Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
tohi ära unustada, et gaasi koostis on mõnevõrra erinev pidevatoimelise tsükli omast. Nimelt käivitamise faasis on gaas tavapärasest CO 2 rikkam. Kui vedelkääritus on suhteliselt ühetaoline oma põhimõttelt, siis kuivkäärituse korral on erinevaid printsiipe rohkem, mis on patendeeritud ning sellest lähtuvalt on koostatud ka alljärgnev ülevaade. 3.8.2.1. Tsükliline kääritamine Garaažimeetod BIOFerm ® Kääritushoone kambrid ehitatakse üksteise vastu hermeetiliselt paigaldatud betoonplaatidest, mis väliselt meenutab garaaži. Anaeroobse käärimisprotsessi ladusaks tagamiseks segatakse värske lähtematerjal vanaga vahekorras 40:60. Protsessi läbiviimiseks kasutatakse perkolaati (protsessis ringlev vedelik), mida piserdatakse kääritatavale materjalile tagamaks piisava bakterite populatsiooni ning samuti reguleeritakse perkolaadi piserdamisega temperatuuri. 12 Joonis 3.5. BIOFerrm süsteem BEKON® Käärituspõhimõte on BIOFerm® süsteemiga sama, kuid puudub väline gaasisalvesti. Siin juhitakse gaas otse gaasimootorisse. Väikest nn gaasivahepuhvrit täidab kääritis materjali kohal olev vaba ruum. Vahegaasisalvesti puudumine hoiab kulusid kokku. Samuti on erinev kääritusjärgne õhutussüsteem. Nimelt ei kasutada õhutamiseks õhku vaid gaasimootori suitsugaase ja tekkiv gaaside segu põletatakse ära küünalpõletis. 12 Biogaserzeugung durch Trockenvergärung von organischen Rückständen, Nebenprodukten und Abfällen aus der Landwirtschaft. Universität Rostock, Institut für Energetik und Umwelt gGmbH, Bundesforschungsanstalt für Landwirtschft. 2007. 58(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Joonis 3.6. BEKON ® süsteem Kuiv-vedel-samaegne-kääritamine (KVS) (Trocken-Nass-Simultan-Vergärung ® ) Antud protsess on kombinatsioon lihtsast kuivkääritusest koos tavapärase vedelkääritusega, kus kääritatav materjal antakse nn kambritaolisse kuivkääritisse. Pärast täitmist kääriti suletakse ja kääritatavat ruumi õhutatakse lühiajaliselt ja algava nn kõdunemisprotsessiga soojendatakse kääritatav materjal soovitud temperatuurini (ca 38 °C). Seejärel õhutus peatatakse ja algab anaeroobne kääritusprotsess, kus materjali niisutatakse perkolaadiga. Pärast materjali läbimist ja kokkukogumist juhitakse perkolaat vedelkääritisse, mis on ka samaaegselt perkolaadi mahutiks. Siin toimub kaasakantud orgaanilise osa mikrobioloogiline muundumine biogaasiks. Sarnaselt toimub biogaasi teke nii kuivkääritis kui ka vedelkääritis. Joonis 3.7 Kuiv-vedel-samaegne-kääritamine (Trocken-Nass-Simultan-Vergärung ® ) Ratzka meetod Siin toimub samuti kuivkääritus kambrites e boksides, kuid ei toimu kääritatud ja kääritava materjali segamist ja ülevalt perkolaadiga piserdamist. Kuivkääriti täitmine toimub ülevalt ja tühjendamine alt kääriti otsas oleva hermeetilise ukse kaudu. Kääritamise ajaks kaetakse kuivkääriti kilega. Materjali soojendamine toimub seintes ja põrandas olevate küttetorudega. Enne materjaliga täitmist on kääriti osaliselt täidetud 59(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 8 and 9: JOONISTE LOETELU JOONIS 1.1. BIOMAS
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 16 and 17: Majandusliku tasuvuse analüüsimis
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 30 and 31: 1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
- Page 84 and 85: 4.6.2. Biodiisli omahind kemikaalid
- Page 86 and 87: Kõigil juhtudel on kütuse tootmis
- Page 88 and 89: 5. BIOMASSI TOODETE ELUTSÜKLI HIND
- Page 90 and 91: (Kuigi standardi EN ISO 14044:2006
- Page 92 and 93: 5.2. Biokütuste olelustsükkel Bio
- Page 94 and 95: Päikeseenergia Väetis, Biomassi t
- Page 96 and 97: Diiselkütus Metanool Etanool Biodi
- Page 98 and 99: Tabel 5.6. Põllumajandus- ja töö
- Page 100 and 101: 0.5 0.45 0.4 0.35 liitrit/bhp-h 0.3
- Page 102 and 103: 6. EESTI OSALEMINE EUROOPA LIIDU TE
- Page 104 and 105: DG TREN viiele projektikonkursile l
- Page 106 and 107: tingimustele sobivate tehnoloogiate
tohi ära unustada, et gaasi koostis on mõnevõrra erinev pidevatoimelise tsükli omast. Nimelt<br />
käivitamise faasis on gaas tavapärasest CO 2 rikkam.<br />
Kui vedelkääritus on suhteliselt ühetaoline oma põhimõttelt, siis kuivkäärituse korral on<br />
erinevaid printsiipe rohkem, mis on patendeeritud ning sellest lähtuvalt on koostatud ka<br />
alljärgnev ülevaade.<br />
3.8.2.1. Tsükliline kääritamine<br />
Garaažimeetod<br />
BIOFerm ®<br />
Kääritushoone kambrid ehitatakse üksteise vastu hermeetiliselt paigaldatud betoonplaatidest,<br />
mis väliselt meenutab garaaži. Anaeroobse käärimisprotsessi ladusaks tagamiseks segatakse<br />
värske lähtemater<strong>ja</strong>l vanaga vahekorras 40:60. Protsessi läbiviimiseks kasutatakse perkolaati<br />
(protsessis ringlev vedelik), mida piserdatakse kääritatavale mater<strong>ja</strong>lile tagamaks piisava<br />
bakterite populatsiooni ning samuti reguleeritakse perkolaadi piserdamisega temperatuuri. 12<br />
Joonis 3.5. BIOFerrm süsteem<br />
BEKON®<br />
Käärituspõhimõte on BIOFerm® süsteemiga sama, kuid puudub väline gaasisalvesti. Siin<br />
juhitakse gaas otse gaasimootorisse. Väikest nn gaasivahepuhvrit täidab kääritis mater<strong>ja</strong>li<br />
kohal olev vaba ruum. Vahegaasisalvesti puudumine hoiab kulusid kokku. Samuti on erinev<br />
kääritusjärgne õhutussüsteem. Nimelt ei kasutada õhutamiseks õhku vaid gaasimootori<br />
suitsugaase <strong>ja</strong> tekkiv gaaside segu põletatakse ära küünalpõletis.<br />
12 Biogaserzeugung durch Trockenvergärung von organischen Rückständen, Nebenprodukten und Abfällen aus<br />
der Landwirtschaft. Universität Rostock, Institut für Energetik und Umwelt gGmbH, Bundesforschungsanstalt<br />
für Landwirtschft. 2007.<br />
58(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language