Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable Energy in Europe: Building Markets and Capacity. European Renewable Energy Council. 2004, London: European Renewable Energy Council, James & James (Science Publishers). 202 pp. 2. Knoef, H.A.M., ed. Handbook Biomass Gasification. 2005, BTG Biomass Technology Group: Enschede. 378. 3. Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S., Biokütuse kasutaja käsiraamat, ed. V. Vares. 2005, Tallinn: TTÜ Kirjastus. 172 lk. 4. Reed, T.a.G., S., A Survey of Biomass Gasification 2000 - Gasifier projects and manufactures around the world, available at the Biomass Energy Foundation. 5. BTG, Thermal conversion of biomass into secondary products - the case of gasification and pyrolysis, in 12th European Conference on Biomass and Waste. 2002: Amsterdam. 6. Beenackers, A.A.C.M., Bridgwater, A.V., Gasification and Pyrolysis of Biomass in Europe, in Pyrolysis and Gasification, G.L.e.a. Ferrero, Editor. 1989. 7. Morris, M., Waldheim, L., Update on Project ARBRE, UK - A Wood-fuelled Combined-cycle Demonstration Plant, in Gasification. The Clean Choice for Carbon Management. 2002: Noordwijk, The Netherlands. 8. Bridgwater, A.V., The technical and economic feasibility of biomass gasification for power generation. Fuel, 1995. 74(5): p. pp 631-653. 30(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
2. BIOMASSI ENERGIAKS MUUNDAMISE TEHNOLOOGIATE SOBIVUS ERI LIIKI BIOMASSIPÕHISTELE KÜTUSTELE 2.1. Kütuse omadustest ja kvaliteedist tulenevad nõuded energeetiliste seadmete valikuks Kütuste omadused mõjutavad mistahes kütuse korral põletustehnoloogia valikut, kuid eriti tihe seos põletustehnoloogia valiku ja kütuste omaduste vahel on biomassi korral. Põhjuseks on biomassi omaduste muutumise väga lai diapasoon: varieeruvad niiskuse- ja tuhasisaldus, tuha omadused, kütuseosakeste kuju ja suurused ning samuti praktilised kõik muud omadusi iseloomustavad näitajad. Enamik biomassi põletustehnoloogiad on välja töötatud teatud iseloomuga kütuste jaoks ja selle omaduste suured kõrvalekalded tekitavad otseseid häireid seadmete töös. Kuigi sageli pööratakse tähelepanu ainult põletusviisi ja katla sobivusele teatud omadustega kütuste kasutamiseks, mõjutab kütuse iseloom praktiliselt kogu katlamaja juurde kuuluva seadmestiku tööd ja esitab nõudeid konstruktsioonilistele lahendustele, näiteks rohtne biomass nõuab teistsuguseid konveiereid kui hakkpuit, kõrge niiskusesisaldusega kütust tuleb hoida talvel külmumise ja paakumise eest, kütuse kloori ja väävlisisaldus mõjutavad katla küttepindade ja suitsukanalite materjalide valikut jne. Iga katlamaja ja põletusseadme ehitamisel ja komplekteerimisel arvestatakse teatud kütustega. Loomulikult on olemasoleva katlamaja juures enamasti võimalik teha tehnoloogilisi muudatusi, kuid täiendavate kulutuste hinnaga ja teatud piirini. Üheks prakltiliselt kõiki biomassipõhiseid kütuseid iseloomustavaks omaduseks on suhteliselt kõrge lendaine sisaldus. Seega eraldub suurem osa kütuse energiast kolde mahus, st leegis, mis nõuab suhteliselt suurt kolde mahtu võrreldes näiteks kivisöega ja eriti antratsiidiga. Antratsiidi põlemisel eraldub praktiliselt kogu soojus tahke süsiniku (tahke faasi) põlemisel praktiliselt ilma leegita ja seetõttu kolderuumi vajadus on minimaalne. Lihtne järeldus on: biomassi põletamisel kivisöekoldes läheb suur osa lendaine kütteväärtusest kaduma, st keemiline põlemiskadu võib osutuda ülisuureks. Biomassipõhise kütuse niiskus võib varieeruda väga suurtes piirides, alates mõnest protsendist kuni umbes 65%-ni. Sõltuvalt kütuse niiskusest vajatakse kuivatamiseks ja lendaine eraldamiseks soojust erinevalt. Seetõttu tuleb niiske kütuse põletamiseks sobivad kolded ehitada ilma jahutatavate seinteta (ilma kolde küttepindadeta). Kuiva kütuse põletamiseks sobiva kolde seinad vajavad jahutust, st tuleb varustada küttepindadega, et vältida temperatuuri ülemäärats tõusu kütuse kihis ja tuha sulamist. Teatud määral on restkoldes võimalik kütuse kihi temperatuuri reguleerida näiteks suitsugaaside retsirkulatsiooni abil: kõrge CO 2 ja veeaurusisaldusega suitsugaase juhitakse resti alla kütusekihti, mille järel veeaur ja CO 2 reageerivad kütusekihis süsinikuga. See protsess neelab soojust ja jahutab kütusekihti. Protsessis tekkivad vesinik ja CO (vingugaas) põlevad leegis ja seega kütusekihi jahutamiseks kulutatud soojus vabaneb kolde mahus (leegis). Kokkuvõttes suurendab suitsugaaside retsirkulatsiooni ehitus investeeringu mahtu, kuid võimaldab samas seadmes põletada erineva niiskusesisladusega kütuseid, samuti näiteks turvast ja hakkpuitu. Üldreegliks on, mida keerukam on kolde ja põletusseadme tehnoloogiline lahendus, seda mitmekesisemate omadustega kütust saab selles seadmes kasutada (vt Tabel 2.1). 31(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 1: Soojustehnika instituut Biomassi te
- Page 4 and 5: 3.7.6. Šveits ....................
- Page 6 and 7: TABELITE LOETELU TABEL 1.1. KOOTOOT
- Page 8 and 9: JOONISTE LOETELU JOONIS 1.1. BIOMAS
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 16 and 17: Majandusliku tasuvuse analüüsimis
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
- Page 66 and 67: Organic Waste Systems (O.W.S). http
- Page 68 and 69: 3.11. Kasutatud allikad 1. Alamäe,
- Page 70 and 71: 4. TRANSPORT-BIOKÜTUSTE TOOTMISE P
- Page 72 and 73: 28) biokütus pärast Euroopa Komis
- Page 74 and 75: muutma otse etanooliks. Kahjuks tek
- Page 76 and 77: Koogi kuivatamine 31% Jahvatamine 3
- Page 78 and 79: Saksa firma Vogelbusch GmbH (29), m
1.7. Kasutatud allikad<br />
1. Renewable Energy in Europe: Building Markets and Capacity. European Renewable<br />
Energy Council. 2004, London: European Renewable Energy Council, James & James<br />
(Science Publishers). 202 pp.<br />
2. Knoef, H.A.M., ed. Handbook Biomass Gasification. 2005, BTG Biomass Technology<br />
Group: Enschede. 378.<br />
3. Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S., Biokütuse kasuta<strong>ja</strong> käsiraamat,<br />
ed. V. Vares. 2005, Tallinn: TTÜ Kir<strong>ja</strong>stus. 172 lk.<br />
4. Reed, T.a.G., S., A Survey of Biomass Gasification 2000 - Gasifier projects and<br />
manufactures around the world, available at the Biomass Energy Foundation.<br />
5. BTG, Thermal conversion of biomass into secondary products - the case of<br />
gasification and pyrolysis, in 12th European Conference on Biomass and Waste.<br />
2002: Amsterdam.<br />
6. Beenackers, A.A.C.M., Bridgwater, A.V., Gasification and Pyrolysis of Biomass in<br />
Europe, in Pyrolysis and Gasification, G.L.e.a. Ferrero, Editor. 1989.<br />
7. Morris, M., Waldheim, L., Update on Project ARBRE, UK - A Wood-fuelled<br />
Combined-cycle Demonstration Plant, in Gasification. The Clean Choice for Carbon<br />
Management. 2002: Noordwijk, The Netherlands.<br />
8. Bridgwater, A.V., The technical and economic feasibility of biomass gasification for<br />
power generation. Fuel, 1995. 74(5): p. pp 631-653.<br />
30(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language