Majandusaasta aruanne 2012 - RÃµngu Vald

RÕNGU VALLAVALITSUS 

2012. aasta 

konsolideerimisgrupi 

majandusaasta aruanne 

RÕNGU VALLAVALITSUS 

Juriidiline aadress: Valga mnt 6a 

Rõngu alevik 

61001 TARTUMAA 

Registri nr. 75007669 

Telefon: 731 4481 

Faks: 731 4490 

E-mail: 

rongu@rongu.ee 

Interneti koduleht: www.rongu.ee 

Majandusaasta algus: 01.01.2012 

Majandusaasta lõpp 31.12.2012 

Audiitor: 

Audiitorbüroo Fides OÜ

Rõngu vallavalitsus 

2012.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 

SISUKORD 

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................... 3 

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ....................................... 9 

Konsolideertud bilanss .................................................................................................................... 9 

Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................... 10 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne ......................................................................................... 11 

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ................................................................................ 12 

Eelarve täitmise aruanne .............................................................................................................. 13 

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ................................................................. 18 

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .......... 18 

Lisa 2 Raha ......................................................................................................................... 21 

Lisa 3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ................................................................................ 21 

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed .................................................................................... 21 

Lisa 5 Varud ....................................................................................................................... 22 

Lisa 6 Osalused sihtasutustes .............................................................................................. 22 

Lisa 7 Finantsinvesteeringud .............................................................................................. 23 

Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed........................................................................... 23 

Lisa 9 Materiaalne põhivara ............................................................................................... 24 

Lisa 10 Võlad ja saadud ettemaksed ..................................................................................... 25 

Lisa 11 Laenukohustused...................................................................................................... 26 

Lisa 12 Maksutulud .............................................................................................................. 27 

Lisa 13 Kaupade ja teenuste müük ...................................................................................... 27 

Lisa 14 Saadud toetused ....................................................................................................... 28 

Lisa 15 Muud tulud ............................................................................................................... 29 

Lisa 16 Antud toetused ......................................................................................................... 29 

Lisa 17 Tööjõukulud ............................................................................................................. 30 

Lisa 18 Majandamiskulud ..................................................................................................... 31 

Lisa 19 Muud tegevuskulud .................................................................................................. 31 

Lisa 20 Seotud osapooled ...................................................................................................... 32 

Lisa 21 Bilansipäevajärgsed sündmused .............................................................................. 33 

Lisa 22 Konsolideerimata finantsaruanded .......................................................................... 34 

Lisa 23 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde .............................................................. 37 

Majandusaasta aruande allkiri ................................................................................................ 38 

/digitaalselt allkirjastatud/ 

vallavanem Priit Pramann 

2



TEGEVUSARUANNE 

1. Konsolideerimisgrupi koosseis 

Konsolideeriv üksus Rõngu vallavalitsus 

Tegevusüksus 

Töötajate keskmine arv 

majandusaastal 

Töötasude kogusumma 

majandusaastal eurodes 

Volikogu 0,27 4 849 

Vallavalitsus 3,46 50 659 

Päästeteenus 0,17 1 056 

Maakorraldus 1 11482 

Transpordikorraldus 1 8 915 

Majanduse haldus 2,5 24 657 

Jäätmekäitlus 0 858 

Heakord ja haljastus 2 9 298 

Rõngu kalmistu 1 5 572 

Huvialaringid 0,05 170 

Rõngu Raamatukogu 2,25 13 878 

Rõngu Rahvamaja 5,25 39 860 

Kirjastamisteenused 0,1 1 563 

Rõngu Lasteaed 17,05 99 625 

Valguta Lasteaed- algkool 16,79 106 882 

Rõngu Keskkool 36,55 282 780 

Töötute sotsiaalne kaitse 0 317 

Sotsiaalse kaitse haldus 1 11 274 

Rõngu vallavalitsus kokku 90,44 673 695 

Konsolideeritud üksused 

Üksuse nimetus 

Rõngu valla 

osaluse määr 

Töötajate keskmine 

arv majandusaastal 

Töötasude 

kogusumma 

majandusaastal 

eurodes 

SA Rõngu Hooldusravikeskus 100% 21,50 194 030 

SA Uderna Hooldekodu 100% 17,30 129 155 

Kokku konsolideeritud üksused 38,80 323 185 

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksudeta. Tasude hulka on arvatud kõik 

töötasud ja hüvitused. 

Juhatuse ja nõukogu liikmete koosseis ja tasud on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 20 lk 32. 



3



2. Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest 

Konsolideerimisgrupi finantsnäitajad 

Bilansi näitajad 

2 012 2 011 2 010 2009 2008 

Varad aasta lõpus 6 712 951 5 449 972 5 904 005 4 312 512 3 301 693 

Kohustused aasta lõpus 1 733 910 1 941 900 2 330 418 567 488 401 169 

Netovara aasta lõpus 4 979 041 3 508 072 3 573 587 3 745 024 2 900 524 

Tulemiaruande näitajad 

Tegevustulud 2 833 001 2 780 542 2 784 233 3 818 745 3 231 501 

Tegevuskulud -2 806 220 -2 775 570 -2 937 412 -2 976 784 -2 806 347 

Tulem 48 660 -77 072 -171 437 841 961 446 161 

Muud näitajad 

Põhivarainvesteeringute maht 96 849 7 289 1 661 174 1 514 738 421 161 

Likviidsus* 1,10% 1,10% 0,20% 1,10% 1,90% 

Lühiajaline maksevõime** 1,10% 1,10% 0,20% 1,20% 2,00% 

Kohustuste osakaal varadest 25,80% 35,60% 39,50% 13,20% 12,20% 

Laenukohustuste osakaal varadest 22,20% 31,90% 5,40% 7,40% 3,90% 

Piirmäärade täitmine 

konsolideerimata näitajate alusel 

Laenukohustused aasta lõpuks 1 492 902 1 735 665 318 060 355 264 127 736 

Põhitegevuse tulem*** 373 170 256 434 215 309 318 065 222 948 

Netovõlakoormus**** 1 370 412 1 582 690 165 124 174 207 -277 302 

*Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Likviidsus näitab asutuse suutlikkust tasuda oma 

lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga. 

**Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime näitab, kui suures 

ulatuses bilansipäeval katab käibevara lühiajalised kohustused. 

***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud 

vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null (st ei 

tohi olla negatiivne). 

****Netovõlakoormus - KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud 

likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 

rahandusministri määrusega; piirmäär 2012.a. 60% põhitegevuse tuludest. 

Netovõlakoormuse 60% piirmäär põhitegevuse tuludest on ületatud 2011.aastal seoses investeerimislaenu 

võtmisega Rõngu Keskkooli ehitamiseks. 2012.a. lõpul on piirmäära ületatud summas 217 301 eurot. 

2013.a.eelarvesse on planeeritud laenude tagasimaksmiseks 194 742 eurot. Et põhitegevuse tulud on üks 

teguritest netovõlakoormuse arvutamisel, võib käesoleva aasta head tulumaksu laekumist arvestades 

prognoosida 2013.a. lõpuks lubatud piirmäära jõudmist. 

3. Ülevaade majanduskeskkonnast 

Kuigi eurotsooni ja EL majandused on aasta aega olnud süvenevas languses, siis positiivsena võib esile 

tuua EL27 majandususaldusindeksi pöördumise 2012.a sügisel tõusule. Tõusutrendil on olnud ka Euroopa 

ja USA börsiindeksid. 



4



Eesti majanduseväljavaated on oluliselt paremad kui EL keskmiselt. Aasta võrdluses kujunes 

majanduskasvuks 3,2% (2011. aastal 7,6%). Majanduskasv tugineb endiselt sisenõudlusele, mida võib 

seostada tarbimisjulguse paranemise ning investeeringute järk-järgulise taastumisega. Tööhõive kiire 

taastumine algas juba 2011.a (6,7%) ning hõive tase jäi eelmisel aastal 2008.a tipule alla vaid 4%. 2013.a 

pidurdub tarbijahindade tõus 3,4%-ni ning järgnevatel aasatel aeglustub. See on tingitud maailma 

majanduse nõrkusest, mis avaldub kütuse ja soojuse hinnatõusu pidurdumises. 2014.a taandub ka 

elektrituru avanemise mõju tänu väliskekskkonnast tuleneva hinnasurve taandumisele. Keskmise palga 

kasv oli 2012.a oli 6 % ja selline tempo peaks püsima. 

Makromajanduslike näitajate prognoos 2012-2016 

2012 2013* 2014* 2015* 2016* 

SKP reaalkasv (%) 3,2 3,0 3,6 3,5 3,5 

Tarbijahinna indeks (%) 3,9 3,4 2,8 2,8 2,8 

Tööhõive (tuh.in.) 624,4 626,3 628,8 628,8 628,8 

Tööpuuduse määr (%) 10,2 8,9 8,3 7,8 7,4 

Keskmine palk (€) 884 937 997 1059 1122 

Allikas: Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2013 

Valitsussektori eelarvepuudujäägiks kujuneb 2013.aastal 0,5% SKP-st, mille peamisteks põhjusteks on 

riiklikik pensionikindlustus, mille kulud ületavad tulusid ning kvoodimüügist tulenevate tulude ja nende 

vahendite arvelt tehtud kulude negatiivsest suhe. Ülejäägini jõuab valitsussektor 2017. aastaks. 

4. Rõngu vallavalitsus 

Rõngu vallavalitsuse ülesandeks ja pädevuseks on korraldada Rõngu vallas sotsiaalabi ja –teenuseid, 

vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, 

heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, 

juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 

Rõngu vallavalitsuse ülesandeks on korraldada koolieelse lasteasutuse, gümnaasiumi, raamatukogude, 

huvikeskuste ning teiste asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. 

Vallakantselei tegevusaruanne 

Vallakantseleis töötab kaks ametnikku: vallasekretär ja vallasekretäri abi. Kantselei põhilised 

töövaldkonnad on vallavalitsuse ja volikogu tehniline ning juriidiline teenindamine, rahvastikuregistri ja 

majandustegevuse registri toimingute teostamine, valla õigusaktide avaldamine ja avalikustamine ning 

valla veebilehe ja dokumendiregistri Amphora administreerimine, vallakodanike vastuvõtu korraldamine. 

2012. a rakendus uus programm VexPro, mille alusel esitatakse volikogu ja valitsuse õigusaktid 

elektroonilisse Riigi Teatajasse. Seoses sellega tuli esitada kõik kehtivad õigusaktid uue programmi kaudu 

Riigi Teatajale, mis oli väga ajamahukas töö. Nimetatud üleminek tingis kõigi valla õigusaktide inventuuri 

läbiviimise. Volikogus võeti vastu 26 määrust, mitmed määrused tunnistati kehtetuks. Toimus 8 volikogu 

ja 41 vallavalitsuse istungit. 

Toimus rahvastikuregistri andmete ühildamine ADS-süsteemiga. Vallakantseleis registreeriti 22 sündi ja 

31 surma, menetleti 72 elukoha teadet. 

Tehti ettevalmistusi uue avaliku teenistuse seaduse rakendamiseks (avaliku teenistuse staaži ja 

staažipuhkuste jääkide arvutamine). Vallasekretär koostas ja tõestas notariaalselt 10 avaldust 

pensioniametile isiku pensioni ülekandmiseks teise isiku arvele. 

Arengu-ja keskkonnateenistuste tegevusaruanne 

Valmis Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava arenguperioodiks 2012-2025. 

Võeti vastu Tehase 4 ja Pajustiku detailplaneering, algatati Piiri maaüksuse detailplaneering. 

Rakendus tööle ADS menetlusrakendus ,samuti Tartu piirkonna geomõõdistuste infosüsteem-geoarhiiv, 

kus osaleb ka Rõngu vald. 

Määrati Rõngu Hooldusravikeskusele uus nõukogu. 

Jäätmekäitlusega seoses väljastati 9 vabastust ja 10 perioodilist vabastust. 



5



Viidi läbi ohtlike jäätmete kogumisring, mida SA KIK toetas 2700euroga. 

Koostöös Emajõe Veevärk AS ga valmistati ette Teedla ja Valguta külade puurkaev-pumplate 

rekonstrueerimise projekt ja taotlus KIKile. 

Taotleti Valguta puurkaevu rajamiseks munitsipaalomandisse maa Siuksu 1a. 

Rahvusvahelise projekti raames valmis Lossimäele pargipaviljon. 

Koostöös SA-ga Vapramäe- Vellavere-Vitipalu korrastati Vaikse järve supluskoha laudtee. 

Koostöös Keskkonnaministeeriumiga viidi läbi paisude ja kalatreppide inventuur ja eeltööd jalakäijate 

sildade taastamiseks Rõngu jõel. 

Hulkuvate loomadega seotud tegevuses oli väljakutseid 8; varjupaika viidi 5 koera ja 21 kassi. 

Eelarves oli eraldus murutraktori ostmiseks,ost lükati edasi 2013 aastasse, sest teostati põhjalik remont 

vanale murutraktorile. 

Tervisespordikeskuse tänavavalgustuse lambid asendati säästlikumatega. 

Koostati Rõngu kalmistu maa-ala plaan ja digitaalne kalmisturegister. 

Korraldati ümber päästeteenistuse töö-allüksus kaotati ning moodustati mittetulundusühing Rõngu 

Vabatahtlik Päästeselts.Vallaeelarvest toetati päästeseltsi 15 tuh euroga. Lisaks põhitegevusele tehakse 

ennetustööd ja juhendatakse päästealast huviringi noortele. 

Paigaldati on veeohutuse infotahvlid Rõngu ja Võrtsjärve äärde. 

Maanteetranspordis tehti remont- ja ehitustöid 63 tuh euro eest: pinnati Mesika ja Männituka tänav 

Käärdis, Nooruse, Piiri ja Jaani tänav Rõngus ning Salusilla-Piiroja tee; Rõngu bussijaama esine kaeti 

kivisillutisega. 

Teede hooldustöid teostati 50 tuh euro eest. 

Osaleti elektrienergia ostu ühishankel. 

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalsete vahendite toel vahetati Valguta Lasteaed-algkooli katus. 

Soetati Lalli tee, Kala tee, Pöksi tee, Mesika tänav, Männituka tänav ja Mesika põik. 

Võõrandati 4 vallale kuulunud korterit. 

Vallamaja hoone üks tiib anti rendile OÜ le Rõngu Pagar. 

AS le Setra Mõis anti rendile Valguta kooli II maaüksus. 

Seati isiklikud kasutusõigused elektri maakaablite paigaldamiseks 7 maaüksusele. 

Sotsiaalteenistuse tegevusaruanne 

Osaleti sotsiaalkomisjoni töös: toimus 14 haridus-ja sotsiaalkomisjoni koosolekut, mille tulemusena tehti 

vallavalitsusele ettepanekud 54 toetusavalduse kohta, hooldaja määramiseks 6 isikule, hoolduse 

jätkamiseks 12 isikule ja lõpetati hooldus 5 isikul. Hooldusel on praegu 27 isikut. Viidi läbi arutelud 

sotsiaalhoolekandealaste õigusaktide eelnõude koostamiseks. Käidi sotsiaalkomisjoni liikmetega 5 korral 

kodukülastusi tegemas. 

Esitati kohtusse hagid elatise väljamõistmiseks laste kasuks, erieestkostja määramiseks, isikule eestkoste 

määramiseks ja isiku määramiseks ööpäevaringsele erihooldusteenusele. 

Tehti ettepaneku eestkostetava vara müügiks ning esitati aruanne kohtule eestkostetava vara kohta. 

Esindati valda kohtus sotsiaaltöö valdkonnas. 

Korraldati vanemliku hoolitsuseta laste elu. 

Kaitsti eestkostel olevate laste isiklikke ja varaliste õigusi ning huve. 

Osaleti arengukava koostamisel Mäe lastekodus, Elva Väikelastekodus ja Tilsi Lastekodus. 

Peeti koolikohustuse mittetäitjate üle arvestust ning tehti vajadusel perede kodukülastusi, aastas kokku 37. 

Korraldati kohtutäituri poolt suunatud üldkasuliku töö tegijate (kokku 3) rakendamist valla töödel. Suunati 

töötuid valla töödele töövõtulepingu alusel. 

Korraldati sotsiaalkorterite haldamist ja remonttööde tegemist neis. Sotsiaalkortereid on kokku 7, neis elas 

2012.a 8 üksikvanurit ning üks paljulapseline pere, üks korter oli ehitajatele välja üüritud. 

Korraldati kaldtee rajamist sotsiaalkorteris ratastooliga liikuvatele inimestele. 

Peeti arvet ühistransporti kasutatavate õpilaste kohta ning telliti ja toimetati kätte sõidukaarte. 

Abistati puudega inimesi dokumentide vormistamisel ja esitamisel, isikliku abivahendi kaardi ning 

parkimiskaardi taotlemisel ja kättesaamisel. 

Aidati üksikisikuid arsti juurde minekul transpordiga. 

Nõustati suurperesid (2 peret) ehitaja leidmiseks Kredexi toetuse taotlemiseks. 



6



Jagati toiduabi suurtes kogustes: jahu 1290 kg, helbeid 900 kg, makarone 1200 kg ja õli 1800 pdl 

vähekindlustatud peredele, üksikvanematele, töötutele ja puudega inimestele. 

Rõngu Lasteaed Pihlakobar tegevusaruanne 

Rõngu Lasteaed Pihlakobar pakub lastehoidu, alushariduse omandamist ja kooliks ettevalmistust 

koolieelikutele. 

Kokku võimaldatakse lasteaiakoht 78 lapsele .Lasteaias on 4 lasterühma, kus töötavad vahetustega kaks 

õpetajat ja üks õpetaja abi. Kõik õpetajad on eelpedagoogikaalase haridusega. Lisaks rühmaõpetajatele 

töötavad majas pedagoogidest veel liikumisõpetaja, muusikaõpetaja ja logopeed. Lasteaias tegutseb hetkel 

2 huviringi, mis mõlemad on mõeldud nii poistele kui tüdrukutele – muusikaring ja FC Flora 

jalgpallitreening. 

Õppe- kasvatustööd lasteaias reguleerib lasteaia õppekava ning rühmade nädalakavad, kus kirjutatakse 

põhjalikult lahti, millised tegevused igasse päeva on planeeritud. 

Lasteaias toimub regulaarne sisehindamine. Lasteaia tegevuse kohta küsitakse tagasisidet kõigilt 

huvigruppidelt ning see dokumenteeritakse. 

Lasteaia õppekavas on olulisel kohal tervise- ning keskkonnahoiukasvatus,prioriteetideks on 

usaldusväärsus ja võimalikult tihe koostöö perega, kus laps kasvab. 

Lasteaeda peab üleval Rõngu vallavalitsus. Aastal 2012 tehti lasteaiale kaks suurt investeeringut: saime 

uue, nõuetele vastava ja laste jaoks väga vahva mänguväljaku. Lisaks avati lasteaia majas valverühm (lisati 

juurde õpetajate töökoormust), mis võimaldab lasteaia avada 6.45 ja sulgeda 18.00, et ka kaugemal tööl 

käivad vanemad saaksid lasteaia teenuseid kasutada. 

Rõngu Keskkooli tegevusaruanne 

Rõngu Keskkool asub aadressil Puiestee 19, Rõngu vald, Tartumaa. 2011/12. õppeaastal õppis koolis 9. 

septembri 2012 seisuga 212 õpilast.Koolis töötavad huvijuht, sotsiaalpedagoog, õpiabi rühma õpetaja, 

eripedagoog, psühholoog, pikapäevarühma õpetaja, kooliõde. Gümnaasiumiastmes on õpilasel võimalik 

omandada norra keelt ja põhjamaade kultuurilugu või loodussuuna-alaseid teadmisi. Koolil on 19 aastat 

sõprussidemed Norra Høboli kooliga. Gümnaasiumiastmes on edaspidiselt kavas välja arendada veel üks 

õppesuund. Rõngu Keskkooli õpilased on igal õppeaastal saavutanud tublisid ja väga tublisid tulemusi nii 

maakondlikel kui ka vabariiklikel aineolümpiaadidel ja võistlustel. Rõngu Keskkooli õpilased on 2012. 

aastal võtnud osa järgmistest aineolümpiaadidest: eesti keel, õigekiri, inglise keel, matemaatika, füüsika, 

keemia, ajalugu, bioloogia, geograafia. Õppeaasta jooksul toimus koolis 68 sündmust. Tegutseb 

õpilasesindus. 

25. jaanuaril 2011 kolis Rõngu Keskkool renoveeritud koolimajja. 

Valguta Lasteaed-algkooli tegevusaruanne 

Valguta Lasteaed -algkool asub Rõngu vallas Valguta külas. Koolis on 6 klassi 24 õpilasega ning lasteaias 

19 last. Koolis on arvutiring, spordiring, lugemispesa, loodussõprade ring ja pilliõpe. Väikesel koolil on 

head võimalused tegelda individuaalselt hariduslike erivajadustega lastega. Lapsed osalevad 

loodusharidust käsitlevates projektides - õppimine looduses, oma õues õppe klassis, pargis ja kaugemal 

koolist. Koostööd tehakse Rõngu Lasteaed Pihlakobaraga. Kooli tegemistesse kaasatakse pered ja kohalike 

seltsid. Pidevat tööd tehakse laste väärtushinnangute arendamisel Meie kooli õpilaste vabariiklike 

tasemetööde tulemused on head. 

Tutvustame oma ajalugu. Pargis on infostend kooli ja selle ümbruse ajaloost. Tänavu paneme üles 

materjalid Valguta seltsielu kohta 1930-ndatel ja mõisaelu kohta 1860-ndatel aastatel. 

Koostasime arengukava perioodiks 2013-2015. Viisime läbi kooli sisehindamise. Osalesimei ülikooli 

eetikakeskuse konkursil „Koostöö lastevanematega“. 

Rõngu Rahvamaja tegevusaruanne 

Rõngu Rahvamaja asub Rõngu alevikus ja tema koosseisu kuuluvad Teedla ja Valguta seltsimaja. Aasta 

jooksul toimusid 4 kohvik- klubi formaadis tantsuõhtut sealhulgas traditsiooniks saanud valla jõulupidu, 

millest võttis osa ligemale 170 inimest. 

Noortele suunatud suuremaid sündmusi toimus 8 osavõtjate arvuga 10-45 osalejat. 



7



Rõngu rahvamaja koostöös valla allastutustega oli üks Võrtsjärve tali- ja suvemängude korraldajatest. 

Rahvamajas toimus 2 maakondliku tähtsusega sündmust: lasteaedade laulupäev ja kooliteatrite festival. 

Traditsionaalsetest sündmustest toimus EV aastapäeva tähistamine, Kodukandipäev, Jaanipäev ning 

Jõulupidu. Spordisündmusi toimus aasta jooksul 10, suuremad neist Ausambajooks ja Külade 

Olümpiamängud. Pensionäridele suunatud suuremaid sündmusi toimus aasta jooksul 3 ning ka kontserte 

toimus 3. 

Noortevaldkonda toodi kompleksprojekti abil raha 4473 eurot. Korrastati Valguta küla võrkpalliplats. 

Positiivse otsuse saanud ning läbi viidud projektid „Saagu valgus ja heli“ 7000 eurot, II Rõngu valla 

Külade Olümpia 865 eurot. Rahvamaja koos noortekeskusega võõrustas Bauordeni väljamaalaste 

töölaagrit. Head koostööd tehti Rõngu valla küladega. Teedla Seltsimaja korraldas 2 suuremat sündmust 

ning Valguta seltsimajas toimus 6 suuremat sündmust osavõtjate arvuga 15-45 inimest. Rõngu rahvamaja 

eestvedamisel said septembris kokku Võrtsjärve Ühendusse kuuluvate valdade kultuuritöötajad ning pandi 

alus Võrtsjärve Kultuuriseltsile. 

Rõngu Raamatukogu tegevusaruanne 

Rõngu Raamatukogu asub Rõngu alevikus ja koondab enda alla harukogud Teedlas, Valgutas ja 

Korustes(edaspidi raamatukogu). Raamatukogus on töötajaid 2,25 ametikohal. Lahtiolekuajad lugejatele 

on Teedlas 2 päeva, Valgutas 2 päeva , Korustes 1 päev ja Rõngus 6 päeva nädalas. 2012. aastal teenindati 

kokku 654 lugejat, kellele laenutati 18134 eksemplari raamatuid ja ajakirju. Raamatukogu külastati 8373 

korda, sellest arvuti kasutajaid oli 1766. Arvuti kasutamine on võrreldes varasemate aastatega vähenenud. 

Raamatukogule osteti 921 raamatut 8690 euro eest, sellest riigi toetus 4317 eurot, annetused 323 eurot ning 

eelarvevahendid 4050 eurot. Lisaks raamatutele telliti perioodikat 2547 euro eest. Korraldati 25 

raamatukogu- ja kultuuriüritust. Arvutipark uuenes Rõngus 1 arvuti ja 3 kuvariga ning Valgutas 2 

kuvariga. 

Mureks on Koruste harukogu maja küttekolded, mis ei vasta nõuetele. Maja on muinsuskaitse objekt. 

SA Uderna Hooldekodu tegevusaruanne 

Sihtasutus Uderna Hooldekodu (edaspidi hooldekodu) on asutatud 01.oktoobril 2005 Rõngu valla poolt. 

Hooldekodu põhitegevus on iseseisva eluga mitte toimetulevate vanurite ja puuetega isikute eale ja 

seisundile vastav ööpäevane hooldamine, põetamine ja rehabilitatsioon.Hooldekodu juhindub oma 

tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, sihtasutuse juhatuse ja nõukogu korraldustest ja asutuse 

põhimäärusest. Hooldekodul on iseseisev eelarve, oma pangaarve ja asutuse pitsat.Hooldekodu asub 

endises mõisahoones, mis on muinsuskaitseobjekt, maaüksuse suurus on 8,2 ha., sellest looduskaitsealust 

parki 2,3 ha. 

Hooldekodus on plaanilisi voodikohti 50. Aruandeaasta jooksul kasutas teenust 76 isikut. Kinnitatud 

2012.a.eelarve maht oli 294 503 eurot, mis koosnes omatuludest. Hooldekodu kohamaksumus oli 511,29 

eurot kuus. Eelarve täitmine oli 327 485 eurot. Sihtotstarbelisi toetusi laekus 805 eurot. 

2013.a. on plaanis lifti paigaldus maksumuses umbes 95 tuhat eurot. 

SA Rõngu Hooldusravikeskus tegevusaruanne 

Sihtasutus Rõngu Hooldusravikeskus (edaspidi hooldusravikeskus) on asutatud 2003.a Rõngu valla poolt 

ja Rõngu Haigla poolt.Põhitegevusalaks on statsionaarne hooldusravi ja hoolekandeteenuse ööpäevaringne 

osutamine. Hooldusravikeskus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, sihtasutuse 

juhatuse ja nõukogu korraldustest ja asutuse põhimäärusest. 

Sihtasutusel on iseseisev eelarve, oma pangaarve ja asutuse pitsat. 

Hooldusravikeskus omab litsentsi 25 hooldusravikohale. 2012.a. oli tulude maht 403 836 eurot. 2012.a. 

lõpus sai positiivse rahastamisotsuse EAS-lt hooldusravikeskuse uue hoone köök. Projekti käigus 

sisustatakse uus köök 2013.a. kaasaegse köögitehnikaga maksumuses 36 tuh eurot.Alates k.a. 

septembrikuust on plaanis toitlusteenust hakata pakkuma Rõngu valla lasteaiale Pihlakobar. Kavas on 

aktiivselt jätkata võimaluste otsimist lisateenuste osutamiseks, tänu millele paraneks ja mitmekesistuks 

teenuse kvaliteet. 



8



KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 

KONSOLIDEERITUD BILANSS 

Lisa 31.12.2012 31.12.2011 

nr 

VARAD 

Käibevara 

Raha ja pangakontod 2 305 202 284 496 

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 125 775 121 713 

Muud nõuded ja ettemaksed 4 60 240 45 026 

Varud 5 4 079 8 712 

Käibevara kokku 495 296 459 947 

Põhivara 

Finantsinvesteeringud 7 1 666 836 156 116 

Nõuded ja ettemaksed 8 0 831 

Materiaalne põhivara 9 4 557 985 4 833 078 

Põhivara kokku 6 224 821 4 990 025 

VARAD KOKKU 6 720 117 5 449 972 

KOHUSTUSED JA NETOVARA 

Lühiajalised kohustused 

Võlad tarnijatele 47 598 32 008 

Võlad töövõtjatele 108 922 111 378 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 84 488 62 849 

Laenukohustused 11 194 741 223 413 

Lühiajalised kohustused kokku 435 749 429 648 

Pikaajalised kohustused 

Pikaajalised laenukohustused 11 1 298 161 1 512 252 

Pikaajalised kohustused kokku 1 298 161 1 512 252 

KOHUSTUSED KOKKU 1 733 910 1 941 900 

Netovara 

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 930 482 3 585 144 

Aruandeaasta tulem 55 725 -77 072 

NETOVARA KOKKU 4 986 207 3 508 072 

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 6 720 117 5 449 972 



9



KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 

Lisa 31.12.2012 31.12.2011 

nr 

TEGEVUSTULUD 

Maksud 12 1 212 592 1 172 175 

Kaupade ja teenuste müük 13 815 349 731 446 

Saadud toetused 14 806 642 870 860 

Muud tulud 15 10 433 6 061 

Tegevustulud kokku 2 845 016 2 780 542 

TEGEVUSKULUD 

Antud toetused 16 -98 001 -92 427 

Tööjõukulud 17 -1 331 488 -1 373 347 

Majandamiskulud 18 -870 748 -824 535 

Muud tegevuskulud 19 -139 258 -109 782 

Põhivara amortisatsioon 9 -371 675 -375 479 

Tegevuskulud kokku -2 811 170 -2 775 570 

TEGEVUSTULEM 33 846 4 972 

FINANTSTULUD JA -KULUD 

Intressikulu 11 -66 619 -84 151 

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2,7 88 723 2 107 

Muud finantstulud ja -kulud -225 0 

Finantstulud ja -kulud kokku 21 879 -82 044 

ARUANDEPERIOODI TULEM 55 725 -77 072 



10



KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 

Lisa 2012 2011 

Rahavood põhitegevusest 

Aruandeperioodi tegevustulem 33 846 4 972 

Korrigeerimised 

Käibemaks põhivara soetuselt 6 506 538 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9 371 675 375 479 

Kasum/kahjum põhivara müügist -5 455 -1 111 

Saadud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks -140 -75 043 

Kokku korrigeeritud tegevustulem 406 432 304 835 

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -13 812 126 201 

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 10 806 -1 806 123 

Kokku rahavood põhitegevusest 403 426 -1 375 087 

Rahavood investeerimistegevusest 

Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 9 -103 356 -7 827 

Laekunud põhivara müügist 9 5 824 8 820 

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 24 107 75 003 

Laekunud intressid 9 313 864 

Kokku rahavood investeerimistegevusest -73 112 76 860 

Rahavood finantseerimistegevusest 

Laekunud saadud laene 11 0 1 740 842 

Tagasimakstud saadud laene 11 -231 214 -309 942 

Tasutud kapitalirendi osamakseid 11 -11 775 -13 294 

Makstud intressid ja muud finantskulud 11 -66 619 -84 152 

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -309 608 1 333 454 

Rahavood kokku 20 706 35 227 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 284 496 249 269 

Raha ja selle ekvivalentide muutus 20 706 35 227 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 305 202 284 496 



11



KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 

Netovara saldo seisuga 31.12.2010 Lisa nr 3 573 587 

maa arvelevõtmine 9 591 

Emajõe Veevärk AS kasumi osa 7 10 966 

aruandeperioodi tulem -77 072 

Netovara saldo seisuga 31.12.2011 3 508 072 

maa arvelevõtmine 9 101 

Emajõe Veevärk AS arvestuspõhimõtete muutus 7 1 422 309 

aruandeperioodi tulem 55 725 

Netovara saldo seisuga 31.12.2012 4 986 207 



12



EELARVE TÄITMISE ARUANNE 

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatud muid erinevaid 

arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruande osadega võrreldav 

(vt ka lisa 1). Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr 23 lk 37. 

TULUD esialgne lõplik täitmine 

Tulu liik Eelarve põhitegevuse tulud kokku 2 023 825 2 077 665 2 103 408 

30 Maksud 1 150 000 1 197 000 1 208 555 

3000 Tulu füüsiliselt isikult 1 090 000 1 137 000 1 147 436 

3030 Maamaks 60 000 60 000 61 119 

32 Kaupade ja teenuste müük 111 240 91 610 103 650 

3200 Riigilõivud 4 000 4 000 5 607 

3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 63 640 63 640 76 835 

Laekumised kulutuuritegevuse 

3221 majandustegevusest 8 700 200 440 

Laekumised spordi- ja puhkeasutuste 

3222 majandustegevusest 300 10 000 9 858 

Laekumised korrakaitseasutuste 

3227 majandustegevusest 2 100 270 210 

Laekumised üldvalitsemisasutuste 

3229 majandustegevusest 700 700 360 

Laekumised transpordi- ja sideasutuste 

3230 majandustegevusest 1 500 1 500 1 268 

3233 Üüri- ja renditulud materiaalsetelt varadelt 30 300 11 300 9 072 

35 Toetused 758 485 784 955 785 648 

3500 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 103 500 127 797 128 490 

3520 Mittesihtotstarbelised toetused 654 985 657 158 657 158 

3520 Tasandusfond lg 1 274 691 278 063 278 063 

3520 Tasandusfond lg 2 380 294 378 895 378 895 

3529 Muudelt residentidelt 0 200 200 

38 Muud tulud 4 100 4 100 5 555 

3825 Laekumine loodusressursside kasutamisest 1 600 1 600 2 747 

3882 Saastetasud 2 500 2 500 2 774 

3888 Eespool nimetamata muud tulud 0 0 34 

KULUD esialgne lõplik täitmine 

Eelarve põhitegevuse kulud kokku 1 854 692 1 900 742 1 738 468 

011111 Vallavolikogu 11 635 11 635 7 272 

50 personalikulud 11 300 11 300 6 924 

55 majandamiskulud 335 335 348 

011112 Noortevolikogu 400 400 72 

55 majandamiskulud 400 400 72 

01112 Vallavalitsus 140 108 145 789 142 726 


55 majandamiskulud 71 566 73 296 70 391 

01114 Reservfond 20 000 19 700 0 

018001 Liikmemaks ja ühistegevuse kulud- TOL 5 919 5 919 5 770 



13



45 antud toetused 5 919 5 919 5 770 

018002 Liikmemaks ja ühistegevuse kulud- EMOL 2 094 2 094 2 147 


03100 Politsei 1 280 1 280 1 280 


03200 Päästeteenused 15 118 15 118 15 118 

45 antud toetused 0 0 11 500 


55 majandamiskulud 5 367 5 367 959 

03600 Muu avalik kord 2 655 2 655 2 323 


04210 Maakorraldus 17 847 17 847 17 313 



60 muud kulud 20 20 0 

04510 Maanteetransport 117 802 117 802 54 680 

45 antud toetused 0 0 1 185 


04512 Transpordikorraldus 17 733 17 733 20 893 



04600 Side 1 200 2 700 2 226 


04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 32 200 24 237 19 251 


Teadus- ja arendustegevus- Võrtsjärve SA, VVV 

04870 Sa 9 011 9 011 9 631 


04900 Majandus- haldus 40 590 40 590 38 178 



05100 Jäätmekäitlus 11 229 11 229 8 079 



05400 Haljastus 27 566 31 266 27 876 



06300 Veevarustus 0 600 600 

45 antud toetused 0 600 600 

063001 Hajaasustuse veeprogramm 0 0 716 


06400 Tänavavalgustus 11 000 11 000 11 619 


06602 Kalmistud 8 520 8 520 8 511 



06603 Hulkuvate loomadega seotud tegevus 1 900 1 900 2 074 



14




07340 Hooldus- ja taastusravihaiglate teenused 9 587 9 587 1 590 

45 antud toetused 6 391 6 391 0 


08102 Sporditegevus ( va spordikoolid) 3 500 3 500 3 667 



081062 Huvialakeskused Elva- Rõngu 20 800 20 800 13 415 



08109 Vaba aja üritused- Võrtsjärve mängude 10 000 19 700 16 830 


082011 Rõngu raamatukogu 38 051 38 051 37 437 



082021 Rõngu rahvamaja 74 869 86 869 85 160 



08209 Seltsitegevus 8 680 9 510 4 457 



08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused -vallaleht 8 932 8 932 5 139 



091101 Rõngu Lasteaed 185 893 190 893 190 865 



091102 Kohamaksud lasteaedades (teised KOV-id) 47 500 47 500 50 262 


092101 Valguta Algkool-lasteaed- vald 150 498 158 676 129 520 



092102 Valguta Algkool-lasteaed- riiklik fin 45 850 45 850 78 516 



092121 Kohamaks põhikoolides (teised KOV-id) 4 500 4 500 6 168 


092201 Rõngu Keskkool- vald 266 171 273 591 269 191 



092202 Rõngu Keskkool- riiklik fin 291 663 291 663 286 525 



092203 Kohamaks gümnaasiumides (teised KOV-id) 54 500 54 500 52 512 


096001 Õpilasveod- koolibuss 4 000 4 000 4 038 




15



96002 Õpilasveod - maakonnaliinid 14 000 14 000 14 641 


09601 Muud hariduse abiteenused 2 137 2 137 2 137 

45 muud eraldised 2 137 2 137 2 137 

10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 14 082 14 082 9 188 

41 sotsiaaltoetused 14 082 14 082 9 188 

Sots hoolekandeasutused- Uderna, Rõngu, 

102001 Härmalõng 25 339 25 339 18 151 


102002 Päevakeskus 3 030 3 030 2 277 


102012 Õnnitlused 850 850 653 

41 sotsiaaltoetused 850 850 653 

104021 Sünnitoetus 11 200 11 200 8 960 


104022 Vanemlike hoolitsuseta laste ülalpidamiskulud 383 383 584 

41 sotsiaaltoetused 383 383 584 

104023 Koolitoetus 9 200 9 200 6 373 


104024 Matusetoetus 4 500 4 500 3 500 


104025 Muud toetused lastele ja peredele 10 819 11 932 3 466 


10500 Töötute sotsiaalne kaitse 2 996 2 996 438 

41 sotsiaaltoetused 1 278 1 278 0 

50 personalikulud 1 718 1 718 438 

10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 4 947 4 947 6 965 

50 personalikulud 1 278 1 278 0 


10701 Toimetulekutoetus 11 400 9 991 4 913 


10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 1 370 1 370 475 

41 sotsiaaltoetused 1 370 1 370 475 

10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 17 638 17 638 17 025 





16



INVESTEERIMISTEGEVUS 

esialgne lõplik täitmine 

Tegevusala 

Tulu/kulu 

liik Eelarve investeerimistegevus kokku -80 915 -88 705 -151 482 

04210 1550 maa soetamine 0 0 -384 

04510 1551 hoonete ja rajatiste soetamine 0 0 -62 924 

05400 1551 hoonete ja rajatiste soetamine 0 -9 700 -9 658 

09210 1551 hoonete ja rajatiste soetamine 0 -39 920 -39 919 

05400 1554 masinate ja seadmete soetamine -5 200 -5 200 0 

09210 

põhivara soetuseks saadav 

3502 sihtfinantseerimine 0 36 330 23 967 

3811 hoonete ja rajatiste müük 0 5 500 3 980 

3820 intressi- ja viivisetulud hoiustelt 200 200 150 

01700 6501 intressi- ja viivisekulud võetud laenudelt -74 695 -74 695 -66 058 

01700 6502 intressi- ja viivisekulud kapitalirendilt -1 220 -1 220 -636 

FINANTSEERIMISTEGEVUS 


Tulu/kulu liik Eelarve finantseerimistegevus kokku -235 354 -235 354 -243 943 

208168 laenude tagasimaksmine -223 578 -223 578 -231 212 

208268 kapitalirendimaksete tasumine -11 776 -11 776 -12 731 

LIKIIDSETE VARADE MUUTUS 

Likviidsete varade muutus esialgne lõplik täitmine 

raha jäägi muutus pangakontodel 152 975 -30 486 122 489 

PÕHITEGEVUSE JA EELARVE TULEM 


Põhitegevuse tulud kokku 2 023 825 2 077 665 2 103 408 

Põhitegevuse kulud kokku -1 854 692 -1 900 743 -1 738 468 

PÕHITEGEVUSE TULEM 169 133 176 922 364 940 

Investeerimistegevus kokku -80 915 -88 705 -151 482 

EELARVE TULEM 88 217 88 217 213 458 

Finantseerimistegevus kokku -235 354 -235 354 -243 943 

Likviidsete varade muutus -147 137 -147 137 -30 485 



17



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 

Rõngu valla 2012. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea 

raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi 

raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning 

riigi raamatupidamise üldeeskiri. 

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud 

juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes 

Arvestuspõhimõtete muutus 

Avaliku sektorisse kuuluvate äriühingute osalused (Emajõe Veevärk AS) konsolideerimisüksuse kannetes 

korrigeeritud lähtudes kapitaliosaluse meetodist. Vastav muutus mõjutab konsolideeritud bilansi kirjeid 

„finantsinvesteeringud“ ja „ eelmiste perioodide akumuleeritud tulem“ summas 1 422 309 eurot. 

Raha ja raha ekvivalendid 

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat 

sularaha, arvelduskontode jääke. 

Finantsinvesteeringud 

Finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest aruandekohustuslane omab alla 20%. 

Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust 

pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse 

järjepidevalt tehingupäeval. 

Nõuded 

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt 

laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, 

arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete 

laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete 

laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. 

Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud 

aruandeperioodi tuludena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused 

nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt 

saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise 

intressimäära meetodit. 

Materiaalne põhivara 

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui 

üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 

1917 eurost). Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, 

liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse 

vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara 

soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega 

kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara 

kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse 

langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm 

määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara 

koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik 



18



usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on 

põhivara gruppidele järgmised: 

Ehitised ja rajatised 5-10% 

Masinad ja seadmed 20% 

Majandusinventar ja tööriistad 20% 

Muu inventar (mööbel) 20% 

Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) 

ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna 

poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku 

eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval 

hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. 

Kapitali- ja kasutusrendid 

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja 

hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse 

bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma 

nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja 

kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et 

intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad 

amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav 

kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute 

sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara 

soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt 

tulemiaruandes kuluna. 

Finantskohustused 

Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, muud võlad, väljastatud võlakirjad ning muud 

lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka 

kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud 

soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase 

väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). 

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende 

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas 

summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt 

arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel 

perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus 

liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või 

aruandekohustuslasel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast 

bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis 

refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse 

lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval 

tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. 

Sihtfinantseerimine 

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. 

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks 

sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud 

sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud 

sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude 

sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu 



19



sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise 

korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud 

sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna. 

Tulude arvestus 

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt 

vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele teatistele. Kohalike 

maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu 

kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, 

kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on 

läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste 

müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse 

tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. 

Kulude arvestus 

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja 

lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna 

tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. 

Seotud osapooled 

Seotud osapoolteks loetakse (KOV nimetus) volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on 

antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, 

mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja 

kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad 

sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. 

Rahavoogude aruanne 

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudmeetodil - tegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud 

tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja tegevusega seotud käibevarade ning 

lühiajaliste kohustuse saldode muutused. Otsemeetodil on kajastatud rahavood investeerimis- ja 

finantseerimistegevusest. 

Bilansipäevajärgsed sündmused 

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis 

ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või 

varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja 

kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, 

avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. 

Eelarve täitmise aruanne 

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik 

võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist 

tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad 

arvestuspõhimõtted: 

1. põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning 

põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega 

tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 

2. kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa 

arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate 

kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi 

tulemiaruande real „Muud tegevuskulud”). 



20



Lisa 2 Raha 

31.12.2012 31.12.2011 

Sularaha 2 344 2 044 

Arvelduskontod pankades 270 550 250 222 

Tähtajalised deposiidid 32 308 32 230 

Raha kokku 305 202 284 496 

Rahalt teenitud intressitulu 312 854 

Lisa 3 Maksunõuded 

Nõuded 

seisuga 

Aruandeperioodil 

Nõuded 

seisuga 

31.12.2012 arvestatud tulu laekunud tulu 31.12.2011 

Üksikisiku tulumaks 117 126 1 151 775 1 147 436 112 787 

Maamaks 8 029 60 817 61 119 8 331 

Loodusressursside kasutamise ja 

saastetasu 620 4 715 5 521 1 426 

Kokku 125 775 1 217 307 1 214 076 122 544 

Nõuded 

seisuga 

Aruandeperioodil 

Nõuded 

seisuga 

31.12.2011 arvestatud tulu laekunud tulu 31.12.2010 

Üksikisiku tulumaks 112 787 1 111 731 1 191 942 192 998 

Maamaks 8 331 60 445 60 821 8 707 

Loodusressursside kasutamise ja 

saastetasu 1 426 5 369 5 138 1 195 

Kokku 122 544 1 177 545 1 257 901 202 900 

Üksikisiku tulumaksu ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, 

kuid saamata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Tulu on 

kajastatud tulemiaruande kirjel Maksud (vt. lisa 12). 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kogub Keskkonnaamet ning lisas on tulu kajastatud vastavalt 

ametist saadud teatistele- tulu loodusressursside kasutamise tasudest on kajastatud tulemiaruande kirjel 

Muud tulud (vt. lisa 15). 

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed 

31.12.2012 31.12.2011 

Ostjatelt laekumata arved 48 936 46 629 

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjatelt laekumata arved -2 825 -2 459 

Laekumata intressid 5 6 

Saamata sihtfinantseerimne 13 393 222 

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 731 311 

Saamata muud toetused 0 197 

Kinnipidamised töötasudelt 0 115 

Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 0 5 

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 60 240 45 026 

Nõuded ostjate vastu on vastavalt esitatud arvetele tekkinud sotsiaaleluruumide kommunaalkuludest, 

lasteaialaste õppemaksu ja toitlustamise eest, hooldusraviteenuse ning hoolekandeteenuse eest. 



21



Ebatõenäoliselt laekuvaks on kantud nõudeid SA Rõngu Hooldusravikeskuses summas 2416 eurot ning 

Rõngu vallavalitsuses 409 eurot. Saamata sihtfinantseerimine: SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 

1008 eurot ning Turu Ülikoolilt 12385 eurot Lossimäe paviljonide projekti 

raames.Sotsiaalkindlustusametilt on saamata töötajatele väljamakstud täiendavad puhkusepäevad alla14- 

a.laste kasvatamisel. 

Lisa 5 Varud 

31.12.2012 31.12.2011 

Tooraine ja materjal 4 079 8 712 

Varud kokku 4 079 8 712 

Varude jäägi hindamisel on kasutatud kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varudena on kajastatud 

asutuse kütmiseks ostetud küte 

Lisa 6 Osalused sihtasutustes 

Sihtasutused 

Osaluse määr 

Rõngu Hooldusravikeskus 100% 100% 

Uderna Hooldekodu 100% 100% 

31.12.2012 31.12.2011 

SA Rõngu Hooldusravikeskus moodustati 2003.a. OÜ Rõngu Haigla baasil. 

SA Uderna Hooldekodu moodustati 2005.a. Uderna Krooniliste Haigete Kodu baasil. 

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all olevad 

sihtasutused: 

SA Rõngu Hooldusravikeskus 

Bilansilised näitajad 

Varad 88 000 80 466 

Kohustused 35 629 33 471 

Netovara 52 371 46 995 


Tulud 403 842 358 632 

Kulud -398 464 -350 546 

Tulem 5 378 8 086 

SA Uderna Hooldekodu 

Bilansilised näitajad 

Varad 164 054 122 223 

Kohustused 15 673 14 064 

Netovara 148 381 108 159 


Tulud 325 667 316 237 

Kulud -285 446 -278 427 

Tulem 40 221 37 810 



22



Lisa 7 Finantsinvesteeringud 

Aktsiakapital 

osaluse määr osaluse jääk 

Emajõe Veevärk AS 3,97% 143 897 

Eelnevate perioodide kasumi osa 10 966 

2011.a. kasumi osa 1 253 

Kokku seisuga 31.12.2011 3,97% 156 116 

Emajõe Veevärk AS 3,97% 143 897 

Arvestuspõhimõtete muutus 1 422 309 

Eelnevate perioodide kasumi osa 12 219 

2012.a. kasumi osa 88 411 

Kokku seisuga 31.12.2011 3,97% 1 666 836 

2012.a. kasum on tekkinud aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide ümberhindamisest. 

AS Emajõe Veevärk on asutatud 2004. aastal Tartu- ja Jõgevamaa KOVide poolt eesmärgiga renoveerida 

veevärgisüsteemid. AS Emajõe Veevärk aktsiad ei ole börsil noteeritud ja seetõttu ei ole neid õiglasesse 

väärtusesse ümber hinnatud. Rõngu vallavalitsusel on 1501 AS Emajõe Veevärk aktsiat 

soetusmaksumusega 95,86 eurot/aktsia. Konsolideeritud aruandes toimub sidusüksuse osaluse kajastamine 

kapitaliosaluse meetodil. 

Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 

2 012 2 011 

füüsilise isiku tulumaks 0 831 

kokku pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 831 



23



Lisa 9 Materiaalne põhivara 

Masinad 

ja 

seadmed 

Muu 

materiaa 

lne 

põhivara 

Lõpetamata 

tööd ja 

ettemaksed 

Saldo seisuga 31.12.2010 

Maa 

Hooned ja 

rajatised 

Kokku 

Soetusmaksumus 12 725 4 016 114 175 857 26 290 1 861 932 6 092 918 

Akumuleeritud kulum 0 -757 170 -115 350 -12 052 0 -884 572 

Jääkmaksumus 12 725 3 258 944 60 507 14 238 1 861 932 5 208 346 

2011.a. toimunud muutused 

Soetused ja parendused 0 2 100 2 420 2 688 81 7 289 

Saadud mitterahaline 

sihtfinantseerimine 40 0 0 0 0 40 

Kulum ja allahindlus 0 -348 213 -24 282 -2 984 0 -375 479 

Müüdud põhivara jääkväärtuse 

mahakandmine -319 -7 390 0 0 0 -7 709 

Ümberhindlused 591 0 0 0 0 591 

Ümberklassifitseerimine 471 1 861 542 0 0 -1 862 013 0 

2011.a. toimunud muutused kokku 783 1 508 039 -21 862 -296 -1 861 932 -375 268 

Saldo seisuga 31.12.2011 

Soetusmaksumus 13 508 5 862 526 159 027 28 978 0 6 064 039 

Akumuleeritud kulum 0 -1 095 543 -120 382 -15 036 0 -1 230 961 

Jääkmaksumus 13 508 4 766 983 38 645 13 942 0 4 833 078 

2012.a. toimunud muutused 

Soetused ja parendused 384 86 220 2 197 8 048 0 96 849 

Kulum ja allahindlus 0 -348 907 -20 001 -2 767 0 -371 675 

Müüdud põhivara jääkväärtuse 

mahakandmine -369 -8 666 0 0 0 -9 035 

Ümberhindlused 101 0 0 0 0 101 

2012.a. toimunud muutused kokku 116 -271 353 -17 804 5 281 0 -283 760 

Saldo seisuga 31.12.2012 

Soetusmaksumus 13 624 5 939 656 159 533 37 026 0 6 149 839 

Akumuleeritud kulum 0 -1 435 359 -138 692 -17 803 0 -1 591 854 

Jääkmaksumus 13 624 4 504 297 20 841 19 223 0 4 557 985 

Soetused: teealune maa Rannaküla külas 200 euro väärtuses ning Kalme külas 184 euro väärtuses; 

Valguta koolihoone katus 33 265 euro väärtuses; 

teede pindamine: Mesika tänaval 16 795, Männituka tänaval 5240, Nooruse tänaval 7528, Piiri tänaval 

7917, Vana tänaval 4360, Jaani tänaval 3196, Salusilla- Piiroja teel 4813 euro väärtuses; 

Rõngu bussijaamaesise tänava kividega katmine 3106 euro väärtuses; 

SA Uderna Hooldekodu sõiduauto Hunday ost 2197 euro väärtuses, 

Lossimäe paviljon 8048 euro väärtuses. 

Müüdud: maa korteriomandite koosseisus 369 euro väärtuses; soetusmaksumuses: eluruum Aia 4-35 2100 

eurot, eluruum Teedla küla Uus tn 1-5 3795 eurot; eluruum Raigaste 4 krt elamu krt 4 3196 eurot. 

Ümberhindlusega on arvele võetud tanspordimaa. 



24



Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 

2 012 2 011 


Riigiasutused 44 52 

Riigi osalusega äriühingud 5 876 6 125 

Valla osalusega äriühingud 611 961 

Kohalikud omavalitsused 578 104 

Mittetulundusühingud 1 197 517 

Muud krediidi- ja finantsasutused 0 1 311 

Äriühingud 39 198 22 015 

Füüsilised isikud 94 923 


Töötasu võlgnevus 56 301 56 825 

Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 22 486 22 597 

Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 10 934 11 010 

Deklareerimata kinnipeetud ja arvestatud 

töötuskindlustusmakse 1 877 2 530 

Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 875 922 

Puhkusetasude kohustus 13 891 15 337 

Võlad majanduskulude eest 2 413 2 091 

Muud võlad töövõtjatele 145 66 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 84 488 62 849 

Sotsiaalmaksu kohustus 33 055 33 818 

Üksikisiku tulumaksu kohustus 16 921 17 055 

Töötuskindlustusmakse kohustus 3 579 3 582 

Kogumispensioni maksete kohustus 1 132 854 

Erisoodustuse tulumaksu kohustus 42 42 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kohustus 45 37 

Ettevõtluse Arendamise SA 28 760 6 463 

äriühingud 0 3 

füüsilised isikud 954 995 

Võlad ja ettemaksed kokku 241 008 206 235 

Ettevõtluse Arendamise SA ees on kohustus Valguta Lasteaed-algkooli katuse rekonstrueerimiseks saadud 

toetus- bilansipäeva seisuga on katus vahetatud, kuid aruanne EAS-i poolt veel aktsepteerimata. 



25



Lisa 11 Laenukohustused 

Järelejäänud tähtajaga 

Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a Kokku 

Jääk seisuga 31.12.2011 

Pangalaenud 211 638 185 976 183 970 289 829 170 964 669 147 1 711 524 

Kapitalirendikohustused 11 775 12 366 0 0 0 0 24 141 

kokku 223 413 198 342 183 970 289 829 170 964 669 147 1 735 665 

Järelejäänud tähtajaga 

Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a Kokku 

Jääk seisuga 31.12.2012 

Pangalaenud 182 375 179 037 284 515 163 229 166 059 505 321 1 480 536 

Kapitalirendikohustused 12 366 0 0 0 0 0 12 366 

kokku 194 741 179 037 284 515 163 229 166 059 505 321 1 492 902 

Aruandeperioodil toimunud liikumised 2012 2011 

Laekunud laenud 0 1 740 842 

Tagasi makstud pangalaenud 231 212 309 942 

Tagasi makstud kapitalirendikohustused 11 775 13 294 

Aruandeperioodil toimunud liikumiste saldo -242 987 1 417 606 

Aruandeperioodi kulud 2012 2011 

Intressikulu: 

Pangalaenudelt 66 058 83 110 

Kapitalirendilt 561 1 041 

Muu finantskulu 225 0 

kokku intressikulu 66 844 84 151 

Muu finantskulu on tekkinud laenujäägi korrigeerimisest. 

Laenuleping nr 2007049659 on sõlmitud SEB AS- ga 03.12.2007 lõpptähtajaga on 20.12.2012. Laen oli 

fikseeritud intressimääraga 4,65%. 

Laenuleping nr 09321219519 on sõlmitud Nordea Bank Finland Plc Eesti 24.09.2009 5-ks aastaks. Laenu 

intress koosneb EURIBOR + marginaal 3,5% aastas. 

Kapitalirendileping nr 01113340L on s6lmitud Hansa Liising Eesti AS -ga 10.12.2008 tähtajaga 

30.12.2013. Intress koosneb EURIBOR + marginaal 1,77% aastas. 

Laenuleping nr 10-082503-JI on sõlmitud Swedbankiga tähtajaga 26.12.2020 , intressimäär 3,10% aastas. 



26



Lisa 12 Maksutulud 

2 012 2 011 

Üksikisiku tulumaks 1 151 775 1 111 731 

Maamaks 60 817 60 444 

Maksutulud kokku 1 212 592 1 067 882 

Lisa 13 Kaupade ja teenuste müük 

2 012 2 011 

Riigilõivud 5 608 5 765 

ehitusloa väljastamise eest 4 457 4 168 

kasutusloa väljastamise eest 833 1 348 

kauplemisloa väljastamise eest 153 19 

riigilõiv majandustegevuse registri toimingutelt 165 230 

Tulu majandustegevusest 809 741 725 681 

tulu koolitusteenuse osutamisest 28 359 29 385 

koolieelse lasteasutuse kohatasu 30 010 25 390 

tasu õppematerjalide eest 36 61 

tasu toitlustamiskuludeks 15 348 10 803 

muud tulud haridusalasest tegevusest 1 181 1 487 

rahvamajade tasulised teenused 440 572 

muud tulud kultuuritegevusest 0 32 

tulu spordibaasidelt 9 638 170 

laste spordi-ja huvialakoolide tulud 149 318 

haiglate tulud 388 385 331 685 

muu tulud tervishoiust 1 195 1 182 

üldhooldekodude tulud 317 507 307 764 

muu tulu sotsiaalabialasest tegevusest 0 46 

elamute ja korterite üür ning rent 1 677 1 679 

tulu elektrienergia müügist 2 254 2 446 

tulu vee- ja kanalisatsiooniteenusest 590 135 

tulu soojuse ja kütte müügist 5 786 3 045 

muu tulu elamu- ja kommunaaltegevusest 1 080 1 456 

päästeteenistuse tulud 126 2 446 

tulud üldvalitsemisest 380 740 

tulu transpordialasest tegevusest 1 361 2 116 

tulu muudelt majandusaladelt 42 8 

mitteeluruumide üür ja rent 3 327 2 682 

muu tulu üüri ja rendiga kaasnevast tegevusest 870 0 

hoonestusõiguse seadmise tasu 0 33 

Kaupade ja teenuste müük kokku 815 349 731 446 



27



Lisa 14 Saadud toetused 

2 012 2 011 

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 133 894 14 354 

Keskkonnaministeerium 0 0 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 103 500 200 

Põllumajandusministeerium 2 553 1 724 

Rahandusministeerium 0 457 

Kultuuriministeerium 302 0 

Siseministeerium 5 000 0 

Sotsiaalministeerium 0 383 

Äriühingud riigi osalusega 0 0 

Maavalitsused 7 744 3 269 

Kohalikud omavalitsused 4 450 4 443 

Sihtasutused 5 555 2 339 

Mittetulundusühingud valla osalusega 320 319 

Mittetulundusühingud 1 970 1 020 

Äriühingud 1 605 200 


Soome Vabariik 0 0 

Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 15 650 5 101 

Põllumajandusministeerium 2 752 1 475 

Kohalikud omavalitsused 0 192 

Sihtasutused 0 1 110 

Soome Vabariik 12 898 2 324 

Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 140 75 043 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 74 988 

Äriühingud riigi osalusega 0 0 


Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine 656 958 776 362 

Riigieelarvest KOV eelarve tasandusfondi 656 958 776 362 

Saadud toetused kokku 806 642 870 860 



28



Lisa 15 Muud tulud 

2 012 2 011 

Tulu põhivara ja varude müügist 5 455 692 

tulu maa müügist -369 -319 

tulu eluhoonete müügist 5 824 -109 

tulu transpordivahendite müügist 0 1 120 

Muud tulud varadelt 4 978 5 369 

tasu vee erikasutusest 2 675 2 475 

saastetasu jäätmete viimise eest keskkonda 2 040 2 894 

muud tulud 263 0 

Muud tulud kokku 10 433 6 061 

Lisa 16 Antud toetused 

2 012 2 011 

Sotsiaaltoetused -52 592 -49 760 

Peretoetused -15 268 -20 009 

Toimetulekutoetus -4 709 -7 509 

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele -7 154 -10 038 

Õppetoetused -18 483 -3 845 

Sotsiaalmaks toetustelt puuetega in-le ja nende 

hooldajatele -1 927 -1 835 

Muud sotsiaaltoetused -5 051 -6 524 

Muud toetused -45 409 -42 667 

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -10 482 -17 695 

riigiasutused -1 280 -1 280 

sihtasutused 0 -2 000 

valla osalusega mittetulundusühingud -2 137 -2 176 

mittetulundusühingud -5 680 -1 164 

äriühingud -534 0 

füüsilised isikud -851 -11 075 

Muu mittesihtotstarbeline finantseerimine -34 927 -24 972 

sihtasutused -7 718 -7 062 

valla osalusega mittetulundusühingud -7 917 -7 864 

mittetulundusühingud -18 699 -9 770 

äriühingud -593 -200 

füüsilised isikud 0 -76 

Antud toetused kokku -98 001 -92 427 



29



Lisa 17 Tööjõukulud 

Töötasukulud 2 012 2 011 

Ametnikud 114 946 152 500 

Valitavad ja ametisse nimetatud 

ametnikud 28 156 23 457 

Kõrgemad ametnikud 61 938 71 627 

Vanemametnikud 8 773 36 350 

Nooremametnikud 0 2 760 

Nõukogude ja juhatuse liikmed 16 079 18 306 

Töötajad 876 209 856 353 

Juhid 62 631 74 871 

Tippspetsialistid 77 045 81 411 

Keskastme spetsialistid 168 553 154 396 

Õpetajad 281 479 268 269 

Töölised ja abiteenistujad 286 501 277 406 

Koosseisuvälised töötajad 5 725 17 055 

Kokku töötasukulud 996 880 1 025 908 

Keskmine töötajate arv 

Ametnikud 7,7 9,8 

Valitavad ja ametisse nimetatud 

ametnikud 1,3 1,2 

Kõrgemad ametnikud 4,5 5,4 

Vanemametnikud 1,0 1,7 

Nooremametnikud 0,0 0,5 

Nõukogude ja juhatuse liikmed 1,0 1,0 

Töötajad 121,5 122,7 

Juhid 7,0 7,0 

Tippspetsialistid 6,4 9,9 

Keskastme spetsialistid 21,7 22,4 

Õpetajad 33,5 31,9 

Töölised ja abiteenistujad 53,0 51,5 

Kooseisuvälised töötajad 0,1 0,1 

Keskmine töötajate arv kokku 129,3 132,5 

Erisoodustused 2 026 2 965 

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitus 2 026 2 694 

Õppelaenu kustutamine 0 271 

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 332 582 344 473 

Sotsiaalmaks töötasudelt 318 249 329 805 

Töötuskindlustusmaksed 12 995 13 281 

Maksud erisoodustustelt 1 338 1 387 

Tööjõukulud kokku 1 331 488 1 373 347 



30



Lisa 18 Majandamiskulud 

2 012 2 011 

Administreerimiskulud -60 316 -52 613 

Uurimis- ja arendustööd -17 830 -8 235 

Lähetuskulud -1 499 -1 184 

Koolituskulud -14 663 -14 127 

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -221 587 -192 617 

Rajatiste majandamiskulud -77 819 -96 702 

Sõidukite majandamiskulud -49 637 -46 871 

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -35 998 -30 867 

Inventari majandamiskulud -39 592 -51 095 

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -303 -620 

Toiduained ja toitlustusteenused -109 882 -103 461 

Meditsiinikulud ja hügieenikulud -41 357 -35 189 

Teavikute ja kunstiesemete kulud -8 652 -8 397 

Õppevahendite ja koolituse kulud -140 764 -126 145 

Kommunikatsiooni-, kultuuri ja vaba aja sisustamise 

kulud -36 778 -28 053 

Sotsiaalteenused -5 301 -4 155 

Mitmesugused muud majandamiskulud -8 770 -24 204 

Kokku majandamiskulud -870 748 -824 535 

Sealhulgas rendikulu transpordivahenditelt 2 012 2 011 

kasutusrendilepingutelt 1 482 1 655 

Katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastal perioodidel 

järgmisel majandusaastal 1 485 

1. kuni 2. majandusaastal 379 

Rõngu vallavalitsus on SEB Liising AS-ilt kasutusrendile võtnud sõiduki KIA cee.d Van 1.4/80kw LX Plus 5D 

Rõngu Keskkooli tarbeks. Leping on sõlmitud 23.03.3010 lõpptähtajaga 10.03.2014 intressimääraga 6 kuu 

EURIBOR + 2,90%. 

Lisa 19 Muud tegevuskulud 

2 012 2 011 

Käibemaks -119 420 -108 573 

Käibemaks põhivara soetuselt -18 232 -538 

Muud maksud -108 -15 

Riigilõivud -615 -298 

Loodusressursside kasutamine ja saastetasud -371 -171 

Trahvid -9 0 

Maksuvõlalt arvutatud intressid -94 -1 

Kulu ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuetest -409 -122 

Muud ebatavalised kulud 0 -64 

Kokku muud kulud -139 258 -109 782 



31



Lisa 20 Seotud osapooled 

Seotud osapoolteks loetakse Rõngu valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on 

antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste nõukogude ja 

juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, 

samuti ka nende valitseva ning olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundus- ja äriühingud. 

A Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused 

Konsolideerimsgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv (taandatuna täistööajale) 

Tasude kogusumma (eurodes) 

2012 2011 

Volikogu liikmed 0,27 4 849 1,68 16 120 

Vallavalituse liikmed 2,75 32 428 2,75 24 956 

Asutuste juhid 5 57 436 5 49 671 

Nõukogude liikmed 10 5 161 10 4 974 

Juhatuse liikmed 2,5 38 465 2,5 38 630 

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksuta- ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on 

arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid soodustusi pole tegev- ja kõrgema juhtkonna 

liikmetele aruandeaastal arvestatud. 

B Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedastele pereliikmetele aruandeaastal soodustusi tehtud ei ole. 

C Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja 

mittetulundusühingute nimekiri: 

TERRAX AS 

Rõngu Vanasaunaklubi MTÜ 

Foorum Puit OÜ 

Valguta Jahiselts MTÜ 

KR Priit OÜ 

Korteriühistu Arja Maja MTÜ 

Ledin Holding OÜ 

MONARATA MTÜ 

Ledin Tootmine OÜ 

Rõngu kooli vilistlaskogu MTÜ 

Ledin OÜ 

Käo MTÜ 

Rõngu Pagar OÜ 

Valguta Poldri Maaparandusühistu MTÜ 

Tipe OÜ 

Katapult MTÜ 

Helmemäe OÜ 

VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS MTÜ 

Rõngu Roil OÜ 

Luke Mõis SA 

Agroforce OÜ 

Korteriühistu Eha 12 MTÜ 

Tartumaa Piimatootjate Ühistu 

Elva Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ 

Waide OÜ 

Koopaaru OÜ 

Terrax Varumine OÜ 

Viksi OÜ 

D Tehingud seotud osapooltega 

2012 

Tehingud seotud osapooltega 

antud toetusi ostud müügid 

Volikogu liikmetega seotud 50 16 883 1 392 

Vallavalitsuse liikmetega seotud 5 900 1 821 0 

SA Uderna Hooldekodu- asutajate ja liikmetega seotud 0 7 197 0 

SA Rõngu Hooldusravikeskus- asutajate ja liikmetega seotud 0 8 535 0 

Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja 

mittetulundusühingutega ei ole aruandeaastal toimunud turutingimustest erinevaid tehinguid. 



32



Lisa 21 Bilansipäevajärgsed sündmused 

Valguta Lasteaed-algkooli katuse projekti aruanne on aktsepteeritud 22.02.2013 ning projekt seega 

lõpetatud. EAS i toetus kogusummas oli 31 956 eurot, millest 10% laekus veebruaris 2013. 

SA Rõngu Hooldusravikeskuse köök 

Siseministeeriumi juurde moodustatud regionaalsete investeeringutoetuste komisjoni otsusega nr. 66 

14.12.2012.a. toetati projekti „SA Rõngu Hooldusravikeskuse köök“. Tööde käigus paigaldatakse uue 

hoone köögiossa 3 siseust, teostatakse seinte plaatimine ja soetatakse köögitehnika. Riigihanke 

võitis TMV Grupp OÜ, kellega sõlmiti 22.märtsil 2013.a. töövõtuleping. Investeeringu summa on koos 

käibemaksuga 36 360 eurot. Tööde valmimise tähtaeg on 01.07.2013.a.. Seisuga 22.05. on teostatud seinte 

plaatimine, siseuste paigaldus. Paigaldatud on kraanikausid, tööpinnad ja riiulid, 

tarnitud seadmed. 

SA Uderna Hooldekodu lifti paigaldus 

Uderna mõisahoonesse lifti paigalduseks on sõlmitud leping 24.04.2013. Ehituse maksumuseks lepingu 

järgi 89 236 eurot. 29.04.2013 on sõlmitud leping liftiläbipääsusüsteemi väljaehitamiseks kaardisüsteemile 

maksumusega 5400 eurot. Omnikujärelevalve teenuse osutamiseks on sõlmitud 07.05.2013 leping 

maksumusega 1099 eurot. Investeeringu kogumaksumus on 95 736 eurot koos käibemaksuga ning 

valmimistähtajaks 30.11.2013. Projektitoetust saadud ei ole, investeering tehakse omavahenditest. 

Teedla küla veesüsteemide rekonstrueerine ja rajamine 

Emajõe Veevärk AS-ga on sõlmitud leping 09.01.2013 Teedla küla puurkaevpumpla rekonstrueerimiseks 

ja veetöötlusjaama rajamiseks summas 65 194 eurot, millest 85% ehk 55 415 eurot finantseeritakse SA 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt ning 15% ehk 9779 eurot Rõngu vallavalitsuse poolt. Tööd 

teostatkse 2013.aastal. 

Valguta küla veesüsteemide rekonstrueerine ja rajamine 

Emajõe Veevärk AS-ga on sõlmitud leping 16.04.2013 Valguta küla puurkaevpumpla rekonstrueerimiseks 

ja veetöötlusjaama rajamiseks summas 86 221 eurot, millest 85% ehk 73 288 eurot finantseeritakse SA 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt ning 15% ehk 12 933 eurot Rõngu vallavalitsuse poolt. Tööd 

teostatkse 2013.aastal. 



33



Lisa 22 KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED 

KONSOLIDEERIMATA BILANSS 

31.12.2012 31.12.2011 

VARAD 

Käibevara 

Raha 122 490 152 975 

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 125 775 121 713 

Muud nõuded ja ettemaksed 21 750 7 705 

Varud 1 776 5 431 

Käibevara kokku 271 791 287 824 

Põhivara 

Osalused tütar- ja sidusettevõttes 7 989 7 989 

Finantsinvesteeringud 143 897 143 897 

Nõuded ja ettemaksed 0 831 

Materiaalne põhivara 4 548 925 4 822 518 

Põhivara kokku 4 700 811 4 975 235 

VARAD KOKKU 4 972 602 5 263 059 

KOHUSTUSED JA NETOVARA 

Lühiajalised kohustused 



Muud kohustused ja saadud ettemaksed 65 652 46 026 

Laenukohustused 194 742 223 413 

Lühiajalised kohustused kokku 384 695 382 877 

Pikaajalised kohustused 

Laenukohustused 1 298 160 1 512 252 

Pikaajalised kohustused kokku 1 298 160 1 512 252 

KOHUSTUSED KOKKU 1 682 855 1 895 129 

Netovara 

Ümberhinnatud põhivara uus soetusmaksumus 101 591 

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 367 930 3 491 560 

Aruandeaasta tulem -78 284 -124 221 

NETOVARA KOKKU 3 289 747 3 367 930 

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 4 972 602 5 263 059 



34



KONSOLIDEERIMATA TULEMIARUANNE 

31.12.2012 31.12.2011 

TEGEVUSTULUD 

Maksutulud 1 212 592 1 172 175 

Tulud kaupade ja teenuste müügist 103 705 86 870 

Saadud toetused 792 444 869 999 

Muud tegevustulud 10 331 5 541 

Tegevustulud kokku 2 119 072 2 134 585 

TEGEVUSKULUD 

Antud toetused -92 816 -98 567 

Tööjõukulud -908 474 -972 763 

Majandamiskulud -667 812 -655 204 

Muud tegevuskulud -101 018 -76 536 

Põhivara amortisatsioon -367 977 -372 074 

Tegevuskulud kokku -2 138 097 -2 175 144 

TEGEVUSTULEM -19 025 -40 559 

FINANTSTULUD JA -KULUD 

Intressikulu -66 619 -84 151 

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 150 489 

Muud finantstulud ja -kulud -225 0 

Finantstulud ja -kulud kokku -66 694 -83 662 

ARUANDEPERIOODI TULEM -85 719 -124 221 



35



KONSOLIDEERIMATA RAHAVOOGUDE ARUANNE 

2012 2011 

Rahavood põhitegevusest 

Tegevustulem -11 590 -40 559 

Korrigeerimised 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 367 977 372 074 

Käibermaksukulu põhivara soetuselt 6 506 538 

Kasum/kahjum põhivara müügist -5 455 -591 

Saadud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks 23 967 -75 028 

Kokku korrigeeritud tegevustulem 381 405 256 434 

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -13 622 143 823 

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 6 523 -1 809 621 

Kokku rahavood põhitegevusest 374 306 -1 409 364 

Rahavood investeerimistegevusest 

Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -101 159 -7 827 

Laekunud põhivara müügist 5 824 8 300 

Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 74 988 

Laekunud intressid 150 489 

Kokku rahavood investeerimistegevusest -95 185 75 950 

Rahavood finantseerimistegevusest 

Laekunud saadud laene 0 1 740 842 

Tagasimakstud saadud laene -231 212 -309 942 

Tasutud kapitalirendi osamakseid -11 775 -13 294 

Makstud intressid ja muud finantskulud -66 619 -84 152 

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -309 606 1 333 454 

Rahavood kokku -30 485 40 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 152 975 152 935 

Raha ja selle ekvivalentide muutus -30 485 40 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 122 490 152 975 

KONSOLIDEERIMATA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 


maa arvelevõtmine 591 



maa arvelevõtmine 101 


Netovara saldo seisuga 31.12.2012 3 289 747 



36



Lisa 23 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 

Vt eelarve täitmise aruannet lk 13 

Rõngu valla 2012.a. eelarve võeti vastu 09.02.2012 ning esimene lisaeelarve 13.09.2012.a. 

Vallavolikogu poolt vastuvõetud lisaeelarve erineb käesolevas aruandes toodud eelarvest: 

korterite müügist laekuvat tulu 5500 eurot on investeerimistegevuse tuludes mitte muudes tuludes nagu 

lisaeelarve määruses. Muudatus on KOFS nõuetega kooskõlas ning eelarve tulemit ei muuda. 

Eelarvesse planeeriti põhitegevuse tulu 2 077 665 eurot, laekus 2 103 408 eurot, põhitegevuse tulude 

eelarve täitumine 101%, ülelaekumine summas 25 743 eurot . Suuremad ülelaekumised: füüsilise isiku 

tulumaks 10 436 eurot ning laekumised haridusasutuste majandutegevusest 13 195 eurot. 

Põhitegevuse kulusid planeeriti 1 900 742 eurot, kulude eelarve täitumine oli 91%. Olulised erinevused 

põhitegevuse kulude eelarve ja täitmise vahel on maanteetranspordis, sest kulude eelarvesse planeeritud 

117 802 eurost kasutati teede tali- ja suvehoolduseks ainult 54 680 eurot ning 62 924 eurot investeeriti 

teede remonti (näha eelarve investeerimistegevuse osas). 

Valguta Lasteaed- algkooli riiklikult finatseeritav eelarve on ületatud 32 666 euro ulatuses ning valla poolt 

antav eelarve alatäidetud 29 156 euro uatuses. Põhjuseks on riigi poolt alafinatseerimine 3,0 õpetaja 

kohale, sest õpilaste arv koolis on väike. 

Investeerimistegevuses jäi murutraktor 5200 euro eest soetamata, sest vajadus puudus (vana traktor veel 

töötas). 

Põhivara soetuseks saadava sihtfinantseerimise eelarve pole täidetud, sest Valguta Lasteaed-algkooli 

katusevahetamise projekt jäi lõpetamata ning seetõttu viimane makse laekumata. 

Reservfondi kautamise aruanne 

Kuupäev Tegevusala Kulu liik Selgitus Sissetulek Väljaminek Jääk 

9.02.2012 01114 60 eelarvest reservfondi 20 000 0 20 000 

6.09.2012 01112 50 ametniku vabastamise hüvitis 0 3 951 16 049 

6.09.2012 01112 55 teenistuslik järelevalve (ekspert) 0 1 200 14 849 

6.09.2012 01112 55 tunnustamine ja kingitused 0 530 14 319 

6.09.2012 06300 45 veetrassi rajamise toetus eraisikule 0 300 14 019 

15.09.2012 01114 60 lisaeelarvest reservfondi 5 981 0 20 000 

11.10.2012 06300 45 MTÜ Raigaste Vesi tegevustoetus 0 300 19 700 



37



Majandusaasta aruande allkiri 

Rõngu vallavalitsuse 2012.a. konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Rõngu 

vallavalitsus. 

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Rõngu vallavalitsuse protokolliline otsus 

aruande heakskiitmise kohta. 


Priit Pramann 

Rõngu vallavanem 



38

Majandusaasta aruanne 2012 - RÃµngu Vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?