Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Puukoor Varieeruv Palkide koorimine. Koor<br />
võib olla purustatud<br />
Pressitud õled<br />
väikestes<br />
pakkides<br />
Pressitud õled<br />
suurtes pakkides<br />
Pressitud õled<br />
silindrilistes<br />
pallides<br />
0,1 m 3 Kokku pressitud <strong>ja</strong> seotud<br />
kandilisteks pakkideks<br />
3,7 m 3 Kokku pressitud <strong>ja</strong> seotud<br />
kandilisteks pakkideks<br />
2,1 m 3 Kokku pressitud <strong>ja</strong> seotud<br />
silindrilisteks pallideks<br />
Kaugkütte katlama<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> teiste suuremate kütusetarbi<strong>ja</strong>te nõuded kütuse omadustele sõltuvad<br />
kasutatavate põletusseadmete, transportööride <strong>ja</strong> hoidla konstruktsioonilistest iseärasustest <strong>ja</strong><br />
kasutusviisist. Näiteks, kui kodutarbi<strong>ja</strong>le on üldreeglina sobivaim võimalikult kuivem kütus,<br />
siis katlamaj<strong>ja</strong> võib olla üles seatud katel, mille kolde ehitus eeldab niiske kütuse kasutamist.<br />
Väärindamata naturaalsete puitkütuste väga tähtsaks näita<strong>ja</strong>ks on kütuseosakese suuruste<br />
vahemik, mis ka<strong>ja</strong>stub juba kütuse kaubandusliku vormi nimetuses <strong>ja</strong> määrab suures osas ka<br />
põletustehnoloogia.<br />
Hakkpuidu tüüpiliseks klassiks osakeste suuruse järgi võib lugeda klassi P45, mille korral<br />
osakeste <strong>ja</strong>otus kütuses oleks järgmine:<br />
• peen fraktsioon – alla 5 % kütuse massist on osakesed suurusega kuni 1 mm;<br />
• põhifraktsioon – vähemalt 80 % kütuse massist on osakesed suuruse vahemikus 3,15 mm<br />
≤ P ≤ 45 mm;<br />
• jäme fraktsioon – alla 1 % osakeste massist võivad olla suuremad kui 63 mm.<br />
Nagu <strong>ja</strong>otusest näha, määratleb klassifikatsioon peenfraktsiooni <strong>ja</strong> suurte tükkide sisaldust<br />
kütuses, sest mõlemad kõrvalekalded põhifraktsiooni mõjutavad kütuse konveierite tööd <strong>ja</strong><br />
samuti ka kütuse põlemist koldes.<br />
Kuna rohtset biomassi kasutatakse kütusena võrdlemisi piiratud mahus, pole selle kütuseliigi<br />
kohta standardis eraldi tehnilisi tingimusi <strong>ja</strong> klassifikaatoreid väl<strong>ja</strong> toodud. Siiski, lähtudes<br />
üldistest klassifitseerimise põhimõtetest, saab standardit kaudselt rakendada ka seal otseselt<br />
käsitlemata kütuste <strong>ja</strong>oks.<br />
2.1.2. Põletustehnoloogia sobivuse esmane hindamine<br />
Kui põletustehnoloogia valik puitkütustele on suhteliselt hästi tuntud <strong>ja</strong> lühidalt ka eespool<br />
refereeritud (vt lk. 30 <strong>ja</strong> Tabel 2.1 ), samas rohtse biomassi <strong>ja</strong> erivete kütuste segude<br />
põletamiseks konkreetsete soovituste andmiseks on va<strong>ja</strong> läbi viia põletamiskatseid. Esmase<br />
hinnaguna on võimalik lähtuda järgmistest üldistest seisukohtadest.<br />
Probleemsete või väheuuritud omadustega biokütuseid on võimalik lisada põhikütusele<br />
<strong>ja</strong> põletada keevkihtkolletes.<br />
Võrreldes teiste energia<strong>tehnoloogiate</strong>ga võimaldab keevkihttehnoloogia lisaks ettenähtud<br />
põhikütusele kasutada kuni umbes 10% ulatuses teisi biokütuseid, loomulikelt tingimusel, et<br />
lisakütuse granulomeetria <strong>ja</strong> muud füüsikalised omadused võimaldavad selle söötmist<br />
koldesse <strong>ja</strong> põletamist keevkihis. Reeglina on keevkihttehnoloogia kasutusel suure<br />
34(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language