESEP-<br />
PADE kokkutulek Rõngu raamatukogus. Loeti<br />
omakirjutatud värsiridu ja kuulati küllatulnud loodusesõbra<br />
ja kirjaniku Juhani Pütsepa tähelepanekuid<br />
loodusest ja kirjandusest. Möödunud on<br />
tubli pool aastat ja taas on põhjust kokku tulla.<br />
Sulesepad ootavad kõiki, kes peavad lugu kirjandusest,<br />
on jõulude ootel ja tahavad kuulata ilusat<br />
jõulumuusikat.<br />
Tule ja veedame koos 11. detsembril k.a Rõngu<br />
raamatukogus meeleoluka advendilaupäeva. Loeme<br />
unustatud jõululuulet, räägime vanadest jõulukommetest<br />
ning kuulame jõululaule Rõngu naisansamblilt<br />
Helve-Sirle Päidi juhendamisel. Saame<br />
ka teada-kuulda, kuidas valmistutakse jõuludeks<br />
kristlike kommete ja tavadega. Sellest räägib Urvaste<br />
kiriku koguduse õpetaja Üllar Salumets.<br />
Kohtume 11. detsembril kell 13 Rõngu raamatukogus.<br />
Suleseppade nimel Lea Tee<br />
OÜ Aqua &Waste<br />
Services<br />
pakub teenuseid:<br />
* trasside ehitus<br />
* santehnilised tööd<br />
* veemõõtjate<br />
paigaldamine<br />
* kaevetööd<br />
OÜ AWS Elva,Valga mnt.7<br />
Info tel 529 3783, e-post<br />
aws@hot.ee<br />
Anda tasuta ära<br />
80 m²<br />
TEP-plaati.<br />
Müüa paksuseinalist<br />
toru:<br />
Ø 100 mm - 50 jm;<br />
Ø 190 mm - 8,4 jm;<br />
Ø 260 mm - 11,5 jm.<br />
Info 5663 6454<br />
OÜ Elva Vesi<br />
pakub teenuseid:<br />
* trasside ehitus<br />
* santehnilised tööd<br />
* kaeve- ja planeerimistööd<br />
Elva, Valga mnt. 7<br />
Info tel 529 3783<br />
või e-mail:<br />
elvavesi@hot.ee<br />
Massöör<br />
Avo Paap<br />
teeb massaaži<br />
Rõngus.<br />
Tulen koju, ja<br />
töökohtadesse<br />
helistage<br />
nr 5695 9181 -<br />
te ei kahetse.
POLITSEI TEATAB:<br />
1.09.10.<strong>2010</strong> kella 17.18 ajal juhtis 22-aastane meesterahvas<br />
mootorsõidukit, omamata vastava kategooria<br />
mootorsõiduki juhtimise õigust.<br />
2.16.10.<strong>2010</strong> kella 04.05 ajal juhtis 25-aastane mees<br />
autot alkoholijoobes.<br />
3.16.10.<strong>2010</strong> kella 20.41 ajal kõrvaldati juhtimiselt 44-<br />
aastane meesterahvas, kes juhtis mootorsõidukit, omamata<br />
vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,<br />
juht oli ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.<br />
4.16.10.<strong>2010</strong> kella 21.08 ajal peatati sõiduk, mida juhtis<br />
29-aastane joobes juht.<br />
5.17.10.<strong>2010</strong> kell 00.25 ajal sõitsid 39- ja 49-aastane<br />
mees jalgratastega joobes olekus.<br />
Rõngu valla konstaablid A. Toode, P. Kotkas<br />
7<br />
EELK RÕNGU MIHKLI KOGUDUSE TEATED<br />
Rõngu kirikus:<br />
21. novembril kell 11.00 Surnute mälestuspüha -<br />
igaviku pühapäev.<br />
Võimalus mälestada nii sel kui ka varasematel<br />
aastatel lahkunud inimesi.<br />
28. novembril kell 11.00 Kirikuaasta algus. 1.<br />
advendiküünla süütamine.<br />
5. detsembril kell11.00 2. advendi jumalateenistus.<br />
12. detsembril kell 11.00 3. advendi<br />
jumalateenistus.<br />
19. detsembril kell 11.00 4. advendi<br />
jumalateenistus.<br />
Ülla Hunt<br />
TÄHELEPANU,<br />
METSAOMANIKUD!<br />
Avatud<br />
METSAOMANIKU NÕUTUBA<br />
Tartus, Pepleri 32 (Riia-Pepleri<br />
nurgal Maavalitsuse vastas)<br />
E ja R kl 9-13 K kl 13-15<br />
Igal metsaomanikul on õigus saada<br />
nõu atesteeritud metsakonsulendi<br />
käest kuni 15 tundi aastas.<br />
Korraldame sinu kasvava metsa<br />
müügi enampakkumise korras, nii<br />
saad parema hinna!<br />
Kristo Alloja 5061777<br />
Piret Arvi 5205853<br />
Urmas Kittus 5041299<br />
Leonhard Niklus 5293237<br />
Aadu Raudla 5248963<br />
www.metsaareng.ee<br />
Sanitaartehnilised tööd,<br />
boilerite puhastus,<br />
kodumasinate remont.<br />
Reakuulutused<br />
Müüa lõhutud küttepuid. Tel 509 3453.<br />
***<br />
Müüa 3-toaline korter Rõngu lähistel. Lapetukme küla,<br />
Arja maja. Hind 100 000 krooni. Telefon 52 75 630.<br />
***<br />
Korstnapühkija, töö tolmuimejaga<br />
võimalik puhastada ka alt üles<br />
www.tahmatont.ee Tel. 539 29 445.<br />
***<br />
Pere soovib osta talukoha (maja) – 50 km Tartust,<br />
hind 250 000 krooni, tel. 5191 4845.<br />
***<br />
Reinsalu Auto AS pakub tööd CE-kategooria autojuhile.<br />
Lisainfo 5128315.<br />
***<br />
Ära anda kolm ilusat ja lõbusat neljakuist kassipoega<br />
tel 5193 9335.<br />
17. detsembril kell 18.00<br />
toimub Rõngu Keskkooli Õpilasesinduse<br />
eestvedamisel<br />
Rõngu Rahvamajas<br />
JÕULUBALL<br />
Programmis mitmed esinejad<br />
Jõuluvana<br />
Valitakse balli prints ja printsess<br />
Töötab kohvik<br />
*Ootame osalema õpilasi alates 8. klassist,<br />
lastevanemaid, kooli töötajaid, vilistlasi ja teisi<br />
huvilisi.<br />
*Pääsmeid a’ 25.- krooni (koolirahvas)<br />
a’ 30.- krooni (külalised) on võimalik osta alates<br />
1. detsembrist klasside ÕE liikmetelt ja rahvamaja<br />
valvelauast.<br />
*17. detsembril pääsmed a´ 50.- krooni<br />
*NB! Riietuse juures on teretulnud etnoainelised<br />
lisandid, detailid, aksessuaarid.<br />
Info tel 56 693 722, e-mail: ovo.<br />
holtsmeier@mail.ee<br />
FIE Ovo Holtsmeier<br />
PENSIONÄRIDE JÕULUPIDU<br />
Kolmapäeval 15. detsembril<br />
kell 15.00<br />
Rõngu Rahvamajas<br />
Peole registreerida 10. detsembriks<br />
pensionäridel ja töövõimetuspensionäridel<br />
telefonil<br />
731 4480, 513 9352.<br />
Organiseeritakse transport marsruutidel:<br />
Marsruut:<br />
14.00 Elva turuplats - 14.05 Käärdi<br />
Rukki 3 – 14.15 Uderna bussipeatus ja<br />
Uderna HK – 14.20 Tammiste – 14.25<br />
Kirepi – 14.30 Tamme- 14.35 Rõngu -<br />
14.40 Teedla – 14.45 Valguta keskus<br />
– 14.50 Paaslangi – 14.55 Koruste<br />
bussipeatus – 15.00 Rõngu<br />
Sotsiaalteenistus<br />
Müüa lõhutud küttepuid<br />
(lepp 400 kr/rm,<br />
kask 500 kr/rm).<br />
Kõik oma rahaasjad Hind koos veoga,<br />
koorem<br />
saate korda<br />
6 rm.<br />
ajada pangabussis!<br />
Tel 5394 6271<br />
Rõngu vallamaja juures peatub pangabuss<br />
üle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.15<br />
(III ja IV kvartalis: 28. september, 12. ja 26. oktoober,<br />
9. ja 23. november, 7. ja 21. detsember)<br />
Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha<br />
kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.<br />
Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee,<br />
vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.
8<br />
Koostaja Kunnar Lätti<br />
NOVEMBRIKUU SUDOKU<br />
9 8 5 1 6<br />
8 2 3<br />
5 9<br />
3 5 1 8 9<br />
4 7<br />
2 6 4 7 8<br />
2 3<br />
4 6 7<br />
7 9 8 3 2<br />
Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on<br />
ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita nii, et<br />
üheski reas, veerus ega tumedama joonega piiratud ruudus<br />
poleks korduvaid numbreid. Vastus peitub hallides<br />
ruutudes.<br />
OKTOOBRIKUU TÄHEKOLMIKUTE LAHENDUS – SEKSTANT<br />
DETSEMBRIKUU<br />
SÜNNIPÄEVALAPSED<br />
OSALE HEATEGEVUSES!<br />
Ootame kõigi lahkete inimeste koduses majapidamises<br />
mitte vajaminevaid ja ülearuseid kaupu<br />
(suusad, suusasaapad, uisud, kindad, sokid,<br />
talvejoped jne), et aidata abivajajaid. Info tel 5649<br />
4020 või tuua Rõngu rahvamajja sotsiaalpedagoogi<br />
kätte.<br />
MAAMÕÕDUTÖÖD<br />
TÄNUAVALDUS<br />
Suur aitäh kõigile Sikamäe kalmistu heakorratöödel<br />
11.10.<strong>2010</strong> osalejatele!<br />
Just nii saamegi oma kodukandi ilusaks – heade,<br />
tegusate ja hoolivate inimestega.<br />
Tilga küla külavanem Kristina Ruder<br />
KODULASTE<br />
JÕULUÜRITUS<br />
20.12.<strong>2010</strong><br />
Rõngu Rahvamajas<br />
kella 15-18<br />
Sotsiaalteenistus<br />
MERIKE SAARMÄE<br />
11.06.1965 – 05.10.<strong>2010</strong><br />
Rõngu alevik<br />
KALEV MAALA<br />
14.06.1948 – 07.11.<strong>2010</strong><br />
Piigandi küla<br />
KUHU MINNA, MIDA TEHA<br />
kinnistute jagamine/liitmine<br />
kinnistute ümberkruntimine<br />
513 2743<br />
alar.sober@mail.ee<br />
http://web.zone.ee/alarsober/<br />
4.12.<strong>2010</strong> kell 10.00<br />
Tšintšiljade ja küülikute näitusmüük<br />
Kohal ligi 100 looma.<br />
Sissepääs: täiskasvanutele<br />
25 krooni, perepilet 50 krooni,<br />
õpilastele 15 krooni.<br />
Rõngu rahvamajas<br />
15.12.<strong>2010</strong> kell 15.00<br />
Rõngu valla pensionäride<br />
jõulupidu<br />
Kavas:<br />
Valla taidluskollektiivide etteasted,<br />
Õnneloos, Näitus, Ansambel<br />
Rõngu rahvamajas<br />
18.12.<strong>2010</strong> kell 20.00<br />
Rõngu valla jõulupidu<br />
Tantsuks mängib ansambel<br />
Veskikivi. Üllatused taidluskollektiividelt.<br />
Pidu on tasuta!<br />
Rõngu rahvamajas<br />
20.12.<strong>2010</strong> kell 15.00-18.00<br />
Kodulastele kommipakkide<br />
jagamine<br />
Rõngu rahvamajas<br />
22.12.<strong>2010</strong> kell 12.00<br />
JÕULULAAT<br />
Valguta lasteaed-algkoolis<br />
25.12.<strong>2010</strong> kell 14.00<br />
Jõulukontsert-jumalateenistus<br />
Rõngu rahvamajas<br />
Lisainfo koduleheküljelt<br />
http://rongurahvamaja.onepagefree.com<br />
E LÕVI<br />
EMMELG<br />
HU<br />
ARKOV<br />
OINUS<br />
Melior-M OÜ<br />
Südamlik kaastunne<br />
Helgi-Maiele kalli venna<br />
KALEV MARKOVI<br />
info@meliorm.eu surma puhul.<br />
http://www.meliorm.eu Otepää vineeritehase III<br />
tel 5053470 vahetus.<br />
Järgmine ajaleht RÕNGULANE<br />
tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee<br />
ilmub 51 maikuu nädalal viimasel <strong>2010</strong>. nädalal.<br />
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale<br />
toimetaja: Silvia Rõõmussaar, 2. detsembriks 15.maiks avaldamiseks sama kuu väljaandes
Change language