Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Joonis 3.2. Eestis töötavad ja kavandatavad biogaasi (prügilagaasi) jaamad 50(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
3.7.2. Rootsi Rootsis hinnatakse põllumajandusest toodetava biogaasi potentsiaaliks 11 TWh. Lisaks sellele, on 3 TWh saavutatav munitsipaal- ja tööstuste biolagunevatest jäätmetest. Energia toodang biogaasist ulatus 1,3 TWh-ni 2005. aastal, kokku on seal 233 biogaasiseadet, 7 on nendest põllumajanduslikud. Rootsi on juhtiv maa biogaasi kasutamisel mootorikütusena; 42% biogaasist kasutatakse mootorikütusena, 38% soojuse tootmisel, 12% lisatakse maagaasivõrku (torustikku) ja 0,8% kasutatakse elektri tootmisel. Jaanuaris 2007 oli Rootsis 71 avalikku biogaasitanklat 45 erinevas omavalitsuses ning lisaks sellele plaanitakse rajada 2- 3 aastaga 180-200 uut biogaasitanklat. 2006. aasta lõpuks oli Rootsis 11 500 transpordivahendit, mis kasutasid kütusena biogaasi põhist metaani, 10 400 olid nendest sõiduautod, 340 veoautod ja 760 bussid ning see arv kasvab kiiresti. 2006. aastal kasvas biogaasi müük mootorikütusena 50%. Biogaasi kasutamine mootorikütusena on maksuvaba ning stiimulid autoomanikele on: 20-30% madalam hind, võrreldes bensiiniga, 40% madalam käibemaks, tasuta parkimine osades linnades. 3.7.3. Saksamaa Kogu Saksamaa biogaasi potentsiaal on 24 miljardit m 3 aastas. See vastab 14%le kogu maagaasi tarbimisele või 50 TWh elektri ja 72 TWh soojuse tootmisele aastas. Umbes 85% potentsiaalist loetakse toodetavat energiataimedest ja põllumajandusjäätmetest. Kui kogu potentsiaal ära kasutada oleks vaja rajada juurde 20 000 biogaasijaama. Saksamaa on juhtiv maa Euroopas kui rääkida põllumajanduslikest biogaasijaamadest, 2006. aasta lõpuks töötas umbes 3 400 põllumajanduslikku biogaasijaama. See number kasvab kiiresti: 1990 oli biogaasijaamade arv 100, 2000. aastaks oli see kasvanud 1 000ni. Nende jaamade elektriline võimsus on tänapäeval 850 MW el . Enamus põllumajandsulike biogaasijaamu kasutavad sõnnikut ja energiataimi, eriti maisi substraadina märgkääritusprotsessis. Kuivkääritusprotsess on välja töötatud kääritama energiataimede biomassi. “Taastuvenergia Seadus”, märts 2004, garanteerib atraktiivse hinna, 21 €senti/kWh biogaasist elektri tootmisel 20 aastaks. Lisaks rakendatakse boonuseid, kui biogaasi tootmisel on kasutatud energiataimi, soojus on toodetud koostootmisel (CHP) ja kasutatud biogaasijaama väliselt ja/või on rakendatud uusi tehnoloogiaid, mida makstakse lisaks põhikompensatsioonile (Tabel 3.5). Lisaks sellele on talunikele/farmeritele saadaval madala intressiga laenud biogaasijaama rajamiseks. Gaas kasutatakse tavaliselt koostootmisjaamades aga suuremat huvi on saavutamas ka võimalus kasutada biogaasi transpordivahendite kütusena või lisamiseks maagaasivõrkus. Esimene avalik biogaasitankla avati Saksamaal 2006. aastal ning mitmed jaamad biogaasi lisamiseks maagaasivõrku on ehitamisel. Tabel 3.5 Saksamaa Taastuvenergia seadus (EEG) Elektriline võimsus, kW Kompensatsioon, €senti/kWh el Boonus biomassist, €senti/kWh el 150 11,16 6,0 150-500 9,60 6,0 500-5 000 8,54 4,0 CHP boonus: 2 cent/kWh el soojuse biogaasijaama välisel kasutusel Tehnoloogia boonus: 2 cent/kWh el (kuivkääritamine). Mõeldud euro sente. 51(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 1: Soojustehnika instituut Biomassi te
- Page 4 and 5: 3.7.6. Šveits ....................
- Page 6 and 7: TABELITE LOETELU TABEL 1.1. KOOTOOT
- Page 8 and 9: JOONISTE LOETELU JOONIS 1.1. BIOMAS
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 16 and 17: Majandusliku tasuvuse analüüsimis
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 30 and 31: 1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
- Page 84 and 85: 4.6.2. Biodiisli omahind kemikaalid
- Page 86 and 87: Kõigil juhtudel on kütuse tootmis
- Page 88 and 89: 5. BIOMASSI TOODETE ELUTSÜKLI HIND
- Page 90 and 91: (Kuigi standardi EN ISO 14044:2006
- Page 92 and 93: 5.2. Biokütuste olelustsükkel Bio
- Page 94 and 95: Päikeseenergia Väetis, Biomassi t
- Page 96 and 97: Diiselkütus Metanool Etanool Biodi
- Page 98 and 99: Tabel 5.6. Põllumajandus- ja töö
Joonis 3.2. Eestis töötavad <strong>ja</strong> kavandatavad biogaasi (prügilagaasi) <strong>ja</strong>amad<br />
50(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language