Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL – SOBIVAD<br />
TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED, VÕIMSUSED, ASUKOHAD,<br />
VÕRGU LOOMISE EELDUSED<br />
3.1. Ülevaade biomassi ressurssidest biogaasi tootmiseks Eestis<br />
Biogaasi tootmiseks sobivad <strong>ja</strong> on mitmel pool maailmas levinud <strong>ja</strong> ka Eestis kättesaadavad<br />
järgnevad biomassi ressursid:<br />
1. Olmejäätmed (nende biolagunev (orgaaniline) osa);<br />
2. Tööstusettevõtete biolagunevad tootmisjäätmed <strong>ja</strong> –jäägid;<br />
3. Biolagunevad põlluma<strong>ja</strong>ndusjäätmed <strong>ja</strong> –jäägid taime-, looma- <strong>ja</strong> linnukasvatusest;<br />
4. Reoveesetted <strong>ja</strong> –mudad;<br />
5. Rohtne biomass (spetsiaalselt kasvatatavad <strong>ja</strong> sileeritavad energiataimed);<br />
6. Asulate prügilad (kogutakse nn prügilagaasi (landfill gas), mis oma omadustelt on<br />
sarnane eelmistest allikatest anaeroobse kääritamise protsessis saadava biogaasiga).<br />
3.1.1. Olmejäätmed<br />
Olmejäätmed on koduma<strong>ja</strong>pidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning<br />
kaubanduses, teeninduses või mu<strong>ja</strong>l tekkinud oma koostiselt <strong>ja</strong> omadustelt<br />
koduma<strong>ja</strong>pidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed.<br />
Ühe inimese kohta tekib segaolmejäätmeid hinnanguliselt 0,350 t/a. Segaolmejäätmetes<br />
sisaldub hinnanguliselt 70 % biolagunevaid jäätmeid, millest omakorda<br />
kompostimiskõlbulikke jäätmeid on ka hinnanguliselt 70 %.<br />
Biolagunevad olmejäätmed (BLO) – elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi<br />
biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed. Olmejäätmed<br />
sisaldavad 60–70 % biolagunevaid jäätmeid (massi %).<br />
Praegu olmejäätmetes sisalduv biolagunevad jäätmed suunaatakse valdavalt prügilatesse, kus<br />
nendest tekib nn prügilagaas. Ladestamisele suunatavate biolagunevate jäätmete osa tuleb<br />
vastavalt Jäätmeseadusele vähendada ning nende kasutamiseks energeetiliselt on kaks<br />
võimalikku lahendust: segaolemjäätmete masspõletus <strong>ja</strong>/või biolaguenvate jäätmete eraldi<br />
kogumine tekkekohas <strong>ja</strong> suunamine nt biogaasi tootmiseks.<br />
3.2. Erinevate biolagunevate lähtemater<strong>ja</strong>lide biogaasitook<br />
(toodang, saagis)<br />
Eelpool tõdeti, et biogaasi saamiseks sobivad mitmed eriilmelised biolagunevad ained<br />
(orgaaniline mass e biojäätmed), mida on va<strong>ja</strong> keskkonnaohutumaks või ka ainult biogaasi<br />
tootmiseks töödelda.<br />
Soome keskmise linna prügilas tekib prügilagaasi 200-400 m 3 /h. Lisaks prügilatele tekib<br />
suurel hulgal biogaasi ka asulate <strong>ja</strong> tööstusettevõtete reoveepuhastites. 1 kWh elektri <strong>ja</strong><br />
1,23 kWh soojuse saamiseks va<strong>ja</strong>takse keskmiselt 5-7 kg biojäätmeid, 5-15 kg<br />
koduma<strong>ja</strong>pidamise jäätmeid, 8-12 kg sõnnikut või põlluma<strong>ja</strong>nduslikke orgaanilisi jäätmeid<br />
või 4-7 m 3 reovett. Biogaasi kütteväärtus jääb valdavalt vahemikku 4-6 kWh/Nm 3 (14,4-<br />
21,6 MJ/Nm 3 ). Teisest küljest üks tonn koduma<strong>ja</strong>pidamise jäätmeid (olmejäätmed) annab<br />
42(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language