Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• Aurutsükli baasil koostootmine, mille korral elektrilise <strong>ja</strong> soojusvõimsuse suhe sõltub<br />
tugevasti auru parameetritest. Kuna väiksemates seadmetes pole kõrge auru rõhu<br />
kasutamine tehniliselt keeruline <strong>ja</strong> kallis, siis on elektrilise võimsuse osatähtsus<br />
võrreldes soojuslikuga umbes 20 – 25% või väiksem.<br />
• Suurema elektrilise võimsuse soojuslikuga võrreldes (ca 45%) annaks biomassi<br />
gaasistamine <strong>ja</strong> energiaks muundamine kas gaasimootori või gaasiturbiini abil (vt lõik<br />
1.1.3). Selle lahenduse laialdast rakendamist takistab siiani tehnoloogia kõrge<br />
maksumus <strong>ja</strong> tehnilised probleemid gaasi puhastamisel.<br />
1.2. Ülevaade Eesti energiatarbimisest<br />
Hoonete kütmiseks kasutatakse kaugküttesoojust <strong>ja</strong> lokaalküttes kütuseid, kusjuures teatud<br />
osa elektrist kulutatakse samuti kütmiseks. Jättes elektrikütte arvestamata <strong>ja</strong> hinnates<br />
kütusekasutuse efektiivsuseks energia saamisel 60 – 70% sõltuvalt kütusest, saaksime<br />
ligikaudse energiatarbimise <strong>ja</strong>otuse hoonete kütmiseks (vt Joonis 1.7).<br />
1998<br />
2005<br />
Gaas<br />
5,0%<br />
Kerge vedelkütus<br />
1,0%<br />
Kivisüsi<br />
1,7%<br />
Turvas <strong>ja</strong> brikett<br />
1,1%<br />
Gaas<br />
6,0%<br />
Kerge vedelkütus<br />
1,3%<br />
Kivisüsi<br />
1,7%<br />
Turvas <strong>ja</strong> brikett<br />
0,4%<br />
Puitkütused<br />
29,1%<br />
Kaugküte<br />
62,2%<br />
Kaugküte<br />
64,7%<br />
Puitkütused<br />
25,9%<br />
Kokku 9562 GWh (sh kaugküte 5950 GWh)<br />
Kokku 9459 GWh (sh kaugküte 6117 GWh)<br />
Joonis 1.7. Hinnanguline energiatarbe <strong>ja</strong>otus hoonete kütmiseks aastatel 1998 <strong>ja</strong> 2005<br />
Lokaalküttes kasutatavate kütuste bilansis on väga suur osatähtsus puitkütustel (vt Joonis 1.8).<br />
Nagu joonisest nähtub, ületab puitkütuste osatähtsus jätkuvalt üle 75% kogu kütusekasutusest,<br />
kuigi väikest langustrendi nii absoluutarvestuses kui protsendis saab väl<strong>ja</strong> tuua.<br />
1998<br />
2005<br />
Gaas<br />
592 GWh, 12%<br />
Kerge vedelkütus<br />
115 GWh, 2%<br />
Kivisüsi: 229 GWh, 5%<br />
Gaas<br />
706 GWh, 15%<br />
Kerge vedelkütus<br />
151 GWh, 3%<br />
Kivisüsi<br />
232 GWh, 5%<br />
Turvas <strong>ja</strong> brikett<br />
146 GWh, 3%<br />
Turvas <strong>ja</strong> brikett<br />
58 GWh, 1%<br />
Puitkütused<br />
3977 GWh, 78%<br />
Puitkütused<br />
3504 GWh, 76%<br />
Joonis 1.8. Lokaalkütteks kasutatavate kütuste osatähtsused aastatel 1998 <strong>ja</strong> 2005<br />
18(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language