Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3.7.2. Rootsi<br />
Rootsis hinnatakse põlluma<strong>ja</strong>ndusest toodetava biogaasi potentsiaaliks 11 TWh. Lisaks<br />
sellele, on 3 TWh saavutatav munitsipaal- <strong>ja</strong> tööstuste biolagunevatest jäätmetest. Energia<br />
toodang biogaasist ulatus 1,3 TWh-ni 2005. aastal, kokku on seal 233 biogaasiseadet, 7 on<br />
nendest põlluma<strong>ja</strong>nduslikud. Rootsi on juhtiv maa biogaasi kasutamisel mootorikütusena;<br />
42% biogaasist kasutatakse mootorikütusena, 38% soojuse tootmisel, 12% lisatakse<br />
maagaasivõrku (torustikku) <strong>ja</strong> 0,8% kasutatakse elektri tootmisel. Jaanuaris 2007 oli Rootsis<br />
71 avalikku biogaasitanklat 45 erinevas omavalitsuses ning lisaks sellele plaanitakse ra<strong>ja</strong>da 2-<br />
3 aastaga 180-200 uut biogaasitanklat. 2006. aasta lõpuks oli Rootsis 11 500<br />
transpordivahendit, mis kasutasid kütusena biogaasi põhist metaani, 10 400 olid nendest<br />
sõiduautod, 340 veoautod <strong>ja</strong> 760 bussid ning see arv kasvab kiiresti. 2006. aastal kasvas<br />
biogaasi müük mootorikütusena 50%. Biogaasi kasutamine mootorikütusena on maksuvaba<br />
ning stiimulid autoomanikele on: 20-30% madalam hind, võrreldes bensiiniga, 40% madalam<br />
käibemaks, tasuta parkimine osades linnades.<br />
3.7.3. Saksamaa<br />
Kogu Saksamaa biogaasi potentsiaal on 24 mil<strong>ja</strong>rdit m 3 aastas. See vastab 14%le kogu<br />
maagaasi tarbimisele või 50 TWh elektri <strong>ja</strong> 72 TWh soojuse tootmisele aastas. Umbes 85%<br />
potentsiaalist loetakse toodetavat energiataimedest <strong>ja</strong> põlluma<strong>ja</strong>ndusjäätmetest. Kui kogu<br />
potentsiaal ära kasutada oleks va<strong>ja</strong> ra<strong>ja</strong>da juurde 20 000 biogaasi<strong>ja</strong>ama. Saksamaa on juhtiv<br />
maa Euroopas kui rääkida põlluma<strong>ja</strong>nduslikest biogaasi<strong>ja</strong>amadest, 2006. aasta lõpuks töötas<br />
umbes 3 400 põlluma<strong>ja</strong>nduslikku biogaasi<strong>ja</strong>ama. See number kasvab kiiresti: 1990 oli<br />
biogaasi<strong>ja</strong>amade arv 100, 2000. aastaks oli see kasvanud 1 000ni. Nende <strong>ja</strong>amade elektriline<br />
võimsus on tänapäeval 850 MW el . Enamus põlluma<strong>ja</strong>ndsulike biogaasi<strong>ja</strong>amu kasutavad<br />
sõnnikut <strong>ja</strong> energiataimi, eriti maisi substraadina märgkääritusprotsessis. Kuivkääritusprotsess<br />
on väl<strong>ja</strong> töötatud kääritama energiataimede biomassi. “Taastuvenergia Seadus”, märts 2004,<br />
garanteerib atraktiivse hinna, 21 €senti/kWh biogaasist elektri tootmisel 20 aastaks. Lisaks<br />
rakendatakse boonuseid, kui biogaasi tootmisel on kasutatud energiataimi, soojus on toodetud<br />
koostootmisel (CHP) <strong>ja</strong> kasutatud biogaasi<strong>ja</strong>ama väliselt <strong>ja</strong>/või on rakendatud uusi<br />
tehnoloogiaid, mida makstakse lisaks põhikompensatsioonile (Tabel 3.5). Lisaks sellele on<br />
talunikele/farmeritele saadaval madala intressiga laenud biogaasi<strong>ja</strong>ama ra<strong>ja</strong>miseks. Gaas<br />
kasutatakse tavaliselt koostootmis<strong>ja</strong>amades aga suuremat huvi on saavutamas ka võimalus<br />
kasutada biogaasi transpordivahendite kütusena või lisamiseks maagaasivõrkus. Esimene<br />
avalik biogaasitankla avati Saksamaal 2006. aastal ning mitmed <strong>ja</strong>amad biogaasi lisamiseks<br />
maagaasivõrku on ehitamisel.<br />
Tabel 3.5 Saksamaa Taastuvenergia seadus (EEG)<br />
Elektriline võimsus,<br />
kW<br />
Kompensatsioon,<br />
€senti/kWh el<br />
Boonus biomassist,<br />
€senti/kWh el<br />
150 11,16 6,0<br />
150-500 9,60 6,0<br />
500-5 000 8,54 4,0<br />
CHP boonus: 2 cent/kWh el soojuse biogaasi<strong>ja</strong>ama välisel kasutusel<br />
Tehnoloogia boonus: 2 cent/kWh el (kuivkääritamine). Mõeldud euro sente.<br />
51(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language