Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
protsessi läbiviimiseks vajaliku veega, et tagada tahke aine ja vedeliku paremat segunemist. Kuivkääriti põrandas on laudadest vahedega põrandaosa, mille kaudu surutakse protsessi läbiviimiseks vajalik vedelik alt ülesse kääritisse. Joonis 3.8 Ratzka meetodil töötav pilootjaam Läbitöötanud protsessivedeliku hoiustamine toimub tavapärastes vedelkääritites. Kiletoru meetod Fooliumtoruga protsessi korral kasutatakse elastset polüetüleenkilet, mis täidetakse lähteainega. Laius varieerub 1,5-3,6 m ja pikkus 30-150 m ja mahutatakse kuni 1 000 t lähteainet. Kääritusaeg on 6-12 nädalat ja pärast seda lõigatakse kile katki ning jääkmaterjal läheb kompostimisele. 3.8.2.2. Pidevatoimeline kääritamine Joonis 3.9 Kiletoru kuivkäärimisseadmed Kuivaine sisseanne toimub nagu vedelkäärituse korral pidevalt või siis tsükliliselt. Segunemine tagatakse mehaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Kompogas meetod Kääritatav materjal pannakse eelmahutisse (ca 2 päeva varu), kust tigutransportöör juhib materjali pikali asetsevatesse käärititesse ja millega tagatakse kääritatava pidev juurdeanne. Kääritis seguneb värske materjal kääritatud materjaliga. Kääritis olevad segajad tagavad protsessi stabiilsuse ja pideva gaasitoodangu. Antud meetodi korral toimub kääritamine 55 °C juures (termofiilne protsess). Protsessi läbiviimiseks vajalik soojus saadakse üldjuhul gaasimootori jahutusest. 60(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Kääritatud materjal läbib pressimise, misjärel eemaldatakse vedelik ja jääb järgi tahke kompost. Vedelikku taaskasutatakse protsessi läbiviimisel, mistõttu ei ole vajadust lisavee järele. Linde-Laran meetod Joonis 3.10 Kompogas kuivkääritamise skeem ja seadmed Selle meetodi korral segatakse värske materjal eelnevalt kääritatud materjaliga, st pressitud kääritusjäägiga. Materjal juhitakse tigutransportööriga pikali olevasse kääritisse, kus toimub materjali pidev segamine selliselt, et segajad pöörlevad kord ühes suunas kord teises suunas. Joonis 3.11 Linde-Laran meetod Kääriti on varustatud eelmahutiga, et tagada pidevatoimelisust. Protsess kääritis võib toimuda nii mesofiilsena kui ka termofiilsena. Kääritusprotsessi lõppedes eemaldatakse kääritatud materjalist vesi, mida taaskasutatakse protsessis. Praegu on Saksamaal ehitamisel kaks sellist seadet põllumajandusjäätmete utiliseerimiseks. 61(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 16 and 17: Majandusliku tasuvuse analüüsimis
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 30 and 31: 1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
- Page 84 and 85: 4.6.2. Biodiisli omahind kemikaalid
- Page 86 and 87: Kõigil juhtudel on kütuse tootmis
- Page 88 and 89: 5. BIOMASSI TOODETE ELUTSÜKLI HIND
- Page 90 and 91: (Kuigi standardi EN ISO 14044:2006
- Page 92 and 93: 5.2. Biokütuste olelustsükkel Bio
- Page 94 and 95: Päikeseenergia Väetis, Biomassi t
- Page 96 and 97: Diiselkütus Metanool Etanool Biodi
- Page 98 and 99: Tabel 5.6. Põllumajandus- ja töö
- Page 100 and 101: 0.5 0.45 0.4 0.35 liitrit/bhp-h 0.3
- Page 102 and 103: 6. EESTI OSALEMINE EUROOPA LIIDU TE
- Page 104 and 105: DG TREN viiele projektikonkursile l
- Page 106 and 107: tingimustele sobivate tehnoloogiate
- Page 108 and 109: arengust 1990-2004 ja prognoosidest
Kääritatud mater<strong>ja</strong>l läbib pressimise, misjärel eemaldatakse vedelik <strong>ja</strong> jääb järgi tahke<br />
kompost. Vedelikku taaskasutatakse protsessi läbiviimisel, mistõttu ei ole va<strong>ja</strong>dust lisavee<br />
järele.<br />
Linde-Laran meetod<br />
Joonis 3.10 Kompogas kuivkääritamise skeem <strong>ja</strong> seadmed<br />
Selle meetodi korral segatakse värske mater<strong>ja</strong>l eelnevalt kääritatud mater<strong>ja</strong>liga, st pressitud<br />
kääritusjäägiga. Mater<strong>ja</strong>l juhitakse tigutransportööriga pikali olevasse kääritisse, kus toimub<br />
mater<strong>ja</strong>li pidev segamine selliselt, et sega<strong>ja</strong>d pöörlevad kord ühes suunas kord teises suunas.<br />
Joonis 3.11 Linde-Laran meetod<br />
Kääriti on varustatud eelmahutiga, et tagada pidevatoimelisust. Protsess kääritis võib toimuda<br />
nii mesofiilsena kui ka termofiilsena. Kääritusprotsessi lõppedes eemaldatakse kääritatud<br />
mater<strong>ja</strong>list vesi, mida taaskasutatakse protsessis. Praegu on Saksamaal ehitamisel kaks sellist<br />
seadet põlluma<strong>ja</strong>ndusjäätmete utiliseerimiseks.<br />
61(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc