31.03.2015 Views

LUCWANINGO NGESIVE SAKANGOMANE

LUCWANINGO NGESIVE SAKANGOMANE

LUCWANINGO NGESIVE SAKANGOMANE

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>LUCWANINGO</strong> <strong>NGESIVE</strong> <strong>SAKANGOMANE</strong><br />

MANDLENKOSI CLlFFORD NGOMANE<br />

2005


<strong>LUCWANINGO</strong> <strong>NGESIVE</strong> <strong>SAKANGOMANE</strong><br />

NGU-<br />

MANDLENKOSI CLlFFORD NGOMANE<br />

KWETFULWA KWENETISA TIDZINGO TETICU te-MASTER OF ARTS<br />

LITIKO LESIZULU NEMAGUGU<br />

ENYUVESIYAKAZULU<br />

UMHLOLI: DKT P.M. LUBISI<br />

LUSUKU: 15 BHIMBIDVWANE 2005<br />

II


SIFUNGO<br />

Mine Mandlenkosi C1ifford Ngomane ngiyavuma kutsi lomsebenzi nobe<br />

lolucwaningo ngesive sakaNgomane ngumsebenti lengitfolelwe wona, lokunye<br />

ngisitwa tincwandzi letibhalwe ngulabanye. Lapho bese ngifaka siciniseko<br />

sekutsi ngikutsatsa kuyiphi incwadzi.<br />

M.C. NGOMANE<br />

LUSUKU<br />

III


SETFULO<br />

Lomsebenti ngiwetfula kubabe wami Magogo Daniel Ngomane lebekanesifiso<br />

sokungibona ngifundzile, lapho akhona ngitsi mine tifiso takhe setitawuba sobala.<br />

Kungako ngitsi akalale ngekuthula.<br />

Angeke nangeliphutsa ngikholwe mkhulu wami, Ngangabani Isaya Magagula<br />

lokungulomunye labengifisela tilokotfo letinhle njalo. Ngitsi mkhulu lapho<br />

ukhona lala ngekuthula.<br />

IV


KUBONGA<br />

Ngitsandza kubonga Doketela P.M. Lubisi kutsi angisite angibeketelele ekutseni<br />

lolucwaaningo Iwami lube sezingeni leliphakeme. Ungikhombisile netindlela<br />

tekubhala ngiyetsemba kutsi kulolutako ngitawubhala kalula.<br />

Ngibonga naConstance Sibongile Msibi kungelekelela kubhala lomsebenti.<br />

Ngibonga konkhe lebengikutfola ekhaya uma ngenta lolucwaningo.<br />

Ngiyambonga neMdali kungipha emandla ekutsi ngibhale lomsebenzi.<br />

Ngiyetsemba sive sakaNgomane sitawutsakasela lomsebenti.<br />

Ngibonga Mvelinchanti kungipha emandla nelwati Iwekutsi ngikhone kucedza<br />

lolucwaningo.<br />

Ngibonge nemndeni wami kutsi etikhatsini letinyenti bewungikhutsata kutsi<br />

ngifundze nanobe bekumatima.<br />

Ngingakhohlwa nekubonga make longitalako Ntombikayise Tryphinah Ngomane<br />

nabodzadzewetfu C1arah, Sellah, Dulci, Khabo naCeliwe, nabo ngiyabonga<br />

ngalokwendlulele ngisho nebanaketfu boBonga kanye naClement.<br />

Angigcine ngekubonga Iona lobaluleke kakhulu, umkami Philisiwe Bongekile<br />

Ngomane ngekungikhutsata ekwenteni lomsebenti.<br />

v


SIFINYETO<br />

SEHLUKO SEKUCALA<br />

Sehluko lesetfula lucwaningo ngekutsi sivete singeniso, inhloso yelucwaningo<br />

yekugcamisa imvelaphi, lusendvo nekubaluleka kwesive sakaNgomane. Kuvetwe<br />

tindlela telucwaningo, kubaluleka kwalo lucwaningo, kuchazwa kwemagama<br />

latsite lanjengalawa: sibongo, tibongo, sive, nalamanye.<br />

SEHLUKO SESIBIU<br />

Umlandvo webukhosi bakaNgomane nekulandzelana kwemakhosi wendlaliwe.<br />

Kutsintfwe netindzawo lapho lesive besihamba khona size sifinyelele lapho<br />

sesitinte khona nyalo. Lusendvo Iwebukhosi kuye kufinyelele kulawa labusako<br />

nyalo.<br />

SEHLUKO SESITSATFU<br />

Setfula inkholo yesive sakaNgomane, emasiko kubaluleka kweMvelinchanti<br />

nemadloti esiveni sonkhe. Inchubo yesive ivetiwe lapho kwentiwa imisebenti<br />

yesive lefanana nefana nekuphahla, kubata, kwacha tibaya nalokunye.<br />

SEHLUKO SESINE<br />

Lapha kutsintfwe lulwimi nemasiko esive sakaNgomane. Kulapho kuvela khona<br />

kutsi lulwimi Iwabo beluba netinhlavana tetilwimi tetive bebakhelene nato.<br />

Ngaphansi kwemasiko kutsintfwe imfuyo nalokudliwako.<br />

SEHLUKO SESIHLANU<br />

Budlelwano besive sakaNgomane naletinye tive bucwaningisisiwe ikakhulu<br />

nebakaDlamini lokungabo labahlanganisa sive seMaswati. Kuye kwavetwa<br />

ngemphilo yebaka Ngomane kusukela esikhatsini sebuNguni kuye kufinyelele<br />

nyalo kuseMaswati.<br />

VI


SEHLUKO SESITFUPHA<br />

Sigcamisa luhlatiyo Iwelucwaningo netincomo letitsintsa emasiko, lulwimi,<br />

umlandvo wesive senibongo. Siphetfo siveta incabhayi yalolunye lucwaningo<br />

lolutsintsa letinye tive.<br />

LOKUCUKETFWE<br />

SEHLUKO 1<br />

UKHASI<br />

1.0 Setfulo 1<br />

1.1 Singeniso 1<br />

1.2 Inhloso yeluncwaningo 2<br />

1.3 Tindlela telucwaningo 2<br />

1.3.1 Indlela yekufundza tincwadi 2<br />

1.3.2 Kubuta kulabandzala 3<br />

1.3.3 Kusebentisa emaphephandzaba 3<br />

1.3.4 Kusebentisa Iwati Iwasemsakatweni 3<br />

1.4 Kubaluleka kwelucwaningo 3<br />

1.5 Kusatjaliswa kwelwati 4<br />

1.6 Umkhawulo welucwaningo 4<br />

1.7 Kuchazwa kwemagama 5<br />

1.7.1 Sibongo 5<br />

1.7.2 Tibongo 5<br />

1.7.3 Sive 6<br />

1.8 Umlandvo lomfisha weMaswati 10<br />

1.9 Siphetfo 21<br />

VII


SEHLUKO 2<br />

2.0 Umlando ngebukhosi bakaNgomane 22<br />

2.1 Singeniso 22<br />

2.2 Kwehlukana kwesive sakaNgomane 26<br />

2.2.1 LUdvonga I eSwatini (Ca - 1738) 26<br />

2.2.2 Ngomane Mdletje (Ca - 1744) 26<br />

2.2.3 Ngomane I Swatini (Ca - 1738) 27<br />

2.2.4 Inkhosi Simhulu Ngomane (1814 - 1825) 27<br />

2.2.5 Inkhosi Majembeni bakaNgomane 28<br />

2.2.6 Kulandzela kwebukhosi bakaNgomane 29<br />

2.2.7 Bukhosi baka-Hhoyi 30<br />

2.2.7.1 Inkhosi Khungwane Ngomane 1771 - 1865 30<br />

2.2.7.2 Inkhosi Mahumane Ngomane 31<br />

2.2.7.3 Inkhosi Ntiyi Ngomane 1849 - 1860 31<br />

2.2.7.4 Inkhosi Hhoyi Ngomane (Ca- 1891 - 1900) 32<br />

2.2.7.5 Bukhosi bakaNgomane 33<br />

2.2.7.6 Inkhosi Ntiyi II Ngomane (1930 - 2000) 33<br />

2.2.8 Inkhosi Mfufane (1810 - 1845) 34<br />

2.2.8.1 Inkhosi Sidlemu Ngomane 1845 35<br />

2.2.8.2 Inkhosi Shinyukane Ngomane 1872 35<br />

2.2.8.3 Inkhosi Mjejane Ngomane 1859 - 1912 35<br />

2.2.8.4 Inkhosi Lugedlane Ngomane 1836 36<br />

2.2.8.5 Inkhosi Makhomba Ngomane 1949 37<br />

2.2.8.6 Inkhosi Shinyukane Philemon Ngomane (1826 - 1854)38<br />

2.2.8.7 Inkhosi Mbhunu Ngomane 39<br />

2.2.9 Bukhosi bakaMachekeza 40<br />

2.2.9.1 Ikhosi Sibhutela naNgoloma Ngomane 40<br />

2.2.9.2 Ikhosi Ngoveni Ngomane 41<br />

VIII


2.2.9.3 Inkhosi Ngoveni Ngomane (1820 - 1868) 41<br />

2.2.9.4 Inkhosi Mgubho Ngomane (1857 - 2887) 41<br />

2.2.9.5 Inkhosi Mjokwane Ngomane (1890) 42<br />

2.2.9.6 Inkhosi Maqhekeza Ngomane ((1891 - 1942) 42<br />

2.2.9.7 Inkhosi Siboshwa Ngomane (1911 0 1946) 43<br />

2.2.9.8 Inkhosi Makunyule Ngomange 43<br />

SEHLUKO 3<br />

3.0 Inkhosi yesive sakaNgomane 48<br />

3.1 Singeniso 48<br />

3.2 Emasiko 49<br />

3.3 Mvelinchanti 52<br />

3.4 Emadloti 54<br />

3.5 Kuphahla 58<br />

3.6 Kufa 60<br />

3.7 Imvula 61<br />

3.8 Emabele/ummbila 61<br />

3.9 Leminye imisebenti 62<br />

3.10 Siphetfo 63<br />

SEHLUK04<br />

4.0 Lulwimi nemasiko 65<br />

4.1 Singeniso 65<br />

4.2 Sibongo sakaNgomane nelulwimi 67<br />

4.2.1 Tinanatelo 68<br />

4.3 Imphilo yesive sakaNgomane nemnotfo kanye netembangave 71<br />

4.3.1 Tinkhomo 71<br />

IX


4.3.2 T1mbuti<br />

4.4.3 T1nkhukhu<br />

4.3.4 T1ngulube<br />

72<br />

72<br />

73<br />

4.5 Lokutfolakala Emasimini<br />

73<br />

4.4.1 T1ndlubu<br />

4.4.2 Emabele<br />

4.4.3 Ummbila<br />

73<br />

74<br />

74<br />

4.4.4 Emantongomane 74<br />

4.4.5 Imfe 74<br />

4.6 Tembangave 74<br />

4.5.1 Inkhosi Dlema Ngomane nenkhosi Mswati 75<br />

4.5.2 Inkhosi Mphoti Ngomane (Kalugedlane) 75<br />

4.5.3 Kuncishiswa kwetinkhomo nga-1938 76<br />

4.5.4 Kutsela kwetinja nebantfu 76<br />

4.7 Imphilo yesive sakaNgomane 77<br />

4.6.1 Buganu 78<br />

4.6.2 Umcombotsi 81<br />

4.6.3 Kuhlaba 82<br />

4.6.4 Kuganana 84<br />

4.6.5 Kulobola 85<br />

4.8 Budlelwano lobukhona phakatsi kwabakaNgomane naletinye tibongo 88<br />

4.7.1 BakaNgomane nebakaKubhayi 88<br />

4.7.2 BakaNgomane nebakaMalale 88<br />

4.7.3 BakaNgomane nebakaMdletje 89<br />

4.7.4 BakaNgomane nebakaMpapane 89<br />

4.8 90<br />

SEHLUKO 5<br />

5 Budlelwano besive sakaNgomane naletinye tive. 92<br />

5.4 Singeniso 92<br />

x


5.5 Lucwaningo IwaKhumalo 92<br />

5.6 Kulwaningo LwaMatsebula 93<br />

5.7 Bukhosi bakaDlamini nebakaNgomane 94<br />

5.8 BaNguni baseMbo 97<br />

5.9 Imisebenti yaSobhuza I 98<br />

5.10 Lucwaningo IwaKuper 100<br />

5.11 Kuhlobana etibongweni teMaswati 101<br />

5.8.1 Emaswati aseMpumalanga nelive leMaswati 104<br />

5.8.2 Emaswati aseNshonalanga nnelive leMaswati 105<br />

5.8.3 EMaswati aseNingizimu nelive leMaswati 107<br />

5.8.4 Emaswati aseNyakatfo nelive leMaswati 108<br />

5.12 Siphetfo 110<br />

SEHLUKO 6<br />

6 Luhlatiyo, lokutfolakele, tincomo kanye nesiphetfo 111<br />

6.4 Singeniso 111<br />

6.5 Luhlatiyo Iwelucwaningo 111<br />

6.6 Lokutfolakele netincomo 112<br />

6.7 Siphetfo 113<br />

7. Tincwadzi letisentjetisiwe<br />

114<br />

XI


SEHLUKOl<br />

1.0. SETFULO SE<strong>LUCWANINGO</strong><br />

1.1. S1NGENISO<br />

Lapha kulolucwaningo kulapho sitama khona kuhlwaya sihlwayisise ngebunjalo besive<br />

sakaNgomane njengobe sikhona lamuhla. Kulesinye sikhatsi kuye kube matima kutfola<br />

umnyombo nobe inhlitiyo yendzaba ngenca yekutsi utitfola uhlangabetana<br />

netindzatjana letinyenti leticondze indzaba yinye. Loku kudala kutsi kubekhona<br />

kuphikisana ngemibono kudzingeke kutsi kuhlalwe phansi kucodswane kute kuphunywe<br />

nelikhambi nobe nesisombululo kuleyo nkinga.<br />

Nalapha nasibuka umlandvo wakaNgomane, banyenti labatsi bakaNgomane bavela<br />

eMphumalanga(Mozambiki) kantsi akusinjalo. Laba bakaNgomane sibatfola lapho<br />

basaya kaZulu ngabo 1700. Kusukela lapho sibalandzele njalo site sitofika lapha<br />

bakhona nyalo.<br />

Naloku kungumsebenti lotsi awube matima kwenta lucwaningo lolunjengalolu, ngobe<br />

lokunyenti akubhalwanga phansi kudzingeka kutsi utfole Iwati ngetindlela letinyenti<br />

lokukubita kutsi uhambe nobe uhlale nebantfu labadzala bakucocele tindzaba letinyenti.<br />

Kungako situkulwane lesitako sitakutfola kumelula kutsi sitfutfukise lolwati ngenca<br />

yekutsi lokunyenti sitakutfola sekubhalwe phansi, kantsi Iona locale ngalolucwaningo<br />

nguye lohlupheke kakhulu kwendlula Iona lotawube asalucedzela.<br />

Ekucodsaneni kwami nababe Magogo Daniel Ngomane lokunyenti lebekakusho<br />

ngemlomo wakhe bese akubhale phansi. Kungako nami ngikubona kukuhle kutsi<br />

umsebenti ngiwuchube njengoba bakhona nalabanye lebatawutsandza kuwuchuba Iona<br />

lengiwentile, babenelutfo lekusukela kulo. Ngitsi uma umuntfu afuna kwenta lokuncono


nobe atfole lokuncono kunaloku ngingajabula, kodvwa lokungumlandvo wesive<br />

sakaNgomane.<br />

Sibongo sakaNgomane sitfolakala etindzaweni letinyenti. Siyatfolakala Kwalulu-Natali<br />

lekukholelwa kutsi ngulabo bebalandzela sigaba sebaNguni lesatiwa ngekutsi<br />

emaNtungwa. Sikhona eMozambiki kubesigaba sebaNguni lesatiwa ngekutsi<br />

ngemaThonga. Sinyenti kakhulu esigabeni sebaMbo lesigcwele e5watini<br />

nasetifundzaveni Iitimbili iMpumalanga neUmpompo. BakaNgomane banyenti kakhulu<br />

etiindzaweni letisedvutane nalemifula: Lubhalule, uMgwenyana, uMgwenya, uMlumati,<br />

iNkomazi naleminye.<br />

BakaNgomane bahlala etindzaweni letakhelwe tive teBapedi, teMandebele neMatsonga.<br />

Loko kwenta luwimi Iwabo lubhice naletinye tilwimi. Emasiko abo ngulawo esive<br />

seMaswatii anjengobe anjalo, loko lekukhombisa ngalokugcwele kutsi bangeMaswati.<br />

Asibukisise sifanekiso lesilandzelako:<br />

BANGUNI<br />

BANGUNI BANGUNI BANGUNI BANGUNI<br />

EMANTUNGWA EMALALA BAMBO EMATHONGA<br />

\ /<br />

IEMANGOMANE<br />

I<br />

BakaNgomane batfolakala etigabeni letimbili tebaNguni. Tonkhe tibongo teMaswati<br />

tiingena ngaphansi kwaletigaba tebaNguni letimbili letehla kusukela emachibini<br />

2


aseNkhabave taye tayewusima esifundzaveni saKazulu embikwekutsi tihlehlele emuva<br />

tigcine titinte lapho tihlala khona nyalo.<br />

1.2. INHLOSO YE<strong>LUCWANINGO</strong><br />

Lolucwaningo luhlose kwenta loku lokulanclzelako:<br />

Kuveta umlandvo wesive sakaNgomane lapho sidzabuka khona njengobe<br />

sikhona siphila lamuhla.<br />

Kuveta kutsi sibongo netibongo kuyini.<br />

Kubuka kutsi lesive sakaNgomane inkholo yasa itsini ihluke ngani kuletinye<br />

tinkholo letikhona.<br />

Kuveta ebantfwini kutsi lesive sakaNgomane sichumana kanjani naletinye.<br />

Nekutsi kwaya ngani sititfole sesikhuluma lulwimi lwe5iswati lolubhicene<br />

neseSitsonga.<br />

1.3. T1NDLELA TE<strong>LUCWANINGO</strong><br />

Lolucwaningo litawulanclzela letindlela letilanclzelako ngenhloso yekugcogca Iwati<br />

loIumayelana netibongo ikakhuJukati sibongo sakaNgomane:<br />

1.3.1. Indlela yekufundza Tincwadzi<br />

Lapha ngitamile kutsi ngifunclze tincwaclzi letinyentana letikhuluma ngaso lesive<br />

sakaNgomane. Kodvwa lengikutfolile kuncane kakhulu lokubhaliwe ngaso lesibongo<br />

sakaNgomane. Noko loko lebebangicambitela kona ngiyetsemba kutawugcina<br />

3


kuyincwadzi lebhalwe phansL Kantsi futsi nabo labantfu imphilo yabo isuselwa<br />

ebumnyameni futsi kuba sengatsi kuyacatjangwa kutsi lesive sakaNgomane lesesikhona<br />

nyalo Iinyenti litsi singebaNguni baseThonga..<br />

Basho konkhe loku akukho lapho kubhalwe khona, kuyacatjangelwa ngoba babeva<br />

bakhuluma sona lesiShangane. Lokubalulekile lapha kutsi Iona locwaningako kumele<br />

akuvete loku kube sebaleni nobe kubonakale kubhalwe phansi kutsi lesive sisondzalana<br />

kanjani nebaNguni baseThonga.<br />

1.3.2. Kubuta Labadzala<br />

Kulesive sakaNgomane kubuhlungu impela ngobe bantfu labadzala sebayindlala futsi<br />

bantfu labati umlandvo sebancane kakhulu linyenti ulitfola Iitidlela emankwebevu<br />

alitihluphi ngalokwenteka edvute nabo, lomunye nawumbuta kutsi ngemnyaka lotalwa<br />

ngawo bekungubani inkhosi yesive kuvele kuhlwe emini ungayotfoli kwamphendvulo<br />

leyo. Lwati lengilutfole kuMagogo Daniel Ngomane lungisite kakhulu<br />

kulolucwaningo.Wente kutsi lomsebenti ngiwente kalula ngobe bekangikhutsata onkhe<br />

emalanga.<br />

1.3.3. Ktnetrentisa Emaphephanclzaba/Bhuku<br />

Lena ngulenye yetindlela lengitisebentisako kutfola lwati mayelana nesive<br />

sakaNgomane. Nanome kulendlela kunetinkinga kantsi lolwati lunyenti kufanana<br />

naletinye tibongo, lekumaphephandzaba ukutfola emva kwetinyanga letinyenti futsi<br />

ukutfola kube siceshana nje. Lokunyenti kutfolakala ngendlela yekutsi ucocelwe ngibe<br />

bantfu labadzala.<br />

4


1.3.4. Kusebentisa Lwati Lwasemsakatweni<br />

lolunye lwati lutfolakala emsakatweni weSiswati (Ugwalagwala FM). lapha kusuke<br />

kulalelwa tinhlelo letitsintsa emasiko kanye netibongo letahlukene, kushiwo nekutsi sive<br />

lesitsite sichamukaphi. lapho kukhulunywa ngekutsi OOntfu laOOtsite ooze OObonakale<br />

OOyaluka, OOvelaphi nekutsi OOluhlobo luni.<br />

1.4. Kubaluleka KwelUCWilningo<br />

lolucwaningo luOOlulekile esiveni saseNingizimu Afrika. Ingani phela luveta umlandvo<br />

nemvelaphi yesive sakaNgomane. Nemasiko nawo lusha luyakhona kuweva<br />

afundziswa. Wonkhe lofuna kwati ngemvelaphi yakhe utawuba senhlanhleni yekutsi eve<br />

kulolucwaningo kutsi avelaphi emasiko nelulwimi Iwakhe.<br />

1.5. KUSATlAlAIISWA KWELWATI<br />

Ngalencwadzi lebhaliwe tinyenti tindlela letitawusentjetiswa ekusabalaliseni lolwati<br />

singabhala ema-atikili kumajenali. lamanye ekhophi atawufakwa kumatapomabhuku<br />

(libraries). Loku kutawenta Iowa lofuna kufundza atifundzele ngalokukhulu kukhululeka<br />

nekutsi uma alufuna Iolwati kuyolusebentisa utatitapela.<br />

Kantsi futsi njengobe lumayelana nesive sakaNgomane, Emhlanganweni nobe<br />

nakubekwa inkhosi kuleyo midmbi kungasentjetiswa 1010 Iwati nabo OOlwendlulisela<br />

embili. Nekutsi bati kahle ngelikllsasa labo kanye nelimuva labo.<br />

Njengoba emsakatweni "Ugwalagwala FM" kulapho nami lolunye lwati ngalutfola khona<br />

ngitimisele nekutsi emsakatweni ngilalele konkhe lokukhulunywako.<br />

NemaphephandzaOO nawo angasentjetiswa kusaOOlalisa lolwati lolubaluleke kakhulu<br />

nakangaka.<br />

5


1.6. UMKHAWULO WALO<strong>LUCWANINGO</strong><br />

Lapha kutawubukwa umlandvo nemasiko kanye nelulwimi Iweslve sakaNgomane. Lona<br />

mhlahlandlela welucwaningo utawusita nalabo lebeta emuva. Lolucwaningo lutosebenta<br />

kukhutsata naletinye tive kute nato tente lokufanako tibhale lokutsite mayelana nato.<br />

1.7. KUCHAZWA KWEMAGAMA<br />

Manyenti sibili emagama lasetjentisiwe kulolucwaningo kepha kutawuchazwa nankha<br />

lalandzelako ngenhloso yekutsi kucaciswe kahle nasekasetjentiswa:<br />

1.7.1. Sibongo<br />

Sibongo Iigama lalowo longumcambi wesive. Ngukhokhonchantii waleso sive. Kusuke<br />

kukhona lokugcamile kuye lokungaba kuhlakanipha, buchawe, buholi, bugabazi,<br />

nalokunye lokumenta ehluke kulabanye.<br />

Sibongo sakaNgomane sisuselwa emholini Ngomane. Sibongo lesisiselwe ebitweni<br />

ingomane Ielisho kubhulwa kwemahawu noma kwetihlangu kusuke umsindo lomkhulu.<br />

Leslbongo sihambisana nebuchawe etimphini, bugabazi etibhimbini, ludvumo<br />

emmangweni nalokunye.<br />

6


Lusendvo IwakaNgomane lugcanyiswa sinanatelo salesibongo kanje:<br />

(NGOMAN§<br />

1<br />

IMSHIKPl<br />

1<br />

~IDLAMATIKq<br />

§IDLEMU<br />

IMDUMEZULU<br />

1 1<br />

IMGANU I<br />

IMAMPUKq<br />

Lawa lavetwe ngenhla ngemachawe elusenndvo IwakaNgomane esikhatsini setigaba<br />

tebuNguni kungafinyelwa etiveni letikhona teMaswati, eMazulu, eMachoza,<br />

neMandebele.<br />

Sibongo ligama lelehlukanisa sive. Onkhe eMaswati anesibongo.lokusibongo akupheli<br />

kuyingunaphakadze kuleso sive. Ngisho nemfati nakatewendza uba nalesakhe sibongo<br />

nesekhakhakhe ate ayekufa.Sibonelo: LaShongwe waka Ngomane ngekutalwa waka<br />

Shongwe kodvwa wendze kaNgomane.<br />

Ngesintfu bantfu labanesibongo lesifanako<br />

kabatekani. Loku kubangwa kutsi kukholelwa ekutseni bachamuka kukhokho munye.<br />

7


ESiswatini bantfu babitwa ngetibongo tabo futsi kulapho kubonakala khona inhlonipho<br />

kantsi nesivakashi naso sibitwa ngesibongo.<br />

Kodvwa nawuhlangana nemuntfu sibongo sakhe longasati kuvamile kutsi kutsiwe nine<br />

beluhlanga sanibonani, nobe "Nkhosi" ngobe kususelwa ekutseni sive senkhosi sonkhe.<br />

Uma ungena emtini wemuntfu ucala ngaso sibongo kute kubonakale kutsi ute ngesihle.<br />

Sibonelo: Mshika uma ungena kaNgomane. Uma nidla nobe senidlile sibongo<br />

siyasentjetiswa Ngomane nibonga kudla. Ngisho nendvuna ekugcineni kwenkhulumo<br />

yayo igcina ngesibongo. Ngisho nemntfwana uma atalwa kuvamile kutsi abongwe kute<br />

Kuvele kutsi wakabani nobe wasiphi sibongo. loko bekuvikela nakaphiwe ngobe<br />

umuntfu bekaze akhule nesibongo salomunye umndeni atfole emaciniso esibongo sakhe<br />

asakhulile. Sibongo sikhona Kuto tonkhe tive. Tibongo yintfo lecale ngemva<br />

kweminyaka yabo 1600.<br />

1.7.2. Tibongo<br />

Cope (1968: 17) uphawula ngetiibongo atsi:<br />

The praise - poems reflect the background not only of social life<br />

but also of the country itself. There are frequente references to<br />

rivers (imifula) and mountains (tintsaba) forests gemahlatsi) and<br />

ridges (tinkhalo).<br />

Simelane naThwala (1991:39) bakhuluma benabe ngetibogo ngekutsi batsi:<br />

Tikhombisa impilo yelichawe name yenkhosi lapho beyiphumelela<br />

khona nalapho yehlulekee khona. Imbongi ayibuki lukhlangotsi lunye<br />

kepha ibuka tinhlangotsi tonkhe.<br />

8


Bahluti labacashuniwe bachaza ngemisebenti yetibongo eemphilweni yesive. Baveta<br />

kubaluleka kwetibongo njengemlandvo wenkhosi nekubaluleka kwemvelo kanye<br />

netigameko letiigcamisa impumelelo nekungaphumeleli kwelichawe lekuhayywa ngalo.<br />

Tibongo imicambo yembongi noma emagabazi esive lecanjelwa inkhosi, tikhulu, tilwane<br />

nalokunye. Thwala (2002:12) uchaza tibongo kanje:<br />

Tibongo tingumlandvo waloyo lekuhaywa ngaye. Kuhaywa<br />

ngebuhle nebubi, bukhulu nebuncane, tentoo letikhutsatakoo<br />

naletidzikibalisako ngaye. Tinemlandvo lojulile wemphilo ngobe<br />

aekekho lokwati kusho kutsi tocala nini. Kusukela ngesikhatsi<br />

saboMatalatala, tibongo betihaywa. Etibongweni kulapho kuvela<br />

khona labasondzelene nalona lekuhaywa ngaye, tindzawoo<br />

netikhatsi letehlukene. Etibongweni kuvela tigameko letitsintsa<br />

imphilo yaloyo lekuhaywa ngaye.<br />

I-Afrika yonkhe yatiwa netibongo. Tibongo tisisekelo sempilo yemuntu wase - Afrika<br />

ngoba tishiwo kukuhle, kujatjuliwe. Tishiwo kukubi, kugcwele lusizi. Tiishiwo<br />

etibhimbini tebuhle letifana nemitsimba, incwala, umcwasho, naletinye. TlShiwo<br />

etibhimbini telusizii lapho inkhosi ikhotseme, Iichawe liphangalele noma umnumzane<br />

awufalatsele lomhlaba.<br />

1.7.3.5ive<br />

Sive ngebantfu besibongo sinye, nome letinyenti labubutselwe ndzawonye ngemasiko<br />

nernihambo lefananako futsi lababuswa yinkhosi, sikhulu noma umhloli munye. EMaswati<br />

asive ngobe aholwa yingwenyama yinye, kantsi neMazulu nayo asive ngobe aholwa<br />

yingwenyama. Kukhona tive letinkhulu naletincane. Nantfu betibongo letinyenti<br />

letinjengaleti: D1amini, Dhongwe, Ngomane naletinye bative letincane ngekkwabo.<br />

Sibongo libitonchanti lalayo longuyise wesive. Nati tibonelo talowo mabitonchhanti:<br />

9


Shongwe<br />

Sibandze<br />

Ndlovu<br />

Mahlalela<br />

Kutsiwa sibongo uma kubukwe bunye, kantsi tibongo uma kukhulunywa ngebunyenti<br />

Iigama Ielitsi tibongo Iibuye lisetjentiswe raphe kukhulunywa ngalokuhaywakho.<br />

Sibongo yindlela yekwehlukanisa bantfu kulabanye. Sibongo besicanjwa ngetento<br />

tebantfu njengaleti letilandzelako: Tfwala sisho kutfwala, Malindzisa sisho kulindzisa,<br />

Maahlalela sisho kuhlalela naletinye. Letinye tibongo ticanjive ngemabito etintfo letitsite<br />

njengaleti: umhlanga > mhlanga; umtfombotsi > Mtfombotsi, emasango > Masango<br />

naletinye.<br />

1.8 UMLANDVO LOMFISHA WEMASWATI<br />

Lubisi (2002) utsi sekunyenti kakhulu lokubhaliwe mayelana nemlandvo weMaswati.<br />

Lokubuhlungu kutsi dshe lokunyenti lokubhaliwe ngeMaswati kubhalwe ngulabangasiwo<br />

eMaswati noma labangahlali lapho kuneMaswati khona. Lapha sibeka ngalamafisha<br />

umlandvo weMaswati. Emaswati asive lesiwatisako futsi siphila ngendlela yemasiko.<br />

Babantu labakhuluma sintfu kantsi ngekwemasiko nelulwimi babeNguni ikakhulu.<br />

Ngekulandzisa kwebakaMaanillan, (1993) bangebekudzabuka eMphumalanga nenkhaba<br />

ye-Afrika. Ngenca yekwandza nekukhula kwebeNguni ngaseNingizimu, eMaswati ewela<br />

umfula iUmpopo abesehlala eNingizimu neTongaland (Ienamuhla yatiwa ngekutsi<br />

yiMocambique) ngasekupheleni kwemnyaka wabo-l400. Lapha kutawulandvwa kakhulu<br />

ngemakhosi ngoba ngibo bantfu labahola sive. Inkhosi iyinkhosi ngebantfu ngaklrke<br />

uma sikhuluma ngenkhosi leyo sisuke sikhuluma ngesive sonkhana. Umholi wawo<br />

eMaswati bekunguDlamini Wesibili. Ngemnyaka wabo-17oo, lebebahamba embili esiveni<br />

seMaswati, baholwa yinkhosi Ngwane Wesitsattu bawela umfula iUmpompo baya<br />

ngaseNingizimu. Kwatsi ngemnyaka wa-1750 babe sebatinte budze buclvute<br />

nendzaweni lekutsiwa kuseHluti. Inkhosi Ngwane Wesitsatfu yaphumulela lapho,<br />

10


wabekwa emgedzeni entsabeni ledvute naJapho. Nalabanye labadvuna basebukhosini<br />

bafihlwa kulowo mgedze futsi nanyalo lendzawo isayindzawo lehanjelwa kakhulu<br />

ngetikhatsi letitsite.<br />

Inkhosi Ngwane Wesitsatfu abengewekutalwa elusentfweni lakaNkhosi Dlamini lapho<br />

bukhosi bebushiyelwana ngekutalana. Umlandvo weMaswati usitekela ngemakhosi<br />

langu-25 kepha-ke ngulaba bekugdna labangu-a lekunesidniseko ngabo kusukela<br />

ngasekupheJeni kwemnyaka yabo-1500. Inkhosi Ngwane Wesitsatfu kanye<br />

nalowamlandzeJa, Ndvungunye bacinisa buholi babo ngekuhlanganisa ngekukhulumisana<br />

nangekuncoba tivana lebetibudze budvute nabo. Letivana betiteBenguni kanye<br />

neBesutfu. Ngesikhatsi eMaswati atakha akhuJa, kukhula nekudlondlobala kwesive<br />

seMazulu ngaseningizimu, ikakhulu ngesikhatsi senkhosi Shaka, kwandza ngalesikhulu<br />

sivinini kwaya kwayofinyeJeJa lapha sitsi khona namuhla kuseFree State kanye<br />

nasetincenyeni teGauteng neMpumalanga, (Lubisi 2000).<br />

Inkhosi Sobhuza Wekucala lowalandzeJa Ndvunganye, wabese ngalokukhulu kushesha<br />

uya ngasenyakatfo enkhabeni yalapha namuhla sikubita ngekutsi kuyinhlitiyo yeswatini.<br />

KaLobamba kuJikhaya lendzabuko leNdlovukati, nalapho kulikomkhulu lesishayamtsetfo<br />

sakaNgwane. TlVe teBesutfu lebeseveJe tihlala lapho amange setitame kusimbatseka<br />

tifune kulwa na50bhuza Wekucala kwatsi ngekuhamba kwesikhatsi baveJe bakhonta<br />

esiveni sakaNkhosi Dlamini, base batiwa ngekutsi ngemakhandzambili. Ngekusho<br />

kwaGinindza, (1992) lapha kufakwa tive letingetekuphuma kuBapedi, Besutfu kanye<br />

nakubaVenda. Kantsi letinye tifaka ekhatsi letafika tisuka kaTembe nebakaDlamini<br />

kepha ngemuva kwekugibela tintsaba teLubombo tase tiyahlukana nebakaDlamini<br />

tiyewuhlala ngasemphumalanga endzaweni yakaLomahasha. Leti bekutibongo<br />

takaMaziya kanye nalabatalana nabo bakaMahlaleJa.<br />

Inkhosi Sobhuza Wekucala, ngekusho kwabakaMacmillan, (1993) abatiwa njengemuntfu<br />

Iokwatiko kuhleJa tintfo. Bekangalokotsi atimbandzakanye ekucabaneni<br />

labekangenasidniseko sekutsi utawuphumeJeJa. Abeteka ngebuhlakani. INdlunkhulu<br />

11


yakhe Thandile abeyindvodzakati yesitsa sakhe lesinemandla sibili, inkhosi Ndwandwe.<br />

Wabuye watfumela emadvodzakati akhe lamabili kutsi ayokwendza enkhosini yaKazulu,<br />

Shaka.<br />

Inkhosi Sobhuza Wekucala ngembi kwekutsi ikhotsame waba neliphupho lelisipholofido.<br />

Kudzimate kube nguleso sikhatsi abengemane ahlangane nalabamhlophe. Kepha<br />

kungenteka abeke weva ngabo ngandlela tsite. Ephusheni lakhe watjelwa ngekufika<br />

kwebantfu labanesikhumba lesitsi asibemtfubi banetinwele letinjengelishoba lenkhomo.<br />

Wayalwa kutsi angacali achitse ingati yalabantfu ngobe loko kungaba kubulala sive<br />

seMaswati. Lokubanga kutsi leliphupho Iibaluleke emlandvweni weMaswati kungenca<br />

yebukhosi beMaswati. Inkhosi ngiyo lephetse sive, imphilo yayo kanye nekutfola kwayo<br />

bantfwana kuhlobene ncamashi nekudlondlobala kwesive kanye nekunotsa kwemhlaba.<br />

Inkhosi iniketwe emandla langetulu kwekwenta lesingatsatsa ngekutsi<br />

asabuNkulunkulwane. Lakukhulumako kubaluleke ngalokuphindzaphindziwe. Emavi<br />

enkhosi Sobhuza Wesibili asite kwenta umgomo lomuhle nasekuhlanganwa<br />

nalabamhlophe. Emaswati amange ahlulwe ngulabamhlophe ngobe abamange sebalwe .<br />

nabo. Inkhosi Sobhuza Wesibili yakhotsama ngemnyaka wa-1836 emLNa kancane nje<br />

kweliphupho lakhe, wase ushiya umsa wakhe, Mswati Wesibili lotalwa iNdlovukati<br />

Thandile asale abanguye inkhosi.<br />

TIVe betandza eNingizimu n~Afrika, umhlaba lomnyenti bewutsatfwa belumbi. Lesimo<br />

senta kutsi bantfu balwa bodvwa kantsi nalesinye sikhatsi balwe nebelumbi. Inkhosi<br />

Mswati Wesibili waba nguye inkhosi leyalwa kakhulu emlandvweni wemakhosi<br />

aKaNgwane. Emabutfo akhe abewahlelisa fana nalawa aKazulu ngekuwahlomisa<br />

ngetikhali letimfisha kanye netikhali letijikijelwako. Emabutfo akhe agasela adzimate<br />

efika nasenyakatfo yendzawo lesiyibita namuhla ngeZimbabwe. Inkhosi Mswati Wesibili<br />

wachubeka nemgomo wekutsi akhontise tive latehlulile uma nje tatisa futsi tihlonipha<br />

bukhosi bakhe. Sive seMaswati sakhula njalo ngekwengetwa nguletinye tive tebeNguni<br />

kanye nensayeyana yeBesutfu. live letinye betimatisa Mswati Wesibili futsi tita kuye<br />

12


titewukhosela ngaphansi kwelikhwapha lakhe nangabe tiva tingakaphephi latikhona nobe<br />

natihlaselwa ngulabanye.<br />

Inkhosi Mswati Wesibili (1840-1865) yatsatsa bukhosi ineminyaka lelishumi nesitfupha<br />

ngemnyaka wa-l840. Emva kweminyaka lemine watfumela titfunywa kwekutsi<br />

tiyewubuka emamishinari kutsi ete eveni lakhe. Nako loku bekungenca yeliphupho<br />

lenkhosi Sobhuza Wekucala. Kuleliphupho belumbi bebatawuta baphetse emabhuku<br />

nemali. Inkhosi yayalwa kuleliphupha kutsi iwamukele lamabhuku ngako-ke vase icela<br />

bantfu baya kutsi bakwamukele kufundzisa kweUbhayibheli. Kulandzela loko uMfundisi<br />

Robert A1lison nebavangeli lababili beLusutfu beta e5watini batfunywe baphatsi babe<br />

beWesleyan Mission lebeyikanise eGrahamstown. Cha kuvakala kutsi labekunene<br />

bemukelwa ngetandla letimhlophe futsi bebalalelwa sibili. Kwakhiwa sikolo lesincane<br />

eMahamba kulandzela kwekutsi sekwakhiwe indzawo yekusontsela endzaweni<br />

yaseDlownga. Umsebenti wekuphendwla nekufundzisa eMaswati wacala lapho.<br />

UMfundisi A1lison kwaba nguye lowaba wekucala kusebentisa siSwati njengelulwimi<br />

lolubhalwako. Kunyenti lokwenteka ngaleso sikhatsi ngobe belumbi besebeta<br />

ngebunyenti e5watini lebesekufaka emaNgisi kanye nalabangebekudzabuka eDutch.<br />

laka kwaletsa kudideka eMaswatini ngobe labelumbi bebeta ngetinhloso letehlukene.<br />

Emva kwembuso wenkhosi Mswati Wesibili besekaphumelele kuhlanganisa sive<br />

seMaswati lebesitive letehlukene kutsi sibe sive sinye lesinemandla futsi lesihlonishwako.<br />

Ugama lelitsi eMaswati vele litsatfwa egameni laya lenkhosi lekuchaza kutsi bantfu<br />

baMswati. Inkhosi yakhotsamela ekhaya esigodlweni kaHhoho ngemnyaka wa-l868<br />

enyangeni yaKholwane. Wafihlwa emalibeni asebukhosini kanye lapha kwabekwa uyise<br />

nenina khona, eMbilaneni. Kukhotsama kwenkhosi kwasho kuphela kwekuncoba<br />

nekukhula kwembuso weMaswati.<br />

Inkhosi Mswati Wesibili beyinemadvodzana lamanyenti lebekabuke kutsi ngiwa<br />

latawulandzela uyise ebukhosini kepha ekugdneni kwabekwa Mbandzeni lebekatiwa<br />

ngekutsi nguDlamini Wesine.<br />

Inkhosi I?lamini Wesine yabusa ngesikhatsi emaNgisi<br />

13


nemaBhunu abanga indzaba yebuniyo bemhlaba. Kuyakhumbuleka kutsi eMaswati<br />

indzaba yebuniyo bemhlaba bekangayati. Marwick, (1955) lebekanguKhomishani<br />

eSwatini ngemavi akhe uyibeka atsi lendzaba:<br />

The private ownership of land was unknown amongst them (the SWazis),<br />

and indeed throughout the Bantu world before the advent of the white<br />

man. The dominion in the land was vested in the whole nation and<br />

belonged also to the generations to follow; only the control of the use of<br />

it was in the hands of their ruler.<br />

SUch use might be given to anybody so long as the land was not needed<br />

by members of the tribe, and it was in the power of the ruler to vary his<br />

grants of land and even to cancel them for good cause arising from the<br />

behaviour of the grantees and from the needs of his people.<br />

(Marwick 1955:11).<br />

Lenkhulumo ifakazela kona kutsi bantfu live bati kutsi lenkhosi lekungiyo leniketa bantfu<br />

kutsi bahlale babuye balime kulo. Matsebula, (1993) uyakufakazela loku kutsi kwatsi<br />

ngekufika kwebelumbi kwantjintja konkhe loku bati bebati kona. Lokungaphawulwa<br />

ngekubusa kwenkhosi Dlamini Wesine (1875-1889) ngekulandzisa kwaMatsebula,<br />

(1993), kutsi kwaba netinkinga ebukhosini ngenca yaloku lebesekubaliwe kwekUtsi<br />

abemaningi emehlo lebekadze abuke lesikhundla. EMaswati alekelela emaNgisi nalwa<br />

nemaPedi, kwaba nesivulwano sePitoli lebesatiwa ngekutsi yiPretoria Convention kantsi<br />

futsi inkhosi yatfumela litsimba enkhosini yaKazulu, Cetjwayo.<br />

Inkhosi kubika Matsebula, (1993) acaphuna iNatal Witness kutsiwa nakancane amange<br />

iwme kutsatfwa sitfombe emphilweni yayo. Kutsiwa nayitjelwa kutsi emakhosi lafana<br />

naCetjwayo kanye na5ekhukhuni bavuma kutsi batsatfwe imifodo beyiphendvula itsi<br />

'Yebo, kepha baphi nyalo?'. Inkhosi yakhotsama tingu-7 enyangeni yeMphala nga­<br />

1889 ineminyaka lengu-34 budzala.<br />

Lowalandzela inkhosi Dlamini Wesine kwabayindvodzana yakhe, Bhunu<br />

lobekaneminyaka Ielishumi nane budzala ngesikhatsi kukhotsama uyise. Inkhosi Bhunu<br />

beyatiwa futsi ngemagama aye languMahlokohla naHhili.<br />

Kepha waniketwa ligama<br />

14


Ielisemtsetfweni lelitsi nguNgwane Wesihlanu. Lokuphawulekako ngekubusa<br />

kwalenkhosi ngekuJandzisa kwaMatsebula (1993) ngunaku lokulandzelako:<br />

» Sivumelwano Sekucala seSwatini sanga-1890. Lesivumelwano besisekhatsi<br />

kwembuso wemaNgisi kanye nemaBhunu mayelana nekuhleshulwa kwelive le5watini<br />

Ielingale kweLuphongolo liniketwe emaBhunu kute bakwati kwakha umgwaco loya<br />

eKosi Bay.<br />

EmaBhunu wona bekumele awme kusuka endzaweni lebeyatiwa kutsi<br />

yiRhodesia kepha nyalo lesekuyiZimbabwe.<br />

» Emva kwekusayinwa kwaleSivumelwano 5ekucala seSwatini, kwabese kubakhona<br />

hulumende lobambisene e5watini. Lohulumende bewumelwe ngemaNgisi<br />

nemaBhunu watiwa ngekutsi yi Triumvirate Govemement<br />

Lohulumende watsenga<br />

lihhotela i-A1bert Bremer balenta emahhovisi ekuphatsa ekucala e5watini.<br />

Bremer<br />

labatsenga kuye Ielihhotela watse lidolobha Ielitawakhiwa kulendzawo kutawumele<br />

libitwe ngaye, kutsiwe yiBremersdorp.<br />

Nangempela, lidolobha lalapho belatiwa<br />

ngalelo gama kwadzimate kwaba ngu-1963 lapho eMaswati alilahla leli lesiBhunu<br />

ligama asebentisa leli leselidvume kakhulu lekuyiManzini.<br />

» Kubakhona kwelikhotho Ielibukela tonkhe tiwmelwano letikhona. Njengobe vele<br />

kulindzelekile, lelikhotho beliphetfwe futsi liIawulwa ngulabamhlophe.<br />

» Letinkinga letabangela kusungulwe lelikhotho tagcina setiholela e5iwmelwaneni<br />

Sesibili seSwatini sanga-1893.<br />

Lesiwmelwano besiwmela kutsi ernaBhunu abe<br />

nemandla ekuphatsa, avikeleke futsi ashaye umtsetfo e5watini ngaphandle kwekutsi<br />

iSwatini ifakwe eNtilasifali.<br />

» Lesivumelwano arnange samukeleke eMaswatini. Amangala nje eMaswati kutsi<br />

kungani iNdlowkati yemaNgisi seyifuna kutsi baphatfwe be5ikhwahlande.<br />

kutfunyeiwa titfunywa teMaswati eNgilandi kutsi tiyovisisa lendzaba.<br />

Kwabese<br />

Basuka tingu­<br />

10 ngeMphala 1894 bafika tingu-7 kuLweti 1894. Lokubalulekile ngulo<br />

lebekubhalwe kulesikhalonyandzaleyo sabo lengekusho kwaMatsebula, (1993:157)<br />

besifundzeka incenye yaso kanje:<br />

15


We have been afraid of the Beers. We have lived beside them ever since<br />

they came into Transvaal. The country they OCaJpy ... was once ours,<br />

but all our people have been driven from the land by reason of unjust<br />

laws and cruel acts of their masters ... We see how happy the people are<br />

whom your Majesty has conquered in Natal, ZUluland, Basotholand,<br />

Pondoland... They live peaceably with the English. Their property is<br />

seaJred to them. They are paid for their services. The Courts protect<br />

them against injustice. None of these are enjoyed by the natives in the<br />

Transvaal. We therefore pray and implore Your Majesty to save us from<br />

destruction, which handing of us over the Boers will certainly mean.<br />

}> Kusayinwa kwe5ivumelwano Sesitsatfu seSwatini. Lesivumelwano besesiniketa<br />

inkhosi kutsi ichubeke kulawula ngendlela yesintfu kepha emaBhunu besolomane<br />

anawo emandla kepha lokunye kumele avunyelwe ngemaNgisi nafunwa<br />

kukwenta njengekwakha loliwe.<br />

}> EmaBhunu angena e5watini ngemnyaka wa-1895. EMaswati amange alwe<br />

nakungena emaBhunu akhumbula emavi a50mhlolo ekutsi bangachitsi ingati<br />

yaletifikanamtfwalo.<br />

}> Kucaciseleka kwendzawo yabakaNyawo, Mngomezulu naMatsenjwa.<br />

EmaKhornishini ekujuba iminyele anga-1866 na-l880 ayekela indzawo lapho<br />

bekuhlala khona letibongo letingenhla ingakatsintfwa. Lendzawo isemkhatsini<br />

kwemifula Luphongolo neNgwavuma. Emakhosi angaleso sikhatsi lebekahola<br />

letibongo bekunguMbikiza ahola bakaMngomezulu; bakaNyawo bona baholwa<br />

ngu5ambana kantsi bakaMatsenjwa bebaholwa nguMtjekelwane.<br />

}> Kuvakasha kwenkhosi Ngwane Wesihlanu ePitoIi ngaMabasa wa-l899 ibitwe<br />

nguMengameli Paul Kruger. Kruger abebite inkhosi kuteyicebisa ngekuphatsa<br />

nekulawula IeSwatini. Bekumele kwakhiwe emahhovisi ekuphatsa kepha ngembi<br />

kwekutsi kwenteke loko kwasuka imphi lebeyatiwa ngekutsi yemaBhunu<br />

nemaNgisi (AngkHJoer War) kepha nyalo lesekuvelile kutsi hhayi bo, lena<br />

bekuyimphi yase5ikhwahlande kungako seyatiwa nje ngekutsi yiMphi<br />

yaseNingizimu Afrika. Lamahhovisi bekumele akhiwe kaManzini endzaweni lapho<br />

kwakhiwe khona Iihhotela iGeorge khona.<br />

16


Indlunkhulu Lomawa yabeleka indvodzana tingu-22 kuKholwane nga-1899. Uyise<br />

inkhosi Ngwane Wesihlanu wametsa Iigama lelitsi nguNkhotfotjeni kantsi g090 wakhe<br />

Labotsibeni wametsa Ielitsi nguMona. Lamagama anetinchazelo letitsite. Lelitsi<br />

Nkhotfotjeni Iisho umgololo ingani phela inkhosi beyisolomane ihlala etintsabeni<br />

teMdzimba lapho kugcwele khona tinkhotfotjeni. Kantsi lelitsi Mona lisho umona<br />

lebewukhona emkhatsini webelumbi babodvwa, belumbi neMaswati kanye nasekhatsi<br />

kweMaswati awodvwa. Inkhosi Ngwane Wesihlanu yakhotsama tingu-10 enyangeni<br />

yeNgongoni nga-l899 emcimbini wencwala. Besekutinyanga letimbili vo icalile imphi<br />

yemaBhunu nemaNgisi ngesikhatsi inkhosi ikhotsama. Inkhosi yakhotsama Nkhotfotjeni<br />

aseluswane ngako-ke wabanjelwa ngug090 wakhe Labotsibeni. Indlovukati<br />

Labotsibeni yabusa wadzimate Nkhotfotjeni wahlanganisa iminyaka lengu-22 lapho<br />

atsatsa khona bukhosi tingu-22 enyangeni yeNgongoni nga-1921. Nkhotfotjeni wabese<br />

wetsiwa ligama lekutsi ngUSobhuza Wesibili.<br />

Kunengi lekwenteka eSwatini ngembi kwekutsi inkhosi Sobhuza Wesibili atsatse bukhosi<br />

ngekusho kwaMatsebula, (1993), lokufaka ekhatsi kutsi kuphatfwa kwetemaposi<br />

kulawulwe eNtilasifali; leSwatini liphatfwe yiNtilasifali lekuMlayeto lewakhishwa<br />

ngulemaNgisi tingu-25 ngeNhlaba ngemnyaka wa-1903. Lokwashwacisa lugogo<br />

kwehlukaniswa kwemhlaba nga-l909 kanje:<br />

Umhlaba webelumbi<br />

Umhlaba wesive<br />

Umhlaba wenkhosi<br />

:56%<br />

:39.8%<br />

:3.7%<br />

Kantsi netitfunywa tesibili taphindzela eNgilandi kuyokhala ngendzaba yemhlaba<br />

lebeIumbi besebatentele matsandza.<br />

Ngesikhatsi kubusa Ingwenyama Sobhuza Wesibili kwenteka tingucuko letinyenti esiveni<br />

seMaswati lesingabala lokunye kwakhona lokufaka naku lokulandzelako:<br />

17


~ Imfundvo e5watini. Ngembi kwekufika kwemfundvo yeNshonalanga, eMaswati<br />

bekanendJela yawo yekufundzisa bantfwana lebeyinetigaba letehlukene.<br />

Bantfwana bebafundziswa ngako konkhe lokutabenta babe bantfu labakwatiko<br />

kumelana nemphilo kanye netinkinga eveni. Bevele seyicalile imfundvo<br />

yeNshonalanga nakutalwa inkhosi Sobhuza Wesibili. Empeleni bekucala kufaka<br />

imfundvo yeNshonalanga kwaba ngemaWeseli kwase kulandzela beSheshi kanye<br />

nemaLuthera. Imbube amange ingene esikolweni semamishinari kepha<br />

yakhelwa sikolo lesaba sekucala kwakhiwa ngeMaswati alekelelwa<br />

nguhulumende. L.esikolo kwaba yiZombodze. Bekute sikolo sesekhondari<br />

e5watini ngesikhatsi imbube icedza kaZombodze. Kwadzingeka kutsi iphume<br />

iyewufunelwa sikolwa ngaphandle kwelive. Loku kwaba netinkinga kepha<br />

ekugdneni ngenca yekuphikelela kwagogo wayo, labotsibeni yayiswa eLovedale,<br />

eKoloni ineminyaka lengu-15 budzala. Kantsi ne5watini tikolwa tase tiyandza<br />

ngesikhatsi sayo inkhosi.<br />

~ Kukhotsama kwalabotsibeni nga-1925, lowaba nesandla lesikhulu ekwakheni<br />

sive seMaswati ngesikhatsi asabambele Ingwenyama.<br />

~ Kukhotsama kweNdlovukati Lomawa nga-1938 lokwashiya sive simangele ngoba<br />

kwakhetfwa dzadzewakhe Nukwase kutsi atsatse sikhundla sakhe.<br />

~ Kutfutfukiswa kwetemphilo. Bodokotela bebayindlala kakhulu kantsi netemphilo<br />

nje betingekho ecophelweni Ielisetulu. Nga-1918 bekunesibhedlela sinye kuphela<br />

eMbabane. Kwabhedwka tifo letinyenti e5watini letifaka pokisi, malalaveva,<br />

bulephere. Loku kwenta kutsi temphilo titfutfuke ngekufika kwabodokotela<br />

Iabavela emaveni lehlukahlukene.<br />

~ EMaswati alekela emaNgisi emphini. Emphini yeKucala yeMhlaba eMaswati<br />

akhipha emabutfo langu-67 kanye nemali lengu-£3 000 aniketa emaNgisi. Leyo<br />

mali yatsenga tindiza letimbili. Emphini yeSibili yeMhlaba eMaswati atfumela<br />

emabutfo langu-3 836 kuyosita emaNgisi. Nga-1947 emva kwemphi Inkhosi<br />

George Wesine anemadvodzakati akhe lamabili (Iomunye wabo kwaba<br />

yiNdlowkati Elizabeth) wavakashela eMaswati endzaweni leyatiwa ngekutsi<br />

18


yiGoedgegun ketewubonga eMaswati ngelusito Iwawo emphini. Lendzawo yase<br />

icanjwa ligama Ie/isha lekutsi yiNhlangano ngoOO phe/a kwahlanganwa khona<br />

nenkhosi yemaNgisi.<br />

~ Kutfutfukiswa kwetimboni netekulima. Emva kwemphi yesibili le5watini laOO<br />

nenhlanhla kutfola kutfutfukiswa kutetimboni netekulima.<br />

~ Tinhlelo tekubuyise/a umhlaOO. Inkhosi Sobhuza Wesibili yabona kutsi inkinga<br />

yekweswe/akala kwemhlaOO iyandza ngako-ke yase ice/a kuGeorge Wesine kutsi<br />

umhlaOO loniketwe eMaswati wandziswe.<br />

~ Kubekwa kweNdlovukati yemaNgisi. Inkhosi yaOO nenhlanhla kutsi yetsamele<br />

kubekwa kweNdlowkati Elizabeth Wesibili nga-1953.<br />

~ Kutfolakala kweNdiphethe. Ingwenyama Sobhuza Wesibili walwa imphi<br />

yekucocisana leyagcina iphumelele ngekutsi le5watini Iiniketwe iNdiphethe tingu­<br />

6 ngeNyoni ngemnyaka wa-1968.<br />

~ Kuwsele/wa ketiNkhundla. Imbube ngemva kweMphi ye5ibili yeMhlaOO<br />

yawseie/a inchubo lendzala yetinkhundla.<br />

~ Kuwse/eIwa kwemasiko. Akungabateki kutsi Imbube ngiyo leyawsele/a emasiko<br />

lebesekatsandza kwenganywa emasiko asenshonalanga.<br />

~ Kukhotsama kweMbube yemhlaba. Ngemnyaka wa-1982 enyangeni yeNgd<br />

tingu-22 lifu Ie/imnyama lehle/a eMaswati ngekutsi alahlekelwe yiMbube<br />

yemhlaba sikhatsi kungu-l4h30. Njenge/isiko leMaswati INdlowkati Dze/iwe<br />

kwaOO ngiyo lebamba bukhosi. Ingwenyama yakhotsama ineminyaka lengu-83<br />

nenyanga yinye. Kutjalwa lokukhulu kwesive kwaba ngemhlaka 3 Imphala nga­<br />

1982. Ngalelolanga kwagcotjwa Indlowkati Dzeliwe njenge/ibamOO lebukhosi.<br />

Ingwenyama nga-l966 yateka Ntombi Tfwala. Ibutwa kutsi imteke/ani yatsi ilaye/we<br />

ngulabaphansi kutsi loyi utewakha indlu yakhe. Nangempe/a nga-l968 tingu-19<br />

enyangeni yeNyoni LaTfwala watala Iijaha lelacanjwa nguLaMatsebula labengumfe/okati<br />

weNkhosi Bhunu kutsi nguMakhosetive. Indlowkati Dze/iwe besolomane ibambe<br />

tintsambo ngesikhatsi Imbube lencane isafundza eNgilandi. Kepha kwahamOO<br />

kwahamOO INdlowkati Dze/iwe yehliswa esihlalweni, kwabekwa unina we5i1o, LaTfwala<br />

19


kwaba nguye lobambela iMbube. Ngemnyaka wa-1984 kwakhiwa umuti webukhosi<br />

lomusha bawakhela iMbube lesesikolweni. Unina bekunguye lowenta yonkhe imisimeto<br />

esikhundleni sendvodzana yakhe. Lomuti watiwa ngekutsi kuseLudzidzini. Kantsi futsi<br />

kulapho iMbube bayiniketa ligama lelisha lekutsi nguMswati Wesitsatfu. Lapha<br />

kulesigodlo ngulapho iNgwenyama itawenta yonkhe imidmbi yesive lefaka sibhimbi,<br />

simemo, sibhimbi sekutfomba, kukhehla, kubala nje lembalwa.<br />

Ernabutfo eNgwenyama Mswati Wesitsatfu atiwa ngekutsi nguUndimpi. Kantsi phela<br />

Sobhuza Wekucala bekaneBalondolozi, Mswati wesibili aneNyatsi, Dlamini Wesine<br />

aneNdlavela, Ngwane Wesine aneNgulube kutsi Sobhuza Wesibili aneBalondolozi futsi.<br />

Lokubalulekile kutsi emabutfo eNgwenyama bekubontsanga yakhe, kungibo<br />

labamsingatsako nakunemidmbi yesive. Umntfwana Makhosetive wabekwa<br />

ngalokusemtsetfweni ebukhosini tingu-25 kuMabasa nga-1986. Uve le5watini beselike<br />

laba netigameko tekungalawuleki ngenca yembango wasebukhosini kanye<br />

netembangave lebetibhebhetseka ngendlela lecaka kwenta, kungako mmes of<br />

SWaziland yabika kanje:<br />

The Coronation of the Crown Prince Makhosetive as King and Ngwenyama<br />

cl Swaziland is hoped to end the intennedne wars among members of our<br />

revered Royal family and others who get themselves involved in Royal<br />

affairs.<br />

The entire nation has in fact calmed down from several shockwaves<br />

caused by political upheavals after hearing the announcement of the<br />

Coronation of Umnttwana Makhosetive.<br />

Even those who had cause to dissent are now in doubt as to the<br />

worthiness of their intentions. For, Swaziland, 1985 has been a year of<br />

trauma and agony. Many political upheavals have been experienced<br />

induding the downfall of political veterans.,<br />

(Times cl Swaziland, 30.12.1985 p1).<br />

Inkhosi Mswati wesitsatfu lokubalulekile ngaye kutsi ilandzela etinyaweni teNgwenyama<br />

leyakhotsama ngekutsi emasiko iwagdne njengobe anjalo. Lokusandza kuvela nje<br />

kuvuselelwa kwelisiko lemcwasho ngasekupheleni kwemnyaka wa-2001. Loku<br />

20


kubaluleke kakhulu ngobe kutawusita ekuncandzeni kubhebhetseka kwesifo<br />

sembulalave, i-AIDS. Kantsi futsi Inkhosi seyibeke indvuna lensha eLudzidzini<br />

ngasekupheleni kwemnyaka wa-2001, lowo-ke nguBabe Jim Gama lowatiwa ngekutsi<br />

nguMbhokane. Ngalamafisha umlandvo weMaswati ubekwa lapha. Kubalulekile neko<br />

kugcizelela kutsi sive sisive ngeNkhosi yaso kungako esikhatsini lesinyenti lapha<br />

bekulandvwa ngemakhosi ngobe phela ngiwo lasive. Inkhosi iyinkhosi ngebantfu bayo.<br />

Nawati umlandvo wenkhosi usuke wati umlandvo wesive. Emasiko eMaswati lahlala<br />

e5watini nalawa lahlala e5ikhwahlande afana ndmishi ngaphandle nje kwekutsi lawa<br />

lahlala e5ikhwahlande asangenwa ngumbuso manje tindzaba temasiko awasatihambeli<br />

etulu. Kepha lekujabulisako kutsi nasewasetinkingeni ayabuyela emasikweni.<br />

1.9 SIPHETfO<br />

Bucwaningweni kuyavela kutsi sibongo silibitonchanti lemholi wesive njengaso<br />

sakaNgomane. Sibongo yindlela yekwehlukanisa bantfi emmangweni kuze<br />

kUchunyanwe nabo ngaphandle kwekudideka. Umuntfu kuba ngumuntfu ngesibongo.<br />

$lve kuba sive ngemholi noma inkhosi.<br />

Umkhawulo welucwaningo itsintsa bakaNgomane ngako-ke kumele sitfolisiise<br />

ngemvelaphi, emasiko nemihambo yesive letawubukwa ichunyaniswe neyaletinye tive<br />

kuphawulwe ngalokufananako nalokwehlukene. $lve sakaNgomane sitawubukwa<br />

naletinye tive letakhelene naso - tonkhe letingaphasi kwesive lesikhulu sinyeseMaswati.<br />

21


SEHLUK02<br />

2.0. UMLANDVO NGEBUKHOSI BAKANGOMANE<br />

2.1. SlNGENISO<br />

Umalndvo weBenguni noma bantfu labamnyama ucishe ufane ngoba badzabuka<br />

ndzawonye. Kuncane kakhulu lokubhaliwe ngesive sakaNgomane. Naloko lokukhona<br />

kuye akubaveti kahle-hle kutsi bantfu bakaNgomane badzabuka kuphi. Lolucwaningo<br />

lutawuveta ngalokuphelele kutsi bakaNgomane basive siphi futsi bachamuka kuphi.<br />

Lokungiko lekutawubukwa kakhulu kutawube kucondziswe esiveni sabakaNgomane<br />

labatfolakala esifundzeni saseMphumalanga. Kusukela ngeminyaka yabo-1700 ye<br />

Afrika. BakaNgomane nanabo bahamba emave nemave kufika lapha batfolakala khona<br />

nyalo. Lubisi (2002:2) ubeka kanjena mayelana naloludzaba:<br />

Bangekudzabuka emphumalanga nenkhaba ye-Afrika.<br />

L..esive sakaNgomane besitfolakala ngebunyenti edvute nemachibikati abo Victoria,<br />

Malawi, Mweru, Kariba kanye nalamanye emachibi ladvute nawo. Ngalokuhlala kwaso<br />

lesive kulamachibikati kwenta kutsi lesive singalambi ngobe besikwati kutjala tivandze<br />

taso ngendlela lesasifuna ngayo. Kudla bekungasweleki ngobe bekulinywa<br />

ngebunyenti. Lesive besilima kakhulu kudla kwesintfu lekukwerndzabu. Besiphila<br />

kakhulu ngekutingela tinyamatane siphinze sidobe tinhlanti. Inhlanti yatiwa kakhulu<br />

kulesive, ngobe sati nekuyipheka ngetindlela letehlukahlukene. Imfuyo lebesiyifuye<br />

kakhulu bekutinkhomo, timbuti, timvu, timbongolo kanye netinkhukhu. Kutawuchutjwa<br />

kabanti kulesehluko lesilandzelako mayelana nemfuyo.<br />

Edvute nalamachibikati lebekutfolakala khona netive tebeNguni lekwavela kuto<br />

emaXhosa, eMazulu kanye neMaswati. BakaNgomane ke nabo njengebeNguni<br />

22


ebahlanganyele kanye nabo. Ngalesi sikhatsi lulwimi lebelukhulunywa bel


Sive sakaNgomane njengobe sitfolakala Kazulu naseSwatini kulolucwaningo<br />

kutawubhalwa kuphela ngebakaNgomane labatinte eMphumalanga kodvwa<br />

kutawuvetwa kuso lesehluko. Nanobe titawungena letinye tindzawo ngobe vele kulapho<br />

batfolakala khona bakaNgomane kutawube kubufakazi baloko lokubhalwe phansi. Eveni<br />

laseMozambiki ngaphandle kwetintsaba teLubombo sikhona lesibongo.<br />

Sibongo sesive sakaNgomane lesatinta ngalesikhatsi emakhosi lanjengaboShinyukane<br />

batinte kaSikukuza kudzala. KaSikhukhuza bekuhlala bantfu, bekungasiyo indzawo<br />

yetilwane njengobe sati nyalo futsi bekute umncele lokhombisa kutsi ngulenye indzawo.<br />

BakaNgomane nabesuka e5watini ngaseMozambiki batfolakala sebalandzela baholi<br />

babo bahlala khona kaSikukuza. Ngekushintja kwetintfo nentfutfuko konkhe kuhlangene<br />

bakaNgomane batfolakala sebahlala eThenbhushi ngalesikhatsi kaSikhukhuza kuba<br />

siciwi setinyamatane.<br />

Kepha nanobe kunjalo bukhosi bakaNgomane abumange bungenwe ngemanti<br />

emadvolweni bahlala bunjalo ngisho nesibongo sabo basigcina. Lako kwacaca kakhulu<br />

ngalesikhatsi kaSiboshwa (Sibayeni), kaHhoyi (kaMdzuba) nakaLugedlane (eMangweni)<br />

lebekwatiwa ngekutsi kuse Mjejane. Kulolucwaningo emakhosi akaNgomane<br />

atawuhlelwa kahle ngekulandzelana kwawo kute kuyofika kulesikhatsi sanyalo lebabusa<br />

kuso. Kushiyelana kwabo tinkhundla kutawuchazwa kafishane kute kutsi kuhleleke kahle<br />

umlandvo wawo Iamakhosi.<br />

Njengobe sekushiwo ngenhla kutsi kutawubukwa kakhulukati sive sakaNgomane<br />

IesiseMphumalanga kwentelwa kutsi bantfu labangumsinsi wekutimilela lapha<br />

eMphumalanga bati imvelaphi yaso lesibongo kanye nemasiko nekutekana (umtsimba)<br />

kwabo. Sibongo sakaNgomane sitawucadswa kahle ikakhulukati sinanatelo sabo,<br />

khona bantfu batokwati kutsi ngusiphi sibongo sakaNgomane sitawucaciswa kahle<br />

ikakhulukati sinanatelo sabo, khona bantfu batekwati kutsi ngusiphi sibongo<br />

labangatekani naso nobe bangendzi kuso. Sibonelo bakaMdletje, bakaNgomane,<br />

bakaKubhayi bakaNgomane.<br />

24


Nangabe umuntfu wakaNgomane akwentile loku akucace kutsi ukwente ngoba angati,<br />

kodvwa bantfwabakhe utabafundzisa lekungiko. Sinanatelo sakaNgomane sitawuvetwa<br />

ngalokuphelele kulolucwaningo kute banikati baso bati kutsi sisho lrutsini kanye<br />

nemvelaphi yaso kutsi kungani batsi baka Ngomane labantfu. Kuye kube lukhuni<br />

kubhala ngebukhosi besive lesitsite ngobe akukavami kutsi kubebete kubanga bukhosi.<br />

Nasibuka bukhosi bemaNdebele lekungulesinye sive sebeNguni kuyacaca Irutsi indzaba<br />

yembango intfo lekhona ebukhosini. Uphephandzaba Iibeka kanjani mayelana<br />

nebukhosi bemaNdebele.<br />

This is after the house of traditional leaders in Mphumalanga<br />

extended the deadline again for the hearing between King Mayisha<br />

ill and his brother James Mahlangu to decide who the real hero to<br />

the throne of the AmaNdebele tribe is.<br />

(Sowetan, Monday 7: 2002)<br />

Ngalesinye sikhatsi nengati iye ichitseke ngobe kubangwa bona bukhosi. Ebukhosini<br />

tehlakalo letifana naleti tiyenteka kantsi futsi tivamise kakhulu ngobe bantfu balambele<br />

bukhosi bafuna kuphatsa. Ngalesinye sikhatsi kuye kuloywane ngenca yembango.<br />

Kubulalana nako kuyenteka ngobe umuntfu ufuna sikhundla lekungasiso sakhe kodvwa<br />

asibange.<br />

Ebukhosini kuvamise kutsi kube bekushiyelana ngelusendvo, kodvwa kuye kubekhona<br />

tehlakalo letentiwako nangabe umntfwana lorndvuna akamange abekhona embelekweni<br />

yalelo guma. Kulesinye sikhatsi uye lomunye abambele uyise walokumele kutsi atsatse<br />

bukhosi uma asheshe wakhotsama asernncane. Kuye kube lukhuni nangabe umuntfu<br />

bekabambele Iomunye, atsi nobe ati kutsi bukhosi abusibo bakhe, angavumi kwehla<br />

uma umnikati sekabulungele bukhosi bakhe. Loluewaningo lutawuhlela lamakhosi<br />

ngekubusa kwawo kusukela kumadvodzana enkhosi Majembeni.<br />

25


Lamanye emakhosi lekabuse kucala nawo atawuvetwa kodvwa kutawube kugdlwe<br />

kakhulu kulawa lamatsatfu emadvodzana, lekungiwo atsatsa bukhosi bakaHhoyi,<br />

Manguneni nakaMachekeza. Lokunye lokutawuvela kutawuhle kungena njengobe nako<br />

kutawuwakha lomlandvo wakaNgomane.<br />

2.2. KWEHLUKANA KWESIVE <strong>SAKANGOMANE</strong><br />

2.2.1. Ludvonga I ESwatini (CA - 1738)<br />

Kwatsi ngekuhamba kwaNgomane I aya eMiddleburg Ludvonga I wasala eSwatini<br />

nebalandzeli bakhe. Abamange bacabange kusuka eSwatini ngobe nalamuhla<br />

basekhona eSwatini endzaweni yaseSimunye naseMhlume. Nanamuhla leyondzawo<br />

ibitwa ngekutsi kukaNgomane. Ludvonga I kutsiwa wafela khona eSwatini bukhosi<br />

bakhe baphela kanjalo kodvwa lendzawo yona isatiwa ngekutsi kukaNgomane<br />

nesibongo sakhona sisasentjentiswa.<br />

2.2.2. Ngomane Mdletje (CA-1744)<br />

Ngemnyaka wa-1744 Ngomane Mdletje nakasuka eSwatini waya ngeNingizimu wate<br />

wayofika Kazulu-Natali endzaweni lebitwa ngekutsi kuseNkandla lapho wafike<br />

wahlangana nemabutfo esive sakaMtsetfwa ngaphansi kwenkhosi Dingiswayo. Kulapho<br />

watfolana nenkhosi Shaka wagdna sekayindvuna lenkhulu yaShaka. Wasebenta<br />

ngalokukhulu kutimisela esiveni seMazulu. Kwatsi ngalesikhatsi Shaka asakhotsama<br />

kwakumele kutsi amendlalele njengelisiko nangabe uyindvuna lenkhulu yenkhosi.<br />

Ngomane Mdletje wabaleka, watifihla wase uvumbuka sekatibita ngekutsi nguMdletje<br />

ngobe abalekela imphi yakhe. Sibongo lesikhona Kazulu saMdletje sakaNgomane.<br />

Kungako nalamuhla Kazulu-Natali batibita ngekutsi batelamani.<br />

26


2.2.3. Ngomane I Eswatini (CA-1738)<br />

Njengobe lamakhosi abetinte e5watini ngekuhamba kwesikhatsi NgomaneI nebalandzeli<br />

bakhe balishiya lase5watini baya bayotinta eMiddleburg naseMashala lapho kutfolakala<br />

khona sive seBesutfu. Bafike bacela kukhosela kulaBesutfu. Besutfu basivumela lesive<br />

sakaNgomane kutsi singahlala. Kwatsi nga CA-1744 Ngomane I watala indvodzana<br />

yakhe lewayicamba libito lekutsi nguSimhulu Ngomane lekusho kutsi<br />

"Insimu lenkhulu",<br />

2.2.4. Inkhosi Simhulu Ngomane (CA-1800)<br />

Inkhosi Simhulu Ngomane watsatsa bukhosi emva kwekukhotsama kweyise.<br />

Ngalesikhatsi atsatsa bukhosi Simhulu bebahlala eWhite River, eNsikazi. Bebahlala<br />

netive teBesutfu, emaMbayi ngasetintsabeni teLugogoda. Bantfu bendzawo labebahlala<br />

babanika Iibito lelitsi "Bashika-Mshika" lokusho kwehla entsabeni. Lamila lelibito late<br />

langena ngisho nasesinanatelweni sabo.<br />

Umuti waSimhulu bewakhiwe dvutane nemfula uMgwenya ubukene nendzawo lekutsiwa<br />

iPretoriuskop lekaSikhukhuza. njengobe bakaNgomane bahleti kakhulu netive letinyenti<br />

letahlukahlukene. Sibonelo: eMaswati, emaMbayi, Besutfu kanye nemaTsonga loko<br />

kwenta kutsi lulwimi lwabo luhluke kakhulu kuletinye tive. Kutsite basahleti nesive<br />

seBesutfu kwasuka imphi lenkhulu emkhatsini kubakaNgomane.<br />

Kuyevakala kutsi sive sebakaNgomane sehlulwa emahlandla lamanyentana saze<br />

sacabanga kubuyela eMiddleburg. Simhulu watfola indvodzana wayicamba Iibito Ielitsi<br />

nguMajembeni nga-1789.<br />

Kwatsi nga 1810 Simhulu wakhotsama wafihlwa edvute<br />

nemuti wakhe ePretoriuskop ngakaSikhukhuza.<br />

27


2.2.5. Inkhosi Majembeni Ngomane (1814-1825)<br />

Inkhosi Majembeni yatsatsa bukhosi emva kwekukhotsama kweyise. Kwatsi ngetimphi<br />

lebetikhona wabuyela emuva eMiddleburg nesive sakhe ngemnyaka wa-1814. kwatsi<br />

ngalesikhatsi bafika eMiddleburg bamukelwa kahle kodvwa inkinga yavela lapho<br />

Mzilikazi abalekela imphi yeMazulu leyayiphakwe nguShaka ichamuka Kazulu.<br />

Wahlasela Mzilikazi wabulala bantfu labanyenti besive sakaNgomane, kUlapho naye<br />

Majembeni Ngomane wafela khona kulemphi yaMzilikazi. Bantfu lebasindza<br />

ngemadvodzana akhe lamatsatfu boKhungwane, Mfufane kanye naMdvumane.<br />

Bebakhona nalabanye lebasindza kodvwa kulamadvodzana akhe kwaba ngiwo lawa<br />

lamatsatfu. Kwatsi emva kwekushona kweyise babaleka bonkhe ngemnyaka wa-1826<br />

bayawuhlala eMphakeni (Crocodilepoort) naseNsikazi.<br />

Emadvodzana amaJembeni abehlakaniphile. Abete umhobholo, abona kutsi kute alwe<br />

netimphi letibahlaselako kuncono kutsi ahlukaniselane lobukhosi khona atokwati<br />

kUjubela imphi uma ichamuka. Lamadvodzana amaJembeni ahlukanisa lesive<br />

sakaNgomane tigaba letintsatfu, kwaba nembuso wesive sakaHhoyi, sakaMachekeza<br />

nesaseMjejane (Mangweni)<br />

28


2.2.6. Kulanclzelana Kwemakhosi AlcaNgomane<br />

HHOYI KALUGEDLANE KAMACHEKEZA<br />

I I I<br />

Khungwane (1826-186 ) Mfufana (1810-1845)<br />

+<br />

Mahumane (1865)<br />

+<br />

Ntiyi 1810-1860)<br />

+<br />

Hhoyi<br />

+<br />

Nkapane<br />

(1891-1938<br />

+<br />

Ntiyi U (1930)<br />

+<br />

sandile (2000)<br />

+<br />

Sidlemu (1845)<br />

+<br />

Shinyukane (1872)<br />

+<br />

Lugedlane (1912)<br />

~<br />

Mphothi (1949)<br />

+<br />

Shinyukane (1964-1987)<br />

~<br />

Mbhunu (1998)<br />

MdJumane<br />

+<br />

Sibhutelana GoIomu<br />

~<br />

Ngoveni(1820-1868)<br />

+<br />

Mgubha (1865)<br />

+<br />

Machekeza (1891)<br />

+<br />

Mbombo (1942)<br />

Siboshwa (1911-1946)<br />

Machekeza m (2002)<br />

29


2.2.7. Bukhosi BakaHhoyi<br />

2.2.7.1. Inkhosi Khungwane Ngomane (1771-1865)<br />

Inkhosi yatalwa nga-1n1 endzaweni yaseMiddleburg. Inkhosi Khungwane Ngomane<br />

beyihlala eKomatipoort, Grobersdal, Sikhwani kanye neNyakatfo yeMphumalanga<br />

ye5ikhukhuza (Kruger National Park) kanye nencenye ye5abie.<br />

Beyinebalandzeli labanyenti lenkhosi ngobe nesive lebeyisibusa besihlala etindzaweni<br />

letinyenti. Ngekuphatsa kwakhe tindzawo letinyentana kwenta kutsi tindvuna takhe<br />

tisebente ngalokukhulu kutimisela ngobe bekafuna kuhlala eva kutsi kwentekani eveni<br />

lakhe. Nanobe kunjalo yafika kutomhlasela ivela e5watini, ibuswa inkhosi Mbandzeni.<br />

Yamhlasela ngemnyaka wanga 1845 wahlulwa Khungwane.<br />

L.emphi yalwelwa esiKhwameni edvute netintsaba telubombo ngaseKomatipoti kanye<br />

nakaMachekeza lekudvume ngekutsi kuseSibayeni naseNasi. Tintsaba telubombo<br />

tidvute kakhulu nalendzawo. Kwakhetfwa Sigave njengendvuna kutsi alindze imphi<br />

yeMaswati kutsi ingangeni endzaweni yaKhungwane kutohlasela. lowo mbono<br />

wahluleka ngobe imphi yeMaswati beyinemandla kakhulu lokwenta kutsi bahlulwe<br />

bakaNgomane.<br />

Khungwane wagdna sekahlehlela emuva lokwenta kutsi agdne sekayotincengela<br />

enkhosini yeMaswati Mbanndzeni ngetimphondvo tenyatsi netinsiba tentje ngenca<br />

yaletimphi letinyenti. Inkhosi Khungwane yagdna ibulewe.<br />

Lesive sakaNgomane besihlaselwa kakhulu ngobe bekungiso lebesakhe dvutane<br />

netintsaba teL.ubombo. Tonkhe tive uma tehla tibuya eMozambiki betehlela kuso lesive<br />

kungako besihlaselwa kangaka.<br />

30


2.2.7.2. Inkhosi Mahumane Ngomane (1865)<br />

Inkhosi Mahumane watsatsa bukhosi bakaNgomane nga 1865 emva kwekushona<br />

kweyise. Akamange aphile sikhatsi lesidze kulesikhundla. Washiyela indvodzana yakhe<br />

bukhoglekungu~.<br />

2.2.7.3. Inkhosi Ntiyi Ngomane{181D-1860)<br />

In~ Ntiyi Ngomane yatalwa ngemnyaka wa-181O, kwatsi<br />

ngekushona kweyise<br />

yatsatsa bukhosi ngal849 kwadzimate kwaba ngu 1860. Ndlavu umnakaboNtiyi<br />

wabulala intje yatsatfwa yayiswa kuMbandzeni inkhosi yeMaswati kutsi sikhumba sayo<br />

sentiwe ingubo yekumbatsa. T1nsiba talentje nato taniketwa inkhosi Mbandzeni.<br />

Lesento senteka nje Ntiyi akasitsandzi, Watsi asabuke laka Ntiyi, wahlaselwa nguMzila..<br />

Wabaleka Ntiyi waya wayohlala eveni leBesutfu. Kubalulekile sati kutsi ngubani Mzila.<br />

Abeyindvodzana ya Soshangane lowakhotsana nga 1856. Mzila abeyindvodzana lenkulu<br />

yaSoshangane lebekumele itsatse bukhosi ngekwemasiko esiShangane, kantsi<br />

Mawewwe behatalwa instandvokati.<br />

Lamadvodzana abanga bukhosi<br />

Matsebula 19n: (47 - 48) uchaza kanje:<br />

However, Mzila had been banished by his father, and had taken<br />

refuge in Spelonken, in the eastern Transvaal. So Mawewe was<br />

installed as Chief in Soshangane's place. But he was so cruel that<br />

this people soon grew tired of him and no longer wanted him as<br />

their leader. This was a good time for Mzila to appear at the head<br />

of a strong faction.<br />

Ndlavu watfola sikhatsi lesenele sekutsi ayotingela ngekwakhe kuMbandzeni amnikete<br />

lesikhumba sentje netinsiba ngekwakhe. Emakhosi lamanyetana akamange ajabule<br />

ngalesento sen~ Ntiyi. Matsafeni lobekahlala eSwatini weva ngalesento wase<br />

31


utfumela emabutfo lebekaholwa nguMthayiza naMagudu kutsi bahlasele Ntiyi<br />

ngalesento sakhe lesimbi kangaka.<br />

Ntiyi wabalekela eMgwenya lapho wagcina abulewe khona nguNdlavu. Kwatsi ngekutsi<br />

abuJale Ntiyi wabese ubalekela eSwatini wabuyela kulesiKhwahlande raphe wafike<br />

wafela khona ngemnyaka wanga-1889.<br />

Indvodzana yakhe Hhoyi yaboshwa yafakwa ejele lemphi lebelisedvute neThenbushi<br />

ngaphansi kwaMagudu naMzila endzaweni lebeyiyemaPutukezi. Ekufeni kwaMzila,<br />

wavalwa nguNgungunyane lowatsatsa Hhoyi wambuyisela esiveni sakhe.<br />

2.2.7.4. Inkhosi Hhoyi Ngomane (1900)<br />

Inkhosi Hhoyi Ngomane akwatiwa kutsi watalwa nini, ko


2.2.7.5. Inlchosi Nkapane Ngomane (1939)<br />

Inkhosi Nkapane watsatsa bukhosi ngemnyaka wa-1939. Lokubuhlungu ngaye kutsi<br />

wagcina aboshiwe asejele hhayi ngetindzaba tekubanga live nobe kuhJaselana<br />

kwebukhosi kodvwa waboshelwa kubulala umkakhe. Ekuboshweni kwakhe bukhosi<br />

basala bachubeka.<br />

Bantfu lebachubeka tindvuna kanye nelibambela lakhe Mdzuba Ngomane. Indvodzana<br />

yaNkapane yafundza esikolweni kodvwa ngenca yemsebenti lobewulindzelekile kuyo<br />

yabuyela ekhaya kuyotsatsa bukhosi bayo.<br />

2.2.7.6.lnkhosi Ntiyi D Ngomane (1930-2000)<br />

Inkhosi Eric Ntiyi Ngomane watalwa ngemnyaka wanga-1930 kaHhoyi edvute nemfula<br />

uMgwenya. Ngaleso sikhatsi sive sakaNgomane besisengakatfutfwa sayiswa esigodzini<br />

saseNkomazi lapho iHhoyi itinte khona. Ntiyi wafundza khona kaHhoyi esikolweni<br />

iMgwenya.<br />

Leso sikolo sakhishwa kaHhoyi sahlanganiswa ne-Emmanuel Mission School, sagdna<br />

sesibitwa ngekutsi yi Komatipoort United School. Wacedza libanga lesitfupha<br />

ngemnyaka wa-1948. Emva kwekucedza lelobanga wahamba wayosebenta eJozi<br />

sikhatsi lesidze kwate kwaba sikhatsi lapho acelwa ngumnumzane Jansen kutsi abuye<br />

atotsatsa bukhosi bakhe bakaHhoyi.<br />

Ngemnyaka wanga-1969 wabekwa kutsi abe yinkhosi yakaHhoyi edvute nase Fig-Tree.<br />

Ngemnyaka wanga-1978 ngalesikhatsi kucala tabelo wacelwa ngumhlonishwa EJ<br />

Mabuza longasekho kutsi abambe litiko letekulima nemahlatsi. Lesikhundla wasibamba<br />

nga-1978 kwate kwaba ngumnyaka wanga-1993. Ngaleso sikhatsi asabambe<br />

33


kaNgwane,lowambambela ebukhosini bakhe bakaHhoyi bekunguMdzubu Ngomane<br />

lowambambela kusukela ngemnyaka wanga-1978 kwate kwadzimate kwaba ngumnyaka<br />

wanga-1993.<br />

Inkhosi Ntiyi Ngomane ngiyo lebeyinemfati munye, lamanye emakhosi avamise kuba<br />

nesitsembu. Kuyevakala futsi kutsi yatsatsa umfati leyamtfola ameme litfole, kodvwa<br />

lokuhle kutsi ubuye wabeleka bafana lababili. Sizwe naSandile Ntiyi Ngomane<br />

bekasiphetse kahle kakhulu slve sakhe ngobe besite tigameko letinyenti letivela ebandla<br />

kusolwa yona inkhosi locobo Iwayo. Kunesidniseko sekutsi inkhosi Ntiyi yashona<br />

ngalesikhatsl iyokhibika eSwatini iyotifaka ephungulweni lesilumbi ehhotela iPitoli.<br />

Imbangela yekutsi ishone kutsi bephuta kuyikhipha kulelophungulo yate yandlulelwa<br />

sikhatsl sekuhlala kulo leliphungulo. Ekhotsameni kwakhe Ntiyi kwabekwa indvodzana<br />

yakhe sandile ngemnyaka wa-2001, ngobe Sizwe lebekumele kutsi kube nguye loba<br />

yinkhosi washona ngemnyaka wa-2000<br />

2.2.7.7.lnkhosi sandile Ngomane<br />

Inkhosi sandile Ngomane wafundza esikolweni kaHhoyi Primary SChool. Wachubekela<br />

embili kuyophotfula tifundvo takhe tebuthishela. Kwanyalo nguthishela.<br />

2.2.8. Bukhosi BakaLugedlane<br />

2.2.8.1.lnkhosi Mfufane (1810-1845)<br />

Inkhosi Mfufane Ngomane nebalandzeli bakhe bebahlala e1ugogodvo, Nsikazi, Mgwenya<br />

(Crocodile River), Hectorspruit (Mjejane, Thenbushi, Pretoriuskop).<br />

Kunesidniseko kutsi watalwa ngemnyaka wanga-1786 kaSihkukhuza ngobe umlandvo<br />

uyasho kutsi waphila nenkhosi yeMaswati Mswati IT nga-(181Q-1845) kutsi kwentekani<br />

34


ngayo lenkhosi akuvakali kodvwa kuyavela kutsi emva kwekushona kwayo lowatsatsa<br />

bukhosi indvodzana yakhe Sidlemu.<br />

Kutsiwa ngesikhatsi Mswaati IT alinyakatisa lonkhe lasenhla asebentisa emabutfo ache<br />

iNyathi, L.ochegu, Imigadlela, Ugwalagwala na Giba abebambiisene nemachawe<br />

akaNgomane abengaphasi kwaMfufane ekulweni timphi letafinyela eLusapha, eMusina,<br />

eMokopane nakaMuhali.<br />

2.2.8.2. Inkhosi Sidlemu Ngomane<br />

Emveni kwekushona kwaMMane, Sidlemu watsatsa bukhosi emva kweyise. Ngiyo<br />

inkhosi leyahlala kakhulu neBesutfu kanye nesive semashangane. Kutsiwa kwaba<br />

nemphi, Sidlemu wahlaselwa Besutfu bamhlula baphindze futsi bamhlasela nakhona<br />

lapho wahlulwa.<br />

Kwatsi emuva kwalokuhlaselwa kwase kuchamuka sive sakaSambo lebesivela<br />

eMozambiki. sahlangana nesive saSidlemu kwahlaselwa sive seBesutfu, emaMbayi<br />

kanye nemaTsonga. Kulapho baphumelela khona emphini ngeminyaka yabo 1872-1900.<br />

Sidlemu wajabula kakhulu wate waniketa sive sakaSambo indzawo yekuhlala<br />

kaSikhukhuza lapho beyibitwa ngekutsi kuseGomondvwane. Sidlemu nave<br />

akacondzakaJi kutsi wafa kanjani kodvwa wafa ngemnyaka wanga-19OO bukhosi base<br />

butsatfwa yindvodzana yakhe Shinyukane<br />

2.2.8.3. Inkhosi Shinyukane Ngomane<br />

Shinyukane watalwa ngalesikhatsi bakaSambo bafika eMphumalanga bavela<br />

eMozambiki. Bafike bahlala kaSikhukhuza. Babambisana kahle kakhulu ikakhulukati uma<br />

kuliwa timphi. Bahlangana baba munye kulemphi.<br />

35


Kushona kwa5hinyukane akwatiwa kahle kodvwa lidliza lakhe likaSikhukhuza lapho<br />

wabekwa khona belusendvo Iwakhe. Lokukhunjulwako ngaye kutsi bekanemakhosikati<br />

lamanyenti, kodvwa inkhosikati yakhe yekucala ngiyo lekhunjulwa kakhulu. Ubito lava<br />

bekungu Nkalala Silombo. Inkhosi Shinyukane bekanemadvodzana lasitfupha. Emabito<br />

awo nawa ngentansi:<br />

+ Mjejane<br />

+ Mhlahlelimdladleli<br />

.:- Hongwane<br />

-:. Galathi<br />

+ Vimbela<br />

.:- Mhoyila<br />

Ekukhotsameni kwaShinyukane indvodzana yakhe Mjejane kwaba<br />

ngiyo leyatsatsa<br />

lobukhosi.<br />

2.2.8.4. Inkhosi Mjejane Ngomane (1859-1912)<br />

Inkhosi Mjejane Ngomane akwatiwa kutsi watalwa nini kahle kodvwa kunelitsemba<br />

lelikhulu kutsi kwangatsi wabelekwa ngemnyaka wanga-1849. Inkhosi Mjejane kutsiwa<br />

bekanemakhosikati lalishumi nesikhombisa. Lamakhosikati akhe onkhe bekahlala nawo<br />

endzaweni yase Hectorspruit (eMjejane) macondzana ne-Oorsprong raphe wakha khona<br />

umuti wakhe lomkhulu kakhulu.<br />

Inkhosi Mjejane wawalolonga emabutfo akhe ngobe afuna kuncoba tive letinyenti.<br />

Kutsite apho abona kutsi sekalolongwe kahle emabutfo wahlasela tive teBesutfu,<br />

Shangane (Tsonga), wate wayofika eMphumalanga yePitoIi, Lydenburg, Mjaji,<br />

Sikhukhuni, Mhuluhulu, Tzaneen wate wachubeka wayohlasela live lase Mozambiki<br />

lapho wabulala khona bantfu labanyenti kakhuJu. Inkhosi yeMaswati yona arnange<br />

36


ayihlasele ngobe bebabangani futsj bevana kakhulu.<br />

Mbandzeni uchazwa nguKuper (1974:20) kanje:<br />

Emakhosi eMaswati naMahlkohla.<br />

Swazi government remained unchanged by the presence of<br />

Europeans in the early years of Mbandzeni's reign. He continued in<br />

the traditions that glorified Dlamini pedigree and military strength.<br />

His regiments raided tribes in the Zoutpansberg and Iydenburg<br />

District, and he punished with death any attack on his privileges.<br />

Kutsowe emachawe esive sakaNgomane abebambisene newaletinye tive letingaphasi<br />

KwaMbandzeni ekulweni timpi Abeholwa tiidvuna letilandzelako.<br />

letilandzeelako:<br />

Abeholwa tindvuna<br />

~ 5andlane Zwane<br />

~ Mbovane Fakude<br />

~ Tikhuba Magogo<br />

~ Majwayizwa Simelane<br />

~ Shabangwane Ginindza<br />

Emabutfo lebekuhlaselwa ngawo iNdlavela naLochegu. Ngalesikhatsi ahlasela letive<br />

bekungumnyaka wanga-l900. Kunesidniseko kutsi inkhosi Mjejane washona nga-1912<br />

ngeNdlovane mhla titintsatfu tinsuku yate yabekwa emtini wayo lomkhulu lobewuse<br />

Hectorspruit dvutane nedibhi lapho bekudibhela khona tinkhomo.<br />

2.2.8.5. Inkhosi Lugedlane Ngomane (1836)<br />

Inkhosi Lugedlane yatalwa ngemnyaka wanga-1836 eGomondvwane kaSikhukhuza.<br />

Emva kwekukhotsana kweyise ngemnyaka wanga-1912 watsatsa bukhosi<br />

bakaLugedlane yena akatsandzanga kuhlala eMjejane.<br />

Wasitfutsa sigodlo sakhe wasiyisa eMandabulela ngemnyaka wanga-1915 lapho wafike<br />

wahlala khona nemuti wakhe kanye nesigodlo sakhe sonkhe. Wabeka tindvuna takhe<br />

letimbili kutsi kube ngito letitambukisa ~uphatseni<br />

kanye nasekunakekeleni sive sakhe<br />

37


sakaLugedlane. Tindvuna takhe bekunguMaphungulo Matsebula kanye naGebhu<br />

Ndlovu.<br />

Indvuna Maphungulo Matsebula bekayindvuna yenkhosi Lugedlane. Beyiphetse sigodzi<br />

saseMandabulela lesifaka phakatsi indzawo i-Qarsprong kanye nenshonalanga<br />

yalesigodzi.<br />

Gebhu Ndlovu bekayindvuna nave yakaLugedlane. Bekaphetse tigodzi tase UIIy<br />

Pondspruit nenshonalanga yeThenbushi. Gebhu Ndlovu bekanetindvuna takhe nave<br />

lebetimsita ekuphatseni letigodzi lebetingaphansi kwakhe. Letindvuna takhe<br />

bekungulaba labalandzelako:<br />


ukhosi wabuniketa indvodzana yakhe Phambanisa Ngomane kutsi kube nguye<br />

lotawubusa sive sakaNgomane.<br />

Phambanisa wabusa kusukela ngemnyaka wanga-1958 kwate kwadzimate kwaba<br />

ngumnyaka wanga-1962. Ernveni kwekushona kwaPhambanisa kwaceIwa Mapulango<br />

Matsebula kutsi kube nguye lobambela Shinyukane kuze kube ngumnyaka wanga-l964.<br />

2.2.8.7.lnkhosi Shinyukane Philemon Ngomane (1964-1987)<br />

Inkhosi Shinyukane Philemon Ngomane wacala kubusa nga-l964 lapho bekabambele<br />

umntfwana wemnakabo kodvwa kwatsi emva kweminyaka lembalwa washona<br />

lomntfwana wasale wachubeka wabusa njengenkhosi kulobukhosi bakaNgomane<br />

(Lugedlane).<br />

Wabubamba Philemon lobukhosi kwate kwaba sikhatsi lapho wase utfola ingoti yemoto<br />

ngemnyaka wanga-1987 enyangeni Yengci ngemnyaka wetinkhulungwane letimbili<br />

nakubili washona. Kutsite ngenca yekuphela kwendlu (liguma) lenkhosi Makhomba<br />

Ngomane bukhosi baniketwa Mbhunu Ngomane.<br />

2.2.8.8. Inkhosi Mbhunu Ngomane<br />

Inkhosi Mbhunu Ngomane wafundza emabanga laphansi khona kaLugedlane Primary<br />

School. Waphotfula tifundvo takhe takaMatekuletjenikhona kaLugedJane esikolweni<br />

lesiphakeme iNkomazi. Watsatsa bukhosi bakhe kuPhilemon Ngomane lobekalibamba.<br />

Wabekwa esikhundleni nga-l988. Kusukela leso sikhatsi solo nguye inkhosi yesive<br />

sakaLugedlana. Kwanyalo unemakhosikati lamatsatfu kuphela kodvwa kusetsembisa<br />

kutsi angahle abe nalamanye langetulu kulaba labakhona. Inkhosikati yakhe yekucala<br />

inebantfwana labalishumi, yesibili inebantfwana labasitfupha, labanye bantfwana<br />

benkhosi wabatfola etintfombini takhe langamange atitsatse kutsi tibe yindlunkulu<br />

39


yasebukhosini. Kulesikhatsi sanyalo bantfwana leyinabo inkhosi bangemashumi<br />

lamatsatfu nakubili.Labalishumi kulabantfwana bafundza eSabie. Inkhosi Mbhunu<br />

Ngomane uyilwa kakhulu indzaba yekutsi bantfu besive sakaNgomane babuyele emuva<br />

eThenbushi lapho bebahlala khona ngobe abazange bakhishwe khona ngendlela<br />

lekahle.<br />

Kungunyalo sive lesinyenti sibhalisile kutsi sikwati kubuyela emuva. Sive sibonakala<br />

siyijabulela lenkhosi ngobe sibona kutsi umbuso wangaleso sikhatsi awumange<br />

ubakhiphe kahle bantfu lebebahlala eThenbhushi. Mbhunu ubukeka alutsandza<br />

luntjintjo loIukhona ngobe kunyentana lekacabanga kukuntjintja kulesive sakaNgomane.<br />

Sibonelo: kuzila uma kushone umnumzane, indlela lekungcwatjwa ngayo luswane<br />

nokuphunyelwa sisu.<br />

Lokuye kwangatsandzeki kahle ngaye indlela lekwabiwa ngayo emapulazi ekulima<br />

umoba. Sive sinekukhatsateka ngobe sitsi kutfola kakhulu bantfu lebachamuka<br />

ngaphandle ngobe bakhipha imali leshisiwe lekukhokhelwa ngayo inkhosi. lindvuna<br />

tayo nate kulapho titfola kufumbatsiswa ngobe tikhombisa kuhlala tilambile.<br />

Lokuncomekako ngaye Mbhunu kutsi sive sakhe sisamhlonipha kakhulu site umsindvo<br />

ngalobukhosi, nekutsi tindvuna takhe nalabo lebamelulekako bahlala banaye ngaso<br />

sonkhe sikhatsi bamnikete imfundziso lekungiyo lekumele kutsi bantfu abaphatse kahle<br />

ngayo kute kutsi sive sihlale simhlonipha.<br />

2.2.9 BuIchosi BakaMachekeza<br />

2.2.9.1. Inkhosi Mdwmane Ngomane (1826-1854)<br />

Kucatjangwa kutsi watalwa nga-1760 ngalesikhatsi bachamuka kaSikhukhuza baya<br />

eMiddleburg. Inkhosi Mdvumane nesive sakhe bebahlala kuletindzawo letilandzelako:<br />

Coalmine, UIIy Pondspruit, Thenbhushi, Wilsonskop, Mkhongoma, Keeron, Ringsatlaage.<br />

40


Tonke letindzawo bekuhlala sive sakaNgomane kodvwa emaBhunu asikhipha ngenca<br />

yetembangave lokwenta letindzawo taba ngemapulazi alabamhlophe kute kutsi bakwati<br />

kulima kuyo.Nanyalo lendzawo isasetjentiswa ngulabamhlophe kulima. Bantfu<br />

bakaNgomane bakhishwa bayiswa lapho bekungakanotsi khona. EmaBhunu wona<br />

asawusebentisa lomhlaba ngobe unotse kakhulu.<br />

2.2.9.2. Inkhosi Sibhutela Ngoloma Ngomane<br />

Inkhosi Sibhutela waphila eminyakeni yabo 1810-1820. nakalandzelwa umlandvo<br />

wabakaNgomane abaveli kahle labantfu lababili labahlukene. labadzala bakucacise<br />

kahle kakhulu ngobe batsi kwangatsi akusibo bantfu lebehlukene, kepha ngumuntfu<br />

munye. Umlandvo uyakhombisa kutsi walandzela Mdvumane ekubuseni.<br />

2.2.9.3. Inkhosi Ngoveni Ngomane (1820-1868)<br />

Akucondzakali kahle kutsi wanini Ngoveni kodvwa kukholelwa ekutseni wacala kubusa<br />

ngetikhatsi tabo- 1820-1868. Wabusa ngalesikhatsi kubusa Mswati e5watini. Ekubuseni<br />

kwakhe kute Iokutseni lewadvuma ngako lewakwentela sive. Lekwatiwako kutsi wagula<br />

wase uyakhotsama. Uthuna lakhe liseceleni kulaSiboshwa lapho wangwatjwa khona<br />

endzaweni yaseKrobersdal.<br />

2.2.9.4.lnkhosi Mgubho Ngomane (1852-1887)<br />

Inkhosi Mgubho akwatiwa kutsi yatalwa nini kodvwa kuyavela kutsi yashona nga 1855.<br />

Mgubho watsatsa bukhosi ngalesikhatsi le5watini Iibuswa nguMbandzeni ngeminyaka<br />

yangabo 1857-1887.<br />

sive sakaNgomane besimsola Mgubho ngobe sicabanga kutsi<br />

unemphandze yekwenta kutsi litulu lishaye bantfu.<br />

41


Kwenteka kutsi Soshangane nebakaNdwandwe bendlula kuMgubho lapho befika<br />

bamhlasela wase uyabaleka uya eLoyisingili eMphumalanga yetintsaba teLubombo<br />

lapho wafike wabhaca khona. Ekuhlaselweni kwakhe bamemuka tonkhe tinkhomo<br />

takhe. Sive sakaNgomane atange simtsandze ngobe sisola ngendzaba yekutsi unemutsi<br />

welitulu ubulala bantfu. Wagula sikhatsi lesidze wate wafela etandleni tebantfu ngobe<br />

bangafuni kumsita.<br />

Wafa nga 1885 asagule sikhatsi lesidze, Udliza lakhe lise Stonspruit. Kutsiwa emva<br />

kwekufa kwakhe kwabulawa bantfu labatsatfu lekusolwa kutsi ngibo lebamloya.<br />

Matjede Malale bekasolwa nave kutsi wasifaka sandla ekuloyeni inkhosi Mgubho wase<br />

uyabaleka uyawuhlala kulenye indzawo lapho angatiwa khona.<br />

2.2.9.5. Inkhosi Mjokwane Ngomane (1890)<br />

Emveni kwekushona kwenkhosi Mgubho indvodzana yakhe Mjokwane yatsatsa bukhosi<br />

ngemnyaka wanga- 1865. Mjokwane bekanemakhosikati lamatsatfu kodvwa kuwo<br />

onkhe lamakhosikati bekatfola bantfwana bebafana kuphela kute intfombi.<br />

Wafa ngemnyaka wanga-1890. Babe wakhe Goqwayi wambambela bukhosi<br />

ngalesikhatsi kusalindzelwe kutsi umnakabo Mjokwane abuye ekuceceshweni kwetimphi<br />

eSwatini ngaphansi kwenkhosi Mahlokohla. Kutsite uma abuya ekuceceshweni watsatsa<br />

bukhosi kuGoqwayi lekungubabe wakhe lomncane.<br />

2.2.9.6. Inkhosi Machekeza Ngomane (1891-1942)<br />

Inkhosi Machekeza Ngomane watalwa ngemnyaka wanga-1891. Sigodlo sakhe besise<br />

Vimbilanga. Watsatsa bukhosi emva kwemnakabo Mjokwane. Washona nga-1931<br />

esigodlweni sakhe wabuye watjalwa khona.<br />

42


Wabanjelwa nguMzala wakhe Mbambo lowabusa iminyaka lemibili kuphela wase naye<br />

uyashona ngemnyaka wanga-1942.<br />

2.2.9.7.lnkhosi SiboshWil Ngomane (1911-1946)<br />

Inkhosi Siboshwa Ngomane yatalwa ngemnyaka wanga-1911. Watsatsa bukhosi<br />

ngemnyaka wanga-1943. Wabese sewuyashona nga 1946 enyangeni yeNyoni nhla<br />

tingemashumi lamabili nakunye.<br />

Nkapane Mehlobow waba yinkhosi yakaNgomane njengelibamba lemtfwana<br />

wemnakabo Siboshwa longuMakunyule Ngomane. Emva kwesikhatsi ashonile<br />

kwatsatsa Sikhatsi kutsi abuse, kodvwa wagcina abekiwe kutsi aphatse.<br />

2.2.9.8. Inkhosi Makunyule Ngomane<br />

Inkhosi Makunyule Ngomane wabekwa esihlalweni sebukhosi nga-1969. Makunyule<br />

naye bekanesitsembu nebantfwana labanyenti kakhulu. Kungako nalamuhla<br />

kusenembango lomkhulu kakhulu kulobukhosi ngendlela yekutsi kungaze kucitseke<br />

ingati ngobe emadvodzana akhe lamabili Shashu (Machekeza III) lotalwa<br />

ngulaMahlangu utsi bukhosi bakhe. Kantsi naNicholus lotalwa ngulaLuhlanga naye utsi<br />

bukhosi bakhe ngobe uyise (MakunyuJe) wamtjela kutsi nguye lotawuba yinkhosi emva<br />

kwakhe. Uphephandzaba iSowetan likubeka kanje:<br />

I was appointed by my father and the who! house know this:<br />

Sowetan, Monday October 7 (5:2002)<br />

Machekeza wesitsatfu naye utsi nguye lekumele kutsi abe yinkhosi emva kweyise.<br />

Uphephandzaba Iikubeka kanje:<br />

43


Has daimed to be rightful successor to his late father.<br />

Sowetan, Monday October 7 (5: 2002)<br />

Nanobe kunjalo lamadvodzana abanga tindvuna letinelilungelo lekukhetsa indvodzana<br />

lekungiyo letawutsatsa bukhosi emva kweyise. Tindvuna nalabanye basebukhosini batsi<br />

Machekeza III bakhe lobukhosi ngobe unina wakhe walotjolwa ngetinkhomo tababekati<br />

nanobe angazange endze khona ebukhosini. Ngaleso sizatfu bukhosi ngebakhe.<br />

Uphephandzaba Iibhalwe kanje ngalendzaba.<br />

Desputing the daim, the king said a hero to the throne was not<br />

chosen by the resigning king but by the royal coundl which had the<br />

right to choose the successor.<br />

Sowetan, Monday October 7 (2002:5)<br />

Imibango lenjena ebukhosini ihlala ikhona. Tindvuna nalabanye ngibo lebangabuchaza<br />

kancona ngalobukhosi bakaNgomane kutsi babani lobukhosi.<br />

Loku yindida kutsi nave Nicholus utsi unina wakhe walotjolwa tinkhomo tesive ngobe<br />

kutsiwa make wakhe uyindlunkulu yasebukhosini, nguye lowatala inkhosi ayitalele sive<br />

ngobe walotjolwa tinkhomo tesive. Kulendlu yaMakulunyula kunemsindvo ngendlela<br />

yekutsi kuze kwadutjulwana ngetibhamu ngenca yalobukhosi.lndlu yalaLuhlanga<br />

yadutjulwa kodvwa akwatiwa kutsi yadutjulwa ngubani. Ngenhlanhla kodvwa inkhosikati<br />

yaMakunyule lencane yalala esibhedlela ilashelwa kwetfuka.<br />

Indvuna Mandumane nalabanye bayabufakaza bukhosi kutsi baShushu (Machekeza Ill)<br />

kodvwa sive siyakuphikisa konkhe loka sitsi bukhosi baNicholus. KUgdne<br />

sekurnangalelwana ngobe Nicholus angavisisi kahle kubekwa kwemnakabo Shushu<br />

(Machekeza III). Nanyala indzaba isemtsetfweni.<br />

44


2.10. INKHOSI MAKUNYULA SOLOMON NGOMANE<br />

Inkhosi Makunyula Solomon Ngomane wabayinkhosi nga-1975 ayinkhosi kulesive<br />

sakaNgomane lesikhona kuletindzawo letisihlanu (Kazibokwane, Kasibhejane, sibayeni,<br />

Kamachekeza naseDludluma)<br />

Inkhosi Makunyula Ngomane bekabanjelwe yinkhosi Mehlobovu Ngomane ngobe yena<br />

bekasemncane. Lona Mehlobovu bekalibambela wagdna aniketwa indzawo<br />

yaseDludluma.<br />

Inkhosi beyinemakhosikati lamatsatfu.<br />

l.LaLuhlanga - 3 emadvodzana 3- emadvodzakati<br />

2.LaMalambe - 1 Indvodzana 2 emadvodzakati<br />

3.LaShongwe -1 indvodzana<br />

Shushu Omah Ngomane ngumntfwana waMakunyule lowamtfola kuLaMahlangu. Lona<br />

LaMahlangu nguye lobekamele abeyindJunkhulu ngobe alotsholwe ngetinkhomo<br />

lebetiphuma kudzadzewabo Makunyula. Kunaloko LaMahlangu akavumanga kutekwa<br />

bakaNgomane. BakaMahlangu batibuyisela emuva tinkhomo takaNgomane. Kwatekwa<br />

LaLuhlanga.<br />

Ekutekweni kwalaLuhlanga sive sonkhe kusukela eBlock A-c umuti ngamunye<br />

bewukhokha RlO inkhomo tayiswa kaLuhlanga tililobolo. LaLuhlanga walotjolwa ngaleto<br />

tinkhomo.<br />

Makunyula bekanetindvuna letisihlanu. Tonkhe betigweba emacala kutsi kanye tiyise<br />

emacala lamakhuJu enkhosini. Kepha Mandomane Ngomane abegweba onkhe emacala<br />

loke kwenta kutsi angevani naMakunyule. Manyakule abeyitsandza intfutfuko.<br />

45


2.11. S1PHETFO<br />

Kulolucwaningo kuvetwe kwabuye kwacwaningisiswa kahle In)ongo yekubhala<br />

ngemlandvo wesive sakaNgomane. Sive sakaNgomane sachamuka enhla nelive Ie-Afrika<br />

lapho kusive sebantfu labamnyama ngekudzabuka kwabo.<br />

Umlandvo walesive sakaNgomane ucacisiwe kahle khona kutewubalula kulowufundzako<br />

kutfola kahle kutsi lamakhosi alandzelana njani. Bukhosi bakaHhoyi bubhalwe kahle<br />

ngekulandzelana kwawo lamakhosi. Bukhosi bakaLugedlane nabo buchazwe kahle<br />

ngalokuphelele. Bukhosi bakaMachekeza buhlelwe kahle kute wonkhe umuntfu akwati<br />

kuconclzisjsa kahle ngalendlu kutsi lamakhosi alamana kanjani.<br />

Kulwa kwalamakhosi timphi tekutsi lobukhosi busale buvikelekile nabo bucadsiwe.<br />

Kuyacaca kutsi lamakhosi akaNgomane abesitsandza sive sawo, ikakhulu uma kubukwa<br />

kuboshwa kwenkhosi Mphoti aboshelwa kutsi akafuni kutfutsa aye esigodzini<br />

saseHlanzeni, eNkomazi. Lokuhle ngaye Mphoti kutsi akamange asiyekele sive sakhe<br />

kungako nebantfu bakhe bebamtsandza kakhulu. Umbango lokhona ebukhosini<br />

bakaMachekeza nawo uchaziwe ngalokuphelele. Kubanga bukhosi bekukhona endvulo<br />

kantsi nanyalo kusekhona futsi kuyohlala kukhona. Kusesiveni nasetindvuneni kutsi tona<br />

titsatsa siphi sincumo uma kwenteka tintfo letifana naleti. Kuhlakanipha<br />

kwemadvodzana Jembeni nako kushayelwe Iihlombe ngobe kwente kutsi lobukhosi<br />

bakaNgomane bungapheli buhlale bumile njalo ngobe timphi tingawucedzanga futsi<br />

nekubambana kwawo lamadvodzana solo kuwuchubela phambili lombuso. Nalamuhla<br />

lobukhosi bakaNgomane bukhona ngenca yawo lamadvodzana akhe.<br />

Lokubuhlungu nalokungamukeleki nanobe kwatiwa kutsi kufa kukhona. Uma kubukwa<br />

bukhosi bakaNgomane kaLugedlane, Shinyukane washona engotini yemoto ebukhosini<br />

bakaMachekeza. Makunyule naye washona engotini yemoto ebukhosini bakaHhoyi. Eric<br />

Ntiyi washonela ngaphandle kwelive lakhe esifutfweni lekungasiko kushona<br />

46


lokwemukelekile. Kuye kumukeleke kutsi umnumzane welikhaya ashonele ekhaya lakhe.<br />

Kwangatsi kushona ngetingoti kuyandza kulobukhosi.<br />

Kuvetiwe kulolucwaningo kutsi bantfu bakaNgomane bangebaNguni. Lulwimi lwabo<br />

lwandze kakhulu ngekuhlanganisa Siswati, Sizulu kanye nesiShangane. Enkhulumeni<br />

yabo labantfu uma bakhuluma abasishiyi emuva sibongo sabo. LoNgomane ugcwala<br />

kakhulu uma bawma nobe baphika. Uma kumele basisebentise lesibongo sabo<br />

enkhulumeni bafaka loNgomane. Sibonelo: MaNgomane asihlaleni phansi. Uma<br />

bakhuluma kanje basuke sebacondzise kuso sonkhe sive nobe kubo bonkhe labakhona<br />

kuleyondzawo labakhulumela kuyo.<br />

Sinanatelo sakaNgomane sichaziwe. Kuvamise kutsi tibe timbili tindlela tekunanatela<br />

sibongo. Totimbili letindlela tisho sona sibongo nebantfu banye. Ngasikhatsi kuye<br />

kukhombise kuhluka kuletinye tindzawo kodvwa bonkhe "Bashika" labantfu. Lokunye<br />

kuhluke kutsi lomunye kulabacala letinanatelo bekatibonga kanjani vena kukhombisa<br />

buchawe lekanabo. Kukulofundzako kutsi vena utsandza siphi sibongo kodvwa tonkhe<br />

tisho Ngomane.<br />

47


SEHLUKO SESITSATFU<br />

3.0. INKHOLO YESIVE <strong>SAKANGOMANE</strong><br />

3.1. SINGENISO<br />

Kulesehluko kuchazwa kahle emasiko endlu lemnyama ikakhulu emasiko esiveni<br />

sakaNgomane. Kutawubekwa kucaciswe kutsi ayini amasiko wona ngekwawo. Sive<br />

lesimnyama siwacondzisisa kahle kangakanani emasiko aso. Ingabe bantfu<br />

bakaNgomane bayawachuba ngalokuphelele emasiko abo?<br />

Kulolucwaningo kocondvwe kuveta kahle kutsi bantfu ababuyele emasikweni abo<br />

lasatsandza kushabalala. Sive sakaNgomane naso ngulesinye lesitsandza kubuyela<br />

emasikweni aso lebesesi ngasawalandzeli ngalokuphelele. Situkulwane lesisatalwako<br />

sibonakala sitawakhohlwa lamasiko ngobe singawacondzisisi kahle. Kungako<br />

kubonakele kukuhle kutsi kubhalwe phansi loko lekungiko lekumele kutsi kulandzelwe<br />

lekungemasiko aso lesive sakaNgomane.<br />

Kutawucaciswa kahle kuhlanganisa kwabo emasiko esive semaShangane nesive<br />

seMaswati. Loku kutawubonakala kahle ngendlela lebagcoka nobe lebawnula ngayo.<br />

Imwnulo yabo ihlanganisa tive tebemdzabu. Kubonakele kutsi kucacisekile kutsi sive<br />

sakaNgomane siyamkhonta uMvelinchanti. Labantfu labamati kakhulu uMvelinchanti<br />

tonkhe tintfo tabo lebatentako bayetsembela kutsi batenta ngobe kufuna vena<br />

losemafini.<br />

Kutawuvetwa ngalokuphelele lokukhombisa kutsi sive sakaNgomane siyamati<br />

uMvelinchanti kodvwa emasiko aso asikawalahli ngobe siyati kutsi lamasiko avela kuye<br />

UMvelinchanti. Sive sakaNgomane siyakholelwa ekuphahleni nangabe kukhona<br />

lekungahambi kahle emphakatsini wonkana wesive sawo ngisho nasemndenini imbala.<br />

48


Kuphahla nako kungulenye incenye yalamasiko aso lesive. Kuphahla kuyentiwa khona<br />

emtini nobe ngaphandle kwelikhaya. Ngasikhatsi kuye kuphahle sive sonkhe.<br />

Kutawucaciswa kahle kuso lesehluko kutsi uma kuphahla sive kusuke sekwentenjani.<br />

Kulisiko esiveni sakaNgomane nasesiveni salabamnyama kutsi emadloti akhunjulwe<br />

ngaso sonkhe sikhatsi sekuphila kwemuntfu. Umuntfu ukhona nje kulabaphilako ngenca<br />

yeMvelinchanti kantsi nanobe sekahambile lapho akhona kunelitsemba kutsi ukhona<br />

ngenca yakhe uMvelinchanti. BakaNgomane bayakholelwa ekutseni umuntfu<br />

losewahamba kumele kutsi akhunjulwe ngobe nguye lekabachumanisa naMvelinchanti.<br />

Intfo loyifunako wena losaphila kwangatsi kutsenjelwa ekutseni ivakala kancono uma<br />

uyikhulunyelwa ngulo sewahamba kuMvelinchanti. Losewahamba nguye lekabitwa kutsi<br />

ulidloti kulabo lebaphilako.<br />

3.2. EMASIKO<br />

Mvelinchanti watsi nakadala umuntfu wamniketa emasiko akhe lekumele kutsi aphile<br />

ngawo. Wamniketa indlela lekatawukhuluma ngayo, avunule ngayo nalekatawuteka<br />

ngayo umuntfu lekatawuhlalisana naye imphilo yakhe yonkhe nendlela lekatawulanclzela<br />

ngayo emasiko akhe. Emasiko emphakatsini abalulekile kakhulu.<br />

Bantfu baphila nje kungenca yawo emasiko. Lako lebakuniketwa nguMdali kutsi<br />

batiphilise ngako ngiko lekwenta kutsi bakwati kuchubekela phambili ngemphilo. Sive<br />

sakaNgomane sisive lesiwacikelelelako emasiko aso asiwashiyi emuva. Siyatsandza kutsi<br />

situkulwane siwati khona sitowagcina sihlale siwachubela embili kusitukulwane sawo.<br />

Sanderson uwubeka kanjena lombono:<br />

Culture refers to the total pattern of learned human behaviour<br />

passed on from generation to generation.<br />

(Sanderson, 1999:31)


Uma sive sakaNgomane singakwati kuwandlulisa emasiko aso kusitukulwane angeke<br />

ashabalale kalula emasiko. Emasiko atawuhlala akhona njalo futsi alandzelelwa<br />

ngalokuphelele. Situkulwane naso sitawukwati kuwandlulisela kulabanye lamasiko.<br />

Ngaleto tizatfu ngete aphela nobe ashabalale kalula lamasiko.<br />

Emasiko emmangweni kudzala abendluJiswa ngawo umlomo ngobe abengabhalwa<br />

phansi, kodvwa kwanyalo sekulula ngobe ayabhalwa phansi kute sive sitewukwati<br />

kuwafundza ngobe atawube abhalwe phansi. Emasiko ayindlela lelandzelwako<br />

emangweni. AJandzelwa ngabo bonkhe baleso sive lesitibita ngaso. Emasiko kusuke<br />

kunguloko lekuvunyelwane ngako kwasekuyatsatfwa kwentiwa wona emasiko aleso<br />

sive. BakaNgomane-ke nabo uMdali watsi ngekubadala wabaniketa loko lekungemasiko<br />

abo. Emasiko ahlukile ngetive nebuve bato.<br />

Ngekuhluka kwato letive kwenta kutsi nawo lamasiko angefani. Compton (1992)<br />

uyibeka kahle lendzaba nakaphawula kanjena:<br />

Culture are the ideas and ways of doing things in different<br />

societies.<br />

(Compton, 1992:6)<br />

Lako lokwenta kutsi sive sehluke kuletinye tive ngiko lekwenta kutsi leso sive sitati kutsi<br />

sona sinjani, siphindze sitibite ngebuve lobutsite. Sive sakaNgomane naso ngulesinye<br />

lesihlukaniseka kalula kuletinye tive letikhona eveni. Kuhluka IokukhuJu kwalesive indlela<br />

lesikhulurna ngayo lesive. Loko kuyakhombisa ngobe siyakwati kuhlukaniseka kaluJa<br />

kuletinye tive. Lokunye lesive lesihluke ngako kuba sive lesintima, sihlukile<br />

kulabamhlophe lebakhona naletinye tive letikhona eMangweni nakule5ikhwahJande<br />

lonkana. sanderson lombono yena uwubona kanje:<br />

Ethnicity is related to culture, but refers specifically to allegiance to<br />

a group with which one has uncestral links.<br />

(sanderson, 1999:76)<br />

50


Sive sakaNgomane njengesive lesimnyama siyakholelwa enkholweni yemadloti ngobe<br />

sati kutsi tonkhe tintfo letikhona letiphilako naletingaphili tonkhe tadalwa nguMdali -kutsi<br />

wonkhe umuntfu lokhona aphile ngato letintfo. Kungako sive sakaNgomane njengesive<br />

salabamnyama siyayati inkholo yemadloti.<br />

Emasiko emphakatslni entiwa bantfu labanyenti lebahlangene ngemacembu abo bente<br />

intfo yinye. Compten (1992) ukufakaza kanje:<br />

A society is made up of many people and groups.<br />

Compten. (1992:6)<br />

Ngekuba khona kwebantfu eMangweni kwenta kutsi bantfu bahlangane ndzawonye<br />

bente imidmbi letawufaka emasiko phakatsi khonabatotijabulisa bente lokufanelekile<br />

lokungemasiko abo. Sive sakaNgomane naso uma sihlangene senta imidmbi lemikhulu<br />

lengeke ikhohlakale kalula etimphilweni taboo Lemidmbi ijatjulelwa nanobe ngubani<br />

lokhona eMangweni. Lemidmbi ingaba midmbi yaseSontfweni nobe esiveni sonkhana.<br />

Compten uchebeka nekufakaza kanje ngalombono:<br />

Customs is something that people do at special times and on special<br />

occasions in a family, a religion, a country or a society. Customs<br />

mark events to remember.<br />

Compten, (1992: 4)<br />

Leminye imindeni iyawachuba emasiko ingagudluki kalula kuwo.lyawachuba emasiko<br />

ayo ngisho nasekudleni lekudlako. Tindlu tabo tibonakala ngako kwakhiwa kwesintfu,<br />

takhiwe njetjani nangetintfungo. Imvunulo labayiwnulako ikhornbisa kona kuphila<br />

sintfu. Ernasiko ahlanganisa bantfu ngemacembu abo ngendlela lehlelekile<br />

nalesabumbene ngekutsi bakhulurne lulwimi lunye lekuwnyelwane ngalo kuleyo<br />

ndzawo nobe kuleso sigodzi. Sanderson lornbono uwufakaza ngalendlela:<br />

51


Society is a group of people who accociate with each other within<br />

an ordered community, and who communicate by means of<br />

language.<br />

sanderson (1999:29)<br />

Emasiko emmangweni nangabe akheke kahle ayaticambela ngisho nelulwimi<br />

lekatalikhuluma. Ummango uyatakhela lolulwimi Iwawo lofuna kutsi kukhulunywe Iona.<br />

Lolulwimi lutawenta kutsi kukhulunywe kuvanwe. Indlela lekuvanwa ngayo<br />

emmangweni kukhulumisana. Inkhulumo ihlanganisa wonkhe umuntfu lokhona<br />

emmangweni.<br />

3.3. MVEUNCHANTl<br />

Sive sakaNgomane sive lesikholelwa kuMvelinchanti. Siyati kutsi konkhe lekukhona<br />

kudalwe nguMvelinchanti akudalela wonkhe umuntfu lokhonaemhlabeni. Watsi<br />

ngekudala umuntfu Mvelinchanti wase<br />

kwawo.<br />

umniketa emasiko lekatawuphila ngaphansi<br />

Ngawo lamasiko wase ungeta inkholo kuwo. Lokwacala kucala kwaba ngiwo emasiko.<br />

Inkholo yatsi ngekufika yetika bantfu base bayadideka. Badidwa yinkholo alabamhlophe<br />

ngobe bona bebakwati kubhala tonkhe tintfo tabo tilondvoloteke kahle. Ngekutsi bafune<br />

kutsi kuchubeke lenkholo yabo iye embili kwenta kutsi bantfu labamnyama bakhohlwe<br />

ngewabo emasiko bawabone kwangatsi awasikahle kunalawa alabamhlophe. Inkholo<br />

yaMvelinchanti yasuselwa emasikweni. Emasiko nenkholo yaMvelinchanti ngingasho<br />

kutsi yintfo yinye ngobe kuyetselelana emanti loku lokubili.Akahlukaniseki kalula.<br />

Konkhe kwakaNkulunkulu ngobe konkhe kwadalwa nguye phela Nkulunkulu. Sive<br />

sakaNgomane siyamati Mvelinchanti kutsi nguye lowavela kucala.<br />

UnguMdali wako konkhe futsi nguye lowavela kucala, kungako bantfu bakaNgomane<br />

bambita ngekutsi nguMvelinchanti. Loku kufakazelwa naliBhayibheli lelingcwele nalitsi:<br />

52.


Ekucaleni bekukhona livi, Iivi bekunguNkuJunkulu. Vena loyo<br />

bekakhona ekucaleni konkhe kwavela ngaye. Ngaphandle kwakhe<br />

akukaveli lutfo kuko konkhe lokuvelile.<br />

Johane (1: 1-3)<br />

Onkhe lamagama langenhla achaza kona kutsi Mvelinchanti nguye lowavela kucala<br />

kunako konkhe lokukhona lapha eveni. Sive sakaNgomane ngekwetsemba siyati kutsi<br />

Mvelinchanti ukhona futsi siphila ngenca yakhe lapha emhlabeni. BakaNgomane<br />

ngekwetsemba kungako bamkhonta nanobe bangakamboni ngemehlo abo enyama,<br />

kepha ngenca yetimangaliso netigameko letentiwa nguye Mvelinchanti kungako banalo<br />

litsemba lekutsi uyaphila futsi ukhona yonkhe indzawo.<br />

Lebaphila kucala endvulo ngibo lebeta naleligama laMvelinchanti ngobe banetizatfu tabo<br />

letitsite kutsi kungani bambite ngekutsi nguMvelinchanti Kungako nesitukulwane<br />

lesivelile emva kwaloko naso sisalilandzela Iigama lakhe. Intfo leMvelinchanti abitwa<br />

ngayo ayintjintji kalula. Kungako emagama ayafika aphindze andlule kepha leli<br />

laMvelinchanti alintjintji. Sive sakaNgomane siyet5emba kuko konkhe lokutsiwa kwavela<br />

kucala ngobe kunguMvelinchanti. Kungako kulindzelekile kutsi kuwo wonkhe umuntfu<br />

lokhona angalibiti ngelite ligama laMvelinchanti ngobe nguye lomkhulu kuko konkhe<br />

lokukhona lapha emhlabeni.<br />

Sive sakaNgomane siyetsemba kutsi singacela intfo letsite kuMvelinchanti<br />

ngalokuphelele nekutihlonipha lokukhulu utasentela lesive. Uma sive sonkhana<br />

sihlangene ndzawonye sidvumisa livi IeNkhosi ngenhloso yekucela lokutsite Mvelinchanti<br />

uyasiniket:a lesive. Uma kungenteka kutsi kube khona somiso eveni, imvula ingani, uma<br />

kungahlanganwa ndzawonye kucelwe kuMvelinchanti kutsi imvula ine, kutawutsi lapho<br />

sekusekhatsi kwemkhuJeko lowentiwako imvula seyicalile kuna. Sive sitawufika<br />

emakhaya simanti-nte. Tonkhe tintfo leticelwa kuMvelinchanti ngalokuphelele<br />

uyatiphendvula ngetibusiso takhe. Tibusiso takhona kuzuza lake bekucelwa ngawo<br />

umthandazo.<br />

53


T1nyenti tindlela tekukhuluma naMvelinchanti, kodvwa umthandazo ngasikhatsi kuya<br />

ngekutsi kuyini \ako lekusukwe kucelwa kuye. Nangabe kucelwa imvula kuvamise kutsi<br />

kuthandaze bantfu labadzala lesebakhulile, ngobe kunekwetsemba kutsi bavakala<br />

kancono kuMvelinchanti kantsi futsi abasoni bakhuluma emaciniso kuphela bete futsi<br />

emagcubu nalabanye. Kunekwetsemba kutsi bamsulwa, phela Mvelinchanti ufuna<br />

umuntfu lokholwa ngalokuphelele hhayi lodlalako njengobe sesibona kuletinsuku<br />

lesiphila kuto sekudlalwa ngaye nje loIosemafini.<br />

3.4. EMADLOTl<br />

Emadloti inkholo yebuve bemuntfu lomnyama. Umuntfu watsi nakamdala Mvelinchanti<br />

wamniketa emasiko lekatawuphila ngawo. Kuwo lawo masiko kwase kuvela inkholo.<br />

Emadloti ayinkholo, kuya ngekutsi wena lowakholwako utsembela kangakanani kuwo.<br />

Sive sakaNgomane siyayisebentisa inkholo yebuve baso. Lesive siyakholelwa emadlotini.<br />

Emadloti ngulaOO bantfu lesebahamba kumbe labangasekho kulabaphilako kodvwa<br />

ingati yaOO ibe ikhona kulaba labasaphila. Ingati yalosewahamba ihlala ikhona kulelo<br />

lusendvo Iwakho. Kuhamba kwakhe emhlabeni akusho kutsi akusasuye walelo khaya<br />

lekuhlukile kutsi yena sewungumoya. Akasakwati kuhlangana nalabaphilako belusendvo<br />

lwakhe ngekwenyama kepha uhlangana naOO ngekwemoya.<br />

Kunekwetsemba kulesive sendlu lemnyama yakaNgomane kutsi bantfu lesebahambile<br />

Mvelinchanti ubeva kancono ngobe bangumoya. Bayakwati kukhuluma naye<br />

Mvelinchanti bavisisane. Labaphilako batjela lesebahamba labakufunako kuMvelinchanti<br />

endlini lemnyama kwentiwa ngekutsi kuphiswe tjwala nobe kuhlatjwe imfuyo.<br />

Yonkhe intfo lefaka inhlanhla kuwe wena lophilako loyicela ngalokuphelele kumele utsi<br />

ivalwe ngemphefumulo walenye intfo kuze wena lophilako uzuze lako lotabe ukucela<br />

uMvelinchanti. Umhlatjelo nobe ngabe wani uhambisana nekuphuma kwemphefumulo<br />

wesilwane. ukucela kuMvelinchanti. Loko kuyafakazeleka ngalesikhatsi Abraham<br />

54


ayonikela ngendvodzana yakhe lekukuphela kwayo. Utsite Abraham nasakulungele kutsi<br />

anganikela ngendvodzana yakhe, Nkulunkulu waveta imvu. Ubhayibheli lelingcwele<br />

likubeka ngalendlela:<br />

Abraham waphakamisa emehlo akhe, wabona, bheka ngemuva<br />

yinqama, ibhajiwe esihlahleni ngezimpondo ZiJyo, u-abraham<br />

wayothatha inqama, wanikela ngayo umnikelo wokushiswa<br />

esikhundleni sendodana yakhe.<br />

Genesis (22: 13)<br />

Kucela intfo lefunakalako ngemphefumulo nangengati yesilwane kwacala khona endvulo<br />

nguye Mvelinchanti ngekutsi akuvete esiveni salabamnyama ngaye Abraham<br />

ngalesikhatsi ahlaba imvu enta ngayo umnikelo.<br />

Leyonkholo ayimange isuke esiveni sebantfu labamnyama bayisebentisa kusukela<br />

ngaleso sikhatsi kute kube ngulesikhatsi salamuhla. Esiveni sakaNgomane njengobe<br />

emasiko kanye nenkholo kuyahambisana kwasukela lapho kutsi bati kutsi<br />

longabakhulumela avakale kancono kuMvelinchanti nguye lomuntfu losewahamba<br />

lobekalusendvo Iwalowomndeni. Kungiso leso sikhatsi lapho emadloti angena khona.<br />

Sive sakaNgomane siyakholelwa kulabo lebahamba (emadloti) ngobe sati kutsi<br />

Mvelinchanti ubeva kancono ngobe bangumoya. Mvelinchanti uyatsandZiJ kutsi bonkhe<br />

bantfu bamati futsi bamkhonte yena yedvwa kodvwa akukhatsalekile kutsi bamdvumisa<br />

kanjani yingce nabakholelwa kuye. Inkholo yebuKhristu nayo uyayemukela ngobe yona<br />

imhlanganisa nebantfu bakhe ngemthandazo ngaphandle kwekukhulunyelwa<br />

ngulomunye umuntfu. Kukhulunyelwa ngulomunye umuntfu enkholweni yemadloti<br />

akusiso sono kodvwa kuyindlela lewayidala ngakhona Mvelinchanti ngobe afuna kutsi<br />

bantfu lebaphilako bangabakhohlwa bantfu bakubo belusendvo lesebahamba.<br />

Wenta kutsi emadloti nobe lesebahamba bakhulunyiswe ngaleyo ndlela. Emadloti<br />

ayinkholo lemukelekile lengemasiko lavetwa nguye Mvelinchanti. Ngekutsi sive<br />

ss.


sakaNgomane siyichube lenkholo yemadloti. Kute lokubi ngawo ngobe konkhe<br />

kuchamuka kuMvelinchanti. Wachamuka nako konkhe ngekutsi avele kucala<br />

kungakaveli umuntfu. Sive sakaNgomane siyakholwa kutsi emva kwekufa kunemphilo.<br />

Imphilo ayigdni kuphela kulebasaphilako kodvwa nalabo lesebahamba bayaphila,<br />

kodvwa baphila ngekwemoya.<br />

Emva kwekufa imphilo iyachubeka, kodvwa ichubeka ngendlela yekutsi labaphilako<br />

abababoni lesebahamba kodvwa kunekwetsemba kutsi sebakwati kukhuluma kancono<br />

naMvelinchanti. Mvelinchanti vena uyabeva futsi uyababona.<br />

Kungako sive sakaNgomane sinelitsemba kutsi konkhe lesikufunako kutjelwe emadloti<br />

bese wona akundlulisela kuMvelinchanti. Nemakholwa lawa lakhonta inkholo yebuKrestu<br />

aye acele Jesu kutsi awakhulumele naMvelinchanti loku kubonakala kungakahluki<br />

enkholweni yemasiko ngobe bona bakhulunyelwa emadloti.<br />

Sive sakaNgomane siyakholelwa ekutseni tibusiso tivela nobe baniketwa ngulabo<br />

labangasekho. Ngekucela inhlanhla kulabo lesebahamba kutsi bakhulume<br />

naMvelinchanti kwenta kutsi lesive setsembe kakhulu kutsi lesebahamba bahlala<br />

basigdnile lesive, basibuke ngalokwanele. Kulesinye sikhatsi uma kusikhatsi setimphi<br />

nabancobile baye bawabikele emadloti ngobe lesive setsemba kutsi kungawo lente kutsi<br />

bancobe.<br />

Inhlanhla-ke kulesive setsemba kutsi ichamuka kulabaphansi. Ngekutsemba kwesive<br />

akaNgomane kutsi lesebahamba ngibo lebakhuluma naMvelinchanti kwente kutsi<br />

wonkhe umuntfu lomnyama anamatsele kubo lesebahamba.Loku kubonakala ngekutsi<br />

ngetikhatsi taboKhisimusi nabo Ndbijani bantfu belusendvo bavakashele emathuna<br />

etinini tabo lesetahamba. Kutsi batikhumbulile kubonakala ngekutsi bafike bacentse<br />

emathuna abo bagdne ngako kudtsa tjwala phansi nobe ingati yesilwane bese<br />

bayakusho loko lebafisa kukundlulisa.<br />

56


Lebasondzelene neMdali ngobe sebadvute naye batakundlulisa lula loko lekufunekako<br />

ngobe nabo kwabo lebakudzingako basuke sebakutfolile. Uma emadloti anganakwa<br />

kahle nobe uma kukhona lekakusolako sijeziso singavela ngekutsi kugula kuhlale<br />

kukhona ekhaya nobe emndenini. Sijeziso singavela kubabe welikhaya nobe ngabe<br />

ngubani lolilunga lemndeni wakhe. Sive sakaNgomane siyakwati kutidkelela tintfo<br />

letifana naleti, njengemikhuhlwane nalokunye kugula lokungaba khona ekhaya. Kugula<br />

lokuletfwa emadloti ngobe anganakwa kungaba kugula kweluswane ekhaya nobe kwale<br />

imbeleko kulomunye lolilunga lemndeni.<br />

Kulesinye sikhatsi malukatane ekhaya kuye kube matima uma kumele kutsi abepeke,<br />

kodvwa umnumzane welikhaya angaya esibayeni ayobika, utawutsi uma abuya atfole<br />

kutsi malukatane sewubelekile. Kungasiko loku kuphela kugula kodvwa nalokunye<br />

lokudzinga wona emagama alasebahamba. Uma anganakwa emadloti konkhe kugula<br />

kuyahamba ekhaya kungabi khona. Emadloti ayabikelwa ngako konkhe lokwentekako<br />

ekhaya.<br />

Kulesinye sikhatsi sive sonkhe siye sibabikele labo lesebahamba lebebayincenye yalobo<br />

bukhosi baleso sive. Sive sakaNgomane ngulesinye lesingababukeli phansi bantfu<br />

basebukhosini babo lesebahamba.<br />

Bayabikelwa ngekuhlala kwesive sabo ngobe batsemba kutsi lesive sakaNgomane<br />

sikhona ngawo lamakhosi. Emadloti ekhaya ayabikelwa nangabe ukhona lohambako<br />

lohamba luhambo loludze kute kutsi angamangali uma angamtfoli uma afika ebusuku<br />

kulelo khaya. Nemuntfu lofikako kulelo khaya naye uyabikwa emadlotini akulelo khaya.<br />

Kuletikhatsi tanyalo ngobe sekunemfundvo uma umntfwana aya esikolweni naye<br />

uyabikwa kulesebahamba kute kutsi bamlindze lapho ayohlala khona.<br />

Nentfombi nayiphuma iyokwendza nayo iyabikwa kulabaphansi. Emadloti ayahlonishwa<br />

kakhulu endlini yalabamnyama futsi ayanakekelwa.<br />

Sive sakaNgomane ngulesinye<br />

57


lesitigabatisako ngebukhosi baso. Inkholo yemadloti siyohlala siyilandzela ngobe<br />

ingemasiko nekuphila kwabo.<br />

3.5. KUPHAHLA<br />

Kuphahla kulisiko Ielilandzelelwa indlu lemnyama. Sive sakaNgomane ngulesinye<br />

lesikholelwa e1isikweni lekuphahla. Kuphahla-ke kona kwentiwa ngetikhatsi tasekuseni<br />

kakhulu Iilanga lingakaphumi kodvwa selikhombisa kutsi selitawuhlaba.<br />

Kwentiwa ngalesikhatsi kubovu eMphumalanga. Kuphahla kuphela umnumzane<br />

welikhaya nobe lomdzala kakhulu wakulelo lusendvo kulelo khaya. Labasikati nabo<br />

bangaphahla kodvwa kumele kutsi kube ngumuntfu lokhulile longasayi emacansini.<br />

Ngelisiko lakaNgomane umnumzane kuba nguye logdna lenkollZo yekuphahla.<br />

Kuphahlwa khona ekhaya enhla nemuti ngobe kulapho kungcwatjwa khona belikhaya.<br />

Babe esiveni sakaNgomane ubekwa ngasesangweni ngobe kukholelwa ekutsini ulindze<br />

umuti wakhe.<br />

loko kwentelwa kutsi tonkhe titsa letingenako lapha ekhaya utatibona ngobe<br />

asesangweni futsi kutsenjwa kutsi usuke alindzile. Kuphahla kwenteka ekuseni<br />

njengobe kunekukholelwa ekutseni madloti asuke aphumulile ngobe ebusuku asuke<br />

atungeletela imiti yawo avikele titsa kutsi tingangeni kalula Iapha ekhaya. Kuphahla<br />

kungumsebenti lowentiwako emveni kwekutsi bantfu belusendvo bahambile<br />

bayophengula kubuka kutsi intfo Ietsite njengekugula kwentiwa yini. Uma<br />

sekuphenguliwe kwatfolakala loko Iokufanele kutsi kwentiwe kubese kuyaphahlwa. Uma<br />

kUphahlwa kubitwa bantfu labanyenti ikakhulu belusendvo. Compten lombono uwubona<br />

ngalendlela:<br />

Rituals are actions that people do so part of ceremony. Often these<br />

rituals carry a religious meaning.<br />

Compton (1992:8)<br />

58


Nakuphahlwa kuyahlanganwa bese Iowa lekunguye lekumele kutsi aphahle aye<br />

emathuneni alabo lesebahamba. Ngesintfu kungcwatjwa ekhaya kungako bekuba lula<br />

kuya enhla nesibaya kuyophahla. Emathuna ahlonishwa kakhulu ngesintfu, atsatfwa<br />

njengendzawo lengcwele.<br />

Kukholelwa ekutseni labantfu balele baphumulile akumelanga kutsi baphatanyiswe<br />

ngulutfo. Umsebenti wekuphahla sive sakaNgomane siyawuhlonipha kakhulu kungako<br />

bonkhe belusendvo kumele kutsi babe khona kutowusingatsa lomsebenti. Nangabe<br />

kuphahlwa ngesintfu akuphunyelwa ngaphandle ngobe ngesintfu wonkhe umuntfu<br />

ungcwatjelwa ekhaya. Kungako kuphahla kwentiwa khona phakatsi emndenini<br />

wasekhaya.<br />

Nakuphahlwa ekhaya kulandzelwa loko lokutfolakele ngalesikhatsi kuphengulwa.<br />

Konkhe kumele kutsi kwenteke njengobe bematsambo bashito. Emva kwekuphahla<br />

kutawudliwa lenyama lehlatjiwe bese kunatfwa netjwala lobuphisiwe. Ngesintfu<br />

kuphiswa netjwala abusali ngaphandle nangabe kunemidmbi lefana nalena.Wonkhe<br />

umuntfu lolusendvo usuke akhona nakuphahlwa. Nakuphahlwa kubikelwa bonkhe<br />

lesebahamba kodvwa kube kucondziswe kakhulu kuloyo lekutfolwe vena kutsi ukhala<br />

ngani kuze kube khona umkhuhlwane lapha ekhaya.<br />

Nasebatjelwe bonkhe lesebahamba kodvwa kube kocondziswe kakhulu kuloyo<br />

lekutfolwe vena kutsi ukhala ngani kuze kube khona umkhuhlwane lapha ekhaya. Uma<br />

nasetjeliwe unikwa konkhe latsi uyakufuna kungaba inkhomo, umfati, imbuti, inkhukhu,<br />

Iidvuba nalokunye lengakudzinga.<br />

Kungako emakhaya Iamanyenti esintfu kutfolakala kunenkhomo yemadloti, imbuti nobe<br />

inkhukhu. Letilwane leti letiniketwa emadloti atihlatjwa nobe nini, uma titohlatjwa<br />

kubitwa bemndeni batokudla inkhomo yemadloti.<br />

59


Ngaleso sikhatsi kudliwa yemadloti kusuke kungaphahlwa. Kuphahla kulisiko lesintfu<br />

lekwatsi Mvelinchanti uma adala umuntfu wamniketa yona lenkholo yekugcina.<br />

Kuphahla kuhambelana nekuphengula ngobe kwenteka emva kwako kuphengula.<br />

Kuphahla inkhonzo lekumele kutsi igdneke emva kwekulungisa konkhe lekumele kutsi<br />

kulungiswe. Kuyinkholo yesintfu legcwalisekako emva kwekutfola lekungiko lekwenta<br />

kutsi kuphahlwe.<br />

3.6. KUFA<br />

Kufa bekuhlonishwa kakhulu kaNgomane kantsi tonkhe tive kufa tiyakuhlonipha<br />

kakhulu, kuhlukane ngetigaba tebantfu lebaphila kulowo mmango. Kufa bebakwatisa<br />

kakhulu kangangobe bekuzilwa.<br />

Emmangweni nakukhotsame inkhosi sive sonkhe besizila futsi sibuye sonkhe site<br />

esigodlweni kutolilwa kulilelwe kushona nobe kukhotsama kwenkhosi yaso. Ngendlela<br />

lebekuhlonishwa ngayo bekutsi tinhloko temakhaya tihlangane ndzawonye nobe<br />

emabutfo ahlangane esigodlweni kwentiwe wonkhe umsebenti wekufihla inkhosi uphele<br />

bese sive siyakhululeka. Kwentiwe naleto tintsambo letitfwalwa bomake batitfwale kute<br />

kufike lapho sive sitawutjelwa kutsi asibeke phansi leto tintsambo.<br />

Kuyehluka Iapho kushone umnumzane welikhaya ngobe bekahlonishwa ngendlela<br />

lehlukile. Uma umnurnzane ashonile abefihlwa ngendlela lehlukile kuneyenkhosi ngobe<br />

inkhosi beyifihlwa endzaweni Iesitsele nobe entsabeni. Umnurnzane yena bekuhlatjwa<br />

inkhabi lenkhulu, njengobe labanyenti bebafuyile sikhumba saleyonkhabi ngiso<br />

lebesigocota Iowa mnurnzane. Kutsi nobe akhishwa endlini kubhotjotwe indlu ngemuva<br />

aphume khona bese ufihlwa esibayeni sakhe. Nabo bomake nobe emakhosikati akhe<br />

abeboshwa leta tintsambo.<br />

KuJesinye sikhatsi kubi minyaka lemibili emva kwaloko bese bayakhunyulwa. Uma<br />

kutfolakala kutsi lamakhosikati aseman~ne<br />

lusenclvo belukhetsa munye emndenini<br />

60


lotawusala abuka indlu yemnakabo. Ondle akhulise ebantfwana. Naye Iowa lokhetsiwe<br />

abe ati kutsi ngisho bantfwana labatfolakala kulawo makhosikati abasibo bakhe..Kufa<br />

bekuhlonishwa kakhulu, kunyenti lobekwentiwa kodvwa lapha ngicondze kubonisa kutsi<br />

lesive sakaNgomane besiphila njani ngisho yonkhe lemidanti lebeyentiwa kuphela nje<br />

kubonisa simo semphilo.<br />

3.7. IMWLA<br />

BakaNgomane njengata tive bebanayo lenkholela yekutsi sive lesikwatika kunisa imvula.<br />

Bona babengenalo lwati lolwanele ngekutsi imvula iniswa kanjani. Kwakutsi njalo uma<br />

litulu selibalele ingani imvula. Inkhosi bese ikhetsa emadvodza lambalwa kutsi aye<br />

kaDvokolwako lapho bekutfolakala bakaMagagula lebekakholelwa kutsi ngibo labanisa<br />

imvula.<br />

labo labatfunyiwe bebaphatsiswa lakutsite lokungemabele bayocela ngaka. Kutsiwa<br />

bekutsi uma bafikile kuDvokolwako bayakutsi sebacelile uma sebabuyela emuva bayotsi<br />

bangena emakhaya Iihlome Iiphelele lite nemoya. Kulesinye sikhatsi kupheke tihlahla<br />

Iidvume Iibe nemibane.<br />

Kulomunye umnyaka kutsiwa bafika kuDvokolwako babacosha batsatsa ematsanga<br />

nemmbila, maswela nemabele bajikijelwa ngawo. Kutsiwa abafikanga emakhaya imvula<br />

yabanetsa bafela endleleni kodvwa ngalowo mnyaka bayishaya inaJa.<br />

3.8. EMABELE/UMMBILA<br />

Njengobe bakaNgomane basuka eSwatini vele bebahlobene neMaswati emasiko abo<br />

abecishe afane kanye nemihambo yabo. EMaswati kulisiko labo kutsi kumele kutsi<br />

bacale encwaleni ngaphambi kwekutsi badle nobe ngabe yini lephuma emasimini<br />

ehlobo. Nabo bakaNgomane baye encwaleni bese bayabuya batokudla laka lokuphuma<br />

emasimini abo.<br />

61


3.9 LEMINYE IMISEBENTI<br />

Sive sakaNgomane satiwa ngekukhutsala nekwenta imisebenti leminenti yelikhaya<br />

neyesive. Emakhono esive abebonakala ngekutinikela emisebentini. Imisebenti<br />

legcamile lekusakhulunywa ngayo nalamuhla yesive sakaNgomane ngulena<br />

lelandzelako.<br />

~ Kubata - Labadwna bebabata tidvuku letifana neticobolo, timboko netagila. Be<br />

babata amajozi, imigobo nemikhwa.<br />

~ Kwulta emajobo - Bekwentiwa emajobo ngetikhumba tetinyamazatane<br />

letehlukene. Tinhlobo temajobo nguleti letilandzelako: emabhebha, timbece,<br />

tintwayi nemangongo.<br />

~ Kwelusa - Bekungumsebenti lobalukile webafana Iona. Bewufaniswa nesikolo<br />

ebantfwaneni bebafana. Uve LakaNgomane belinotsile ngemfuyo ngobe<br />

bewutfola tonkhe letinhlobo tetinkhomo letilandzelako:<br />

Emahlawe - Letinetimphondvo letibheke phasi leticekako.<br />

UmshivaJumshivakati - ngulete timpandvo.<br />

UmdlovuJumdlovukati - ngulenetimphondvo letibheke phasi futsi letidnile.<br />

Sigubuclvu - ngulenetimphondvo letigobeleke embili.<br />

Imbedvula - inkhomati lendzala lenetimpondvo letichelelene tase tiyasontsant<br />

Impotsane - inkhomo lenetimphondvo letiphotsene noma letisontsene.<br />

Tonkhe tinhlobo tetinkhomo bewutitfola tikhotsa emadlelweni eveni lakaNgomane,<br />

kugcame imibala lenhlobonhlobo njengalena:<br />

LentimaJlentimakati - lemnyama lengenalibala.<br />

Uhhemu lihhemukati - inkhomo lemnyama noma lebovu nganhlanye ibuye<br />

ibemhlophe nganhlanye.<br />

ImfetiJimfetilcati - inkhomo lenelibala lelimhlophe entsanyeni.<br />

62


Ubhidzi/libhidzilcati -inkhona lenemabala labovu nalmnyama.<br />

Ujoli/lijoIilcati - ngulemnyama noma lebovu lenelishoba lelimhlophe.<br />

);> Kwakha tibaya - tibaya betakhiwa ngematje edvutane nemuti. Ukhaya bekuba<br />

likhaya ngesibaya. Awukho unuti bewungabi naso sibaya. Nalamuhla loku<br />

nawugudla umfula uMhluzi, Lubhalule neMgwenyana usatibona tindzala tetibaya<br />

lebetakhiwe ngematje. Lako kikhombisa kutsi lesive besingakhi khashane nemifula<br />

ngenca yekufuna emanti lahlantekile nemadlelo laluhlata.<br />

);> Kubumba tindzio - bebenelikhono lelingakavami labasikati balesive ekusebentiseni<br />

lubumba. Bebabumba tindziwo letinhlobonhlbo naletimibalabala.<br />

Akupheleli kulemisebenti lebalwe ngenhla kuphela, minyenti leminye imisebenti<br />

lebabephumelela kuyenta ngemphumelelo lefanana nalena lelandzelako:<br />

);> kushuka tikhumba,<br />

);> kwacha tikhali,<br />

);> kwakha tindlu,<br />

);> kusika emahawu,<br />

);> kulima, naleminye<br />

3.10. SIPHETFO<br />

Kulolucwaningo kuvelile kutsi inkholo yesive sakaNgomane inkholo yesintfu phaca.<br />

Lesive siyakholelwa kakhulu elisikweni lwaso lebemdzabu. Kubonakele futsi kutsi lesive<br />

siyakholwa kuMvelinchanti. Nanobe simati Mvelinchanti akubanga lula kushiya buve<br />

base ngobe sati kutsi inkholo yebuKhristu neyemadloti ivela kuye Mvelinchanti.<br />

Inkholo yebuKhristu ngiyona nkholo levetile kutsi kute umehluko phakatsi kwayo<br />

nemasiko ngobe totimbili letinkholo tinemkhulumeli neMvelinchanti. Inkholo yesintfu<br />

isebentisa emadloti kukhuluma naMvelinchanti kantsi inkholo yebuKristu isebentisa Jesu<br />

63


kukhuluma naMvelinchanti. Ngaloko-ke kubonakele kutsi Iisiko lesintfu nenkholo<br />

yebuKrestu kuyefana ngobe konkhe kunebakhulumeli. Mvelinchanti usebentisa<br />

letinkholo letimbili kutsi umuntfu atikhetsele vena inkholo yakhe lafuna kuyisebentisa.<br />

Konkhe kudalwe nguye Mvelinchanti akudalela bantfu lebaphila eveni kutsi babe<br />

nendlela lebatawuchumana nave ngayo. Bonkhe labantfu lachumana nabo<br />

ngekwemoya, bonkhe bakhe baphila emhlabeni base bayafa.<br />

Loko ngiko lokugcwalisa kutsemba kutsi imphilo emva kwekufa ikhona. Lolucwaningo<br />

luyavetwa, sive sakaNgomane siyayitsandza inkholo yaso futsi siyatichenya ngayo.<br />

Kungako kuba lula kubo kulanclzelela lekudzingwa madloti ngobe bayakwati kantsi<br />

nesitukulwane sabo bayasifundzisa ngalenkholo ngobe bafuna kutsi ingamane<br />

ishabalale kalula. Kuhle futsi kuyancomeka kutsi umuntfu abulanclzelele buve bakhe.<br />

Ematfonga ayajabula uma ahlatjelwe ngobe kuyabonakala kutsi asakhunjulwa.<br />

Uma akhunjulwa njalo akavamisanga kutsi aletse kugula ekhaya kodvwa kuba kugula<br />

lokuvela kuMvelinchanti ngobe kwabekwa kantsi futsi vena ungetulu kwenta nobe<br />

ngabe yini lafuna kuyenta kubantfu bakhe. Kufiwa nje ngobe kUyintsandvo yakhe. Sive<br />

sakaNgomane siyakholelwa ekutseni Mvelinchanti akalenti Iiphutsa.<br />

64


SEHLUK04<br />

4.0. LULWIMI NEMASIKO<br />

4.1. S1NGENISO<br />

Lulwimi lwesive sakaNgomane luhlangisa tilwimi tetive letinyenti njengobe lesive<br />

adzabuka enkhabeni yelive Ie-Afrika. Ngekuhamba kwesikhatsi lesidze etigangeni site<br />

satofinyelela eMphumalanga. Lokuhamba sihlangahlangane naletinye tive kwente kutsi<br />

ekugdneni lolulwimi Iwabo luhlangahlangane.<br />

Ngekwendzabuko sive sakaNgomane sive sebeNguni lesikhuluma tilwimi yoku na nyoku<br />

enkhulumeni yaso. Ngekuhamba tive netive letilwimi tagucuka taphindze tanyamalala.<br />

watsi ngesikhatsi tihlangana netive temaXhosa, eMazulu, eMaswati kanye nemaTsonga/<br />

Shangane kwabalukhuni kuma kusinye sive lesinelulwimi lunye kwase kuba khona<br />

uhlanganisa kwaletilwimi kwesiShangane kanye ne5iswati lesihlangene neSizulu.<br />

Lokunye lokuye kwantjintja kakhulu lolulwimi siShangane.<br />

Uma kubukwa indlela bakaNgomane bafika ngayo uma batsi baShika etintsabeni<br />

uyakhombisa kutsi lulwimi lebebanalo etingcondvweni tabo siShangane. Sive<br />

akaNgomane lenhlanganisela yaletilwimi yenta kutsi babe nendlela yabo lebatakhela<br />

ngayo lulwimi lwabo. Lesive sakaNgomane siyinhlanganisela yetive letinyentana kube<br />

matima kuma e1ulwimini lunye. Imvamisa yabo bakhuluma lulwimi lwesigodzi kodvwa<br />

luyachubeka ngobe tinyenti letigojana takaNgomane letikhuluma Iona lulwimi lokufana<br />

nato tonkhe letigodzi,<br />

Kuye kungavakalisisi kahle ngobe letinye tive tingatsandzi kumukela lulwimi Iwalesinye<br />

sive. Kulenhlanganisela yesiShangane ne5iswati bantfu bakaNgomane baye bative<br />

bangavisiseki kuJabanye kodvwa bona babe bavana kahle futsi bakutsandza loko<br />

lebasuke bakhuluma ngako. Lapha asesibuke sibonelo lesisho kunyula esitjeni intfo<br />

65


letsite. Umuntfu lokhuluma siNgomane utawutsi " ngiyatsabula" uma akhuluma kanje,<br />

usuke ahlanganisa Sizulu ne5iswati nesiShangane.<br />

lalulwimi lwesiNgomane luyavakala kahle nanobe lungabhalwanga phansi, uma bona<br />

bodvwa bakhuluma bayavisisana kahle kakhulu. Uma lomunye sekachaza abona<br />

kwangatsi akavakalisisi kahle kuye kuvakale kancono uma asho lamagama latawufaka<br />

sona lesiNgomane.<br />

Imvamisa lesive uma sikhuluma sivamise kungasishiyi lesibongo lesitsi 'Ngomane'<br />

enkhulumeni yabo ikakhulukati kuleyo naleyo nkhulumo. Ngalesinye sikhatsi lesibongo<br />

siye sisentjetiswe kugcizelelwa inhlonipho nobe kuphukuta kuya ngekutsi lenkhulumo<br />

injani nobe ikhulunywa esimeni lesinjani. Kulesinye sikhatsi uma bakhuluma baye<br />

bacalise sicalo Ma- ekucaleni kwesibongo sabo. Loku bakwenta kakhulu uma bagcizelela<br />

esiveni sabo uma bakhuluma naso. Uma lokhulumako angaze atsi 'maNgomane'<br />

kulomunye umhlangano kubonisa kugcizelela sikhulumi satsi "maNgomane dlanini<br />

mampime ngobe inyama incane".<br />

laku kubonisa kutsi abadle batincishe ngobe kuncane nobe bashiyelane ngobe inyama<br />

incane. Uma sikhuluma sitsi maNgomane kuba naloko kulalela nekulangatelela kuba<br />

khona uma kungaze kuvakale 10 "maNgomane". Lokunye lokuyindlela lekukhulunywa<br />

ngayo kulesive sakaNgomane kusebentisa "shi" enkhulumeni yaho. la 'shi' usukela<br />

kulesinanatelo sabo lesitsi "Mshika" lokusho kwehla. Lesive ngobe sitsi sona sa "shika"<br />

kungako 10 "shi" angasali uma bakhuluma. lmvamisa lapho lekumele kutsi kungene "si"<br />

enkhulumeni sona lesive sivala nga "shi". Sibonelo:<br />

+ Esingowe = e5hingowe<br />

+ Sinyukane = Shinyukane<br />

Nanobe 10 'si' agucuke waba ngu 'shi' kodvwa akubi ngato tonkhe tikhatsi,<br />

abakhona<br />

lamanye emagama langasebentisi 10 'shi'. Lamanye emagama aye acalise 10 'shi'<br />

66


ekucaleni kwanobe nguliphi ligama. Ugama lelitsi intfombatane baye balibite<br />

ngalendlela:<br />

Intfombatane = shintombazanyane<br />

Loku kudalwa kuhlanganisa Sizulu ne5iswati enkhulumeni yabo.<br />

Mahlalela nalabanye (1994:1) baphawula ngemasiko nenchubo yeMaswati kanje:<br />

Ernasiko nemihambo yeMaswati ayifundziso lenhle lebalulekile<br />

futsi. Endvulo bekalandzelwa sibili emasiko lenhlukene. Umuntfu<br />

lobekhombisa kungawahloniphi lamasiko bekatsattwa<br />

njengemuntfu longaphili kahle, letingaphelelanga kahle kuye.<br />

U5wati litsi umaliyakunyatsela eemabaleni akamuntfu likhulekele<br />

nchanti. Nawukhulekela utsi, ftE! nine bakaMaziya noma<br />

bakaMtfombeni sikhulekile." Uma uphetse tindvuku utibeka<br />

phansi noma utitintise lapha ecadzini kwemahlahla esibaya noma<br />

uteyamise endlini. Ernuva kwaloko wean-ke kufanele usondzele<br />

ngalapho kuchiyeme khona emadvodza, uhamba unyonyoba<br />

utincondle. Ufike uhlale phansi bhibibhibi, awulindzeli kutsi<br />

batakuletsela sihlansti noma sigid sekuhlala. Kufanele ubindzeli<br />

shaca. Ngoba labatakubingelela. Kutakusuka bona<br />

batokubingelela ngamunye ngamunye bate bayekuphela. Wena<br />

uvuma ngemhlonipho lenkhulu. Emuva kwaloko<br />

sewungabalandzisa lote ngako. Kepha nangabe utokotsa<br />

Iibandla, uyahlala ubeke indlebe yakho. Nangabe unetindzaba<br />

noma umbono nawe uyawacambitela lamanye emadvodza.<br />

Emasiko abaluleke kakhulu esiveni seMaswati lesifaka ekhatsi nato lonkhe tive<br />

letakhelene nawo. Sive sakaNgomane akusiso sive lesitimele sodwana, kepha<br />

singephasi kweseMaswati. Lulwimi-sogodzi lolubhice siTsonga, Siswati, siMbayi<br />

neSipedi. Lokugcamako ekugdneni buswati kuneletinye tilwimi nemasiko.<br />

4.2. S1BONGO <strong>SAKANGOMANE</strong> NELULWIMI<br />

Lesive sakaNgomane satsi uma sichamuka sita eMphumalanga, etintsabeni<br />

taseLugogota letiyamene nakaSikhukh~<br />

satsi siya "shika" lokuchaza kwehla. Loku<br />

67


ftshika" kululwimi IWe5ITsonga/ Shangane njengobe bachamuka eMiddleburg behlela<br />

endzaweni lapho bekuhlala khona emaShangane, bebasho kutsi behla etintsabeni. -<br />

Sichazwe njengebantfu labacine kakhulu labangahluleki kalula etintfweni taboo Size<br />

sitilinganise nesihlahla semganu lesihluma emini kodvwa ntsambama sihhohloke. Sibuye<br />

sitifanise nesihlahla lesidne kakhulu imbondvo. Imbondvo sihlahla lesinenhlitiyo lednile<br />

futsi sivutsa sikhatsi lesidze sinemalamahle laphutako nekucima futsi manyenti kakhulu.<br />

Ngalendlela sidne ngayo akusilula nekusigawula kute wente tinkhuni. Naso lesive<br />

besitsandza kutikhukhumeta kakhulu ngobe batsi bona ngibo labatala emakhosi,<br />

kwangatsi letinye tive tona atiwatali emakhosi.<br />

Lesibongo sakaNgomane sifaka kakhulu siShangane enkhulumeni yasa kungako<br />

nesinanatelo sabo sinesiShangane lesinyenti ngaphakatsi. Kulesinanatelo sabo<br />

ababashiyi labakhulu ngalesikhatsi basuka lena enkhabeni ye-Afrika.<br />

4.2.1. TInanatelo<br />

Sibongo sakaNgomane sinanatelwa ngetindlela letimbili:<br />

KunebakaNgomane Sidlamatiko<br />

KunebakaNgomane Mganu<br />

NGOMANE MGANU<br />

Ngomane!<br />

Mshika!<br />

Sidlamatiko!<br />

Sidlemu!<br />

Mganu lomkhulu lowahluma emini kaMandlakazi<br />

Watsi ntsambama waphindze wahhohloka.<br />

XlWUndla xa mondzo IexihlulakiJ<br />

Vapandzeri<br />

Mshika! Ngomane!<br />

68


Lena ncenye yekucala yesisinanatelo njengobe totimbili tibonisa ngalokusobala kuloku<br />

lokuchaziwe kutsi ngekuhamba lesive besihlangane naletinye tive lobekwenta kutsi<br />

lulwimi lobelukhulunywa lugcine lunamatsele kuleto nobe kuleso sive lebahlangabetene<br />

naso. Uma sibuka lomugca lotsi "xiwundla xa mondzo lexihlulaka vapandzeri".<br />

XlWUndla- sihlahla<br />

Xa mondzo - imbondvo<br />

Lexihlulaka - lesihlula<br />

Vapandzeri- bagawuli<br />

Lesinalencenye lefaka siShangane ngobe batsi mabehlela eLugogota bawatfola<br />

emaShangane neMambayi. Ngito letive lebetenta kutsi lulwimi Iwabo lugdne selufaka<br />

tonkhe letilwimi lebebahlangabetana nato. NebakaSambo njengobe kuvelile<br />

emlandvweni bona bebavela eMozambiki, bona bebakhuluma siShangane. Balekelela<br />

bakaNgomane emphini kwatsi ebafati babo bendza kaNgomane. Nalapho kwenta kutsi<br />

lulwimi uhlangahlangane. Magogo Ngomane vena utsi bekati kutsi siShangane lulwimi<br />

Iwebafati ngobe ngibo labafati bakaSambo lebebasikhuluma kakhulu.<br />

NGOMANE SIDLAMAlIKO<br />

Ngomane!<br />

Mshika!<br />

Mshika wemoya,<br />

Sidlamatiko!<br />

Mdumezulu<br />

Mampuku,<br />

Sibumbu lesikhulu lesitala emakhosi<br />

Mshika! Ngomane!<br />

Singeke sabaphika nobe sakubalekela kutsi sive sakaNgomane sive lesikhulu. ulencenye<br />

yesibili yesinanatelo kuvela "Sidlamatiko" lokusho kutsi lapho bebahamba khona<br />

uhlukana kwabo naNgomane Mdletshe aye kwaZUlu-Natal.<br />

69


Ngomane I vena wahamba wate wafika eMiddleburg. Lokutsi 'Sidlamatiko' kusho kutsi<br />

sidla imibuso, yingako bakaSambo nobe babalekelela emphini masebaphumelele<br />

umbuso waba ngewabo ngibo lebatfola luclvumo lolukhulu kutsi bancobile.<br />

Kulisiko Iwanobe ngusiphi sive kutikhukhumeta, nebakaNgomane nabo batibona<br />

bancono shengatsi ngibo kuphela lebangatala emakhosi. Loku sikutfola lapho batsi:"<br />

Sibumbu lesikhulu lesitala emakhosi"<br />

Kubhica Siswati nesiShangane etinanatelweni takaNgomane akusho kutsi Siswati sibili<br />

asatiwa. Uma bakhuluma bakaNgomane uye uve emagama e5iswati lajulile<br />

nalakhombisa inhlonipho lafana nalawa:<br />

emasi > emavutja<br />

indlela > ingcitfo<br />

khuluma > tsakuta<br />

emashica > imbakuza<br />

ematolo > umbetse<br />

tindlubu > umdvunacolo<br />

indle > umnngowe<br />

inkhukhu > siphanddzamataJa<br />

umkhuhlane > umdzingane<br />

sitsebe > umgayelo<br />

Iibovu > lidvumane<br />

Iicansi > lwaluko<br />

tibungu > tibonkho<br />

imbuti > inkhuleko<br />

umoya > umheleto<br />

inyoni > imphapha<br />

Iihhashi > incwabala<br />

sihlahla > inyambi<br />

imbuti > inkhuleko<br />

ematinyo > emahlafuno<br />

emanti > emavoti<br />

inkhomo > injilane<br />

Emagama enhlonipho eSiswati andzile e1ulwimini Iwesive sakaNgomane aye acapheleke<br />

kakhulu ngulabo labalandzela kufundziswa nekukhuJunywa kwetilwimi. Lokuye<br />

kwehluke kubo indlela lebaphimisa ngayo emagama kanye s\nesigd lesivelako<br />

ekucaleni, ekhatsi nasekugdnenei kweligama.<br />

70


Loku kukhombisa kutichenya ngebafati babo kutsi kwangatsi ngibo bodvwa<br />

lebebaphiwe kakhulu kutsi kufanele bona kutala emakhosi.<br />

4.3 IMPHILO YESIVE <strong>SAKANGOMANE</strong> NEMNOTFO WASO<br />

4.3.1. llnktMJnno<br />

Kusukela mandvulo tinkhomo betingumgogodla wemphilo wesive sebantfu<br />

labamphisholo. Tinkhomo betibaluleke kakhulu. Umuntfu lebekangenayo inkhomo<br />

bekabukeka njengemuntfu lophuyile kakhulu, bekangabonakali ngisho nebumnuzane<br />

bakhe ngobe angenato tinkhomo.<br />

Tinkhomo betibaluleke kakhulu kulesive ngobe ekulimeni bekusentjetiswa tona kulinywe<br />

emasimini lamakhulu kuhlanyelwe emabele nalokunyenti kudla kwasemasimini nanobe<br />

sekuvuniwe ngito lebetitfwala lokudla tikuyise ekhaya. Uma umuntfu atfuke walala<br />

nemfati walenye indvoclza abehlawuliswa tona tinkhomo leti, atikhohlwe esibayeni<br />

kulesinye sikhatsi bekugalelwa sibaya sonkhe adliwe lonelicala.<br />

Imali yayingekho, uma utotsatsa umfati bekukhokhwa tona tinkhomo njengemalobolo.<br />

BakaNgomane nabo bekusive lesifuyile futsi setsembele kuto tinkhomo njengelifa<br />

Ielikhulu. Tinkhomo bebatisebentisa ngisho nasemisebentini lemikhulu lapho kUjatjuliwe<br />

kahlatjwe kudliwe. Kulesinye sikhatsi bekuyiwa nato emkhosini uma kwentekile kutsi<br />

ticeliwe tinkhomo umuti ngemuti. Ngisho vena umfati lotawutalela sive inkhosi leto<br />

tinkhomo lekulotjolwa ngate lomfati betikhishwa ngiso sive.<br />

Ngalesikhatsi Soshangane ahlasele lesive sakaNgomane watsatsa tonkhe tinkhomo<br />

lowatitfola wahamba nate kwelaseMozambiki. Lake kwenta kutsi lomnotfo wehle<br />

kakhulu lokwenta nekutsi baphuye kakhulu ngobe vele tinkhomo betingumgogodla<br />

welifa nemphilo yabo. Lubisi belingukudla lebekutfolakala etinkhomeni, nebantfwana<br />

71


ebasengelwa lubisi bawbe amasi baphile njengobe bekukudla kwabo lebebaphila<br />

ngako. Ngenkhomo iyodvwa kunengi lobekutfolakala kuyo futsi kwenta lesive siphile.<br />

4.3.2. Timbuti<br />

Emlandvweni wetive letikhona lapha eNingizimu ye-Afrika imbuti ibaluleke kakhulu nave<br />

ngulenye lebeyatiswa kakhulu emlandvweni. Kwekucala nalokubalulekile kutsi imbuti<br />

bebayisebentisa kakhulu uma benta umsebenti walabaphansi. Imbuti kutsi bekusilwane<br />

lesihambisana nemadloti. Wonkhe umsebenti lebebawenta bawentele labaphansi<br />

bekudzingeka imbuti. Ngako-ke imbuti beyibaluleke kakhulu njengemfuyo emlandvweni<br />

walesive.<br />

Lena bekusifuyo lapho umnumzane avakashelwe bekungiyo inkhukhu yakhe<br />

lebekakwati kutsi abahlabise yona. Ngisho nobe kulotjolwa imbuti beyisentjetiswa<br />

kUjubela tinkhomo temalobolo, lobekuyindlela yekubonakalisa kutsi tinkhomo letiletsiwe<br />

tiyemukeleka. Ingati yembuti beyibaluleke kakhulu uma kutfwaswa emadloti uma<br />

umuntfu atfwasiswa emadloti atowuba sangoma bekumele ayimunye yonkhe lengati<br />

yaleyo mbuti. Loku bekuluphawu Iwekutsi lamadloti ayaphila uma nje utawuphumelela<br />

nekugwinya lawo macatsa naleyo ngati uphindze futsi awahlante uma sekudzingekile.<br />

4.3.3. Tinkhukhu<br />

Tinkhukhu nguletinye setifuyo lebebatifuyile. Nato betinemsebenti lobaluleke kakhulu.<br />

Kubomake emakhaya ngito tinkhukhu lebebatisebentisa kute kutsi bakwati kwenta<br />

umshibo bentele bantfwana.<br />

Kantsi kulesinye sikhatsi tinkhukhu tiyasentjetiswa uma kulashwa utfole kutsi ingati<br />

yenkhukhu ihlanganiswa nemutsi lotsite kute kulashwe umuntfu lotsite.Uma kUphahlwa<br />

kulesinye sikhatsi inkhukhu lemnyama beyisentjetiswa nobe lemhlophe. Lesive<br />

72


esiyihlonipha kakhulu inkhukhu ngobe beyilusito lolukhulu emphilweni yesive<br />

sakaNgomane.<br />

4.3.4. TIngulube<br />

Tingulube nato betifuyiwe. Tona betifuyelwa kutsi konkhe lokudla lokusele lapha ekhaya<br />

tikulondvolote ngekutsi tikudle kantsi nemafutsa ato asentjetiswa kakhulu. lkakhulukati<br />

lena letifele ingumutsi. Lokunye betifuyelwa inyama kulabo lebatidlako.<br />

4.4. LOKUTFOl..AKALA EMASIMINI<br />

4.4.1.TIndlubu<br />

Tindlubu tikudla lokubaluleke kakhulu kulesive ngobe emlandvweni kuyavakala kutsi<br />

kwatsi ngalelinye lilanga ihlasele, ihlaselwa bakaNgomane, kwatfolakala bomake<br />

emasimini bagubha tindlubu batsi mababuta kutsi ngabe ngibo yini bakaNgomane labo<br />

bantfu baphika balala ngesiphundvu paphika kutsi bakaNgomane batsi bona<br />

bakaKubhayi.<br />

Yingako lamuhla bakaKubhayi sebafuna kubuyela emuva batsatse sibongo sabo<br />

sakaNgomane. Kuvela konkhe loku ngitama kubonisa kutsi tindlubu bekungukudla<br />

nemnotfo wesive sakaNgomane. Kanyenti tindlubu betiphekwa kwentiwe tinkhobe,<br />

tatidliwa timanti, kulesinye sikhatsi betidliwa tomile kwentiwe tinkhobe. Kulesinye<br />

sikhatsi betentiwa umshibo tifakwe emantongomane tishitjwe neliphalishi.<br />

4.4.2. Emabele<br />

Emabele abelinywa kakhulu yingako ngesikhatsi sawo bewungatfoli make nobe<br />

umntfwana emasimini ngobe bekufuneka kutsi kulindvwe tinyoni emasimini.<br />

Emabele<br />

73


ngekwehlukana kwawo abelinywa onkhe, bekukhona ingombela, umgcobane nelidvoye.<br />

Manengi emabele abelinywa futsi siyati kutsi namuhla emabele abita timali letishisiwe.<br />

4.4.3. Ummbila<br />

Ummbila ngulokunye kudla kwasemasimini lobekulinywa ngiso lesive sakaNgomane.<br />

Kudla loku lobekulinywa nguwo wonkhe umndeni. Uma kuwniwe kufakwe eticolobaneni<br />

kugdnwe kahle kute kudliwe ngesikhatsi sasebusika sonkhe kutsi nakufika lelinye<br />

lihlobo kulinywe futsi lomunye ummbila.<br />

4.4.4. Emalltongomane<br />

Emantongomane nawo abelinywa ehlobo, kungulokunye kudla lebekudliwa ngulesive<br />

futsi lebekungumnotfo wabo. Kulesinye sikhatsi abetsengiswa uma amanyengi kakhulu.<br />

Kulapho bekubakhona kutsengiselana ngalokutsite kute utfole loko longenako.<br />

4.4.5. ~<br />

Umoba bewungekho bekudliwa imfe njengesitjalo sasemasimini lebesihlanyelwa<br />

nemmbila nemabele kuhlangene. Imfe lena iyanongotela icishe ifane nemoba.<br />

Iluhlanga loludze loludla ngekutsi ucate emacembe bese udla lolu lokungekhatsi.<br />

4.5. Tembangave<br />

Tinyengi tigigaba lebahlangabetane nato ngenca yentfutfuko nobe ngenca yekufika<br />

kwebadzeshi. Kwaba khona tingucuko letinyenti tabangela kutsi emakhosi ayiswe<br />

ekudzingisweni kwemakhosi ngobe angafuni kulalela. lapha ngitawenta nobe nginikete<br />

tehlakalo letimbalwa.<br />

4.5.1 Inkhosi Sidlemu Ngomane ~khosi Mswati<br />

74


Uma sifundza lomlandvo sitfola kutsi inkhosi Dlemu ngenca yekutsi yehlulwa. emphini<br />

yabese ibekwa kutsi ibuke lendzawo lebeyikuyo kwakudzingeke kutsi njalo ngemnyaka<br />

itsele enkhosini yeMaswati.<br />

Yachubeka ikwenta loka ngekutsi i1etse inshi nobe tinsiba tenshi enkhosini yeMaswati.<br />

Kwatsi lapho kutfunyelwa ligama kuNtiyi wase usola Dlemu Ngomane kutsi kungani<br />

aphule sivumelwano lebasenta wasivuma, wachubeka Dlemu watsela ngobe vele<br />

bebavumelene ekuhlulweni kwakhe.<br />

4.5.2 Inkhosi Mphoti Ngomane (Kalugedlane)<br />

Inkhosi Mphoti Ngomane webukhosi bakaLugedlane, njengobe bukhosi lobukhulu<br />

bakaNgomane kwatsi lapho basuswa eKruger National Park kutsiwa ababuye batowakha<br />

eMangweni. Kwabamatima kakhulu sive sala kusuka kuto tonkhe letindzawo lapho<br />

besihlala khona leso sive sakaNgomane.<br />

Inkhosi Mphoti Ngomane yayingafuni kusuka endzaweni yayo kanye nebantfu bayo<br />

kodvwa kwatsi lapho emabhunu abonile kutsi uma bangatfungatsa lenkhosi bayitfumbe<br />

lesive sakaNgomane singasuswa kalula kulendzawo lenamuhla yatiwa ngekutsi iKruger<br />

National Park. Watsatfwa njalo Mphoti Ngomane ebokhosini bakaLugedlane wayiswa<br />

ekudzingisweni kulase Cape Town nabo Bloemfontein lapho wafike wagdnwa khona<br />

sikhatsi lesidze wate wabuyiswa ekudzingisweni nga- 1958.<br />

Watsi nakabuyiswa watfola sive sakhe sesiseMangweni nobe eNhlangiyavuka lapho<br />

watfola kutsi sebajutjelwe siceshana selive. Kulapho wefikela<br />

khona wahlala lapho<br />

kabuhlungu wate wakhotsama.<br />

Lendzawo ayikate yamtfokotisa ngobe bekati kutsi ushiye indzawo Ielifa lalishiyelwa<br />

bobabe mkhulu wakhe. Ngisho nernadliza abo bobabe mkhulu wawashiya khona lena<br />

bekasuka khona eKruger National Park.<br />

75


Loku kungumlandvo lobonisako kutsi lesive sakaNgomane bel


Ngaleyondlela besihlukumeteka kakhulu lesive sakaNgomane sihlukunyetwa kufika<br />

kwemlumbi basishayela imitsetfo yabo lebeyibaphatsa kabuhlungu. Nanaone kunjalo<br />

sabeketela kwate kwaba ngulamuhla seloku sisive lesibumbene futsi lesihlangene<br />

njengobe nalamuhla bukhosi bakaNgomane buloku buyaphila.<br />

4.6 Imphilo YesiYe SakaNgomane<br />

Sive sakaNgomane sisive lesiwalandzelelako emasiko aso nanobe ahlanganise tive<br />

letimbili, lekusive semaTsonga lokumaShangane nesive seMaswati. Lamasiko aletive<br />

letimbili ngiwo lekakha emasiko esive sakaNgomane. Kuyakholwakala kutsi ngalesikhatsi<br />

lesive sichamuka lena enhla nelive safike sahlala nemaShangane kanye neMaswati.<br />

Loko kubonakala ngalendlela emasiko abo anamatsela ngakhona kuletive letimbili.<br />

Nanobe kunjalo sive sakaNgomane satsatsa kuphela loko lesikudzingako kodvwa<br />

lokunye sakuyekela njengobe kunjalo.<br />

Kulolucwaningo kutawubukwa kakhulu indlela bantfu bakaNgomane bacitsa ngakhona<br />

situnge nangendlela lena babambelele ngakhona ekutekaneni kwabo ngesintfu. Tigaba<br />

letitawubukwa uma bacitsa situnge nobe bahlangene nalabanye ngulokuhlangana<br />

ngekutsi banatse buganu, umcombotsi, kuhlaba inkhomo nobe ngabe ngusiphi silwane<br />

lesidliwako. Lokunye kubukwe kutekana kwabo, indlela lena bagidza ngayo umtsimba<br />

nobe umshongolo njengesive lesiwahlanganisako lamasiko lamabili.<br />

KUlolucwaningo kutawubukwa futsi nekutsi ngembikwekutsi bagidze umtsima baganana<br />

kanjani. Nguyiphi indlela yekugana lebavamis kuyilandzela kakhudlwana. Ingabe kuteka<br />

lekungiko ngukuphi kulesive sakaNgomane lapho ungativa khona kutsi sewungurnfati<br />

mbamba nayo indvodza itibone kutsi seyingubabe sibili.<br />

4.6.1 Buganu<br />

77


Sive sakaNgomane sisive lesitsandza kuhlangana nalabanye bantfu belusendvo<br />

nebantfu nje basemphakatsini lesiphila kuwo. Sisive lesitsi uma sijabulile sihlangane<br />

nalabanye bantfu ngendlela yekutijabulisa nekutitfokotisa. Siyakutsakasela kuhlangana<br />

nalabanye bese kUyadliwa kunatfwe kube njeya.<br />

Ekuhlanganeni kwalesive nalabanye bemmango nobe lebakhelene nabo kusekelwa<br />

ngulabasikati. labasikati badlala indzima lenkhulu kakhulu ngobe kUhlangana kwalesive<br />

kusetandleni taboo labasikati imicimbi yekuhlangana bayisekela ngekutsi bona<br />

nebantfwana babo ikakhulu bemantfombatane bahambe baye esigangeni bayofuna<br />

emaganu. Lokuhlangana kucala kulingiselelwa kusese nesikhatsi lesidze ngobe<br />

labasikati kumele kutsi bahambe bacocane bonkhe bese bayofuna emaganu<br />

ngebunyenti.<br />

lamaganu uma atfolakele atawubekwa ndzawonye ate abe manyenti bese kubekwa<br />

lilanga lapho atawubhotjotwa khona. Uma kubhotjotwa kulandvwa bantfu labanyenti<br />

ngobe kusuke kUyintfo yemphakatsi. Talukati letisadnile nato tiyacelwa kutsi tite<br />

titewulekelela. Empheleni kukhulunywa lidniso ngobe nato tiyati kutsi yintfo leyenteka<br />

minyaka yonkhe. Kulesinye sikhatsi akwenteki kutsi kubitwe sive sonkhana kodvwa<br />

kuba bornakhelwane kanye nebantfu labasondzelene. KUligcabho kulabasikati<br />

kubhobota emaganu awabhobotela labadvuna.<br />

Nemindeni ngekwehlukana kwayo iyabhobota emaganu iwabhobotela banurnzane<br />

belikhaya. Kutawutsi nasekufike lilanga lekuwabhobota lamaganu bese benta njengobe<br />

kufanele. Uma abhobotwe kahle emaganu ngendlela yakhona kuba ngemalanga<br />

lamabili nje kuphela bese kutsi ngaleli lesitsatfu bese buyanatfwa lobuganu. Bugoboloke<br />

bona bunatfwa ngelilanga lesibili emaganu abhotjotiwe. Bogobolo buyanongotela,<br />

baye babufanise newayini labayatiko.<br />

78


Andries Lubisi 1 (2004) utsi: BugOOolo bumnandzi ngobe buyanongotela abubabi bufana<br />

neLemon Twist.<br />

Ngalesikhatsi busalungiswa buganu kusuke kwatiwa kutsi buyonatfwa kabani<br />

ngalesingaki futsi. Kutawutsi umakusondzele lelo langa kwentiwa emalungiselelo kutsi<br />

konkhe kube sesimeni ngekutsi lapho kutawunatfwa khona kuhlatjwe inyamatane<br />

letawudliwa ngalelo langa. Yonkhe imidmbi yesintfu ihambisana nekuchitseka kwengati.<br />

Ngalengati kusuke kucelwa tibusiso nekutsi kungabi nemimoya lemibi njengobe<br />

kutawuba nemsebenti wekuhlanganyela kulelo khaya ngobe kunatfwa buganu.<br />

Umnumzane welikhaya uma abikela labaphansi ngalomsebenti uye atsi ubikela bantfu<br />

balelo khaya ngobe atsi akusilo lakhe kodvwa nguJabafa ngobe ngibe labambukela<br />

lelikhaya. Khumalo (1995) acashunwe nguKhumalo (1997:118) ubeka kanjena:<br />

Naso-ke isilwane enginibikela ngaso. 5engathi-ke ningakwemukela<br />

nonkhe ngezandla zombili nangezinhliziyo ezimhlophe. Sikhulekela<br />

okumhlophe kodwa okufana nezinhlabathi zolwandle.<br />

Ngekwenta njalo umnumzane welikhaya usuke afuna kutsi emadloti abe nabo<br />

ngalelolanga kungabi netingoti ngobe kungenteka kutsi bantfu balwe, bagwazane nobe<br />

kuphume siclwmbu ngobe batawube badzakiwe. Buyadzakwana phela buganu.<br />

labadwna basitsandza kakhulu sikhatsi sebuganu ngobe kutsiwa buhlobisa sisu. Ingani<br />

bangabunatsa bavakashela kakhulu endlini lencane. Magareth Mashabane ubeka<br />

kanjena ngebuganu: ~ Buganu bungumvusa nkunzi"<br />

Kunekukholelwa ekutseni emva kwebuganu labasikati labanyenti batfolakala batitfwele.<br />

Ngelilanga lekunatfwa ngalo lobuganu emaclvodza kanye nalabasikati bajabula kakhulu.<br />

Kusuke kudliwa inyama kunatfwa netjwala. Ngingasho kutsi kusuke kusindwe<br />

ngebelitfole. Na kusanatfwa lobuganu kuhlatjelelwa tingoma letinyenti letihambisana<br />

nebuganu. labakwatiko kugidza bagidza nebuganu. Labasikati basuke bahlabelela nabo<br />

I Andries Lubisi Iijaba lelidzala leliJekutalwa esigodzini sakaSbongwe, eMpumalanga. Kwacocwa naye ngamblaka<br />

21 eNdlovini Lenkhulu 2004.<br />

79


ashaye netandla nakukhona lekagidzako. Lenye yaletingoma letihlatjelelwako ngulena<br />

letsi:<br />

Umholi<br />

Ngicokeleleni bafati,<br />

Ngicokeleleni labatsandvwa ngimi,<br />

Ngicokeleleni bafati,<br />

Ngicokeleleni labatsandvwa ngimi.<br />

Ukhorasi: Awusangicokeleli,<br />

Cokelelani labatsandvwa ngimi.<br />

Nawucedza kugidza logidzako uyatibongela vena lokubugcabho balesive.<br />

kugidza utawuvakala ngekutsi atsi:<br />

Nasekacedzile<br />

Hohlo sihlezi, ubukhosi, Ngomane.<br />

Emva kwalenkhulumo naso sive sitawutsi, hohlo, Ngomane. Na kusukuma lomunye<br />

agidza kutawuba ngiso sona leso baze baphelele bonkhe labafuna kugidza. Imvamisa<br />

uma sekugidvwa kusuke sekuhlangene nekuvalelisa kulabo labafuna kusheshe bahambe<br />

kusakhanya. La hohlo ingwazi uma iceda kugidza kantsi nalapho lobuganu sekute bona<br />

kuyashiwo kutsi sekuyaminyelwa.<br />

Ngalesinye sikhatsi kusuke kusasele ludziwo lunye nje kuphela uma sekucalwa<br />

kuvaleliswa. Urna kusho kutsi sekute sanhlobo buganu ingoma lehlatjelwako leyatiwa<br />

kakhulu ngulena letsi:<br />

HANGALAKANI<br />

Umholi<br />

: Hangalakani,<br />

Kosala switsongo,<br />

Hilakuminyetela<br />

Ukhorasi: Hangalakani,<br />

Kosala switsongo,<br />

Hangalakani<br />

80


Umholi<br />

: Hangalakani,<br />

Kosala switsongo,<br />

Hilakuninyetela<br />

Ukhorasi : Hangalakani,<br />

Kosala switsongo,<br />

Hangalakani<br />

Emva kwalengoma bonkhe bantfu labafuna kuhamba batawubuyela umuva emakhaya<br />

abo. Nanobe buganu bunatselwa ebukhosini incubo iba yinye kodvwa kuhluka enyameni<br />

ngoba inkhomo ihlatjwa bukhosi, ihlabele sive sayo lekusive sakaNgomane.<br />

4.6.2 Umcombotsi<br />

Umcombotsi tjwala besintfu lebatiphisela bona labadzala ekhaya. Lotjwala kuvame kutsi<br />

buvutjwe ngibo labadzala ekhaya. Imvamisa umcombotsi uyanatfwa kantsi ngalesinye<br />

sikhatsi utselwa phansi esihlahleni nobe endzaweni lekumele kutsi kuphahlelwe kuyo.<br />

Kunekwetsemba kutsi umcombotsi ungemahewu kubantfu lesebafa. Umcombotsi tjwala<br />

besintfu lekuyindlela yekuhlanganisa bantfu emphakatsini nobe emndenini.<br />

Wenta kutsi bantfu bahlangane babe ndzawonye lapho batawukhona kutsi uma<br />

bahlangene kube yindlela yabo yekwatana. Umcombotsi uphiswa ngemvubelo, shukela,<br />

incwancwa kanye nemmbila. Loku kutjwala besintfu lokwenta kutsi bantfu<br />

lababunatsako bahlale basutsi uma banatsile. Kumahewu, nanobe kudzakwana kodvwa<br />

akufani nalobu besilumbi.<br />

Umcombotsi ekhaya uphiswa bafati nobe bogogo. Imvamisa umcombotsi uphiswa<br />

ngemakhosikati ernnurnzane aphisela umnurnzane wawa. Umnurnzane loteke kahle<br />

ubonakalangako kutsi uma asemtini wakhe ahle aphakamisa ludziwana lwakhe<br />

Iwemahewu. Bomakhelwane wakhe uma bamvakashela kuba khona lokunatfwako<br />

kukhombisa kutsi udla asutse.<br />

81


Ngalesinye sikhatsi uye angababiti umnumzane bomakhelwane bakhe kodvwa ngobe<br />

kuyatiwa kutsi ekhaya tjwala buhlala bukhona ubona ngabo sebamvakashela ngobe<br />

batawutsambisa imiphimbo yabo.<br />

Umcombotsi nawo uba nako kuyidida kancane ingcondvo. Uma labanatsile bativa<br />

shengatsi badzakiwe nabo bayagidza bahlabele netingoma.Uma kunatfwa nangabe<br />

sebuphelile bomakhelwane batawuhamba babuyele emakhaya abo. Indvodza<br />

yakaNgomane ayimtumi umfati ekhaya. Uma ibuya iculai ngoma nobe ibite litibul layo<br />

isachamuka lena ekudzeni. Uba khoma umsinjwana leyiwentako khona batoyiva kutsi<br />

seyiyabuya. Uma umfati ayiva uyalungisa nave. Margareth Mashabane 2 (2003) ukubeka<br />

ngalendlela:<br />

Kwentelwa kutsi nobe ngabe kunemuntfu endlini akwati kuphuma<br />

ngalenye indzawo kute kutsi angamboni umnumzane.<br />

Umnumzane utawufika ekhaya adle ngobe usuka sekadlile. Useke sekahlangene<br />

nalabanye bontsanga yakhe. Umnumzane welikhaya utawube akwatile kuvakashela<br />

bontsanga yakhe babe nelitfuba lekucoca ngalesikhatsi banatsa umcombotsi nalabanye.<br />

4.6.3 Kuhlaba<br />

Bashika baye bakubone kuyintfo lenhle naletsandzekako kutsi bake bahlabe silwane<br />

bahlabele lemindeni lapho emakhaya. Kulesinye sikhatsi baye bahlabe ngobe bafuna<br />

kubita bantfu lebahlebene nabo kutsi bete batewukudla inyama. Kuhlaba bantfu<br />

bakaNgomane bakwenta ngobe bafuna kuhlangana nebelusendvo nobe bantfu besive<br />

emmangweni.<br />

2 Margareth Mashabane ngubake lokhulile imphela lowekutalwa lwIe1a lakaShoogwe. Kwaax:wa naye tingu-12<br />

Imphala 2003<br />

82


Uma babita umphakatsi bafuna kuhlanana nalabanye bantfu bendzawo labakhona kute<br />

kutsi bahlangane bavakeshelane nobe batane kutsi lomunye ukuphi uhlala kabani.<br />

Kuhlaba kuyahlanganisana ikakhulu uma nibantfu besigodzi sinye.<br />

Bantfu lebagdnene kudzala baphindze babonane ngobe kusikhatsi sakhona sekutsi<br />

abadle inyama kuphela kodvwa nekuhlangana. Uma sihlangene lesive sifuna kuvuselela<br />

emasiko kute kutsi labancane labasakhulako bawati nabo emasiko abo. Indlela lenye<br />

lebayisebentisako labantfu bakaNgomane ngiko kutsi bahlangane uma bahlabile.<br />

Kubutsana kwabo ndzawonye ngilokunye lokubalulekile njengekukhumbutana indlela<br />

lebagidza ngayo umtsimba nobe umshongolo. Nakuhlatjiwe kulapho bafundzisa khona<br />

labasakhula indlela lekungiyo lekumelwe i1andzelwe lekuyincubo yalesive. Nakuhlatjiwe<br />

kuba intfo lejatjulelwako kakhulu ngulabadzala nalabancane. Sive sakaNgomane<br />

siyatihlaba tinyamatane tibe timbili nobe tintsatfu ingce nje nayitawudliwa lenkhomo<br />

nobe ngabe ngusiphi silwane lesihlatjiwe.<br />

BakaNgomane bantfu labatsandza kakhulu inyama. Lako sekuke kwabonakala<br />

kanyentana uma bahlangene bandzawonye. Kuye kwenteke ngaletinye tikhatsi uma<br />

bahlabile iphele inkhomo icedvwe ngibo bodvwa balelo khaya kungakefiki lomunye<br />

wangaphandle. Babantfu lebakholelwa kakhuJu ekutseni inyama yemadvodza ngobe<br />

kucala wona adle ngaphambi kwekutsi kudle bafati nebantfwana. Empheleni ngingasho<br />

kutsi kuJeisve kute lekayidvubako inyama.<br />

Kuhlaba inyamatane kukuhlanganisa bantfu kutsi batane kodvwa akusiko loko kuphela<br />

ngasikhatsi baye bahlabe ngobe bafuna kutihlanganisa nalabangasekho.<br />

Labafile beve kancono nangabe bacelwa ngengati yenyamatane nangabe kukhona<br />

labakufunako kecelwa ngayo ingati yenyamatane. Kuphuma kwemphefumulo<br />

wenyamatane kukholelwa ekutseni kutsi kube nenhlanhla kuloko lekucelwako.<br />

NangembaJa kutawuba kanjalo ngobe kukhona lesekulahlekelwe ngumphefumulo wako.<br />

83


4.6.4 Kuganana<br />

Kuganana bekukhona endvulo nanyalo kusachubeka ngobe kwadalwa nguMdali. Umdali<br />

wakudala entela kutsi bantfu batalane bandze. Loku kufakazelwa naUbhayibheli lapho<br />

litsi khona:<br />

Nkulunkulu wababusisa, Nkulunkulu watsi kubo, talanani nandze,<br />

nigcwalise umhlaba.<br />

Genesis (1: 28)<br />

Sive sakaNgomane kuganana sikususela eBhayibhelini ngobe kwadalwa kutsi bantfu<br />

babotekana. Kungako bakaNgomane bakwenta Iisiko kuganana ngobe bakususela<br />

khona eBhayibhelini. Nalamuhla kuganana kusachubeka. Imvamisa bantfu<br />

bakaNgomane uma bateka nobe uma baganiwe bacala ngekusomana bona bobabili<br />

bese bayawmelana Lubisi (2002) uwubeka ngalendlela lombono:<br />

Intfombi uyayisoma kube singani uphindze uyisome futsi kutsi ibe<br />

ngumfati wakho.<br />

(Lubisi, 2002:3)<br />

Kutawutsi uma intfombi iwmile kutsi ningatsandzana bese lijaha lakaNgomane<br />

liyayicela kutsi imane iwme kutsi ibe ngumfati wayo. Kungaleso sikhatsi raphe Ielijaha<br />

litayikhulumisa kwesibili kutsi imane iwme kutsi ayiteke. Nge5iswati isonywa kabili<br />

intfombi ngekusho kwaLubisi (Iocashuniwe).<br />

Intfombi letihloniphako ayisonywa ngelilanga Iinye bese iyawma, kuba ngemalangana<br />

nobe iminyaka solo ingawmi. Nanobe seyiwmile kutsatsa sikhatsi kutsi kulungiswe<br />

konkhe ngobe kufaka bantfu belusendvo kakhulu. Imvamisa lesive sichuba indlela<br />

yekucala ngekutsi intfombi ivele khabo jaha uma seyiwmile nalo ngalokunjalo Iijaha<br />

kumele kutsi Iivele khabo ntfombi kute liyewubonwa ngulabadzala.<br />

Uma lemindeni<br />

84


lemibili ihlangene yatana kungaleso sikhatsi lapho itawulungisa kulobolelana ngendlela<br />

lekungiyo.<br />

4.6.5 ~~<br />

BakaNgomane balobola intfombi ntfo lesaphelele lengakabi ngumshwedla ngelisiko<br />

labo. Kodvwa ngenca yelutsandvo ngobe umuntfu angeke akhetselwa nalabo<br />

lebagwinyile sebayalotjolwa. Kodvwa ngelisiko lakaNgomane akumelanga kube njalo.<br />

Uma sekuvunyelwene nalemindeni lemibili bakhabo jaha bayahamba baye khabo<br />

ntfombi bayolobola. Uma intfombi i1otjolwa ngetinkhomo letilishumi temasondvo<br />

letiphelele lebayolobola batimemet:a tonkhe ngemibala yato. Kutawutsi lapho belikhaya<br />

babe sebati kutsi lena yani.<br />

Lochuba letinkhomo umemeta atsi: Siyalobola gogo! Sita nato tilishumi,<br />

insulamnyembeti yamake kanye nelugege.<br />

Utawutsi asatimemetile lotichubako achubeke asho umbala wensulamnyembeti kanye<br />

ne!ugege. Insulamnyembeti akumelanga kutsi isale uma intfombi ilotjolwa.<br />

Insulamnyembeti inkhomo yamake wentfombi. Uma kungenteka kutsi lijaha libebete<br />

tinkhomo nobe imali litsembe kutsi litawulobola ngayinye kodvwa insulamnyembeti<br />

akumelanga ingabi khona ngobe yamake futsi kufuneka inkhomo lehamba ngetinyawo<br />

tayo. BoRaddiffe- Brown na Forde (1975) bawufaka kanjena lombono:<br />

When a girl married, the mother's care and affection are recognized<br />

in the special best known as "wipe away of tear"<br />

(Insulamnyembeti) give her by the groom.<br />

(Raddiffe-Brown na Forde, 1975:7).<br />

Insumanyembeti kulesive sakaNgornane akumelanga kutsi itsatfwe ngulomunye<br />

umuntfu itsatfwa ngumake kuphela. BoRaddiffe- Brown na Forde (1975) bawufakazela<br />

ngalendlela lombono:<br />

85


This remains the mothers property and may not be taken by her husband.<br />

(Radcliffe-Brown na Forde, 1975:95)<br />

Kantsi lombono ubuye usekwe nguKhumalo (1997) uma abeka kanjena:<br />

Uma sekulotjoliwe kungaleso sikhatsi laphe itawugidza<br />

umtsimba. Inkhomo kanina yaziwa ngokuthi yinkhomo<br />

yohlanga noma yongquthu. lbaluleke kabi lenkhomo<br />

kunina lomntwana nasemndenini. Ingumwzo kuyena<br />

ngqo ngubumama bakhe akuzaleni. Ekuchatheni,<br />

ekunakekeleni, ekukhuliseni lomntwana aze abe<br />

usekulungele ukuba ayogana. Yinkhomo yokumbonga<br />

lena evela kumkhwenyana wakakhe ngozalela<br />

nekumkhulisela ubambo Iwakhe. Ifana nse<br />

namabheka awuphawu lomkhwenyana nomndeni<br />

Iokubongwa kuyise womntwana ngokumzalela<br />

amkhuJisele ubambo lwakhe nomlobolokazi womndeni.<br />

Umtsimba kaNgomane wentiwa emva kwekuba kulotjolwane. Emva kwemalobolo<br />

intfombi itawugidza umtsimba. Umtsimba ungena ntsambama khabo jaha. Ngakusasa<br />

ekuseni makoti utawuwka aye emfuleni lapho bemtsimba batamtfola khona. Lena<br />

ernfuleni kutawufike kuhlatjwe sahhuku lekungiso lebatawudla sona ngembi kwekutsi<br />

umtsimba uye khabo jaha khona utewugidza. Makoti utawubonakala ngenyongo<br />

enhloko yesahhukulu kutsi nguye lekupheJeketelwe vena. Angacedza kugidza<br />

utawuwka ekuseni kakhulu avuswa bemuti bese uyomekeza bese ugcina<br />

ngekuhlambisa.<br />

Urna sekacedzile konkhe nekuhlambisa utawubitwa ngekutsi ungumfati wabani.<br />

BakaNgomane uma bateka umfati, umfati akasilahli sibongo sakhe.<br />

BoRadcliffe-Brown na Forde (1975: 91) bawubeka kanjena lombono:<br />

Wives always keep their own daim names and this distinguishes<br />

them as the "strangersn the out-group.<br />

Uma kungenteka kutsi abe nemntfwana utawubitwa ngalelitibuJ lakhe. Uma kungenteka<br />

kutsi emva kwekwendza angatfoli bantfwana bakubo baletsa inhlanti nobe vena<br />

aticelele inhlanti. Manning (1967) ukubeka kanjena:<br />

86


If after some years of marriage, a woman has no children she will<br />

of her own volition, approach her parents and ask them to give<br />

her a sister to help her. If the sister is available they will comply<br />

with the request as they are.<br />

(Manning, 1967: 203)<br />

Uma makoti ayinyumba kucelwa inhlanti kutsi itomtalela bantfwana. Ba Raddiffe-Brown<br />

an Forde (1975) baphawula kanjena:<br />

A younger sister should also be sent to bear children for a barren<br />

woman.<br />

(Raddiffe-Brown na Forde 1975: 185)<br />

labantfwana labatawutalwa yinhlanti bakhe naye lomfati lomdzala. Abakhetfwa<br />

ngesintfu. Batfunywa bonkhe ngekufana futsi nabo batawuhlonipha kakhulu naye<br />

lomake lomdzala. Kungenteka kutsi labantfwana bakhule bati kutsi unina wabo ngulona<br />

langabatali. Lako kwentiwa kutsi lomake uhlala nabo kakhulu labantfwana sikhatsi<br />

lesidze.<br />

Kulobola nako kuyindlela lehlanganisa bantfu emphakatsini ngobe bayahlangana babe<br />

ndzawonye ngalesikhatsi balondza tinkhomo. Narnzukwane kulotjolwa kuyahlanganwa<br />

bantfu babe banyenti kakhulu, bayahlangana bajabule kube njeya. Imidmbi lefana<br />

nalena bayayijabulela kakhulu ngobe kulapho babonana khona futsi batane. labanye<br />

batfola sikhatsi sekusomana.<br />

Ekulobolisaneni njengato tonkhe tive letimphisholo letikhona kuleli leningizimu neAfrika.<br />

lesi sive naso besiwachuba nobe besinayo indlela lebekwakhiwa ngayo buhlobo.<br />

Bakhabo jaha bebakhipha tinkhomo temasondvo letilishumu nesihlanu kanye nayinye<br />

inkhomo yamake Iekutsiwa insulanyembeti.<br />

87


Lenkhomo beyiba yinsikati. Kulesinye sikhatsi nobe batsi bekungakavami kutsi<br />

intfombatane itfolakale seyiphukile nobe seyitele encenye bese leto tinkhomo<br />

tiyaphulwa, kuya ngekutsi umnikati uyitsatsa kanjani lendzaba.<br />

Kulesinye sikhatsi uma kulotjolwa bebaye basho kutsi bayitsatsa nelugogo lwayo,<br />

lokusho kutsi nalowo mntfwana udzinga tinkhomo uhamba nenina. Kulabanye<br />

lomntfwana usala ekhabonina akhuliswe khona. Kuya ngekutsi kuvunyelwane kanjani.<br />

4.7 BUDLELWANO LOBUKHONA PHAKATSI KWABAKANGOMANE<br />

NALETINYE TIBONGO<br />

4.7.1. BakaNgomane nebakaKubhayi<br />

Ngingakachubeki kakhulu kangisho kutsi bakaNgomane nebakaKubhayi banye nobe<br />

basibongo sinye. Ngekwenteka kwekuhamba kwetikhatsi sibongo sakaKubhayi satitfola<br />

sesitimele.<br />

Kutsiwa kwenteka kutsi basemasimini emini bakaKubhayi bagubha tindlubu emasimini<br />

ngenca yebugwala kwatsiwa mabebuta kutsi bakabani, baphendvula batsi njengoba<br />

nisibona sigubha tindlubu nje tsine sibakakuBhayi. Basindza kanjalo ekufeni ngoba<br />

batse abasibo bakaNgomane. sabanamatsela njalo lesibongo sakaKubhayi. Basuka<br />

njalo kaNgomane baba bakaKubhayi. Bona sibongo sabo bakaNgomane.<br />

4.7.2. Bakangomane NebakaMala1e<br />

Malale bekuyindvodza yakaNgomane nave Malale wahlushwa kungetsembeki kungako<br />

wagdna satitfola anesiVe sakhe lesesihlukile kulesi sakaNgomane ibe vena<br />

wakaNgomane. Malale yena bekahlushwa ngumtimba kwatsi ngalelinye wabona<br />

88


dzadzewakhe ahleti, we:va avukelwa yinyama wabet:se uyatama kukuvikela loko<br />

wehluleka yamtsatsa inyama watitfola salele nadzadzewakhe.<br />

Emva kwaloko waba nguMalala ekhaya, wacoshwa kwatsiwa akahambe ayokwakha<br />

wakhe umuti. Wahamba Malala wayophemba wakhe umuti. Kwaba bakaMalale njalo<br />

kute kube ngunamuhla. Bona bakaNgomane, Malale bekuyindvodza yakaNgomane<br />

yabese idzabula sibongo sakaMalale. Letibongo letimbili sakaKubhayi naMalale akukho<br />

lokutenta tingabi takaNgomane. Ngaphandle nje kwaletehlakalo letenteka bona<br />

bakaNgomane sibongo sabo. Umuntfu wakaNgomane akamteki umuntfu wakaMalale<br />

newakaKubhayi newakaMdletshe.<br />

4.7.3. BakaNgomane NebakaMdletshe<br />

Lesi ngulesinye sibongo sakaNgomane. Ekusukeni kwaNgomane Mdletshe eSwatini<br />

wabhekisa emabombo Kazulu lapho wafike wahlangana nemabutfo enkhosi Shaka<br />

wagcina sayindvuna lenkhulu yenkhosi Shaka. Kazulu NataJi yingako ubeva batsi<br />

kuseMdletsheni basho ngoba basive sakaNgomane Mdletshe.<br />

Letibongo letintsatfu Malale, Kubhayi kanye naMdletshe sibongo sinye sakaNgomane.<br />

Njengobe kushiwo kutsi laba abatekani nobe abatsatsani ngoba kunalenkholelo yekutsi<br />

ngebantfwana bendvodza bonkhe.<br />

4.11.4. BakaNgomane NebakaMpapane<br />

Lesive saMpapane lesashaywa sacishe saphela singcongewa sive sakaNgomane. Lesive<br />

sakaMpapane besihlala ngase Komatidraai kwakuyinclzawo lenonile lenemhlaba<br />

lomuhle.<br />

BakaNgomane ngekulamba kutsiwa abahambe bayovimba imphi yaSoshangane, bafika<br />

lapha eKomatidraai lapho bebabhice khona bakaMpapane emahlatsini. Lendzawo<br />

89


eyatiwa ngel


Ingani phela uyati kutsi letinye tinkhomo tingetekile, sibaya sitawubuye sigcwale ngobe<br />

sekunaletinye tinkhomo letingenile. Uma kugidzwa umtsimba kusuke sekuphelele<br />

konkhe kutsi sewungenile esigabeni sebufati. Umfati usuke sekatekiwe ahleti ekhaya<br />

lakhe. BakaNgomane bayabahlonipha bafati babe kanye nebatfwana babe. Imvamisa<br />

abenti lokubi sekuya ngalowo muntfu kutsi utiphatsa kanjani vena.<br />

91


SEHLUK05<br />

5.0 BUDLELWANO BUSIVE <strong>SAKANGOMANE</strong> NALETIINYE TlVE.<br />

5.1 S1NGENISO<br />

BakaNgomane babambisana nemakhosi lamanyenti esive seMaswati kusukela<br />

eNkhabave kuze kube nyalo. BakaNgomane benyeti etindzaveni letimbili e5watini<br />

eLubonjeni nakaHhohho. Esifundzaveni seMpumalanga ubutfola kusukela Emalahleni,<br />

eMashishini, eLusaba, kaSikhukhuza, eBhova, uye uyewugdna emnyeleni wetintsaba<br />

teLubombo.<br />

Emakhosi eMaswati labambisana nebakaNgomane kakhulu ngulawa: Sobhuza IT<br />

5.2 <strong>LUCWANINGO</strong> LWAKHUMALO<br />

Khumalo (1995:44) uniketa luhla Iwelusendvo Iwemankhosi eMaswati lolulandzelako:<br />

MKHULUNKOSI<br />

truWAWAWA<br />

KULWAMBA<br />

SIDWABASELlJTRJU<br />

NKOSl1<br />

NGWANE 1<br />

CEBISA<br />

DLAMINI 1 (Lapha kuphuma bonkhe boDlamini baseNatali kanye<br />

nemaHlubi)<br />

SIHUBHU<br />

NKABINGWE<br />

MBODLO<br />

MSWATI 1<br />

SIKHULUMALOYO<br />

MSIMUDZE<br />

ZAMUKETHI<br />

NKHOMOKABAYO<br />

NKOSI 2 (Lapha kuphuma baka Mkhize nebakaGumedze<br />

waseButhonga)<br />

92


MAVUSO<br />

LUDONGA (lapha kuphuma<br />

nebakaNdwandwe)<br />

HLUBI<br />

DLAMINI2<br />

NGWANE2<br />

NDVUNGUNYA<br />

SOBHUZA<br />

SOBHUZA 1 (NGWANE 3)<br />

MSWATI2<br />

LUDONGA2<br />

MBANDZENI (DLAMINI 3)<br />

BHUNU (NGWANE 4)<br />

BHUZA (SOBHUZA 2)<br />

MAKHOSETIVE (MSWATI 3)<br />

5.3 <strong>LUCWANINGO</strong> LWAMATSEBULA<br />

bakaShabalala,<br />

Mabuza<br />

Matsebula (1972: 18) ulandzelanisa emakhosi eMaswati kanje:<br />

Dlamini I<br />

MswatiI<br />

Ngwane II<br />

Dlamini II<br />

Nkosi II<br />

Mavuso I<br />

Ludvonga I<br />

Dlaminiill<br />

Ngwaneill<br />

Ndvungunye<br />

Sobhuza I / Ngwane N<br />

Mswati II / Mavuso II<br />

Dlamini N / Mahlokohla<br />

Sobhuza II<br />

Mswati ill<br />

Khumalo (1995) naMatsebula (1972) basinikete lusendvo Iwebukhosi besive seMaswati<br />

njengekucwaninga kwabo. Kutsiwa kaNgomane bekutsi nakuhaywa emakhosi akhona<br />

kwakucalwa noma kugdnwe ngetibongo temakhosi eMaswati ikakhulu lawa<br />

lalandzelako:<br />

93


Sobhuza weMaswati,<br />

Sifuba sinengceke sinemanti,<br />

Bhuza kuletindze,<br />

Masibekela<br />

Imiti lemincane angayisibekela.<br />

(Sobhuza I & II)<br />

Mswati lomnyama kwabalutfuli,<br />

Mgobo waMphondvo<br />

Kawungen' esigujini<br />

Mngen' emagabelwen' etinyatsi.<br />

Lots' atihlaba abetifak' umgobo,<br />

Lots' atidla watidla kaMabhoko.<br />

(Mswati IT)<br />

Madeya waNdaba!<br />

Lowadey' inkab' inetimphondvo,<br />

Wayewutseng, emandanda.<br />

Uhhawuhhawu litinkondlo yakalozijiba<br />

Labatsi beyisina babeyigobel' emadvolo.<br />

(Mbandzeni)<br />

Mahlokohla londzatja ngenstamo,<br />

Lohlokohle timbiba taphuma<br />

Tenta buhlakalala,<br />

Taye tabanjwa ngudalad' esangemi<br />

KaZombodze wemagugu.<br />

(Bhunu/Mahlokohla)<br />

5.4 BUKHOSI BAKADLAMINI NEBAKANGOMANE<br />

DLAMlNI<br />

NGOMANE<br />

~ Sobhuza I ~ NgomaneI<br />

~ MswatiIT ~ Mfufana<br />

~ Mbandzeni ~ Mjejane / Hhoyi<br />

~ Mahlokohla ~ Ntiyi IT / Nkapane<br />

~ Sobhuza IT<br />

Budlelwano bebukhona kulamakhosi lakhonjiswe ngenhla fitsi aphila cishe esikhatsini<br />

lesifananako lapho kwakulwelwa loku lokulandzeJako:<br />

~ Tindzawo tekuhlala nemadlelo<br />

94


~ Imfuyo lenyenti<br />

~ Kwandzisa sive sibe sikhulu, nemandla nemakhono ekwenta<br />

tintfo.<br />

Kuto tonkhe tibhimbi takaDlamini, BakaNgomane bebahlala bakhona ikakhulu<br />

encwaleni. Incwala nguwoma mkhosi umkhulu kunayo yonkhe imikhoposi<br />

kulakaNgwane. lyagidvwa ayibukelwa.<br />

nalabangaphandle.<br />

khona ayayigidza.<br />

Ngwane udzikilika kuwo onkhe emagumbi elive<br />

Ingani nangesheya kwetilwandle lapho eMaswati alindlanzana<br />

Incwala kulapho inkhosi i1uma khona. Akudliwa lokulikwindla inkhosi ingakalumi.<br />

Lemncala leseyigindvwa seyaba siNguni kusukela kuMsati II inkhosi. Ngenca yekutsi<br />

inkhosi Mswati II wabekwa kubanga bomnakabo, iNdlowkazi Tsandzile tabona kufanele<br />

kutsi iye kaZwide iyocela lusito Iwekudnisa uMntfwana. Kwasekukhwa<br />

bantfwabaMkhatjwa Ndwandwe kutsi batewuphatsa lomsebenti. Ngiko nje lendzawo<br />

lebabekwa kuyo kutsiwa kuseLwandle.<br />

Inetigaba tayo incwala kantsi fitsi kunemisimeto letsite lefanele yentiwe leyendwlela<br />

incwala.<br />

Ingetfwasa Inyanga yebemanti, inyeti nayisemnyameni, kuhlatwa inkhomo yabo. lyacal<br />

iyaphuma emnyameni bayaphuma. Basikhishwa khona emphakatsi kabonkhosi<br />

lebusako.<br />

Banetigaba tabo nabo bemanti ngoba ntindlela tabo atifani. Kunalabalandza Iwandle<br />

kulakaGasa. Kunalabalandza imifula lemikhulu enhla nelive. UMgwenya (Crocodile),<br />

11Isaba (sabie River) kanye neLubhalule (Oliphants River) bese kuba nalababhula<br />

lihlandze bafuna luseIwa.<br />

lyahamba njalo inyanga nabo bayahamba. Bangefika ingakefiki yona bayayimela kepha<br />

yona ayibemeli. Naayiphuma emnyameni bayawakha babuye bonkhe bemele lesinye<br />

sikhatsi nase isemnyameni besekungena incwala lencane.<br />

95


Ingakangeni lencane kubonakala njemajaha agace emashoba etindleleni, emabhasini,<br />

etimitweni, emalolini kutsi incwala ifikile. Kusukela baphuma bemanti inkhosi ingena<br />

endlini lapho sseyifukamele yona incwala. NgeSiswati nase isendlini inkhosi imisebenti<br />

lebhekene nave njengekutekwa kwenacala, kwembula ingubo kanye nekuyivuse1a.<br />

Ngenca yembuso wesilamuhla umhlaba awumi ngako-ke nenkhosi seyiyabopheka kutsi<br />

ihle ivela noma ibone labo lebabonako labete ngemsebenti.<br />

Kute lapho imnandzi khona incwala enkhosini. Buhlungu kuphela. Uyana, liyadvuma<br />

liyamanyata inkhosi isencwaleni ayilali. Incwala lencane igidvwa esibayeni liIanga Iinye<br />

rnzukwana iwlwa kuphela. Ngakusasa yenyukela enhla kwesibaya yonkhe lemiti<br />

yebukhosi.<br />

Ayegeleta emajaha netingati tawo. Iwlwa nje isenyameni inyeti sekweluswe yona<br />

kugcwala kwayo. Mzukwana incwala luyaphuma lusekwane.<br />

Kuhlukahlukana kugcwala kwenyanga. Kuya ngekukhula kwenkhosi. Itsi nje lapho<br />

nayitewungcwala njengakusasa lube luphuma namuhla. Kantsi nangabe inkhosi<br />

seyingene ebudvodzeni lusekwane luphuma rnzukwana itsi yilili. Ngangabe inkhosi<br />

seyikhulile luphuma seyingewele yaze yadlavuteka. Inebanikati noma baphatsi bayo<br />

incwala. Kunetibongo letingasalinjalo emisemetweni yencwala ngoba banemisebenti<br />

lengeke noma lokungafanele yentiwe nguletiye tibongo. Natike letibongo: Matsebula,<br />

Motsa, Mkhatjwa, Khumalo, Shiba naMabuza. Akusiyo injongo kusho kutsi tentani<br />

letibongo ngoba ngoba ngulinye lematfuba lenta incwala ibe ngulelengiko.<br />

L.encane incwala yendvulela lenkhulu lecala rnzukwana kuphuma lusekwane. Kuvilita<br />

emehlo rnzukwana kuphuma lusekwane. Tingatja tishuca embili ngeticheme tato<br />

nemabutfo alandzele ngeticheme tawo.<br />

96


Ulukhuni umshuco welusekwane ngoba tingatja titsakasile letiney tiguna kwehlulwkisa<br />

bontsanga ngako-ke akushucwa kunjenetinkhomo tishoshela emabheleni. Esikhaleni<br />

kushaywa umkhumbi ngeticheme njengalokwetayelekile. Inkholapho seyibita indvuna<br />

yemabutfo iyinike imvume yekucala incwala. Ingoma yelusekwane ivulwa ivalwe<br />

njengayo incwala. Mzukwana ivulwa lengoma kuhokoma Iihlandze lonkhe, tigodzi<br />

tonkhe nemiti yonkhe yakaNgwane. Ihlatjelwa ngulabadvuna nalabasikati, labadzala<br />

nalabancane.<br />

Akulalwa amajaheni elusekwane kantsi nenkhosi ayilali. Kuhanjwa busuku bonkhe.<br />

Lapho alala khona emajaha elusekwane umuntfu ubona ngemakloba emililo ngoba<br />

akunangubo kuyotsiwa, kosiwe, kudliwe tingcamu. Lomunye umniningwane<br />

lowendvulela incwala lenkhulu kukhiwa emacembe kuphicwe inhlambelo nekubamba<br />

inkunzi. Mzukwana wencwala lenkhulu kuyaphitseitela. TlVakashi ngaphandle<br />

nemabutfo etihoncweni kuyaphitsitela. Babodvwa labaphotsela emahiya abo;<br />

babodvwa labaklama tigeja tabo; babodvwa labacola tinyoni tabo, emasakabuli,<br />

bagubhe emagwalagwala nemagomba lambalabala. Akukhulunywa ngemidada.<br />

Kungamenyetelwa kukhala emadlongo kuto tonkhe tihonco avive emabutfo kuvuke<br />

lusinga. Onkhe emajaha asaswace acedzile. Kungangenwa esibayeni kugujwa yonkhe<br />

imigubho yemakhosi. Ayimnandzi lemigubho, ivusa tinsizi tayitolo netakutsanti. Bekatsi<br />

asemphini emajaha kufike tincwadzi letinye tibika ngebuhlungu lobenteke ekhaya.<br />

Lokunye lokufike kumangalise labanyenti kantsi kuneligcabho emajaheni kubamba<br />

inkunzi. Loyibambile uba silomo sawonkhe Iowa mnyaka kantsi akukhohlwakali ngisho<br />

asamdzala. Ayibanjwa ngemsila, ayibanjwa ngentsambo, ibanjwa ngetandla.<br />

Akamadze emaJanga encwala: kuphuma lusekwane, kuyasa luyacitfwa noma<br />

luyalahlwa, khona ngalelo langa kukhiwa emacembe, kuyasa kUbanjwa inkunzi, kuyasa<br />

incwala.<br />

97


Itsi nase itawujubeka bese kuwka lobinye buhlungu lapho Ngwane adzabuka ekhatsi.<br />

Yenyukela enhla asahamba Emalangeni nenkhosi. AJisangdngd alisabubuli Iibutfo<br />

sewungatsi ngulelikhulu libulo letinyosi! Emva kwayo yonkhe leleminye imininingwane<br />

inkhosi ihlala elukhandzeni Iwenyatsi. Onkhe emabutfo engce emahawu asetulu.<br />

lyavalwa-ke incwala ngalelo langa kepha ayikajutjwa. Incwala ijubeka emva<br />

kwekuhlakula Imfabantfu nalamanye emasimu ebukhosi.<br />

Mzukwana ijutjwa inkhosi ibeka inkhulumo lemcoka eveni. lbala lokuhle lokwentekile,<br />

lokubi, nalokutifiso tayo netesive kutsi kwenteke. Ibuye futsi ifisele sonkhe sive mane<br />

kubonanwe kubonanwe kuletako incwala. Ingacedza lapho ibambisa emajaha tinkunzi<br />

tihlatjwe, kosiwe, kudliwe, kubuswe.<br />

5.5 BENGUNI BASEMBO<br />

Sive sakaNgomane ngebaNguni baseMbo. Singaphansi kwesigaba lesikhulu<br />

unato tonkhe ngobe sifaka ekhatsi tonkhe tobongo teMaswati naletinye<br />

letinyenti Kazulu. Khumalo (1995:4) uchaza ngebantfu baseMbo atsi:<br />

...uma bekhuluma iningi labo Iithambisa ulimi lutekele noma sithi<br />

bayatekela lokhu sikubona noma sikuzwa kakhulu kumaSwazi.<br />

Imphilo yebantfu bakaNgomane iveta kutsi sive lesihlobene kakhulu neMaswati.<br />

Sidzabuka ndzwonye nalatinye tivana letagdna tihlangene kwakheka sive sinye<br />

seMaswati. Emasiko, inchubo nelulwimi lwebakaNgomane kokhe kugcamisa kutsi<br />

bangeMaswati. BakaNgomane babutselwa ndzawonye naletinye tibongo tebaMbo<br />

letilandzelako: Dlamini, Mabuza, Shabalala, Mawso, Mlangeni, Ngwane, Matsebula,<br />

ifwala, Shongwe, Mkhwatjwa,naletinye letinyenti.<br />

Sive sakaNgomane asimange sigudluke enchubeni yemakhosi eMaswati, kepha<br />

sakhombisa kubambisana nawo kusukela enkhosini Dlamini I lobuye atiwe ngekutsi<br />

nguMatalatala, futsi lekucatjangelwa kusti nguye lowahola. EMaswatini agdne<br />

98


afinyelele kulendzawo kuyo.<br />

Kuyacaca kutsi Dlamini I abehola sigatjana lesasingaphasi<br />

kwesiqaba lesikhulu lesichazwa nguKhumalo (1995: 42 - 43) kanje:<br />

Uma sikhuluma ngabenguuni baseMbo sikhuluma ngesizukulwane<br />

sikaMumbo indoda okuthiwa yasuka enhla nezwe yalibangisa<br />

ngasendaweni esibizwa manje ngokuthi kuseMozambild... kodwa<br />

kabazinzanga raphe babuye baduka baze bayofika eduze nezintabe<br />

zoBombo, bathiya ngornfula Uphongolo lapha kwabakhona enkula<br />

enkulu inhlukaso.<br />

5.6. IMISEBENTI YASOBHUZA I<br />

Inkhosi leyacala kuhlanganisa sive seMaswati ngekutsi ibambisane naletinye tive<br />

letikhulu naletincane nguSobhuza I. Tive letabambisana na50bhuza I nchanti<br />

ekwakhiweni kwesive seMaswati betiholwa ngulaba labalandclzelako lokwagcina<br />

kutibongo: Mhlanga, Madvonsela, Mavuso, Fakuclze, Hlophe, Mabuza, Simelane,<br />

Matsebula, Tfwala, Ngwenya, Sihlongonyane, Nkhonyane naManana. Sobhuza I wafike<br />

wakhandza bakaMaseko njengobe kuchaza Matsebula (1972:21) atsi:<br />

Here Sobhuza found the Maseko tribe, which lived<br />

under their leader Cece, son of Khubonye, son of<br />

Magadlea, who qUickly submitted to his authority<br />

without any resistance.<br />

Kubambisana kwa50bhuza I nebakaMaseko kwaba kuhle kakhulu. Ngemuva<br />

kwebakaMaaseko wakha buhlobo nebakaMnisi njengobe kuchaza Matsebula (1972:21)<br />

atsi:<br />

... the Mnisi under their local headman Njinjii, son of<br />

Mantjolo, who lived near where the town of Mbabane<br />

stands (these were the subjects of a distant chief upper<br />

komati river near Dlomodlomo Hills)<br />

99


Buhlobo baSobhuza bachubekela embili ngobe wagcina abuhlanganisile nebakaMnisi<br />

esigodlweni sabo lobusemagcumeni eDlomodlomo. BakaMnisi bantti bebanemakhono<br />

lamanyenti ekusebentisa imitsi loko kwabenta batsandzeka enkhosini Sobhuza 1.<br />

Sobhuza I wakwabi kwacha budlelwano native letinclzelako: A tive tasenyakatfo,<br />

Shabalala, Ngomane, Maziya, Mahlalela, Shogwe, Mdluli nesakaMkhatjwa.<br />

B. T1VE TASENSHONALANGA<br />

Gama, Shabalala, Nhlapho, Mashinini, Tsaabetse, Khumalo naletinye.<br />

C. T1VE TASEMPHUMALANGA<br />

Mngomezulu, Nyawo, Matsenjwa, Mbhamali, Zikhali naletinye.<br />

D. T1VE TASENINGmMU<br />

Simelane, Hlatjwako, Mavuso, Tfwala, Madvonsela naletinye.<br />

l..okukhonjiswe ngenhla kusiniketa umfanekiso lolandzelako:<br />

~<br />

~bhuza ~<br />

Uma sikhuluma ngetive taseNyakatfo sikhuluma ngaleto tive letakhe enyakatfo yelive<br />

leMaswati kuletinclzawo letilanclzelako: Hazyview, Ngodini, Whiteriver, Shongwe,<br />

Emjejane naseNkomsazi. Iningizimu itsintsa iNshiselweni IUPhongolo, iMagudu<br />

neSimdlangentja. Impumalanga itsintsa indzawo yakaMhlbuyalingana, iNgweclze<br />

neNgwavuma naletinye. Inshonalanga ifaka ikhatsi iNgwempisi, iPiet Retief, i-Emelo,<br />

iNkhulungwane, iMpuluzi, kaShabalala naletinye.<br />

100


5.7. <strong>LUCWANINGO</strong> LWAKUPER<br />

Kuper (1974:233 usineketa tibongo tetive letahlangana uma kwakhiwa sive seMaswati.<br />

Letive nguleti letilandzelako:<br />

It. TENDZABUKO<br />

Dlamini<br />

Ginindza<br />

Mamba<br />

Magongo<br />

Mhlanga<br />

Madvonsela<br />

Mavuso<br />

Fakude<br />

Hlophe<br />

Mndzebele<br />

Matsebula<br />

Mkhabela<br />

Lulale<br />

Motsa<br />

Tfwala<br />

Manana<br />

Lukhele<br />

Mdluli<br />

Nkhonyane<br />

Shiba<br />

Mkhwanati<br />

Ngcampalala<br />

Shongwe<br />

Matse<br />

Kunene<br />

Gamedze<br />

Tsabetse<br />

Ndzimandze<br />

Bembe<br />

Ntjalintjali<br />

Sukati<br />

Zwane<br />

B. EMAKHANDZAMBIU<br />

Gama<br />

Mnisi<br />

Magagula<br />

Maphosa<br />

Maziya<br />

ShabalaJa<br />

Maseko<br />

Gwebu<br />

Khubonye<br />

Shabangu<br />

c.<br />

EMAFIKAMUVA<br />

101


L Emafikamuva - Besutfu<br />

Nkhambule<br />

Nhlengetfwa<br />

Matfunjwa<br />

D. Emafikamuva - Benguni<br />

Mkhatjwa<br />

Zikhali<br />

Nxumalo<br />

Biyela<br />

Mtsetfwa<br />

Msimango<br />

Nzima<br />

Mayisela<br />

Dladla<br />

Sibeko<br />

Hlatjwako<br />

Sifundza<br />

Dvuba<br />

Vilakazi<br />

Nsibandze<br />

Nsingwane<br />

Mngomezulu<br />

Tfomo<br />

Mabasa<br />

Nyoni<br />

Mbhamali<br />

Masilela<br />

Masuku<br />

Nkhala<br />

Tsela<br />

Mabila<br />

Mwbu<br />

Mgidzi<br />

BakaNgomane bangemakhandzambili. Lako kuveta yindlela Sobhuza I lahlangane<br />

ngayo naMfufane, lefananako naleyo lahlangana ngayo naeece Maseko, bakaMnisi,<br />

bakaGama nalabanye.<br />

5.8. KUHLOBANA ETIBONGWENI TEMASWATI<br />

Kuhlobana etibongweni teMaswati kugcama kakhulu etinanatelweni. TInanatelo<br />

tikhombisa buhlobo lobudzala lobungatiwa kutsi bacala nini, kepha lobuyawuhlela<br />

bunjalo ingunaphakadze.<br />

102


Nkosi (1992:35) uveta lombono lolandzelako ngetinanatelo:<br />

Tinanatelo tingemagama ebantfu latsite. Tingemagama lakhombisa<br />

kwenaba nekukhula kwesendvo. Ugama lekucala latiwa ngekutsi,<br />

sibongo. Ugama lesibili kuba sinanatelo. Tinanatelo tikhombisa<br />

kutalana kwebantfu, kusukela kubokhokho babokhokho ukze<br />

kufinyelelwe esitukulwaneni. Kunanatela loku kwehlukene<br />

ngebantfu besive sinye, ngetive telehlukene nangetindzawo<br />

labakhe kuto. Ase sibuke sibongo saTfwala! 'Shivakati! Etigodzini<br />

teUgwa neLusutfu batsi, Tfwala! Mnyamandze! Ngesheya<br />

kweluPhongolo batsi, Tfwala! Nyembe! Ngato tonkhe leti<br />

tinanatelo, kuloku kunanatelwa umuntfu wakaTfwala,<br />

wakaMalindzisa, lowalindzisa dzadzewabo watsi angiyidli ingati.<br />

Lubisi (1993: 23) uchaza tinanatelo kanje:<br />

Tinanatelo tiluhlobo Iwetibongo. Tinanatelo tibongo tesibili letinemlandvo lojulile.<br />

Umlandvo ubonakala lapho kunanatelwa bakaKunene kutsiwa:<br />

Madvonsela!<br />

Mntimandze!<br />

Nine baseSwatini,<br />

Nine bakaMalambule<br />

Lekwatsi Malambule abanga naMswati, Natsi: ~Malambule<br />

Kuvela buhlobo nebudlelwano ekhatsi kubakaMadvonsela, Mntimandze, Malambule<br />

nalabanye. Umlandvo uvela ekutsini bakaKunene bahambisana naMalambule<br />

embili!<br />

ngesikhatsi acabene nemnakabo lomncane Mswati II kubangwa tinkhomo. Tinanatelo<br />

tigcamisa buhlobo.<br />

Nkosi (1992: 37 - 38) usiniketa luhla lolulandzelako:<br />

103


nnanatelo letifananako<br />

~ Shongwe<br />

Mtimandze; Bhambolunye<br />

}<br />

~ Ngwenya<br />

~ Zinyane<br />

}<br />

~ Vilakati Mphephetse<br />

~ Mkhaliphi<br />

~<br />

M~}<br />

~ Simelane Nabonkhosi<br />

~ Mndzebele<br />

~ Mabuza<br />

} Mshengu<br />

~ Shabalala<br />

~ Tfwala<br />

Mnyamandze waSiwela<br />

}<br />

~ Malindziza<br />

}<br />

~ Ginindza Mamba<br />

~ Gule<br />

~ Mbingo } Msutfu<br />

~ Nkhambule<br />

~ Mavimbela} Mkholo<br />

~ Matsebula<br />

~ Manana<br />

~<br />

"";""" }<br />

Mrusi<br />

~ Nkhabindze<br />

}<br />

~ Dlamini<br />

~ Magongo Nkhosi<br />

~ Mamba<br />

~<br />

-"~ }<br />

~ Madvonsela Kunene<br />

~ Gamedze<br />

104


Ngalokufananako tibongo letilandzelako: Ngomane, Malale naMpapane boMshika<br />

bonkhe labo. Budlelwano buvela etinanatelweni tabo lapho kugcama khona imvelaphi<br />

nemlandvo waletibongo.<br />

Thwala (1990:18) uchaza tinanatelo kanje:<br />

Tinanatelo luhlobo loIutsite Iwetibongo lolunemladvo. Tikhombisa<br />

buhlobo lobutsite lobukhona ekhatsi kwebantfu. Tinanatelo<br />

tigcina tingematekelo ngekuba nemlandvo lofiphele. Tenta<br />

tinhlitiyo tijabule; titintise simo; ticedze lulaka, tigcamise<br />

nemvelaphi yesive. Kuchumana kuladzeleka ngalendlela:<br />

indvodzana, uyise, mkhulu nakhokho, njalonjalo.<br />

Luhla Iwetinanatelo letimbalwa:<br />

(a)<br />

SUkati<br />

Mavundla!<br />

Msime lomnyama,<br />

Wena longawudli umvundla wangesheya<br />

Nine lenigeza ngelubisi<br />

Labanye bageza ngemanti,<br />

Tenjwako<br />

Sona,<br />

Sona sabulalwa ludziwo<br />

sabese siyadzakwa<br />

(b)<br />

Mlotjwa<br />

Guliwe!<br />

Gama!<br />

Mvula,<br />

Phonjwako<br />

Mlontjwa mncane<br />

Naasentsendzeni yasandla uyahlala,<br />

Akukho Mlotjwa loyovala ngemadvodza<br />

(c)<br />

Maseko<br />

Khubonye!<br />

Ngcamane!<br />

105


Wena wendlovu,<br />

Tinkhomo tidl' ekhaya<br />

Ngekweswela belusi,<br />

Mdandulukwane,<br />

Sidvwaba selutfuli,<br />

'Nkhomo letimbili.<br />

Wabuya nat' ekhabonyoko<br />

5.8.1 Emaswati aseMphumalanga nelive leMaswati<br />

Tibongo letingasetintsabeni telobombo edvutane nemifula iNgwedze neNgwavuma.<br />

Nati letinye tibongo letikulendzawo:<br />

Vilakati<br />

Mphephetse<br />

Wena waseNgwedze neNgwvuma,<br />

Malingakhulu waboGama<br />

Mkhosane mncane ngekutilamulela<br />

Mphephetse wetindvuku tebafo,<br />

Wean lowadla dzadzewenu,<br />

Wat's inyoka sibhebhekatana<br />

Bindzakhulu<br />

Matsenjwa<br />

Ndlovukati,<br />

Mgabadzeli<br />

Wena lowagabadzel' inkhundla yakaBulawayo,<br />

Wena longadli imbuti<br />

Wesa' umsila wave<br />

Lobhek' etulu<br />

Wena wakaLancabane,<br />

Wena longayidli inkhokhoklho.<br />

Imphumalanga yele5watini kulapho kugeletela khon imifula leminyenti lefana<br />

neMbuluzi, iNkomazi, iNgwavuma naleminye. Lobunye bukhosi lebukulwtindzawo<br />

nguJobu lobulandzelako: Matsenjwa, Nyawo, Zikhali nalobunye<br />

106


5.8.2 EMaswati Asenshonalanga Nelive LeMaswati<br />

Uve laseNkhangala. TInkhalo talelive tibekile. Indzawo lengenato tihlahla letinenti.<br />

KUgelet:a imifula Ielandzelako: Sosiphutfwane, Silobela, iMpuluzi, uMzinoni, iNgwempisi.<br />

Kulapho kucal khona iNkomazi, Ugwa neLusutfu.<br />

Nati tibongo letinye letinye letitfolakala kulendzawo:<br />

Gama<br />

Mbhokane<br />

Mbembe loluhlata,<br />

Loluhlata njengencoshane,<br />

TItfo timaciliba<br />

Sidvwaba silutfuli,<br />

Hhwabati,<br />

Maphalala,<br />

Mbhokanegama!<br />

Sibeko<br />

M azJYa.<br />

. I<br />

Gembe!<br />

Gama,<br />

Gamalamabili,<br />

Wena lowakhuluma ngenjiki,<br />

Injiki yahleka,<br />

Dvungadvung' emanti,<br />

Mcusi.<br />

Shabalala<br />

Mshengu<br />

Wena lowashabalal' wmgedzeni<br />

Emambuka alindzile,<br />

Mshengu lowashelela ngeludvonga IwaMawso<br />

Batsi uwile kantsi akakawi,<br />

Sidvwaba silutfuJi<br />

Singabancwaba seta nemlandzakakti,<br />

EMaswati aya eMbo abuyelela<br />

Kwaye kwabuta nebafokatana<br />

Batsi siboneni na?<br />

107


EMaswati latindlela timhlophe<br />

Atsi sibonile eMbo<br />

UMhlongamvula udzilikile<br />

Bukhosi lobutfolakala kulendzawo bakaShabalala, Ndlela, Mnisi nebakaDlamini<br />

baseMbhuleni.<br />

IDlaminj ~ lS/1abalal~<br />

INhlaphQ<br />

INdlel~<br />

~lplaminj<br />

Kubalukile sicaphelise kutsi bukhosi baka Shabala butfolakala etindzaweni letehlukene.<br />

Bunjengabo bakaKhumalo nebakoMnisi lobutfolakala eMaswatini nakuletinye tive.<br />

BakaMnisi bakhulu eMaswatini nasemaTsongeni.<br />

Lokuohawulekako kutsi ngesikhatsi setibhimbi letinkhulu letifanana neMmemo<br />

eMbhuleni nenewala e5watini, tonkhe letive letibalwe ngenhla kubakhona labatimele<br />

njengemaneusa kukhombisa kuhlobo, bunye nekubambisana lokwacala kadzeni<br />

kuDlamini I kwehlela kUSobhuza I njengobe kusekhona nanyalo engwenyamwni<br />

lephetse<br />

5.8.3 EmaswiIti Aseningizimu Nelive LeMaswati<br />

Yindzawo lebekile lenalemifula luPhongolo neLusutfu. lsondzelene nebukhosi<br />

bakaMtsetfwa baseMadabukela, bakaNtjangase baseMgazini nebakaSibiya. Tinyenti<br />

tibongo telikulendzawo njengaleti letilandzelako:<br />

(e)<br />

Hlatjwako<br />

Mhayise!<br />

Ngwanye!<br />

108


Mabhengeda<br />

Khobongo,<br />

cebisa<br />

Mambengedla,<br />

Gidzela kusenkhosi,<br />

Wena lowadla bantfu ngasese<br />

Wena Lowadl' emadvodza walibala,<br />

Wadla bantfu bangen's endlini<br />

Wadla bantfi bangen' emgodzini<br />

Tfwala<br />

Mnyamandze<br />

Lukhambule<br />

Mnyamandze wakalasiwela<br />

Nshivakati,<br />

Mkhonto lodvuma njengelitulu<br />

Mafuyankhabi<br />

Mshiva longenatimphondvo,<br />

Lonetimphondvo watitsatsa ekhabonina,<br />

Matalankhosi.<br />

Simelane<br />

WaNdlow,<br />

NaboNkhosi<br />

Tadl' ekhaya<br />

Ngekweswela umelusi,<br />

Ndlebana timchechewana,<br />

Mpembe waLokotfwako.<br />

Mnguni!<br />

Bantfu labahlala eningizimu yelive leMaswati lulwimi Iwabo libhicene ne5izulu.<br />

BakaSimelane bona bobuye babe nelwabo lulwimi Iwkutsiwa siMpembe, lolusondzelene<br />

kakhulu neSiswati ne5izulu.<br />

Lobunye bukhosi lobukhona kuletindzawo ngulokhu lobulandzelako:<br />

~dlangamandl~<br />

109


IDlamin!<br />

5.8.4 EMaswati Asenyakatfo Nelive LeMaswati<br />

Uve Ielisenyakatfo Iigcwele tintsaba, emawa nemihosha. Uyashisa. Uhlanze. Utsatsa<br />

yonkhe indzawo lesesifundzeni saseMpumalanga leyatiwa ngekutsi yiHlanzeni.<br />

Kulinywa kuyo timoba, emawolintji, emangoza nalokunye lokunyeti.<br />

Tinyenti tibongo letisehlanzeni nebakaNgomane njengaleti letilandzelako:<br />

Mcanco<br />

Wena lowacedza lubombo ngekuhlehletela,<br />

Ubophele lokuhle emfuntini,<br />

Wena longayikbash' imbasha,<br />

Wena lodla umjingi kuphela.<br />

Msibi<br />

Ndlondlo!<br />

Ndlondlo bashise,<br />

Mabuya,<br />

Gasa,<br />

Ngwenyama,<br />

Wena lowadla bulongo walibala,<br />

Ndlondlo leneluphaph' enhloko,<br />

Wena waNdlela lohlehl' esibayeni,<br />

Mazombe,<br />

Wena lowavel' emadvodz' esangweni<br />

Ngobe wesaba tikhali tamadvodza.<br />

Matsebula<br />

Mkholo lonsundvu<br />

Netinyawo takhe,<br />

Cotsa ngwenyama ndvuna<br />

110


Wena lowembatsa sigogo sengwenyama<br />

Lulwimi lolutfolakala lapha Siswati lesinako kubhicana kancane neSitsonga. Emasiko<br />

lasetjeswako ngeSiswati. Bukhosi lebebukulendzawo bubambisene nebakaDlamini.<br />

IDlamin!<br />

5.9 Siphetfo<br />

lokuphawulwkayo kulesehluko kutsi kunebudlelwano lobujulile esiveni sakaNgomane<br />

nesakaDlamini. Budlelwano buvetwa ngemasiko nenchubo yaletive. Buchawe<br />

nekubambisana etimphini letehlukene kugcamile kuletive letimbili.<br />

BakaNgomane bahlalisene kahle naletinye tive lebakhelene nato njengaleti: Maziya,<br />

Mahlalela, Shongwe, Mkhatjwa, Mbuyane, Shabalala, Khumalo naletinye, ngobe<br />

bahlanganiswe bunye bebuSwati lobutsintsa emasiko, imisimeto nelulwimi.<br />

Tonkhe tive teMaswati tatiwa ngekunanatela. A1ikho liSwati lelingananateli. Kunanatela<br />

kuhambisana nenhlonipho etiveni tokhe. Tinanatelo titsatsa indzima lebanti esiveni<br />

seMaswati jikelele ngobe tingemagama esibili. Tibonelo: SUkati - Mavunda; Sibenko ­<br />

Maziya, Lubisi - Ngceshe naletinye. Tikhombisa indzawo lekuhlala kuyo sive. Tibonelo:<br />

BakaVilakati - Wena asweNgwedze neNgwavuma. BakaMbingo - Wena lowachamuka<br />

enhla neNgwavuma. BakaMaphanga - Wena we5watini.<br />

Lokugcamako kulesehluko kutsi asikho sive lesitimele sodvwana, kepha tive tibambisene<br />

ekwakheni sive sinye seMaswati.<br />

111


SIPHETFO<br />

6.0 LUHLATlYO, LOKUTFOLAKELE, T1NCOMO KANYE NESIPHETFO<br />

6.1 S1NGENISO<br />

Lucwaningo belubukene ngco nesive sakaNgomane kutsi site sibe khona lapho sikhona<br />

nyalo nekutsi sivelaphi, besiphila kanjani. Lubuke emasiko netinanatelo telesive<br />

sakaNgomane.<br />

6.2 LUHLATlYO LWE<strong>LUCWANINGO</strong><br />

Kulolucwaningo sitfole kutsi sive sikaNgomane sivelaphi, ngobe bakhona labatsi<br />

singemaTsonga kantsi labanye batsi sachamula eMozambiki. Tindzawo letehlukene<br />

tivetiwe kulolucwaningo raphe sive sakaNgomane besihamba khona kute kutsi namuhla<br />

sitfolakale ngesheya kwemfula Inkhomazi. Ngalolucwaningo kusukela ca 1700 kute<br />

kube ngunyalo lesive sihambe tindzawo letinyenti Eswatini raphe lolucwaningo locale<br />

khona.<br />

Sikhuluma sasho nekutsi kungani lesive sakaNgomane sinemakhosi lamatsatfu nekutsi<br />

kwaya ngani lobukhosi bube butsafu. Sasho satsi kungenca yekutsi kuyovinjwa timphi<br />

nekutsi bukhosi lubukhulu ngulobakaHhoyi.<br />

Kulolucwaningo sibuye sabuka simo sembangave nekutsi emakhosi abeke<br />

ahlukumeteka ngenca yekutika kwebelumbi, babulawelwa tinmkhomo. Emakhosi<br />

lanjengabo Mpholi abanjwa ayiswa akudzingisweni. Ngalesikhatsi babatfutsa babatisa<br />

lapha eMangweni, Kamachekeza, Kahhoyi kutsi ababuse leta lababaniketa tona<br />

babekwa ngernabhunu.<br />

112


6.3 LOKUTFOlAKELE NETINCOMO<br />

Lolicwaningo lusite kubukisisa sive sakaNgomane nebudlelwano baso maletibongo<br />

nesakaBhayi Malale. Kutfolakele kutsi letibongo tokhe nobe bonkhe labanftu<br />

bakaNgomane. Ngekwelisoko batsekani ngobe banye banye banengati yakaNgomane.<br />

Kuhamba kwabo etindzaweni letinyenti bahlaselana native teBapedi, emaTsonga,<br />

emaNdebele naletinye ngobe kUbangwa emadlelo, infuyo nekuphatsa. 5ive lesalwa<br />

kakhula njengobe singamange sigwinywe nguletinye, loko lokuboniswa bukhosi<br />

lobusamile kusukela ngeminyaka yabo 1700 kuze kube manje.<br />

Lulwimi IwesiShangane lolugcamako esiveni sakaNgomane,lulwimi Iwabomake labo<br />

bebatfunjwa nakuhlaselwe tancotjwa tive. Buchawe bemakhosi akaNgomane ekulweni<br />

native letinye kwenta baba sive lesibumbene lesitfolakala etindzaweni letehlukene:<br />

e5watini, esifundzaveni iMPumalanga, eMozambiki naKazulu.<br />

Akungabatisi kutsi bakaNgomane ngeMaswati njengaletinye tive letifana neleti: Maziya,<br />

Mahlalela, Shongwe, Shabalala, Nhlapho naletinye letinyenti.<br />

Uma silandzela umlandvonchanti wetive tebaNguni, bakaNgomane bangaphansi<br />

kwesigaba sebaNguni baseMbo lapho kugcogceleke khona tokhe tibongo teMaswati.<br />

Uma silandzela umlandvo wesive eMaswati ngaphasi kwa50bhuza I kuvela kutsi<br />

bakaNgomane ngeMaswati latiwa ngekutsi ngemakhandzembili.<br />

Buve bemuntfu buvetwa yinchubo nemasiko lawalandzelako ngaleso sikhatsi<br />

nasendzaweni lahleti kuyo. Umuntfu wakaNgomane loKazulu unguMzulu, kantsi<br />

loseSwatini uliswati lutsi loseMoammbiki abeliShangene. Akusiso sibongo sakaNgomane<br />

kuphela lesitsintseka kuloku, tinyenti kakhulu. TIbonelo:Sibongo sakaDlamini<br />

113


siseNdlovuu siseMaswatini, eMandebeleni. Sibongo sakaNdlovu siseMaswatini,<br />

eMandebeleni, eMatsongeni, eMazulwini naseManyiseni.<br />

Lulwimi luya ngendzawo lewusuke ukuyo ngaleso sikhatsi. BakaNgomane<br />

labasempumalanga yelakaSikhukhuza lulwimi lwabo lubhice siTsonga, labasenyakatfo<br />

lubhice Sipedi kantsi lebaseSwatini noma ngasemnyeleni wele5watini kugcama Siswati.<br />

6.4 SIPHETFO<br />

Lolucwaningo lusiivetela ngemvelaphi,inchubo nemasiko esive sakaNgomane.<br />

Lukhombisa imihambo nekubaluleka kwelesive esifundzaveni saseMpumalanga.<br />

Lusiniketa sitfombe lesigcamile ngemachawe akaNgomane laphila, ahlabana<br />

ngemagalelo lehlukene boHhoyi, Lugedlane, Machekeza nalamanye. Lolucwaningo<br />

luyinchabhayi kulabanye bacwaningi kutsi babuke imvelaphi yaletinye tive<br />

letinemilandvo lejulile njengaleti: Mahlalela, Maziya, Shongwe, Mkhatjwa, Mbuyane,<br />

Shabalala, Matsebula naletinye.<br />

114


Kuper, H. 1947: An African Aristocracy. London: Oxford University Press<br />

Ubhayibheli<br />

1996: Cape Town: Inhlangano YeUbhayibheli YaseNingizimu<br />

Lubisi, P.M. 1993: Utfunga: Cape Town: Maskew Miller Longman<br />

Lubisi, P.M. 2002: Kubuka Ngeliso Lelibanti Ugalelo Lemasiko Nenkholo<br />

Yebantfu Ekutalweni Kabusha Kwe-Afrika Kubukwe Ngco Sive 5eMswati.<br />

Lwacingo lolungekashicilelwa Iweticu te-PhD, Kwadlangezwa: Inyuvesi<br />

YaKazulu.<br />

Mahlalela, S.S. nalabanye 1994: Siswati Semasisweni Ubanga 8.<br />

Pretoria: Via Africa<br />

Matsebula, J.5.M. 1972: A History of Swaziland. London: Longman<br />

Nkosi, D.E. 1992:<br />

Umfuso: Cape Town: Oxford University Press<br />

Simelane, S.Z. naThwala, J,J. 1991: Umsinsi. Cape Town: Juta Publishers<br />

Radcliffe-Brown naForde, D. 1975: African System of Kinship and<br />

Marriage. London: Oxford University Press.<br />

Sowetan: Monday, October 7 2002, Ukhasi 5<br />

Thwala, JJ. 2002: Lucwaningo Ngetibongo Temakhosi EMaswati: Sobhuza<br />

I-Sobhuza H. Lucwaningo lolungakashici lelwe Iweticu<br />

te-MA KwaDlangezwa: Inyuvesi YaKazulu.<br />

Thwala J.J. 1990: Umkhunsu. Pretoria: Aktua Press.<br />

116


TINCWADZI LETlSETlENnSIWE<br />

Abrams, H.M (1981): A Glossary of uteracy Terms. New york: Holt,<br />

Rinegart naWinston.<br />

Bhiya, O.A (1990) : Impalampala 3. Pretoria: De jager Haum<br />

Publishers.<br />

Bible Society of South Afrika (1978): The Holy Bible.Revised Standard<br />

Version.<br />

Cope, T. (1968): Izibongo: Zulu Praise Poems. London: OXford<br />

University Press.<br />

Cuddon J.A (1984): A Dictionary of uteracy Terms<br />

Harmondsworth: Penguin Books<br />

Dube, I.S. Religious Education- Manzini: Macmillan Publishers<br />

Fowler, F.Wand F.G (1978): Consice OXford Dictionary. OXford: Oaredon Press.<br />

Guma, S.M. (1986): The Form Content and Technique of Traditional<br />

uterature in Southern Sotho. Pretoria: J.L van<br />

SChalk<br />

Kermod, F and Hollander, J. 1973: The OXford Anthology & English<br />

uterature. London: OXford University Press<br />

Khumalo, R. 1995: Uphoko Umqulu 1. Pietermaritzburg: Reach Out<br />

Publishers<br />

liS

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!