Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Majandusliku tasuvuse analüüsimisel on esmaseks ülesandeks investeeringu hindamine. Investeeringute suuruse kohta on andmeid piiratult ja neid on väikese seadmete arvu tõttu tagasihoidlikult analüüsitud. Üks teadaolev hinnang on esitatud järgneval joonisel (vt Joonis 1.4 [7]). Joonisel on toodud 11 seadme eriinvesteeringud ja ühikvõimsused. Kui välja jätta üks väikeseade, mis oli ilmselt rajatud katseseadmene, siis ülejäänute võimsus on vahemikus 34 – 51 MW el , kusjuures eriinvesteeringud on vahemikus 1400 – 2700 EUR/kW el , kusjuures oodatavaks tasemeks peetakse kuni 1500 EUR/kW el . Oma varasemate andmete alusel [8] on Suurbritannias Birminghamis töötav uurija A.V.Bridgwater arvutanud eriinvesteeringute suuruse arvestusliku elektri tootmishinna sõltuvused seadme võimsusest (vt Joonis 1.5 ja Joonis 1.6). Tema hinnangul on investeeringute tase märksa kõrgem ja toodetava elektri omahind üle 20 Eurosendi/kWh (st üle 3 EEK/kWh) Joonis 1.4. Gaasistatud biomassil töötavate kombineeritud tsükliga (gaasi+auruturbiin) elektritootmisseadmete investeeringud 16(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Joonis 1.5. Biomassist saadud gaasil töötavate elektritootmisseadmete investeeringute tüüpilised erimaksumused Joonis 1.6. Biomassist saadud gaasil töötavate elektritootmisseadmetega toodetava elektri tüüpiline omahind 1.1.4. Soojuse ja elektri koostootmise võimalused biomassi baasil Soojuse ja elektri koostootmiseks biomassi baasil on mitmeid termodünaamiliselt erinevaid võimalusi: 17(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
- Page 1: Soojustehnika instituut Biomassi te
- Page 4 and 5: 3.7.6. Šveits ....................
- Page 6 and 7: TABELITE LOETELU TABEL 1.1. KOOTOOT
- Page 8 and 9: JOONISTE LOETELU JOONIS 1.1. BIOMAS
- Page 10 and 11: 10(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuann
- Page 12 and 13: 1. BIOMASSI TOOTMISE JA ENERGEETILI
- Page 14 and 15: • eriotstarbelised põletusseadme
- Page 18 and 19: • Aurutsükli baasil koostootmine
- Page 20 and 21: Joonis 1.10 Soojuse tootmiseks kasu
- Page 22 and 23: • entusiastlike projekti liidrite
- Page 24 and 25: Joonisel (vt Joonis 1.16) toodud v
- Page 26 and 27: Tasuvusaeg, a 7,76 Tulu nüüdisvä
- Page 28 and 29: 1.5. Biomassil töötavate koostoot
- Page 30 and 31: 1.7. Kasutatud allikad 1. Renewable
- Page 32 and 33: Tabel 2.1. Põletustehnoloogiate so
- Page 34 and 35: Puukoor Varieeruv Palkide koorimine
- Page 36 and 37: 2.2. Eestile sobivate energiakultuu
- Page 38 and 39: Tabel 2.3. Põllumajanduse ja selle
- Page 40 and 41: 2.3. Energiakultuuride ja biokütus
- Page 42 and 43: 3. BIOGAASI TOOTMISE POTENTSIAAL -
- Page 44 and 45: Tabel 3.3 Erinevatest toormetest sa
- Page 46 and 47: 3 Ülekoormusel, temperatuuri muutu
- Page 48 and 49: Reoveemuda kääritamisel saadavat
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Eestis töötavad ja ka
- Page 52 and 53: 3.7.4. Austria Biogaasi primaarener
- Page 54 and 55: Joonis 3.3 Biogaasi tootmise eesmä
- Page 56 and 57: Joonis 3.4 Kooskääritamise jaama
- Page 58 and 59: tohi ära unustada, et gaasi koosti
- Page 60 and 61: protsessi läbiviimiseks vajaliku v
- Page 62 and 63: Silomeetod Silomeetodi korral toimu
- Page 64 and 65: transportimine soojustarbija juurde
Ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse analüüsimisel on esmaseks ülesandeks investeeringu hindamine.<br />
Investeeringute suuruse kohta on andmeid piiratult <strong>ja</strong> neid on väikese seadmete arvu tõttu<br />
tagasihoidlikult analüüsitud. Üks teadaolev hinnang on esitatud järgneval joonisel (vt Joonis<br />
1.4 [7]). Joonisel on toodud 11 seadme eriinvesteeringud <strong>ja</strong> ühikvõimsused. Kui väl<strong>ja</strong> jätta<br />
üks väikeseade, mis oli ilmselt ra<strong>ja</strong>tud katseseadmene, siis ülejäänute võimsus on vahemikus<br />
34 – 51 MW el , kusjuures eriinvesteeringud on vahemikus 1400 – 2700 EUR/kW el , kusjuures<br />
oodatavaks tasemeks peetakse kuni 1500 EUR/kW el .<br />
Oma varasemate andmete alusel [8] on Suurbritannias Birminghamis töötav uuri<strong>ja</strong><br />
A.V.Bridgwater arvutanud eriinvesteeringute suuruse arvestusliku elektri tootmishinna<br />
sõltuvused seadme võimsusest (vt Joonis 1.5 <strong>ja</strong> Joonis 1.6). Tema hinnangul on<br />
investeeringute tase märksa kõrgem <strong>ja</strong> toodetava elektri omahind üle 20 Eurosendi/kWh (st<br />
üle 3 EEK/kWh)<br />
Joonis 1.4. Gaasistatud biomassil töötavate kombineeritud tsükliga (gaasi+auruturbiin)<br />
elektritootmisseadmete investeeringud<br />
16(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language