Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE POTENTSIAAL: SOBIVAD<br />
TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED, VÕIMSUSED, ASUKOHAD<br />
Maailmas, kus pidevalt tõuseb nafta hind <strong>ja</strong> suureneb sõltuvus vähenevatest fossiilkütuse<br />
varudest on suurenenud tähelepanu alternatiivsetele kütustele. Biokütuste kõrge tootmishind<br />
on seni jäänud kriitiliseks barjääriks nende laialdasel leviku, kuigi asi on liikunud paremuse<br />
poole. Edukalt toimivad tehnoloogiad taimsete õlide tootmisel <strong>ja</strong> nendest diiselkütuse<br />
tootmisel. Biokütuste konkurentsivõime kasvab nafta <strong>ja</strong> teiste fossiilkütuste hinna tõustes <strong>ja</strong><br />
on juba ületanud kriitilise läve. Siiski sõltub praegu biokütuse konkurentsivõime temale<br />
tehtud soodustustest <strong>ja</strong> subsiidiumitest.<br />
Esimese põlvkonna biokütustel on nende hinnas põhikomponendiks tooraine hind. Kui<br />
tooraine- põllukultuuri hind muutub, muutub ka biokütuse hind. Biokütuse hinda mõjutab<br />
üsna oluliselt teda tootva tehase võimsus. Siiski on see olulisem bioetanooli tootmisel, vähem<br />
oluline biodiisli tootmisel. Biodiislit on võimalik valmistada ka väiketoot<strong>ja</strong>l. Näiteks<br />
Saksamaal toodavad biodiislit suhteliselt madala hinnaga just väiketoot<strong>ja</strong>d.<br />
Biokütused avaldavad laialdast regionaalset sotsiaalma<strong>ja</strong>nduslikku mõju. Nad soodustavad<br />
kohalikku ettevõtlust, avavad uued turuvõimalused põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>tele. Põlluma<strong>ja</strong>nduses<br />
ei toodeta mitte ainult toitu, vaid ka energiat.<br />
Teise põlvkonna biokütuseid ei toodeta veel kaubanduslikus mõõtmes. Kõrge tootmishinna<br />
tõttu pole nad tänapäeval veel konkurentsivõimelised, kuid tehnoloogia arenedes võib neist<br />
saada tähtis osa vedelkütusema<strong>ja</strong>nduses. Nende kütuste suurim eelis on tohutu toorainebaas <strong>ja</strong><br />
selle odavus.<br />
Biokütused vähendavad greenhouse gaaside emissiooni, vähendavad õhusaastet, väheneb<br />
va<strong>ja</strong>dus importida vedelkütust. Tekib juurde töökohti. Järelikult on biokütused sotsiaalselt <strong>ja</strong><br />
keskkonnasõbralikkuselt kõige soovitatavam vedelkütus, mida aga ei saa alati arvestada<br />
ma<strong>ja</strong>ndusarvestustes.<br />
Bioetanooli laialdast tootmist alustati valitsuse aktiivsel toel esimesena Brasiilias juba 1970-<br />
ndail, kus see on nüüdseks saavutanud maanteetranspordis olulise turuosa <strong>ja</strong> mille tootmisega<br />
tegeleb üle miljoni töölise.<br />
Euroopa Liidus hakati tõsisemalt biokütustele tähelepanu pöörama alates 2001-ndast aastast,<br />
kui komisjon tegi õigusloomeettepanekud, mis võeti vastu 2003. aastal biokütuste direktiivi <strong>ja</strong><br />
energia maksustamise direktiivi täiendusena. Tol a<strong>ja</strong>l olid biokütused marginaalsed kütused.<br />
Biokütuste turuosa EL-s oli 2001. aastal ainult 0,3 %. Ka oli nafta hind püsinud suhteliselt<br />
stabiilsena. Seetõttu seati biokütuste tarvituselevõtmise eesmärgid tagasihoidlikud.<br />
Biokütuste direktiivis on öeldud “soodustada biokütuste… kasutamist iga liikmesriigi<br />
transpordis, aidates sel viisil kaas eesmärkide saavutamisele, nagu on kliimamuutustega<br />
seotud kohustuste täitmine, keskkonnasõbralik varustuskindlus <strong>ja</strong> taastuvate energiaallikate<br />
soodustamine”. Biokütuste direktiivis seatakse eesmärgid<br />
saavutada transpordi tarbeks turul olevast diisli- <strong>ja</strong> bensiinikütustest bio- <strong>ja</strong> muude taastuvate<br />
kütuste indikatiivne osakaal 5,75 % aastaks 2010, arvutatuna kütuste energiasisalduse järgi.<br />
Arvutused näitavad, et selleks tuleb toota 11 miljonit tonni etanooli (EL-25), mille tootmiseks<br />
tuleb kasvatada 32 miljonit tonni teravil<strong>ja</strong>. Selleks on va<strong>ja</strong> kasutada 4 % haritavast maast.<br />
EL direktiivile 2003/30/EÜ tuginedes peab Eestis aastal 2010 kasutatav biokütuste kogus<br />
olema 46 800 tonni toetudes Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosile<br />
kütuste tarbimise osas aastaks 2010.<br />
70(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language