Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3.6. Biogaasi tootmise tehnoloogiad <strong>ja</strong> seadmestik Eestis<br />
<strong>Biomassi</strong> <strong>ja</strong> orgaaniliste jäätmete anaeroobne käitlemine (biogaasistamine) Eestis ei ole laialt<br />
levinud, kuid siiski leidub üksikuid kohti, kus toimub biogaasi tootmine – Pal<strong>ja</strong>ssaares AS<br />
Tallinna Vesi reoveepuhastus<strong>ja</strong>amas <strong>ja</strong> farmibiogaasi<strong>ja</strong>amas Val<strong>ja</strong>la vallas Jööri külas.<br />
Pal<strong>ja</strong>saares käivitab biogaasil töötav sisepõlemismootor kompressorit, mis omakorda varustab<br />
aeratsioonitanke õhuga (biogaasi kasutatakse ka oma hoonestiku kütmise va<strong>ja</strong>dusteks<br />
toimivas katlama<strong>ja</strong>s) <strong>ja</strong> Jööril on võimalik biogaasi baasil käitada soojuse <strong>ja</strong> elektri<br />
koostootmisseadet. Kõigis Eestis biogaasi<strong>ja</strong>amades kasutatakse vedelkääritamises<br />
tehnoloogiat.<br />
Samuti toimub praeguseks juba suletud Pääsküla prügilas prügilagaasi kogumine,<br />
komprimeerimine <strong>ja</strong> selle suunamine kahte soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmis<strong>ja</strong>ama (SEK).<br />
Prügilagaasi kasutatakse seega soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmiseks aga ka ASle Tallinna Kütte<br />
kuuluvas katlama<strong>ja</strong>s veekateldes soojuse tootmiseks.<br />
Prügilagaasi kogumissüsteem on väl<strong>ja</strong> ehitatud ka Jõelähtmes asuvas AS Tallinna Prügila<br />
prügilas, Uikala prügilas <strong>ja</strong> Väätsa prügilas. Momendil eelpool mainitud prügilates kogutavat<br />
prügilagaasi (sisuliselt samuti biogaas ~55-60%lise metaani sisaldusega) energia tootmiseks<br />
ei tarvitata, vaid see põletatakse kohapeal küünalpõletis (välditakse CO 2 st ohtlikuma<br />
kasvuhoonegaasi sattumist atmosfääri), kuid käesoleval a<strong>ja</strong>l uuritakse võimalusi Jõelähtme <strong>ja</strong><br />
Uikala prügilagaasi kasutamiseks energeetilistel eesmärkidel.<br />
Reoveepuhastite jääkmudast anaeroobse kääritamise teel saadava biogaasi kasutamist soojuse<br />
<strong>ja</strong> elektri koostootmiseks on uuritud teadaolevalt ASs Narva Vesi (toimub jääkmuda<br />
anaeroobner kääritamine <strong>ja</strong> saadav gaas põletatakse küünalpõletis) <strong>ja</strong> ASs Tartu Veevärk<br />
(plaanitakse SEKi ehitamist).<br />
3.6.1. Pääsküla prügila<br />
Alates 1994. aastast on Eestis kasutatud energeetilise kütusena Pääsküla prügilast kogutud<br />
biogaasi. Aastane toodang on sõltuvalt tarbimisest olnud üle 2 mln m 3 , millest toodeti seni 12<br />
– 18 GWh soojust aastas. 2001. aastal paigaldati koostootmise agregaat (N el = 856 kW <strong>ja</strong><br />
N th = 1050 kW), mille aastaseks elektri toodanguks kavandati 6 – 7 GWh. Pärast prügila<br />
nõuetekohast katmist eeldati biogaasi produktsiooniks 5 mln nm 3 aastas, mis võimaldaks veel<br />
teise koostootmisseadme paigaldamist. Pääsküla prügilagaasil töötav üks gaasimootor annab<br />
aastas 6 – 7 GWh elektrit <strong>ja</strong> 5 – 6 MWh soojust ning kaks mootorit ligikaudu poole rohkem,<br />
tekkiv soojus edastatakse kaugkütte tarbi<strong>ja</strong>ile. Alates 2004. aasta novembrist ongi töötanud ka<br />
teine sama võimas koostootmise agregaat. Lisaks müüakse ASle Tallinna Küte väheses<br />
koguses biogaasi katlakütuseks. 7<br />
3.6.2. AS Tallinna Vesi Pal<strong>ja</strong>ssaare reoveepuhastus<strong>ja</strong>am<br />
Iga päev tekib reovee puhastamise käigus ligikaudu 800 m 3 3,5 %-lise kuivaine sisaldusega<br />
toormuda, mis suunatakse 20 000 m 3 mahtuvusega aerotanki, kus toimub muda kääritamine.<br />
Kääritusprotsess kestab 25 päeva <strong>ja</strong> see toimub 37 °C juures. Selle käigus eraldub päevas 250-<br />
350 m 3 biogaasi. 8 Tallinna reoveepuhastuse <strong>ja</strong>amas toodetakse aastas kuni 2,8 mln m 3<br />
biogaasi, mille primaarenergia sisaldus on 13,1 GWh.<br />
7 Põlva maakonna taastuvad energiaressursid <strong>ja</strong> nende kasutamise võimalused. Tallinna Tehnikaülikool,<br />
Soojustehnika Instituut. 2006-2007.<br />
8 L. Reinola. Reoveepuhastusest tekkiva muda koostis <strong>ja</strong> selle kasutusvõimalused kütusena. 2003.<br />
47(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language