Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• eriotstarbelised põletusseadmed, mis on konstrueeritud mõne spetsiifiliste omadustega<br />
kütuse põletamiseks või utiliseerimiseks.<br />
Kuna enamik biomassi põletustehnoloogiaid baseerub restpõletamisel, siis on otstarbekas<br />
alustada ülevaatega restpõletusest.<br />
1.1.2. <strong>Biomassi</strong> gaasistamine<br />
Tahkete kütuste, sh ka biomassi gaasistamise eesmärgiks on tavaliselt raskestikasutatavate<br />
kütuste muundamine gaaskütuseks, mille rakendamisel on märksa avaramad võimalused.<br />
Gaasistamist võib käsitleda ka kui astmelist põletamist, sest mistahes lendosaderikka kütuse<br />
põletamisel esmalt eraldub lendaine ning selle põlemisel vabaneb põhiline osa kütuse<br />
energiast. Gaasistatud biokütust kasutatakse enamasti põletusseadmetes, seega erinevuseks<br />
otsepõletamisest on as<strong>ja</strong>olu, et gaasistatud kütus põletatakse eraldi seadmetes.<br />
Gaasitamise eelisteks peetakse [4]:<br />
• torustike kasutamist kütuse transpodiks;<br />
• protsessi pidevus <strong>ja</strong> lihtne juhtimine;<br />
• puhas põlemine, sest ebasoovitavad lisandid eemaldatakse gaasistamise protsessis;<br />
• põlemise kõrge efektiivsus, sest gaaskütuse põletamisel on õhu <strong>ja</strong> kütuse segunemine<br />
optimaalne;<br />
• toodetud gaasi on võimalik rakendada sisepõlemismootorites <strong>ja</strong> gaasiturbiinides, seega<br />
paranevad tingimused elektri saamiseks võrreldes aurutsükliga;<br />
• toodetud gaasi või süngaasi on võimalik kasutada keemiatööstuse toorainena (näiteks<br />
väetiste tootmisel) <strong>ja</strong> transpordikütusena.<br />
Esimesed praktilised kütuse gaasitamise katsed algasid umbes 1860. aasta paiku. Siis oli<br />
gaasistamise eesmärgiks valgustusgaasi tootmine. Tõsisem huvi gaasistamise vastu algas<br />
pärast esimest energiakriisi aastal 1973 <strong>ja</strong> huvi süveneb koos kütuste <strong>ja</strong> energia hindade<br />
kasvuga ning uute biokütsute rakendusvõimaluste otsimisega.<br />
Kütuse gaasistamise protsess koosneb tinglikult järgnevatest etappidest (vt Joonis 1.3 [5]):<br />
• kütuse pürolüüs (tahke kütuse muundamine gaasiks, kondenseeritavateks aurudeks <strong>ja</strong><br />
tahmaks, st puhta süsiniku osakesteks);<br />
• järgnev aurude termiline krakkimine veeauru või süsinukdioksiidi toimel gaasiks <strong>ja</strong><br />
tahmaks;<br />
• tahma gaasistamine veeauru või süsinukdioksiidi toimel;<br />
• põletatava gaasi, aurude <strong>ja</strong> tahma osaline oksideerumine.<br />
14(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc
Change language