Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
4.6.2. Biodiisli omahind kemikaalid 14% tegevuskulud 5% kulum 3% laenu tagasimakse intress 2% 1% tööjõud 1% Joonis 4.2. Biodiisli omahinna struktuur (22) rapsiõli 74% Omahinnas on otsestele tooraine ja energia kuludele lisatud ka kulumi, tegevuskulude, püsikulude, laenu tagastamise ja intressi kulud. Kulumi, laenu tagastamise ja intressi kulud on arvestatud eeldusel, et tehas töötab 10 aastat täisvõimsusel ehk nende hinnale. Olulised on ka protsessis kasutatavate kemikaalide (eeskätt metanooli) hinnad. Tööjõu kulu on väheoluline. Biodiisli valmistamisel on tooraineteks rapsiõli (88 %), metanool (8 %), kemikaalid (Nametülaat, sidrunhape, väävelhape, fosforhape, naatriumhüdroksüüd jt. 4 %). Seega rapsiõli ja metanool on põhilised toorained, mis mõjutavad kõige rohkem lõpptoodangu hinda. Tööjõukulu on seejuures väheoluline. Arvutuses on võetud omavahendite osakaal 30%, Laenu intress 5 %, aastane kulum 10% investeeringust. Põhjalikult on biodiisli hinda analüüsitud töös (22) “Biodiisli tootmise alustamise tasuvuse analüüs”. HeiVäl Consulting Group, Tallinn, 2004. TRIAS, 2007 (30) on kasutades kõige odavaimaid lahendusi ja realistlikult hinnates kaasproduktide realiseerimise võimalusi (glütseriin ja etanooli tootmise jäägid loomasöödaks) kalkuleerinud biokütuste tootmise tootmishinda. On märgitud, et suuremahulise tootmise korral tuleb kaasprodukte kasutada kütusena, mis tõstab tootmishinda. Samas töös prognoositakse, et aastaks 2010 on käivitunud teise põlvkonna biokütuste suuremastaabiline tootmine ja alles aastateks 2020 – 2030 on ühtlustunud teraviljast ja lignotselluloosist bioetanooli tootmishinnad. Tabel 4.11. Biokütuste tootmishinnad Biokütus Tootmishind EUR/toe Rapsist toodetud biodiisel 716 Bioetanool nisust 649 – 724 Bioetanool suhkrupeedist 699 – 716 Etanool lignotselluloosist (õled) 955 Sünteetiline diiselkütus (energiavõsa) 1147 84(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Biodiisli tootmiseks vajalikku tehnoloogiat toodavad mitmed Euroopa ettevõtted. Osa neist on loetletud (HeiVäl 2004). Seadmeid toodavad ka Marina- Biodiesel GmbH (Saksamaa)(27), BioDiesel International AG(28) (Austria), Biorafineria SK(Slovakkia) jt. Biodiislikütuse tootmiseks vajalikku metanooli toodavad mitmed Venemaa ja Ukraina tehased. 4.7. Biokütuste tootmise energiabilanss Energiabilansiks nimetatakse biokütuse tooraine ja biokütuse energiasse. tootmiseks kulutatud energia suhet E=(MJ biokütuse tootmiseks kulutatud energia - MJ biokütuse energia)/( MJ biokütuse energia) Näiteks E=0,5 tähendab, et biokütuse tootmiseks kasutati 50 % energiast, mis vabaneb biokütuse põlemisel. Tooraine (biomassi) kasvatamiseks kulutatud energia kogus sõltub biomassi liigist, klimaatilistest tingimustest, mullaviljakusest, kasutatavast agrotehnikast, biokütuse tootmise tehnoloogilisest protsessist. Troopilistes tingimustes kasvatataval bioetanooli toorainel suhkrurool on energiatarve palju väiksem, kui mõõduka kliimaga piirkonnas kasvatataval nisul või rapsil. Tihti kultiveeritakse troopikas kultuure käsitsi väga väikese fossiilse kütuse vajadusega ja kasutatakse vähe väetisi ning taimekaitsevahendeid. Taastuvatest energiaallikatest biokütuse tootmisel on teiseks oluliseks näitajaks tema tootmiseks kulutatud fossiilse energia hulk. F=(MJ fossiilset energiat)/ )/( MJ biokütuse energia) Tabel 4.12. Bioetanooli tootmise energiabilanss (23) Suhkrupeet Kook söödaks Suhkrupeet Kook kütteks Nisu Maagaasi katel loomasööt Nisu õled kütteks loomasööt Nisuõled Puit Bensiin E 1.8 1.3 1.75 1.7 1. 3 1.9 F 0.82 0.3 0.87 0.27 0.1 0.25 0.2 Tabel 4.13. Biodiisli tootmise energiabilanss tootmisel rapsiseemnest (23) Biodiisel Glütseriin loomatoiduks Biodiisel Glütseriin kemikaaliks E 1.21 1.20 Diiselkütus F 0.4 0.43 0.18 85(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
- Page 86 and 87: Kõigil juhtudel on kütuse tootmis
- Page 88 and 89: 5. BIOMASSI TOODETE ELUTSÜKLI HIND
- Page 90 and 91: (Kuigi standardi EN ISO 14044:2006
- Page 92 and 93: 5.2. Biokütuste olelustsükkel Bio
- Page 94 and 95: Päikeseenergia Väetis, Biomassi t
- Page 96 and 97: Diiselkütus Metanool Etanool Biodi
- Page 98 and 99: Tabel 5.6. Põllumajandus- ja töö
- Page 100 and 101: 0.5 0.45 0.4 0.35 liitrit/bhp-h 0.3
- Page 102 and 103: 6. EESTI OSALEMINE EUROOPA LIIDU TE
- Page 104 and 105: DG TREN viiele projektikonkursile l
- Page 106 and 107: tingimustele sobivate tehnoloogiate
- Page 108 and 109: arengust 1990-2004 ja prognoosidest
- Page 110 and 111: ole võimalik paindlikult rakendada
- Page 112 and 113: 7. FP6-2002- SME-1 Monitoring and C
- Page 114 and 115: toimemehhanismidest. Kogutakse info
- Page 116 and 117: 7 FP6-2005- TREN-4 Samsoe - Next ge
- Page 118 and 119: Tabel 6.3. Eesti osalemine 7. raamp
- Page 120 and 121: 7. MATERJALITOOTMINE BIOMASSIST; BI
- Page 122 and 123: Toodete tutvustus AS Repo Vabrikud
- Page 124 and 125: Ettevõtte kiudplaadivabrikus toode
- Page 126 and 127: nimega. Näiteks, Y101U, ZF, NF01U
- Page 128 and 129: Siia kuuluvad näiteks termoplastse
- Page 130 and 131: Polü(hüdroksüaklanoaadid) (PHA)
- Page 132 and 133: Joonis 7.7. PLA tekke tegelik skeem
4.6.2. Biodiisli omahind<br />
kemikaalid<br />
14%<br />
tegevuskulud<br />
5%<br />
kulum<br />
3%<br />
laenu tagasimakse<br />
intress<br />
2%<br />
1% tööjõud<br />
1%<br />
Joonis 4.2. Biodiisli omahinna struktuur (22)<br />
rapsiõli<br />
74%<br />
Omahinnas on otsestele tooraine <strong>ja</strong> energia kuludele lisatud ka kulumi, tegevuskulude,<br />
püsikulude, laenu tagastamise <strong>ja</strong> intressi kulud. Kulumi, laenu tagastamise <strong>ja</strong> intressi kulud on<br />
arvestatud eeldusel, et tehas töötab 10 aastat täisvõimsusel ehk nende hinnale. Olulised on ka<br />
protsessis kasutatavate kemikaalide (eeskätt metanooli) hinnad. Tööjõu kulu on väheoluline.<br />
Biodiisli valmistamisel on tooraineteks rapsiõli (88 %), metanool (8 %), kemikaalid (Nametülaat,<br />
sidrunhape, väävelhape, fosforhape, naatriumhüdroksüüd jt. 4 %). Seega rapsiõli <strong>ja</strong><br />
metanool on põhilised toorained, mis mõjutavad kõige rohkem lõpptoodangu hinda.<br />
Tööjõukulu on seejuures väheoluline. Arvutuses on võetud omavahendite osakaal 30%, Laenu<br />
intress 5 %, aastane kulum 10% investeeringust.<br />
Põh<strong>ja</strong>likult on biodiisli hinda analüüsitud töös (22) “Biodiisli tootmise alustamise tasuvuse<br />
analüüs”. HeiVäl Consulting Group, Tallinn, 2004.<br />
TRIAS, 2007 (30) on kasutades kõige odavaimaid lahendusi <strong>ja</strong> realistlikult hinnates<br />
kaasproduktide realiseerimise võimalusi (glütseriin <strong>ja</strong> etanooli tootmise jäägid loomasöödaks)<br />
kalkuleerinud biokütuste tootmise tootmishinda. On märgitud, et suuremahulise tootmise<br />
korral tuleb kaasprodukte kasutada kütusena, mis tõstab tootmishinda. Samas töös<br />
prognoositakse, et aastaks 2010 on käivitunud teise põlvkonna biokütuste suuremastaabiline<br />
tootmine <strong>ja</strong> alles aastateks 2020 – 2030 on ühtlustunud teravil<strong>ja</strong>st <strong>ja</strong> lignotselluloosist<br />
bioetanooli tootmishinnad.<br />
Tabel 4.11. Biokütuste tootmishinnad<br />
Biokütus<br />
Tootmishind EUR/toe<br />
Rapsist toodetud biodiisel 716<br />
Bioetanool nisust 649 – 724<br />
Bioetanool suhkrupeedist 699 – 716<br />
Etanool lignotselluloosist (õled) 955<br />
Sünteetiline diiselkütus (energiavõsa) 1147<br />
84(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc