Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2. BIOMASSI ENERGIAKS MUUNDAMISE TEHNOLOOGIATE<br />
SOBIVUS ERI LIIKI BIOMASSIPÕHISTELE KÜTUSTELE<br />
2.1. Kütuse omadustest <strong>ja</strong> kvaliteedist tulenevad nõuded<br />
energeetiliste seadmete valikuks<br />
Kütuste omadused mõjutavad mistahes kütuse korral põletustehnoloogia valikut, kuid eriti<br />
tihe seos põletustehnoloogia valiku <strong>ja</strong> kütuste omaduste vahel on biomassi korral. Põhjuseks<br />
on biomassi omaduste muutumise väga lai diapasoon: varieeruvad niiskuse- <strong>ja</strong> tuhasisaldus,<br />
tuha omadused, kütuseosakeste kuju <strong>ja</strong> suurused ning samuti praktilised kõik muud omadusi<br />
iseloomustavad näita<strong>ja</strong>d. Enamik biomassi põletustehnoloogiad on väl<strong>ja</strong> töötatud teatud<br />
iseloomuga kütuste <strong>ja</strong>oks <strong>ja</strong> selle omaduste suured kõrvalekalded tekitavad otseseid häireid<br />
seadmete töös.<br />
Kuigi sageli pööratakse tähelepanu ainult põletusviisi <strong>ja</strong> katla sobivusele teatud omadustega<br />
kütuste kasutamiseks, mõjutab kütuse iseloom praktiliselt kogu katlama<strong>ja</strong> juurde kuuluva<br />
seadmestiku tööd <strong>ja</strong> esitab nõudeid konstruktsioonilistele lahendustele, näiteks rohtne biomass<br />
nõuab teistsuguseid konveiereid kui hakkpuit, kõrge niiskusesisaldusega kütust tuleb hoida<br />
talvel külmumise <strong>ja</strong> paakumise eest, kütuse kloori <strong>ja</strong> väävlisisaldus mõjutavad katla<br />
küttepindade <strong>ja</strong> suitsukanalite mater<strong>ja</strong>lide valikut jne. Iga katlama<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> põletusseadme<br />
ehitamisel <strong>ja</strong> komplekteerimisel arvestatakse teatud kütustega. Loomulikult on olemasoleva<br />
katlama<strong>ja</strong> juures enamasti võimalik teha tehnoloogilisi muudatusi, kuid täiendavate kulutuste<br />
hinnaga <strong>ja</strong> teatud piirini.<br />
Üheks prakltiliselt kõiki biomassipõhiseid kütuseid iseloomustavaks omaduseks on suhteliselt<br />
kõrge lendaine sisaldus. Seega eraldub suurem osa kütuse energiast kolde mahus, st leegis,<br />
mis nõuab suhteliselt suurt kolde mahtu võrreldes näiteks kivisöega <strong>ja</strong> eriti antratsiidiga.<br />
Antratsiidi põlemisel eraldub praktiliselt kogu soojus tahke süsiniku (tahke faasi) põlemisel<br />
praktiliselt ilma leegita <strong>ja</strong> seetõttu kolderuumi va<strong>ja</strong>dus on minimaalne. Lihtne järeldus on:<br />
biomassi põletamisel kivisöekoldes läheb suur osa lendaine kütteväärtusest kaduma, st<br />
keemiline põlemiskadu võib osutuda ülisuureks.<br />
<strong>Biomassi</strong>põhise kütuse niiskus võib varieeruda väga suurtes piirides, alates mõnest<br />
protsendist kuni umbes 65%-ni. Sõltuvalt kütuse niiskusest va<strong>ja</strong>takse kuivatamiseks <strong>ja</strong><br />
lendaine eraldamiseks soojust erinevalt. Seetõttu tuleb niiske kütuse põletamiseks sobivad<br />
kolded ehitada ilma <strong>ja</strong>hutatavate seinteta (ilma kolde küttepindadeta). Kuiva kütuse<br />
põletamiseks sobiva kolde seinad va<strong>ja</strong>vad <strong>ja</strong>hutust, st tuleb varustada küttepindadega, et<br />
vältida temperatuuri ülemäärats tõusu kütuse kihis <strong>ja</strong> tuha sulamist. Teatud määral on<br />
restkoldes võimalik kütuse kihi temperatuuri reguleerida näiteks suitsugaaside<br />
retsirkulatsiooni abil: kõrge CO 2 <strong>ja</strong> veeaurusisaldusega suitsugaase juhitakse resti alla<br />
kütusekihti, mille järel veeaur <strong>ja</strong> CO 2 reageerivad kütusekihis süsinikuga. See protsess neelab<br />
soojust <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>hutab kütusekihti. Protsessis tekkivad vesinik <strong>ja</strong> CO (vingugaas) põlevad leegis <strong>ja</strong><br />
seega kütusekihi <strong>ja</strong>hutamiseks kulutatud soojus vabaneb kolde mahus (leegis). Kokkuvõttes<br />
suurendab suitsugaaside retsirkulatsiooni ehitus investeeringu mahtu, kuid võimaldab samas<br />
seadmes põletada erineva niiskusesisladusega kütuseid, samuti näiteks turvast <strong>ja</strong> hakkpuitu.<br />
Üldreegliks on, mida keerukam on kolde <strong>ja</strong> põletusseadme tehnoloogiline lahendus, seda<br />
mitmekesisemate omadustega kütust saab selles seadmes kasutada (vt Tabel 2.1).<br />
31(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language