Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina ... - bioenergybaltic

vähendada mulla lämmastikuvaru kuni 8% esialgsest (Post and Mann, 1990). Seda,
millised muutused toimuvad mullas pärast põllu asendumist metsaga ja kas see võib
kaasa tuua mingeid keskkonnariske (näit N 2 O gaasiline emissioon või toiteelementide
leostumine) on vähe uuritud.
• Kuigi aastane netoproduktsioon rohumaal (põllul) võib olla samas suurusjärgus noore
lehtpuupuistuga, seovad metsad süsinikku, lämmastikku ja teisi toitaineid
efektiivsemalt. Rohumaal uueneb biomass iga-aastaselt, puistus aga akumuleerub
biomass peamiselt puiduna, puidus aga talletatakse nii süsinikku, kui toitaineid.
Biomassi produktsioon korreleerub tugevalt kasvukoha lämmastikuvaruga, endisel
põllumaal võib noortes (8-aastastes puistutes) akumuleeruda 20-89 kg N ha -1 (Uri et
al., 2007a;b). See aga osutab sellele, et puistus peab aastane lämmastiku
netomineralisatsioon olema intensiivsem kui samal põllumaal enne metsastumist, et
katta puidu biomassis seotud lämmastiku kogust. Lehtpuupuistute
lämmastikusidumisvõime on kõrge, USA-s tehtud uurimuste järgi (lehtpuu segapuistu,
Massachusetts) isegi lämmastiku lisamisel süsteemi sidus puistu 96-100% kogu
lämmastiku sisendvoogudest (Magill et al., 2000). Uri V. käsikirjalistel andmetel on
aastane lämmastiku netomineralisatsiooni intensiivsus on 8- aastases arukaasikus 1,5
korda kõrgem, kui kõrval asuval, metsastumata rohumaal, seega lehtpuumetsa
positiivne mõju mullaviljakusele on ilmne.
20