Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 1.2. <strong>Biomassi</strong> energiaks muundamise tehnoloogilised viisid, produktid <strong>ja</strong><br />
tururakendused [2]<br />
1.1.1. <strong>Biomassi</strong> põletusviisid <strong>ja</strong> tehnoloogiad<br />
Tahke biomassi põletus<strong>tehnoloogiate</strong> valkonnas puudub ühtne süstemaatiline käsitlus. See on<br />
ka loomulik, sest igas maailma piirkonnas on erinevad nii kasutav biomass, selle põletamise<br />
eesmärgid kui ka põletamise eesmärgid.<br />
Eestis on pikad puidu kütusena kasutamise traditsioonid. Suur osa puitkütustest kasutatakse<br />
väikema<strong>ja</strong>pidamistes (vt punkt 1.2), st ahjudes, pliitide, kaminates, väikekateldes <strong>ja</strong><br />
saunaahjudes. Kahjuks puudub Eestis praegu hea ülevaade kasutatavate väikepõletusseadmete<br />
tegelikust tehnoloogilisest tasemest.<br />
Eelmise sa<strong>ja</strong>ndi üheksakümnendatel aastatel algas pärast umbes nel<strong>ja</strong>kümneaastast vaheaega<br />
uuesti puidu kasutamise katlakütusena, eelkõige kaugküttekatlama<strong>ja</strong>des, vähemal määral ka<br />
lokaalküttekateldes. Ülevaate Eestis <strong>ja</strong> Balti mere äärsetes maades perspektiivsete<br />
kaugküttekatlama<strong>ja</strong>des sobivate põletusviiside <strong>ja</strong> <strong>tehnoloogiate</strong> kohta on toodud käsiraamatus<br />
[3]. Käesolevas aruandes püüame enam tähelepanu pöörata sellistele põletusviisidele, kus<br />
oleks võimalik põletada ka rohtset biomassi.<br />
Tinglikult võime biomassi põletamisviise sõltuvalt kütuse omadustest, seadme<br />
kasutusotstarbest <strong>ja</strong> võimsusest ning tehnoloogilistest iseärasustest <strong>ja</strong>otada järgmistesse<br />
gruppidesse:<br />
• ahjud <strong>ja</strong> kaminad, kus kütusena kasutatakse enamasti halupuid <strong>ja</strong> briketti;<br />
• väärindatud biokütuste (eelkõige pelletid) põletusseadmed;<br />
• väikekatlad, st põhiliselt üheperema<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>oks rakendatavad katlad, kus kütustena<br />
kasutatakse näiteks halupuid, briketti, tükkturvast;<br />
• restpõletuskatlad, mis leiavad rakendamist eelkõige küttekatlama<strong>ja</strong>des, põhikütusteks<br />
on hakkpuid, kuid teatud juhtudel võib seal kasutada ka turvast <strong>ja</strong> rohtset biomassi;<br />
• keevkihttehnoloogial põhinevad põletusseadmed, kus on võimalik põletada väga<br />
mitmesuguste kütuseid, sh kütuste segukütuseid;<br />
• tolmpõletamine, mida praktikas rakendatakse suhteliselt harva, näiteks lihvimisel<br />
tekkiva puidutolmu põletamiseks, sageli koos fossilkütusega;<br />
13(134) Lep7028-VV-15-10-vahearuanne.doc