Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3 Ülekoormusel, temperatuuri muutusel või eeltöötlusel võib tekkida olukord, kus happeid<br />
toodetakse liiga palju, happeline keskkond aga inhibeerib metanogeenide tööd. See<br />
omakorda põhjustab vesiniku osarõhu tõusu, mis inhibeerib pikemate rasvhapete<br />
muundamist äädikhappeks <strong>ja</strong> keskkond hapestub veelgi. Eriti tundlik on propaanhappe<br />
konversioon äädikhappeks.<br />
4 Anaeroobse protsessi limiteeriv etapp on hüdrolüüs, mida saab efektiivistada eeltöötluse<br />
teel, tulemuseks on suurenenud lahustunud orgaanika hulk. See indutseerib ka suuremat<br />
lenduvate rasvhapete produktsiooni, viimane on peamiseks süsinikuallkikaks reoainete<br />
efektiivseks ärastuseks.<br />
5 Anaeroobne protses töötab paremini kaheetapilisena, kus esimeses etapis toimub<br />
hüdrolüüs <strong>ja</strong> atsidogenees ning teises etapis atsetogenees <strong>ja</strong> metanogenees.<br />
6 Lenduvate rasvhapete kumuleerumine näitab pigem stressi anaeroobses protsessis, kui<br />
põhjustab seda ise.<br />
7 Kõige rohkem tekib anaeroobses protsessis äädikhapet, propaanhapet, võihapet,<br />
palder<strong>ja</strong>nhapet.<br />
3.4. Kääritusjäägi sobivus põlluväetiseks<br />
3.4.1. Põlluma<strong>ja</strong>ndusliku kääritusjäägi kaustamine väetiseks<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndusliku (loomasõnnik, rohtne biomass, muud biolagunevad taimed, rasvad jne)<br />
kääritusjäägi kasutamine põldude väetamiseks on laialt levinud. Kääritusjäägist endast<br />
lämmastik- või fosforväetiste tootmine on põhimõtteliselt võimalik, kuid selle otstarbekuse<br />
määrab ära ettevõtmise ma<strong>ja</strong>nduslikkus.<br />
3.4.2. Reoveesette kääritamise jääk<br />
3.5. Anaeroobse käitlemise eelised <strong>ja</strong> puudused<br />
3.5.1. Eelised<br />
Peaaegu 100 % toitainete tagasisaamine orgaanilisest ainest (lämmastik, kaalium <strong>ja</strong><br />
fosfor) juhul, kui lagundatud mater<strong>ja</strong>l küntakse sisse kohe pärast põllule laotamist.<br />
Tekib hügieeniline väetis, samas ei ole riski taime- <strong>ja</strong> loomahaiguste levitamiseks.<br />
Pärast lagunemist on lämmastik taimedele kättesaadavam.<br />
Lõhnade vähenemine, võrreldes sellega, kui laotada põldudele lagundamata mater<strong>ja</strong>li.<br />
CO 2 neutraalne energia produktsioon elektri <strong>ja</strong> soojuse kujul. Tekib aseaine<br />
kunst(mineraal)väetistele.<br />
3.5.2. Puudused<br />
Va<strong>ja</strong>lik on jäätmete sorteerimine tekkekohas.<br />
Kiudained tuleb täiendavalt komposteerida juhul, kui lagujääki kavatsetakse kasutada<br />
aianduses või põlluma<strong>ja</strong>nduses.<br />
Tuleb luua turg vedelale väetisele enne, kui hakatakse ra<strong>ja</strong>ma töötlusmeetodit. Juhul<br />
kui vedelik on väga väikese toitainete sisaldusega, võib seda suunata avalikku<br />
kanalisatsiooni.<br />
46(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language