Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2. kategooria <strong>ja</strong> 3. kategooria mater<strong>ja</strong>l töödeldakse põhiliselt Rakvere Lihakombinaadis <strong>ja</strong><br />
Valga Lihatööstuses. Nendes ettevõtetes tekivad jäätmed ei kuulu ohtlike jäätmete<br />
kategooriasse, mistõttu nende kasutusvaldkonnad on laiemad. Tekkivate mater<strong>ja</strong>lide vood on<br />
ligikaudu järgmised: a) loomne rasv ca 2 000 tpa, mis tarnitakse Poola <strong>ja</strong> Leedu ettevõtetele<br />
(reeglina seebivabrikud); b) lihakondi<strong>ja</strong>hu ca 3 200 tpa, mis tarnitakse Häädemeeste tehasele;<br />
c) reovee puhastuse biotiikide settemuda 2500 tpa kuivaine järgi, mida käesoleval perioodil<br />
kasutatakse põlluväetisena. Oma suhteliselt hea kuivaine kütteväärtuse tõttu (ca. 18 MJ/kg)<br />
võiks seda kasutada analoogselt Väike Maar<strong>ja</strong>s kasutatava tehnoloogia järgi.<br />
Rakvere Piiritusetehases tekib tehnoloogilises protsessis ca 51 400 tonni orgaanilise aine<br />
sisaldusega meski (vedel-tahkesegus) jäätmeid, mis tehnoloogia täiustamise tulemusena<br />
(2006.a.) eraldatakse tahkeks <strong>ja</strong> vedelaks komponendiks. Tahkefaas kuivatatakse<br />
mehaaniliselt <strong>ja</strong> turustatakse loomatoiduks, vedel jääk turustatakse (põllu)väetisena.<br />
Õlletehastes kasutatav linnas ostetakse ~100%liselt sisse. Õllekeetmise protsessis tekkiv tahke<br />
orgaaniline kõrvalprodukt (raba) nõrutatakse kuivaks <strong>ja</strong> turustatakse loomatoiduna. Eesti<br />
õlletehastes tekib kokku ca 25 000 tonni 75…80% kuivainesisaldusega raba aastas.<br />
Tehnoloogia täiustamisega (kuivatamisel pelletiseeritult) on see mater<strong>ja</strong>l võimalik muuta<br />
turukaubaks <strong>ja</strong> sel juhul on kasutatav nii loomatoiduna kui ka kütusena.<br />
Teksti lisas toodud tabelites on ESA andmed põlluma<strong>ja</strong>nduses <strong>ja</strong> sellega kaasnevates<br />
<strong>tehnoloogiate</strong>s tekkivate jäätmete statistilised andmed 2005.a. kohta.<br />
Nendest järeldub, et valdav enamus põlluma<strong>ja</strong>nduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses,<br />
<strong>ja</strong>hinduses <strong>ja</strong> kalapüügil ning toiduainete valmistamisel <strong>ja</strong> töötlemisel tekkinud jäätmed<br />
kasutatakse sekundaarse toormena. Ainult tühine kogus (0,72%) ladestatakse prügilatesse.<br />
37(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language