Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic

(produtseerib) lagunemise käigus prügilas 20. aasta jooksul 150-200 m 3
energiamuundamisprotsessides kasutatavat gaasi (prügilagaasi, 55-65% CH 4 ). 2
edasistes
1 m 3 loomade vedelsõnnikust saab umbes 20 m 3 biogaasi. Põllumajandus- ja
loomakasvatusjäätmete ning mõnede energiakultuuride biogaasi saagise kohta esitatakse
andmed järgnevates tabelites. 3
Tabel 3.1. Põllumajandusjäätmete ja jääkide biogaasitook
Põhilähteaine
Rohi rohkelt väetatud rohumaadelt 0,6-0,7
Kartuli varred ja lehed 0,45-0,55
Suhkrupeedi lehed ja juurikas 0,56/0,88*
Põhk ehk õled 0,25-0,35
Puude lehed 0,35-0,66
Lutsern 0,77*
Pilliroog
Energiapaju 0,49*
Kariloomade sõnnik 0,4-0,7
Saagis, m 3 /kg kuivaine kohta
0,42-0,53 (TTÜ andmed)/0,44*
• biogaasi m 3 /kg orgaanilise aine kohta (tuha- ja veevaba mass)
Tabel 3.2 Loomakasvatusjäätmete biogaasitook
Koduloom
Sõnniku kogus*,
kg KA /a
Biogaasi saagis, m 3 /a
Võimalik energia
toodang, kWh
Lehm 1 600 640-1 120 3 392-5 936
Siga 104 42-73 223-387
Emis 336 136-235 721-1 246
Rebane 18 7-13 37-69
Kährikkoer 20 8-14 42-74
Naarits 7,5 3-5 16-27
Kana 6,2 2-4 13-23
* Esitatud väärtused näitavad kuivaine massi (kg KA )
Erinevate põllumajandussaaduste ja –jääkide energiasaagist iseloomustavad andmeid on
toodud veel järgnevates tabelites. 4 Viimased väärtused erinevad veidi Soome allika omadest,
kuid see on ka mõistetav, sest kliimatingimused ja loomatõud ning nende liha/piima tootmise
produktiivsus on riigiti erinev.
2 E. Alakangas. Suomessa Käytettävien polttoaineiden ominaisuuksia. VTT, Espoo. 2000.
3 Soome biogaasikeskuse andmed.
4 Taani Rahvuslik Taastuvenergeetika Keskus.
43(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc