Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Reoveemuda kääritamisel saadavat biogaasi kasutatakse kompressorite käitmiseks (selle abil<br />
toodetakse suruõhku reovee aeraatorite käivitamiseks, reovee segamiseks), soo<strong>ja</strong> vee<br />
valmistamiseks (kääritatava muda soojendamiseks va<strong>ja</strong>liku käärimisprotsessi temperatuurini<br />
(+37 °C) ning hoonete kütmiseks (gaasikateldega katlama<strong>ja</strong>).<br />
Gaasimootor on vastupidav korrosiooniaktiivsele gaasile, selle võimsus 647 kW el ,<br />
kompressori võimsus 20 000 m 3 õhku tunnis.<br />
Pärast kääritamist juhitakse toormuda kuivatisse. Sealt väljub juba 28%-lise<br />
kuivainesisaldusega jääkmuda, mis tänapäeval kasutatakse sa<strong>ja</strong> protsendiliselt komposti<br />
tootmiseks. Jääkmuda tekib päevas umbkaudu 80 tonni. Komposti valmistamisel segatakse<br />
jääkmuda turbaga vahekorras 1:0,6 <strong>ja</strong> lastakse komposteerimisväl<strong>ja</strong>kul olevates aunades,<br />
vahepeal mitu korda aunu segades, seista ühe aasta.<br />
Biogaasi kasutatakse lisaks metaantankis massi segamiseks, et gaasi eraldumise protsess oleks<br />
täielikum <strong>ja</strong> et vältida hapniku sattumist protsessi. Kui biogaasi tekib rohkem, kui<br />
eelnimetaud protsessides va<strong>ja</strong>lik, siis ülejääk põletatakse küünalpõletis, sest metaan on ohtlik<br />
kasvuhoonegaas. Paigaldatud on soojusvaheti gaasimootorile lahkuvate heitgaaside<br />
<strong>ja</strong>hutamiseks <strong>ja</strong> sealne soojus kasutatakse samuti metaanitankis käärimisprotsessi soojusega<br />
varustamiseks.<br />
3.6.3. Val<strong>ja</strong>la<br />
Saaremaal Val<strong>ja</strong>la vallas Jööri külas lasti 2005. aastal käiku farmibiogaasi<strong>ja</strong>am (elektriline<br />
võimsus 350 kW e ). Jööri projekt on peamiselt keskkonnakaitselise tähtsusega, et Saare<br />
maakonna sigalate läga kaasa<strong>ja</strong> nõuetele vastavalt käidelda, kuid selle ettevõtte<br />
veepuhastusosa maksumus on nii kõrge, et projekt ei ole ärima<strong>ja</strong>nduslikult tasuv.<br />
Tehnoloogia <strong>ja</strong> põhiseadmed osteti Belgia firmalt Group Machiels. Biogaasi<strong>ja</strong>ama<br />
valmimisega lahendati Saare maakonna osades seafarmides tekkiva läga probleem <strong>ja</strong> loodi<br />
keskkonnasõbralik <strong>ja</strong> kõigile EL nõuetele vastav jäätmekäitluse ettevõte.<br />
Tooraine kogutakse kaheksast farmist üle Saaremaa <strong>ja</strong> vastavalt projekteeritud võimsusele<br />
kääritatakse 40 000 tonni sealäga (kuivainega 5–8%). aastas, mida annavad umbes 27 000<br />
siga. Lisaks kasutatakse AS Kuressaare Veevärk Kullimäe reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama jääkmuda –<br />
3 000 tonni aastas (võib tulevikus ära jääda, kui selgub, et toob sisse ülearu liiva <strong>ja</strong> ühendeid,<br />
mida ei soovita näha põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatavas tahkes kääritusjäägis). Aastaseks biogaasi<br />
toodanguks hinnatakse 1,1-1,2 mln m 3 (energiana keskmiselt 6 700Wh/a).<br />
Soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmisseade hangiti Saksa firmalt MDE. Gaasimootori/generaatori<br />
elektriline võimsus on 350 kW e <strong>ja</strong> soojuslik võimsus 420 kW s . Projektikohaselt saaks aastas<br />
toota umbes 2 200 MWh elektrit <strong>ja</strong> hinnanguliselt 3 500 MWh soojust, millest vastavalt<br />
projektile ¾ elektrist moodustab omatarve <strong>ja</strong> ¼ müüakse ASle Eesti Energia.<br />
Soojust kasutatakse samuti omatarbeks (kääritusprotsessi temperatuuri hoidmiseks<br />
kääritustankis, ~35-37 °C <strong>ja</strong> kütteks), kuid osa soojust juhitakse soojusvahetite kaudu ka<br />
ümbritsevasse õhku (~30%), mida oleks tulevikus võimalik kasutada kas hoonete kütteks või<br />
tehnoloogiliseks otstarbeks. Tänasel päeval soojuse kulu veel ei mõõdeta.<br />
Kääritusjäägina tekib peale tsentrifuugimist <strong>ja</strong> osa vee eraldamist tahke jääk, mis sobib<br />
väetusainena komposti lisandiks või laotamiseks otse põldudele. Seda on seni kogutud ca<br />
3 500 m 3 (2006 lõpus). Tulevikus kavatsetakse tahket kääritusjääki hakata turustama<br />
kaubandusvõrgus. Tsentrifuugimisel tekkiv vedel fraktsioon veetakse põldudele väetusainena.<br />
Veepuhastuse va<strong>ja</strong>likkus on küsitav, kuna sellisele veele (joogivee kvaliteediga vesi) puudub<br />
turg <strong>ja</strong> ilma puhastamata tsentrifuugitud vee väetisesisaldus on sobiv otse põldude kastmiseks,<br />
48(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language