Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Riik 2003 2004<br />
Eesti 3 3<br />
Ungari 2 2<br />
Kokku EL25 3 772 4 117<br />
3.8. Biogaasi tootmise tehnoloogiad <strong>ja</strong> seadmestik Euroopas<br />
Toorme kuivainesisalduse järgi eristatakse kahte anaeroobse kääritamise meetodit:<br />
1. madala kuivaine sisaldusega anaeroobne kääritamine (märgmeetod ehk<br />
vedelkääritamine);<br />
2. kõrge kuivaine sisaldusega anaeroobne kääritamine (kuivmeetod ehk<br />
kuivkääritamine),<br />
Madala kuivaine sisaldusega anaeroobsel kääritamisel on kuivainesisaldus kääritatavas segus<br />
(massis) 4–10 %. Kui tooraine kuivainesisaldus on kõrgem, tuleb seda vedeldada. Tavaliselt<br />
kasutatakse veeldamiseks reovett. Selle protsessi käigus tekib 1,5 – 2,5 m 3 biogaasi 1 m 3<br />
reaktori mahu kohta (biogaas sisaldab 50 – 70 % metaani), a<strong>ja</strong>line kestvus on ≈ 20 ööpäeva.<br />
Protsessi kestvus sõltub temperatuurist, kääritatava massi hulgast <strong>ja</strong> toitainete sisaldusest.<br />
Kõrge kuivaine sisaldusega anaeroobsel kääritamisel on toorme kuivainesisaldus reaktoris 25<br />
– 35 % (mõnedes allikates alates 12% ülespoole). Seda meetodit võib nimetada kui kuiv<br />
anaeroobne komposteerimine. Protsessi kestvus on 16 – 21 ööpäeva, biogaasi tekib 5 – 8 m 3<br />
1 m 3 reaktori mahu kohta (biogaas sisaldab ~55 % metaani).<br />
3.8.1. Vedelkääritamine<br />
Euroopas on biogaasi tootmine anaeroobse käärituse teel laialt levinud, mis võimaldab siin<br />
peatükis tutvustada mitmeid kasutatavaid tehnilisi seadmeid <strong>ja</strong> tehnoloogilisi lahendusi. Peab<br />
tõdema, et ei ole olemas ühtset skeemi (seadmestikku) biogaasi tootmiseks ning iga <strong>ja</strong>ama<br />
konfiguratsioon sõltub konkreetsest olukorrast. Samuti on erinevate <strong>ja</strong>amade<br />
käitamiskogemused näidanud, et vaatamata sellele, et protsess on automatiseeritud, sõltub<br />
väga palju operaatorist, kes automaatikat juhib <strong>ja</strong> seadistab, st iga süsteem tuleb eraldi<br />
häälestada, et saada maksimaalne biogaasi toodang. Samuti on äärmiselt olulised kääritatavas<br />
massis (üks lähteallikas või erinevate segu) toimuvad mikrobioloogilised protsessid <strong>ja</strong> nende<br />
juhtimine (mineraallisandid, toitained, ensüümid).<br />
Näide biogaasi <strong>ja</strong>amast, kus toimub erinevate lähteainete kooskääritamine <strong>ja</strong> saadava elektri <strong>ja</strong><br />
soojuse kasutamine on toodud allpool (vt Joonis 3.4):<br />
55(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language