Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
2.2. Eestile sobivate energiakultuuride ja muu sobiva biomassi põletamiseks nõutavad põletustehnilised parameetrid ja mõju energiaseadmete tööle 2.2.1. Probleemsete jäätmete teke Eestis 2005.a. andmete alusel. Põllumajandustööstuses tekkivatest jäätmetest tuleks esimesena nimetada rapsiõli tööstuses tekkiva šortiga, mida käesoleval ajal Painküla Tehases tekib 48 000 tonni aastas. Kogus vastab poolele tehase installeeritud võimsusele. Selle kasutamine sõltub toormest. Käesoleval ajal kasutatava rapsi ümbertöötlemisel tekkiv šort ehk niinimetatud rapsikook purustatakse graanuliteks ja tarnitakse pakendatult loomasöödaks. Tehase täisvõimsusel käivitamise tekkib tõenäoliselt rapsikoogi ülejääk. Seda võib kasutada kütusena kas lisatuna muu biomassi granuleerimisel pelletite tootmisel nende parema kvaliteedi saamise eesmärgil või ka eraldi pelletiseerimisega. Kui kasutatakse spetsiaalselt biodiisli valmistamiseks väljaaretatud kõrge õlisisaldusega rapsi või mõne muu õlitaime pressimisel saadud šorti, mida ei tohi loomade toiduna kasutada, tuleb see põletada vastavalt jäätmepõletusmääruse nõuetele vastavalt. Šorti kütteväärtus on keskmiselt 22…25 MJ/kg. Käesoleval aja Eesti šorti põletamise kogemus puudub, mistõttu ei ole teada vajadus sellise kütuse kasutamise võimalikest mõjudest soojusseadmete tööle. Teisi suuremaid bioõlitootjaid Eestis ei ole teada ja puudub ka informatsioon nende ehitamise projektide kohta. Teisena tuleks nimetada Paldiski Biodiisli tehases tekkivat glütserooli, mida tekib aastas ca 11 500 tonni. Selle kasutamine sõltub glütserooli maailmaturu hinnast. Selle kasutamise kohta kütusena puuduvad Eestis kogemused. Kütteväärtus ca 20…25 MJ/kg. Teiste sellise võimsusega tehase rajamise kohta Eestis andmed puuduvad. Väksema võimsusega biodiisli tootmise tehaseid koondab Biodiisli ühing, mille summaarne tekkiva glütserooli kogus võiks olla samas suurusjärgus. Loomsete toiduproduktide tootmise kõrvalsaaduste teket ja sellekohaseid sanitaareeskirju reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, mille täitmine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Lähtuvalt EÜ määrusest liigitakse loomsed kõrvalsaadused 1. kategooria materjaliks, teise kategooria materjaliks ja 3. kategooria materjaliks. 1. kategooria materjal kuulub ohtlike jäätmete nimistusse (kood 18 02 02*), millega tegeleb Loomsete Jäätmete Käitlemise AS (LJK) Väike Maarjas. Selle ettevõtte toodanguna tekkivad 1. kategooria jäätmed: a) loomne rasv 1 400 tpa, mida kasutatakse lõpnud loomade ja mäletseja loomade määratletud riskiteguriga materjali, mis tuuakse kokku kõikidest tapamajadest üle Eesti, töötlemisel vajaliku auru tootmiseks ja ülejääv kogus tarnitakse Leetu kus see töödeldakse vastavalt Määruse 1774/2002 nõuetele biodiisliks.; b) lihakondijahu ca 2500 tpa, mis kasutatakse (antakse tehasele koos jäätmekäitluse lisatasuga) lisakütusena koospõletamise režiimis Häädemeeste kergkruusa tehases; c) reovee biopuhastite settemuda, mida tekib keskmiselt 3%se kuivaine sisaldusega ca 40 000 m 3 aastas, mis pressitakse lintpresside abil kuni 15% kuivainesisalduseni, töödeldakse sama tehnoloogilise skeemi kohaselt kui loomsed jäätmed, kuivatatakse ja tarnitakse samuti Häädemeeste tehasele. 36(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
2. kategooria ja 3. kategooria materjal töödeldakse põhiliselt Rakvere Lihakombinaadis ja Valga Lihatööstuses. Nendes ettevõtetes tekivad jäätmed ei kuulu ohtlike jäätmete kategooriasse, mistõttu nende kasutusvaldkonnad on laiemad. Tekkivate materjalide vood on ligikaudu järgmised: a) loomne rasv ca 2 000 tpa, mis tarnitakse Poola ja Leedu ettevõtetele (reeglina seebivabrikud); b) lihakondijahu ca 3 200 tpa, mis tarnitakse Häädemeeste tehasele; c) reovee puhastuse biotiikide settemuda 2500 tpa kuivaine järgi, mida käesoleval perioodil kasutatakse põlluväetisena. Oma suhteliselt hea kuivaine kütteväärtuse tõttu (ca. 18 MJ/kg) võiks seda kasutada analoogselt Väike Maarjas kasutatava tehnoloogia järgi. Rakvere Piiritusetehases tekib tehnoloogilises protsessis ca 51 400 tonni orgaanilise aine sisaldusega meski (vedel-tahkesegus) jäätmeid, mis tehnoloogia täiustamise tulemusena (2006.a.) eraldatakse tahkeks ja vedelaks komponendiks. Tahkefaas kuivatatakse mehaaniliselt ja turustatakse loomatoiduks, vedel jääk turustatakse (põllu)väetisena. Õlletehastes kasutatav linnas ostetakse ~100%liselt sisse. Õllekeetmise protsessis tekkiv tahke orgaaniline kõrvalprodukt (raba) nõrutatakse kuivaks ja turustatakse loomatoiduna. Eesti õlletehastes tekib kokku ca 25 000 tonni 75…80% kuivainesisaldusega raba aastas. Tehnoloogia täiustamisega (kuivatamisel pelletiseeritult) on see materjal võimalik muuta turukaubaks ja sel juhul on kasutatav nii loomatoiduna kui ka kütusena. Teksti lisas toodud tabelites on ESA andmed põllumajanduses ja sellega kaasnevates tehnoloogiates tekkivate jäätmete statistilised andmed 2005.a. kohta. Nendest järeldub, et valdav enamus põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed kasutatakse sekundaarse toormena. Ainult tühine kogus (0,72%) ladestatakse prügilatesse. 37(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 1: Soojustehnika instituut Biomassi te
- Page 4 and 5: 3.7.6. Šveits ....................
- Page 6 and 7: TABELITE LOETELU TABEL 1.1. KOOTOOT
- Page 8 and 9: JOONISTE LOETELU JOONIS 1.1. BIOMAS
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 16 and 17: Majandusliku tasuvuse analüüsimis
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 30 and 31: 1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
- Page 84 and 85: 4.6.2. Biodiisli omahind kemikaalid
2.2. Eestile sobivate energiakultuuride <strong>ja</strong> muu sobiva biomassi<br />
põletamiseks nõutavad põletustehnilised parameetrid <strong>ja</strong> mõju<br />
energiaseadmete tööle<br />
2.2.1. Probleemsete jäätmete teke Eestis 2005.a. andmete alusel.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndustööstuses tekkivatest jäätmetest tuleks esimesena nimetada rapsiõli tööstuses<br />
tekkiva šortiga, mida käesoleval a<strong>ja</strong>l Painküla Tehases tekib 48 000 tonni aastas. Kogus<br />
vastab poolele tehase installeeritud võimsusele. Selle kasutamine sõltub toormest. Käesoleval<br />
a<strong>ja</strong>l kasutatava rapsi ümbertöötlemisel tekkiv šort ehk niinimetatud rapsikook purustatakse<br />
graanuliteks <strong>ja</strong> tarnitakse pakendatult loomasöödaks. Tehase täisvõimsusel käivitamise tekkib<br />
tõenäoliselt rapsikoogi ülejääk. Seda võib kasutada kütusena kas lisatuna muu biomassi<br />
granuleerimisel pelletite tootmisel nende parema kvaliteedi saamise eesmärgil või ka eraldi<br />
pelletiseerimisega.<br />
Kui kasutatakse spetsiaalselt biodiisli valmistamiseks väl<strong>ja</strong>aretatud kõrge õlisisaldusega rapsi<br />
või mõne muu õlitaime pressimisel saadud šorti, mida ei tohi loomade toiduna kasutada, tuleb<br />
see põletada vastavalt jäätmepõletusmääruse nõuetele vastavalt. Šorti kütteväärtus on<br />
keskmiselt 22…25 MJ/kg.<br />
Käesoleval a<strong>ja</strong> Eesti šorti põletamise kogemus puudub, mistõttu ei ole teada va<strong>ja</strong>dus sellise<br />
kütuse kasutamise võimalikest mõjudest soojusseadmete tööle.<br />
Teisi suuremaid bioõlitoot<strong>ja</strong>id Eestis ei ole teada <strong>ja</strong> puudub ka informatsioon nende ehitamise<br />
projektide kohta.<br />
Teisena tuleks nimetada Paldiski Biodiisli tehases tekkivat glütserooli, mida tekib aastas ca<br />
11 500 tonni.<br />
Selle kasutamine sõltub glütserooli maailmaturu hinnast. Selle kasutamise kohta kütusena<br />
puuduvad Eestis kogemused. Kütteväärtus ca 20…25 MJ/kg.<br />
Teiste sellise võimsusega tehase ra<strong>ja</strong>mise kohta Eestis andmed puuduvad. Väksema<br />
võimsusega biodiisli tootmise tehaseid koondab Biodiisli ühing, mille summaarne tekkiva<br />
glütserooli kogus võiks olla samas suurusjärgus.<br />
Loomsete toiduproduktide tootmise kõrvalsaaduste teket <strong>ja</strong> sellekohaseid sanitaareeskirju<br />
reguleerib Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> Nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, mille täitmine on<br />
kõigile liikmesriikidele kohustuslik.<br />
Lähtuvalt EÜ määrusest liigitakse loomsed kõrvalsaadused 1. kategooria mater<strong>ja</strong>liks, teise<br />
kategooria mater<strong>ja</strong>liks <strong>ja</strong> 3. kategooria mater<strong>ja</strong>liks.<br />
1. kategooria mater<strong>ja</strong>l kuulub ohtlike jäätmete nimistusse (kood 18 02 02*), millega tegeleb<br />
Loomsete Jäätmete Käitlemise AS (LJK) Väike Maar<strong>ja</strong>s. Selle ettevõtte toodanguna tekkivad<br />
1. kategooria jäätmed: a) loomne rasv 1 400 tpa, mida kasutatakse lõpnud loomade <strong>ja</strong><br />
mäletse<strong>ja</strong> loomade määratletud riskiteguriga mater<strong>ja</strong>li, mis tuuakse kokku kõikidest<br />
tapama<strong>ja</strong>dest üle Eesti, töötlemisel va<strong>ja</strong>liku auru tootmiseks <strong>ja</strong> ülejääv kogus tarnitakse Leetu<br />
kus see töödeldakse vastavalt Määruse 1774/2002 nõuetele biodiisliks.; b) lihakondi<strong>ja</strong>hu ca<br />
2500 tpa, mis kasutatakse (antakse tehasele koos jäätmekäitluse lisatasuga) lisakütusena<br />
koospõletamise režiimis Häädemeeste kergkruusa tehases; c) reovee biopuhastite settemuda,<br />
mida tekib keskmiselt 3%se kuivaine sisaldusega ca 40 000 m 3 aastas, mis pressitakse<br />
lintpresside abil kuni 15% kuivainesisalduseni, töödeldakse sama tehnoloogilise skeemi<br />
kohaselt kui loomsed jäätmed, kuivatatakse <strong>ja</strong> tarnitakse samuti Häädemeeste tehasele.<br />
36(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language