20.03.2015 Views

Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic

Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic

Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

juures. Arvestada tuleb üldisi autorongidele kehtivaid piiranguid. Samas mahus haket<br />

koormase enam kui hakkimata jäätmeid.<br />

• Raiejäätmete hakkimine vahelaos.<br />

• Raiejäätmete transport töötlemata kujul <strong>ja</strong> hakkimine lõpplaos, st kas kütuse müü<strong>ja</strong><br />

laos või katlama<strong>ja</strong> juures.<br />

• Raiejäätmete pallimine. See tehnoloogiline lahendus on otstarbekas suure võimsusega<br />

koostootmis<strong>ja</strong>ama või katlama<strong>ja</strong> varustamiseks, samuti sobib see paremini suurte<br />

metsamassiivide puhul, sest nii välditakse kallite <strong>ja</strong> suure tootlikkusega<br />

pallimismasinate vedamist ühest metsast teise. Kuigi metsanduse spetsialistid peavad<br />

seda tehnoloogilist skeemi logistiliselt parimaks, on selle juurutamine väikeses<br />

mastaabis väga ebatõenäoline.<br />

Rohtse biomassi <strong>ja</strong>oks on logistilise skeemi väl<strong>ja</strong>töötamisel teatud kriteeriumid, mis<br />

puitkütuste korral ei olnud nii olulised. Need iseärasused seisnevad rohtse biomassi<br />

koristamise hooa<strong>ja</strong>lisuses <strong>ja</strong> kogu aastaks ladustamise va<strong>ja</strong>duses. Esiteks on tarvis ladu kogu<br />

aasta varu <strong>ja</strong>oks, teiseks aga peab ladustatav rohtne biomass olema sellise niiskusega, mis ei<br />

põhjusta ladustatud mater<strong>ja</strong>li mädanemist, isekuumenemist <strong>ja</strong> kvaliteedi langust. Õlgede<br />

korral on ladustamistingimsed üsna hästi tuntud, muude rohtse biomassi liikide korral võivad<br />

need tingimused erineda <strong>ja</strong> neid on va<strong>ja</strong> iga liigi <strong>ja</strong>oks täpsustada.<br />

Õlgesid varutakse praktiliselt ainult pressituna <strong>ja</strong> siis on nende mahukaal piirides 110 – 165<br />

kg/m 3 , mis teeb ligikaudseks energiasisalduseks 0,4 MWh/m 3 . See näita<strong>ja</strong> on umbes poole<br />

madalam kui hakkpuidul. Seega näiteks katla iga MW võimsuse kohta on aastas tarvis 4000 h<br />

kasutusa<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> 75% kasuteguri korral ligikaudu 2130 m 3 kütust <strong>ja</strong> selle paigaldamiseks ladu.<br />

Laoks peaks olema ventileeritav, st võimaldama kütuse kuivatamist kuni 25%-ni niiskuseni,<br />

mis on ladustamiseks maksimaalselt lubatav niiskus (laos toimuv järelkuivamine alandaks siis<br />

niiskuse 20%-ni).<br />

Kaugküttekatlama<strong>ja</strong> ei ole reeglina valmis nii mahuka lao enda juurde ehitamiseks, seega<br />

peaks ladu olema õlgede või muu rohtse biomassi toot<strong>ja</strong> juures. Enamasti pole nende kütuste<br />

kasutamise ma<strong>ja</strong>nduslikkuse analüüsides ladustamisega seotud kulusid arvestatud.<br />

Rohtse biomassi kasutamisel katlama<strong>ja</strong>s tuleb mitme kütusetarni<strong>ja</strong> korral lahendada ka kütuse<br />

koguse mõõtmine. Ühe tarni<strong>ja</strong> korral võib kütuse koguse mõõtmisest loobuda <strong>ja</strong> kütuse eest<br />

tasumist saab korraldada vastavalt toodetud <strong>ja</strong> mõõdetud soojusele. Mõõtmiseks võib olla<br />

mitmeid lahendusi, kuid reeglina tuleb määrata kütusekoguse energiasisaldus <strong>ja</strong> vastavus<br />

kokkulepitud kvaliteedikriteeriumidele. Eriti keerulisels läheb olukord siis, kui kasutatakse<br />

mitut eri liiki biomassi, mille energiasisalduse määramiseks on va<strong>ja</strong> esiteks võtta kütuse<br />

keskmine proov <strong>ja</strong> siis määrata selle niiskus, tuhasisaldus <strong>ja</strong> kütteväärtus jne.<br />

Eestis siiani puudub hea praktika, kuidas vastuvõetava kütuse keskmist proovi võtta <strong>ja</strong><br />

va<strong>ja</strong>likke omadusi kontrollida. Selleks on väl<strong>ja</strong>töötamisel CEN standardid kütuseproovide<br />

võtmiseks <strong>ja</strong> rohtse biomassi kvaliteediklasside rakendamiseks. Turba <strong>ja</strong> puitkütuste <strong>ja</strong>oks on<br />

CEN standardid olemas <strong>ja</strong> põhimõtteliselt on mõeldav nende juurutamine <strong>ja</strong> kehtestamine ka<br />

Eesti standarditena. Ainsa rohtse biomassi liigina on standardites vaatluse all põhk, kuid teiste<br />

puhul on täiesti mõeldav esialgu läbi a<strong>ja</strong>da analoogse lähenemise kaudu saaduvate esialgsete<br />

soovitustega.<br />

29(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!