Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Puukoor Varieeruv Palkide koorimine. Koor võib olla purustatud Pressitud õled väikestes pakkides Pressitud õled suurtes pakkides Pressitud õled silindrilistes pallides 0,1 m 3 Kokku pressitud ja seotud kandilisteks pakkideks 3,7 m 3 Kokku pressitud ja seotud kandilisteks pakkideks 2,1 m 3 Kokku pressitud ja seotud silindrilisteks pallideks Kaugkütte katlamajade ja teiste suuremate kütusetarbijate nõuded kütuse omadustele sõltuvad kasutatavate põletusseadmete, transportööride ja hoidla konstruktsioonilistest iseärasustest ja kasutusviisist. Näiteks, kui kodutarbijale on üldreeglina sobivaim võimalikult kuivem kütus, siis katlamajja võib olla üles seatud katel, mille kolde ehitus eeldab niiske kütuse kasutamist. Väärindamata naturaalsete puitkütuste väga tähtsaks näitajaks on kütuseosakese suuruste vahemik, mis kajastub juba kütuse kaubandusliku vormi nimetuses ja määrab suures osas ka põletustehnoloogia. Hakkpuidu tüüpiliseks klassiks osakeste suuruse järgi võib lugeda klassi P45, mille korral osakeste jaotus kütuses oleks järgmine: • peen fraktsioon – alla 5 % kütuse massist on osakesed suurusega kuni 1 mm; • põhifraktsioon – vähemalt 80 % kütuse massist on osakesed suuruse vahemikus 3,15 mm ≤ P ≤ 45 mm; • jäme fraktsioon – alla 1 % osakeste massist võivad olla suuremad kui 63 mm. Nagu jaotusest näha, määratleb klassifikatsioon peenfraktsiooni ja suurte tükkide sisaldust kütuses, sest mõlemad kõrvalekalded põhifraktsiooni mõjutavad kütuse konveierite tööd ja samuti ka kütuse põlemist koldes. Kuna rohtset biomassi kasutatakse kütusena võrdlemisi piiratud mahus, pole selle kütuseliigi kohta standardis eraldi tehnilisi tingimusi ja klassifikaatoreid välja toodud. Siiski, lähtudes üldistest klassifitseerimise põhimõtetest, saab standardit kaudselt rakendada ka seal otseselt käsitlemata kütuste jaoks. 2.1.2. Põletustehnoloogia sobivuse esmane hindamine Kui põletustehnoloogia valik puitkütustele on suhteliselt hästi tuntud ja lühidalt ka eespool refereeritud (vt lk. 30 ja Tabel 2.1 ), samas rohtse biomassi ja erivete kütuste segude põletamiseks konkreetsete soovituste andmiseks on vaja läbi viia põletamiskatseid. Esmase hinnaguna on võimalik lähtuda järgmistest üldistest seisukohtadest. Probleemsete või väheuuritud omadustega biokütuseid on võimalik lisada põhikütusele ja põletada keevkihtkolletes. Võrreldes teiste energiatehnoloogiatega võimaldab keevkihttehnoloogia lisaks ettenähtud põhikütusele kasutada kuni umbes 10% ulatuses teisi biokütuseid, loomulikelt tingimusel, et lisakütuse granulomeetria ja muud füüsikalised omadused võimaldavad selle söötmist koldesse ja põletamist keevkihis. Reeglina on keevkihttehnoloogia kasutusel suure 34(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
ühikvõimsuse korral ja harvem keskmise võimsusega põletusseadmetes (4 – 20 MWth) põletusseadmetes. Eestis on keevkihtkatlaid suhteliselt vähe, kuid planeeritavad uued biokütustel töötavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad varustatakse väga suure tõenäosusega just seda tüüpi seadmetega (vt Joonis 2.1). Kavandatav Väo CHP jaam Kavandatav Ahtme el-jaama rekonstruktsioon Narva Elektrijaamad Kavandatav Luunja CHP jaam Joonis 2.1. Koospõletamist võimaldavate keevkihttehnoloogial põhinevate põletusseadmetega elektrijaamade paiknemine Joonisel näidatud elektrijaamadest ei ole rohtse biomassi kasutamist teadaolevalt kavandatud, kuid eeldatavasti on vastava biomassi olemasolul võimalik selle kasutamine segus hakkpuidu ja turbaga tehniliselt realiseeritav. Mõnevõrra erinev on olukord Narva Elektrijaamades, kus Balti jaamas on üks ja Eesti jaamas samuti üks tsirkuleeriva keevkihtkatlaga energiaplokk. Kuna katelde soojusvõimsused on väga suured (üle 600 MWth), siis annaks põlevkivi ja biomassi koospõletamise rakendamine võimaluse tohutute biomassi koguste põletamiseks. Kuigi selle lahenduse realiseerimine võiks teatud uuringute ja katsetuste järel olla tehnoloogiliselt realiseeritav, siis üle 100 MWel võimsuse töttu ei rakendu toodetavale biomaassipõhisele elektrile 115 sendine müügihind ja vastav ostukohustus. Seega ei ole Narva Elektrijaamade ja Eesti Energia huvi vastavate uuringute läbiviimiseks ja võimaluse realiseerimiseks kuigi tõenäolised. 35(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 1: Soojustehnika instituut Biomassi te
- Page 4 and 5: 3.7.6. Šveits ....................
- Page 6 and 7: TABELITE LOETELU TABEL 1.1. KOOTOOT
- Page 8 and 9: JOONISTE LOETELU JOONIS 1.1. BIOMAS
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 16 and 17: Majandusliku tasuvuse analüüsimis
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 30 and 31: 1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
- Page 80 and 81: võib tekkida veekiht. Veekihti lä
- Page 82 and 83: Tabel 4.9. Biodiisli ja fossiilse d
ühikvõimsuse korral <strong>ja</strong> harvem keskmise võimsusega põletusseadmetes (4 – 20 MWth)<br />
põletusseadmetes. Eestis on keevkihtkatlaid suhteliselt vähe, kuid planeeritavad uued<br />
biokütustel töötavad elektri <strong>ja</strong> soojuse koostootmis<strong>ja</strong>amad varustatakse väga suure<br />
tõenäosusega just seda tüüpi seadmetega (vt Joonis 2.1).<br />
Kavandatav Väo<br />
CHP <strong>ja</strong>am<br />
Kavandatav<br />
Ahtme el-<strong>ja</strong>ama<br />
rekonstruktsioon<br />
Narva<br />
Elektri<strong>ja</strong>amad<br />
Kavandatav Luun<strong>ja</strong><br />
CHP <strong>ja</strong>am<br />
Joonis 2.1. Koospõletamist võimaldavate keevkihttehnoloogial põhinevate<br />
põletusseadmetega elektri<strong>ja</strong>amade paiknemine<br />
Joonisel näidatud elektri<strong>ja</strong>amadest ei ole rohtse biomassi kasutamist teadaolevalt kavandatud,<br />
kuid eeldatavasti on vastava biomassi olemasolul võimalik selle kasutamine segus hakkpuidu<br />
<strong>ja</strong> turbaga tehniliselt realiseeritav.<br />
Mõnevõrra erinev on olukord Narva Elektri<strong>ja</strong>amades, kus Balti <strong>ja</strong>amas on üks <strong>ja</strong> Eesti <strong>ja</strong>amas<br />
samuti üks tsirkuleeriva keevkihtkatlaga energiaplokk. Kuna katelde soojusvõimsused on<br />
väga suured (üle 600 MWth), siis annaks põlevkivi <strong>ja</strong> biomassi koospõletamise rakendamine<br />
võimaluse tohutute biomassi koguste põletamiseks. Kuigi selle lahenduse realiseerimine võiks<br />
teatud uuringute <strong>ja</strong> katsetuste järel olla tehnoloogiliselt realiseeritav, siis üle 100 MWel<br />
võimsuse töttu ei rakendu toodetavale biomaassipõhisele elektrile 115 sendine müügihind <strong>ja</strong><br />
vastav ostukohustus. Seega ei ole Narva Elektri<strong>ja</strong>amade <strong>ja</strong> Eesti Energia huvi vastavate<br />
uuringute läbiviimiseks <strong>ja</strong> võimaluse realiseerimiseks kuigi tõenäolised.<br />
35(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language